[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 152 artiklit, väljastan 100.

elu|maja (mõlemad osised võivad muutuda – S spor L, HaLo; põhisõna mõnikord lühenenud) ‑ma(a) Muh; pl maad Jaa Pöi
1. elamiseks määratud hoone või hoone osa, (rehi)elamu; (vabadiku) saun – üld `Tammistu küläss olid elumajad ehitetud `lounalt pohisele, vähä oli neid, mes olid ialt `lännele Kuu; `saunakene on `vaiste elumaja VNg; elu maea tegime uie, laudad veel vanad Khk; kaks lainet o vähikest, kui kolmas tuleb, siis o justkut elumaa; siis õlut ep lähe `köima, kui sa enne elud maad ää pühid Muh; ma selle aja elomaja inimene (majaomanik) olnd Mar; `meitel sii oo elumaea ja loomalaut änamiste öhe katuse all Mih; elus maease `viia‿i `tohtin tänd (ussist nõelatut); na vilets teese `juures `olla, teese elusmaeas; kui kägu elumaea ligidal kukkus, siis pidi surm tulema Tõs; suurem jägu olid rehed elumajaga kuos HJn; nemad oma elumajasse ei lase `sisse Amb; vana suetsu elumaea `kambrites olid [leitseaugud] Kad; elumaja iest`kamber ja taga`kamber VJg; kui õśsima [maja]aseme, `ańti metsäss ilma rahata elomaja paĺgid; elomaja õli ka si̬i̬, kui ta õli rehe kõrval, aga esikuss käis `õtse uks; mõnel popsil õli [laut] elomajaga ühen Kod; meil oli elumaja, `äärbär ei olnud Äks; kolme `kuuge olli minu elumaja valmiss Hel; `Uibit istudedi iks joba rihe`taade elumaea `otsa Rõn; kõ̭igil om ilma suidsulda elumaja; vanast iks riihe tarõ `oĺlgi elumaja, kon `eĺli Har; sann pandass õ̭ks `allapoolõ, et ta elomajalõ nii `lähkädsen ei olõʔ Räp Vrd elatusemaja, elu, elumõja
2. hrl pl (talu)hooned elud maad pölesid puhas ää; mina pole mitte teie elude maade sihes keind Jaa; sead `lasti vanast jalutlema koa aga nüid `peavad ikka eluma sehes olema; tõhk o ikka elumaade `ümber Muh; `Nende elud-majad on keik lagund Emm; nüid oo sii puid `rohkem elude majade `ümmer Kse; elod majad pölesid köik ära Ris
3. majapidamine; kodu – spor S L, HaLo Enne surma tuleb ikka keik elumaja asjad ää laarida ning korda aeda Kaa; elus-maas pole puu tikkugid Pöi; ei saa `puuma töö eest `aega, et sa eluma toimetusi toimetad Muh; [alus] `pükse pole `olngid elus majas (naistel ei olnud vanasti pükse) Käi; no ikke jah kõik elomaja asjad (maja-, tööriistad) kõik on elos majas `tarvis Mar; naine peab kodus olema elumaja talitsema Kse; temä ikke elumaea tegemest kõik ärä tein Tõs; mõnes `kohtas ikke‿i `olngi `kella elus maeas Aud; [takust tehti] `Vu̬u̬dikot́tisi ja viĺlakot́tisi, elumajas läheb ju pailu kot́tisi Hää; `rasva läks elus maeas ikka `tarvis Kei Vrd elumõja
ema|lammas 1. emane lammas, utt Meitel oo kolm emalammast, kaks oinast ning üks jäärapuńn Kaa; mõnel emä`lambal oo koa sarbed peas Mar; pukid `jäärutavad ema`lambaid JMd; kui `lammad `karjas süövad, uted `lammad ehk ema `lammad `kepsu lüövad ja joosevad - - need `näitavad ka vihma tulikud ää Tür; ut́ettalled on emä `lammad KJn; `ütleʔ imälammass vai `ütle ut́t, tu̬u̬ om üt́s Vas
2. talle(de)ga lammas Ema`lammas `mäegib `tallesi taga IisR; emälammas ei taha `talle imetädä Juu; tallega lammas on emalammas VMr; emä`lambal ollive poja ärä kadunu, küll ot́s ja määǵs Hel; [lambal] kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass Se
3. suur linapeo odot ma˽ti̬i̬ üte suurõ [lina] `köüte sõ̭ss, teeme üte imä `lamba Plv
ema|päev 1. pühade, pidude jne järelpäev – Sa Muh lihavötte ~ lihate pühade emabä; `joulu emabä oli ka veel püha – `joodi ning magati; suiste pühade emapäva äi olnd `aega pidada Ans; siis kui midagid jooma `järge on, siis `peetasse neil ema `päävi; poisigesed tegad joodu ema pääval veel `nalja ning vanad mihed keivad pεε `paika `saamas; Mustjala poisid kεisid suured öle vihud seljas, pühade emapεεvi pidasid; kolmekunninga emapεε; `küinlabe ema pääval `joodi ning `peeti püha; matuste ema päävaks `üitasse ka – keivad matuste jätissi `saamas Khk; Eile oli meitel palgapääva emapää, sai veel natike pudelid kulistatud Kaa; jõulu `viimse püha järele tuleb jõulu emapäe; `niäri ema päe (2. jaanuar) Muh
2. külviaja keskpaik, parim külviaeg lina emäpäev om kate`kümne viiendel mail Hel; Rüa emapäev (3 päeva enne või pärast pärtlipäeva) Rõn
enimisti enimist, ‑i, ‑e
1. enamasti sii enimisti `tehti kardolid loomale Vig Vrd enimeste
2. varem, ennemalt enimist olid veemed, nüid põle änäm `veimi `ühti; meitel enimist oli keller koa, kui akasid tupa ehitämä `laotasid ää Vig
enimält → enimelt
enkelt `enkelt Khk Hää; engelt Khn
1. täpselt paras se jah üsna `enkelt riist [mingi töö jaoks] Khk
2. `Meitel oli engelt (ühekordne, s.o tali ühe loopriga) rool Khn; `enkelt (mittetellitav) kruivõti Hää
ennesti ennesti spor Sa, Muh Tõs Ann, ‑e Khk Jaa Pöi Muh Vig Kse Var Pär Tor Juu Plt KJn; ennest Jäm Vll Pöi Mär Vig Tõs Juu KuuK Amb ViK Trm, `e- R; innest Vas Räp; inest Har
1. äsja; hiljuti ma `ennest sein juo Lüg; ennest `meitel olid pardid, varest `murtsid pujad εε Jäm; ma just ennesti viisi sigadele sööma ede; ennestigid ma `soatlesi `lapsi Pöi; enneste oli natuke pikäli Vig; ennestki oli siin metsas nisuke menu Kad; ennest oli ta siin Trm; ma inest sullõ jo `ütli, et hopõn om kablast `valla˽päsnüʔ Har Vrd innestä


2. vanasti `ennest ku `kõhta `pieti `orjadega, siis õli `orjaid pali Lüg; enneste `oĺlid kõik puu `vankred Tor; sinikibiga värmiti enneste lammaste `villu Juu; ma räägin ikka `eńdise järele kuda ennest oli KuuK
Vrd ennaste1, ennisti
ente (pluural) g `ente Kul Mär(-ń-) Kir PJg; all `entele Mar Nis, e- Nis Rap; ad `entel, e- Rap; p ented Hag
1. refl-pron enes(t)e igas peres `entel [kass] Mar; `püidvad ikke `eńte `poole `kiskuda Mär; teene tuba oli see kus magasid ja `toitu `keetsid entele Nis; kui nad (vanatüdrukud) juba `õige vanaks läksid siis aksid `puoma ented Hag Vrd enti
2. poss-pron oma koolitasid `ente lapsed kõik ää Mär
3. det-pron ise nende `ente ~ ennate laps Kul; meitel `entel ei ole pukkisid olnd ega pidand Mär; on teetel entel lebakot́t `juures Rap Vrd enti
esi|kamber 1. eeskoda Vanal majal on ühes `nurkas koda ehk esi`kamber; Esi`kambril olid välimised seinad kivist. Esi`kambris oli külm, sääl polnd `ahju. Esi`kambrid kutsuti ka kojaks Kaa
2. eeskamber Suurtuba, esikamber, tagukamber ja esikoda [vanas talumajas]; Poiste asemed oo meitel esikambris Kaa; esi `kamber ja tagu `kamber Muh
iguma iguma Saaeglaselt liikuma või tegema, kohmerdama Meitel oli igavene vana obu. No küll see igus; tule‿nd ühekorra ka, kaua‿s sääl igud; läheb nat sea täi, nönda igudes läheb Khk; pikalesed inimesed, ep tee öieti tööd, igub seal kallal Pha; Et inimene tahab seda `viiti iguda - - päeva läbi igub selle pisikse põllu lapi peal Pöi
hiir2 iir g iiru SaLä Krj Hag hv T; (h)iir, -ŕ g (h)iiru, ‑o V(g hiiŕo Plv); iir g iire, ‑u, eir g eiru Lei; n, g iiru Muh Hi(h- Phl) Hää Saa Trm Kod(‑o) Pil KJn Trv Hel Ran Krl, hiiŕo Vas Se; pl iirud Han; g iiru- Jaa
1. (värvus) a. a, s hiir-, valkjashall, hallisegune (hrl hobune); hiirekarva hobune iirud obused, punased ning `valged karvad segamini; iir obu ‑ ‑ roti`karva obu, pisut sinikas Khk; See vana iir ammu `otsas Pöi; ühna iiru lõng. iiru karvaga Muh; hiiru. hallikas `valge hobune Phl; iiru [talleke] tuĺli sest et `valge lammas oĺli ja must oinas Saa; iiro obene one valvakas, `tuhkru `karva Kod; iiru `karva ahk si̬i̬ olli tõmmu Hel; iiru `juusse Kam; ku ma uma hiiro saani ette lüü, sõ̭ss lätt nii et lumi `tsiugõlõss Kan; iir opõń om, kel olliʔ täpiʔ pääl Urv; mõ̭ni lammass om jo vanass lännü, `tõmbass villa hiiruss; siihn ei olõ `hiirõ hobõsõid; taa hopõn om sääräne `musta`tümpä hiir Har; hiiroʔ habõnaʔ Se; hiir hopõn edimält sääne must, pääle lätt är hiirust, lätt vanast, ä˽lätt `valgõst Lut b. (metsast, viljast) mets akab kevade iiruks `lööma Khk; [valmimata] vili ühna iiru alles Muh; Mets juba iiru (hiirekõrvul) Rei c. komp puhtam Pärand pesu järel ikka püsut iirum; Pese oma lüpsik vehe iirumaks Emm
2. (kartulisort) iirud (väikesed punased) `tuhlid Emm; pikk iiru ~ till iiru ~ pikk sinine; pisist iirud (väikesed lillad kartulid); suured iirud (suured lillad kartulid) Rei; meitel hiirud äi `kasva. `peklekud hiirud äi `kasva ka Phl
iivima2 `iivima, iivi- Jäm Pöi Tõs Hää; ipf (ma) `iivsi Khn
1. hiivama tõmmatse ~ iivitse `ankurd üless Tõs; `Meitel viis [laeva] Lie `piäle `kindi. Aga saõmõ ikka `iivis `jälle `lahti; Mia `iivsi purjut `maśti Khn
2. sõudma Nooda laevas mehed `iivisid nelja ja kuie kesta, siis iiviti kui tuul äi võtnd, see `andis `iivida ka Pöi
ija-, ijä- → ea-, iä-, jää-
iju- → iu-
ika → ikka
hinge|päälne elukardetav meitel oli ika inge `pεεlne asi küll Emm hinge|raamat kiriku-, meetrikaraamat õppetaja `kirjutab `enge `raamatu `lapse nime Lüg; need ingeraamatud oo `jälle kirikärräl Mar; engeraamat ~ nööri raamat Krk; śjonds kiŕotass gu riśt [last]; hinge raamatulõ kõik hingeʔ umma˽`pantu `sisse Lut hinge|raha pearaha mul raha ei õle. surm tuleb, kolm `kopka on `eŋŋe raha Lüg; see `üitakse ingeraha, mis `valda maksetakse Juu hinge|rahu rahulik olemine; hingeline rahulolu ei `anna `hiŋŋe asu ~ `hiŋŋe rahu Kuu; ühna võtab mu iŋŋe rahu ää Muh; Kui kiskid ööse sedasi rüdistab see anna teistele ingerahu Emm; sa ei anna mul inge rahu mitte üks raas kohe, `muuku küsid Saa; sa ei anna `mulle mitte inge rahu Koe; ei ole temäl engerahu, mutku jooseb ütest kotussest `tõise Trv; Nu̬u̬ʔ (kihulased) anna õs `ü̬ü̬selt sukugi hingerahu Rõu hinge|rakk ujupõis `särjel `onvata `suured `eŋŋe rakkud. `eŋŋe rakk on tuuld täüs VNg hinge|raud `ingeraud rhvl tapariist – Kuu
iste iste g `istme S(g `isme Vll Pöi, `isna van Rei; pl `istnad van Phl) L(n istmes Kse) K I spor M T(n ‑eʔ San), `iste VJg Nõo; istõ, ‑õʔ g `istmõ Võn Krl Har Plv Vas, ‑a Rõu; `iste g `iste R(n `istme Lüg; g `istme VNg Lüg); isse g `isme Kod; (j)õstõ g `(j)õstmõ Khn; este g `estme LäLo
1. istumise alune, igasugune ese (pink, tool, järg jne) istumiseks mitte `istetki ei õle `perse`alle võttada (väga vaene pere); sääl (rullil) õli viel `niske `iste ka pääl; `Einä`niidu`massinale ‑ ‑ `pandi `juure `tõine `iste, kahemehe istuti `massina pial [kui vilja lõigati] Lüg; laste kiiga iste Khk; oh ää joose [tooma], ma saa ise estet ikke Rid; nüid panevad künä `estme `peale [mitte kraejalgadele] Mar; meil oo `penka küll, ega meil `istmetest `puudu põle Mär; üks‿pä kukkosin `istmega tükkis maha Ris; [katuselöömise] `istmel on suur rauast konks `küĺgis Nis; istu `seia `istmele Kos; anna külalisele kua istet JMd; iste oli vommil ja `istme pial `vihtlesime JJn; tua `istmeid `juure VJg; pärast `pańdi `sinna (lõkke juurde) lauad, not́id `istmeteks Sim; kolme `istmega tõld Iis; ei õle isset `paknud Kod; iste om alb [vankris] Trv; ma lassi `vastse pengi tetä, et siss om ää `istu ‑ ‑ olgu vähämbäld istegi ää Nõo; jala om madalamban ja iste om nigu `kõrgemban Rõn; Suurõrihä istõ oĺl kõvast paksust plekist vällä pressitü Vas; kerikuh umma `istmõʔ kon istusõʔ esändä ni vanaʔ Lut; istet võtma ~ ottama istuma Oda `istet, siis tie `joudub (öeld teekäijale) Kuu; vöta `meitel istent koa Vll; võta istet Kos; `võtke istet ~ `istuge Trm Vrd istuk
2. (eri liiki iste) a. (õlg-, kõrkja- jne põhjaga) tool – S Rid Mar Kse Han Khn vanast oli istendel `ölgedega pöhjad ‑ ‑ kori oli taga Khk; vöta omale istend ka; `eitas püksid ära ja pani `istme `külge `kaela Mus; siis olid nee öle `istmed ning pingid ‑ ‑ jah öle pöhjaga toolid olid Pha; kui iste tehakse peenemini `valmis, siis on `tooli. ölgpöhaga on iste Jaa; `Kõrked `tehti nööriks ‑ ‑ ja siis nöörist `tehti istende põhad; Jänese `nahku pargiti `istme peal `perse all Pöi; `istme tulbad Muh; Istu `isna pääle Rei; Sukki `kindud uhuti õlepõhaga `istme põha `vasta Han; korjuga jõstõ Khn b. (väike) pink, järg Ühämehe `istmel kolm`nurkane põhi, `seljätagune `juurikast, kolm `jalga all Lüg; saŋŋaga iste Jäm; vεhe iste ~ poiss iste Emm; toolil oo ka kori seĺla taga. ei `istmel ei ole `korja Mär; tulejalg, kolmejalaga iste oli, seäl `küĺgis oli `seoke pikk puu, `istme sees Vig; iste `oĺli kolme jalaga; lakaga `istmel `oĺli `toetis seĺla taga Tor; kolme`jalgne iste Hää; auguga iste tehäkse lastele ‑ ‑ auk oli sees, `pańdi laps [sinna] `püśti Juu; `istmel on jalad, toolil `sammad Kos; `Aasta-paarine laps `pańdi `püśti `istme `auku `seisma, kańnid `ümmerringi `istme `piale, siis laps `mäńgis; Vanaste oli pisike `neĺla `nurka [lüpsi]iste, neli `jalga all ja saba taga Jür c. (mesipuul) iste oo mesipuu ees see pulk, kus mesilased `peale `laskvad kui `sisse lähvad Mär d. [hobuserautamisel] kaks istent `pandi ning ‑ ‑ üks `söuke ümargune puu ‑ ‑ see `toodi ikka siis `sönna `istme `pεεle `pandi kesk`paika Jäm
3. istmik ku `istusin, siis oli [juukse]`otsad siit `iste all VNg; `tõine [võrgu] õts õli `istme all, sis ku kudusid Lüg; `Einavõrk oli `istme ~ `persse ~ tagumiku all, kui obusega `välja `mendi IisR; suured pikad `juuksed, allepidi istet kohe Kad; Suure isanda suud ja imeva lapse iste õtsa ei või uskuda Trm; tekk `pantse `isme `alla `vankri piäle Kod; Aańa märs mis ‑ ‑ ratastõ vai ri̬i̬ pääle istmõ alla pandass Võn; sul om taa istõ nii `väikene. ku inemist – nii istõt Har; ku ti̬i̬ veereh um, `viskass mõ̭ni [rukkivihu vankrisse] istm‿ala ja lätt Plv
4. istumine ää tü̬ü̬ nõvvap iki pikkä istet; vahet es pia, üte `istme pääl (ühe hooga) tei ärä ninda paĺlu tü̬ü̬d; mea kudasi suka talla valmiss, üte `istme pääl Krk
istuma `istuma R(‑ie Lüg; imps `issu- Lüg Jõh eP) (‑o‑), `istma Vig(`isma) Han Var Mih Tõs Vil eL(‑e M; ‑št- Lei; ‑he Lut), (ma) istu(n) (‑o‑), (ma) `istun R; `isma, (ma) isson, ‑u- Kod; `estoma (‑u‑), (ma) eston (‑u‑) LäLo Kul; `jõstma, (ma) jõstu Khn
1. istuma a. istuvas asendis olema, istuvat asendit võtma `istu ja `puhka `jalgu Kuu; `kirve tera on paks, `istu kas `kaksite `selgä; akka `istuma; vähä `aiga lähän `vuodes `pitkäle, siis tulen `jälle `istumaie; `Lauva `nurgal ei tõhi `istuda ega süva – jääb vanast `tütrikust Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas; `istuti `lauda Vai; jalg sureb `istudes εε; istud sa meitel ka (öeld külalisele istet pakkudes) Khk; Kui [hunt] karja lisidale tuli siis `istus maha Krj; `istusid [seeliku] kurrud ää, siis ta‿s ole kena mitte, `pulmas tohigid `istu; neitsit istub mäel, neli `põlle ööl (vööl) = `veski Muh; Esteks istu maha, lase suur rutt üle minna (öeld kiirustajale); Poiss äi istu, tahab veel püsut kasvada Emm; [luik] pidi just nende [peibutus] koeude `seĺtsi `istuma vöi kukkuma Noa; tetr estob `mändis; eso `otsas `estomast Rid; kahepoolega kiik `senna läks kaks kolm inimest `peäle `istuda Mär; `lõuka paaś oli, seäl peäl `istsid Vig; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (öeld kiirustavale külalisele); Varõs jõstn ~ `jõstun tillegrami pośti `otsõs; Lapsõd piäväd `mõistma lugõda, kui võevad süemä `aegõs lava `iäres `jõstu Khn; me `iśsime sauna põrmandul Saa; [kangaspuude] istelaud on, kus pial saab istutud Ris; Ei ma `korja veel ää [kangast pleekimast], istun ise vähe `aega üleval [ja valvan] Amb; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `naisi `iśsi rõõgu juuren; kos kasvavad `kapsad, nagu naesed issovad Kod; `istsin obesal `säĺgä Vil; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse; perse vajob ärä `istun Hls; õõd́sin tüdriku `isteve tule `vi̬i̬rde Hel; kui na tennuva tuld, siss soe `istnuva `kaugembale Ran; kos illuss aĺlass muru, sääl sai istutuss; `istke pengi pääle; vanast es tohi paari`rahva sängiveere pääle `istugi; üitskõrd siist `kukru takst nakass nii valutama, et ma‿s saa `istu es `astu; esi nii pikk `pisti, kui peni `istu ja temä tahab ka vi̬i̬l `istu (öeld lapsele, kui ta söögilauas istuda tahtis) Nõo; t́siga `iste ja `rü̬ü̬ḱe, söögi mano tulla es saa; tu̬u̬ kerk `istu Võn; `istsevä mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; sul kleit́ om `istõn `ḱortsu lännüʔ Kan; `rõiva om `ḱortsu istutu; ma jovva nüüd ülevän `istuʔ (istukil olla) Krl; Istuʔ `saiba `otsa kõ̭gõ uma võĺsiga (mine seenele) Rõu; är `istku‿i˽`taaha, peräkõrd jäät `suikma Plv; kae˽no süvveh ja `istuh tah ma `vässü nii ärʔ; lina ülnüʔ et kül˽minno leebitäss ja laabitass, `sõ̭sski ma istu `mõŕsa pää pääl (tanu on linasest riidest); üt́s näḱkü lavva otsah `istuv Vas; istu `tu̬u̬li; ku t́säika koh istusõʔ, siss sääl om kalla gaʔ; mi olõ parh·illa kõ̭iḱ `istuh (istukil, istumas); olt sa kaaleśänd mullõ, istut kõ̭õ̭ kaala pääl (oled koormaks või tüliks) Se; istutav ~ ištutav peńk (istepink) Lei; Istu sa ka istmahe; tsõ̭gand kulla siäh istuss = `katla; `veŕtinaga prääditäss, `kuut́slikeist kistäss, istutass `puukõsõlõ `pääle Lut; üles istuma istukile tõusma temä `olli sängin pikäli, ja `iste iluste üless Puh; nigu [nõid] är˽kai, nii `vankrin joba `istunu üless [lamav haige] Krl; ta‿m sängün jo üless `istunu Har|| (võrdlustes) `Istub `nindagu `pulma tola Kuu; vähäse juttuga inimine, `istub ku `nunna `nurgas; mis sa `istud nagu nui `nurgas (ei seltsi teistega) Lüg; `Istusin nigu tuliste sütte pial (olin rahutu) IisR; Istub kut kinninaelutud (ei viitsi liikuda ega tööd teha) Pha; `justku `nõelde `otsas estob (on rahutu) Rid; istub nago nońn (vaikselt) Mar; istub `nurkes nagu nui, ei tee egä reägi koa kedägi Juu; istub nagu va kütüss (laiutades) Trv; minijäss istub nigu `audja kana pesä pääl, ei viisi midägi tetä; poesi `isteva nigu käo kapi pääl; ja siss ollu koolin, ja `istnu ku nui Nõo; vana suuŕ kana istuss ku kütüss pesä pääl; istuss ku vana nui, `mitte heĺlö `vasta ei ti̬i̬ʔ Kan; sa istut niu vana nuhi nulgan Har; tu̬u̬ lää es kohegiʔ, `istõ ku˽pada säńgüveere pääl Vas; Istuss ku künä (tüsedast, lohakast naisest); Istuss ku muuk nukah (tegevusetult kodus) Räp; `istõm kui kaśs vakah: `kõ̭ikõ oĺl [küllalt] Lut b. sõidukis(se) istuma Küttejõust `istuta kõhe `massina `pääle Lüg; rong tuli Tapa poolt ja sis, `istusime `piale Pee; istin obuse piale (rekke) ja käisin `liugumas Iis; meie iśsimä oudu `piäle; nii kui provva. ukse alt issub obesele (sõidukisse), ja ukse `alla sõedab; edemält pruut́ ei `isnud peiu piäl (peiuga samas sõidukis) Kod; temä iśts `saani Hls; ku es mahu `saani `istma, siss läits üits saestass `taade kannuste pääle; poiss `iste [jalg]rattale `säĺgä; istu rongi pääle ja sõeda meele (meile) Nõo; `istnuva `pääle (saani) ja `sõitnuva tüki maad edesi Ote; jah kõ̭iḱ istusõ˽seo vana ri̬i̬ pääle, ei jääʔ `üt́segi `istmaldaʔ Urv; puśsilõ istu˽pääleʔ ‑ ‑ ja olõdõgi˽kotoh; siss `istõʔ mõlõba˽rat́tillõ (vankrisse) Vas; a ruih um, miä üt́s inemine istuss siäh, a luod́sikul või `istuʔ kümme Lut c. tr ennustamiseks rukkivihul istuma kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku ‑ ‑ `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb; `istuti `ämmä `vihku, `ämmä vihk õli `perse all Lüg
2. (otsesemalt või kaudsemalt) istumisega seotud olukorras või tegevuses olema a. pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima; aega kulutama, jõude olema nüüd on tükk `õhtat jo `issutu; `Istub sõrm suus, `pöial `perses (istub jõude) Lüg; jo tä kuus talvet ikka sεεl ää `istund (koolis käinud) Khk; [talvel karu] istub oma `koopas ja imeb käppa Krj; Inimene istub päeva `otsa külas, `asja ees teist taga Pöi; meks mool põle igäb üksibäni sii kodo `estodes Mar; kaks kuud `istsi `aigemaeas Tõs; `Jõśsimõ `sõprõga eele `õhta `kõrtsis Khn; istub aga voki ees (ketrab) alati Juu; `istusin kõige selle `õńtsa aa tuas kohe Kad; `iśsi lapse all (tegeles ainult lapsega) ja `maatas lass Kod; Ia istje oleme (mitu aastat samas kohas teenima) Krk; esi ütsindä istub oma nukan, serände `uḿne inimene; mia nooren es kärsi `istma konagi, nüid ole paegal; noh, vai miä jää latse `alla `istma, mia teeni iki edesi Ran; kona mina sedäsi `aiga saa `istu ja raamatit lugeda; sinul kotun looma ja sina istut `aiga `kaardelavvan mestega Nõo; pirru pilak `oĺle keset tarrõ, siss naaśe `istõ˽voḱkega `ümbre Võn; kas ta enämb `kuhtuhäŕr ei olõ, ta‿m jo oma ao välläʔ `istunu Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ, ja ajava õdagudi jutta Vas; `täämbä ei olõ tü̬ü̬d, nüüd `muutku istu Räp; timä kõ̭õ̭ istuss, viisi‿i tü̬ü̬d tetäʔ Se b. intr, tr ühiselt aega veetma või käsitööd tegema puhet `istuma (videvikku pidama) Kuu; ämärikkul `istusivad `muidu, kui `talgud õlivad, siis `ketrati Jõh; tule `meile `ilda `istuma ämärigo ajal Vai; [õhtul] minnasse korraks `teisse perese külatsema, ämariku `istuma Khk; lähme `vastlaba `öhta üles ‑ ‑ `istuma, sääl oli `vardakudumist, sääl `laulti ja sääl mäŋŋeti `pilli ja sääl tansiti Mus; keisid `teises peres ka ülal `istumas. ikka oma tööd tegid Kaa; Tüdrikud `jõstvad üläl ning kuduvad `vardu; kui juagupipää tuli, siis akkasime üläl `jõstma; `piäle jõolu, siis akati `jälle `jõstma, siis jõstuti sõnis (paastuni) `jälle üläl egä pühäbä `õhta ning neĺläbä `õhta Khn; `iśtja tulõva, nädälist aost `tu̬u̬di `tüt́rigu `istma [enne kevadpaastu] Se; `tütregu `ütleseʔ üt́stõsõlõ: sõsarõkõnõ tulõʔ mi poolõ `istma ~ `istmalõ (appi veimevakka tegema) Lut c. vangis olema, karistust kandma siel (kohtus) olis meid kohe `istuma `pandud Kuu; Kel on `kuklas kaks `püörändast ‑ ‑ sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä Lüg; siis tä istub `kinni kui tä oma `rahvi istub Khk; `Istus oma karistuse ää Pöi; neid oo küll, kis elma `süitä oo `kinni `estund Mar; mies läks pogrise `istuma Kos; `istus viis `oastat `türmis JMd; `istus iel`uurimise all JJn; `kińni `isnud on mõlemad Kod; kui si̬i̬ aeg neil sai ärä istutud ‑ ‑ tuĺlid nemäd `vällä (vanglast( Vil; mina pidi kat́s `aastet `kinne `istma Hel; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub Nõo; mu˽veli lät́s kah vańgi`toŕni `õigust `istma Har; vańg oĺl uma ao kińni `istnuʔ Rõu d. van tallu majutatud olema – Hel Har Rõu Plv ku es ole sõda, ku na (soldatid) `isteve, siss saadeti na `kreisi `mü̬ü̬dä laḱka Hel; Lõpupoolõ määräti Poolamaalõ `istma peremeeste manuʔ [soldatid]; vanaesä üteĺ et Tüŕgi sõa `aigu `oĺli soldani˽siihn `istman Har; `soldańni oĺliva `istmah talosit pite Plv e. klassikursust või õppeülesandeid kordama `toisess `klassiss oli [poiss] `jälle `istuma jäänd Kuu; Sie `istub jo `kolmat `aastat ühes `klassis IisR; Tei poiss jähi jälle istuma Käi; Kui `koolis ei viisi õppi, sis tuleb `istuma jääda Tor; sie jäi `õhta `istuma ~ jäi `kińni [pärast tunde koolis] Kei; ei sua `eksamid `väĺla, jäi `istuma teisest `aastast Kad; ta jäi `istma [samasse klassi] Krl f. (mune) hauduma kas one mõni kana `isman Kod; kolm nädälit piap kana munade pääl `istma Puh; pańni kana `istma Se; Kui noorõ kuuga kana istma Lutpanõt, saavaʔkikkaʔ g. vanatüdrukuks jääma Ku tüdrek mehele ei saa, sis üeldase, et jääb `istuma Tor
3. istumist meenutavas asendis olema (elututest objektidest) a. asuma, paiknema; (omale kohale) kinnituma `Istub `mustass `auguss, odad `väljä on päält punane, `leikad `katki on siest `valge = redis; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda; `Istub `nindagu tädi süles (öeld, kui mingi asi sobib omale kohale) Kuu; `riisusimma `einad `ninda kahep̀uold kokku ‑ ‑ sene `riaga `läksima `alle, taga ku titted `saadud puha `istusivad; ku oli kaks ehk kolm [linaseemne] `purna, siis `istusivad `niigu mehed rias VNg; `Istub ku sadul sea seljas (ei sobi üldse) IisR; [õllenõus] paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind, siis ta sönna ala `istund (settinud) Jäm; `Valjala istub `Pöide `körvas Kaa; murispuu, kus paarid piäl istuvad Var; esimäsed rattad `tõusid üles [liiga taha tehtud koormal], tagass `ku̬u̬rem `lanksi maha, siis `ütlesid, joba `ku̬u̬rem issob Kod; [vesiveskil] Ennem kriimi kinni ei valatud, kui piĺl kindlalt `istuma jäi Trm; [pesemisel pandi] need (puunõud) põhjuli `istuma Äks; kos kiiss istup (asub) Ran b. vees asetsema või ujuma (laev); (põhjas) kinni olema, (põhja) kinni jääma `Lieted-`potskad ott vett täüs ‑ ‑ `istusid `ninda mere`pohjass kui `vergudki; `Julla `istus juo sügävämäl [vees] Kuu; `istub `keula `alle pitte (laev ujub, vöör madalamal kui ahter); sie `laiva `istu sügavas (ujub sügavalt vees); `laiva `istu `kümme `jalga maas ~ vies VNg; lae istub `kuivas; lae istub siis pailu maha kui täda laaditasse Khk; Ta (paat) istub nii madalalt vees Pöi; meremees `vaatab kuda paat istub Rid; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liiva `sisse surutud Var; mitu `jalga [laev] laadungiga istub Hää; laev jäi `istuma (põhja kinni) Ris; sul om vene nii ku paŕv, istup ku pada vi̬i̬n; kiilukastist om nätä, ku sügävält ta (veesõiduk) sehen istup Ran; laiv istuss põrhõld kivi otsan Har c. (leotatud linapeosid, viljavihke, turbapätse) püsti kuivama panema mõni paneb `istuma [lina] pihud Lüg; linad olid `istumas Rid; piu `võetasse alt `lahti ja lüiasse `topsti `isma; siis `löödi piu `lahti ja istutedi maha; [turba] mättäd pannasse [kahekaupa] `istma. mättäd `istvad Vig; [lattidest suve]köögi `moodi või sedasi pannakse linad `istuma Pai; [oasarral] lat́id `pańdi `õkste `piale, ja `sinna vihud `piale `istuma Trm; kui [linad] oĺlid kõvas liust jäänd siis `istust nad `rohkem väĺlal SJn d. (kuu või päikese asendist) ku `päike vi̬i̬`pinda istub, siis on kell kaksteist Hää; kuu istub `õhtust (tõuseb hilja pärast täiskuud) Pee; kui kuu istub (on poolpüsti), siss tähendeb `aigust ja sula Hel; kuu luvvass `istuh (on loomise ajal vähe kallakil) Se e. kuskil olemas või juurdunud olema pää valutass, ma ei tijäʔ mis tallõ `sisse om `istnuʔ Kan; mul om nii suur valu, et turja pääl nigu istuss Krl
4. sobima, passima `istub iast nagu valatud (valmisrõivast) Jõh; Seike istumise amet äi istu mulle mette üks pörm; See asi äi istu (pole õige), sii oo midagi keereldi; Uks istub täitsa tipp-topp Kaa; Sa maitsed ühte ja teist, toit ikka öieti äi istu Pha; sene rätsepa tehet asjad `istuvad küll Käi; rätsep `voatas ja `proovis, kudas pintsak istub Kos; tomat minule ei `istund (maitsenud) VMr; Mõ̭nõlõ poisilõ istuss taa piḱk hiuss periss `häste Rõu
jala|maid (otse)kohe, silmapilk, ruttu mene jala maid ja tuo tagasi, `uoda, ma `annan jala maid kätte Lüg; tee, et jalamaid läind oled Vll; marss jälamaid, kasi Emm; `nõnna kudas tä tuli, `nõnna tä läks seda samma jala maid tagasi `jälle Mar; läksin kohe jalamaid sialt minema VJg; õlgu mintud jalamaid Kod; et sa kaod siit jala maid Lai; olgu jalamaid ärä tuud Trv; paka jalamaid minemä Vas|| jalgsi te olete jalamaid JJn Vrd jala|maild, ‑pealt jala|maild = jalamaid lät́s jalamaild Vas jala|masin jala maśsin jalaga õmblusmasin – Koe Vrd jalgmasin jala|matt ma olen siin jalamaduks, sirulla Kuu; jalamat́t on ukse all Koe jala|mees hobuseta töömees, veoloomata mõisateoline; jalakäija `mõisas olid ikke tehä jala mehe ja obusemehe pääväd Tõs; obused `kartsid, ned oleks `lõhkuma pand, me oleks kõik jala meheks jäänd Jür; obesemi̬i̬s sae `rohkem `palka, jalami̬i̬s vähäm Kod; siuksed unikud `tehti ja siis obusemi̬i̬s tuĺli `sinna ehk ka jalamehed `kańtsid [linapeosid hunnikusse] SJn|| ilma loomadeta inimene eks ma nüüd isegi õle jalamehest, `muudku üks kass on `vaide, kaks kana`poiga ka Lüg Vrd jalgmees jala|mulk läbipääsukoht aias, mulk puud aea roegaste vahele `pandud längakile, et parem oleks üle aea `astuda, seda `üitakse jalamulk Nis Vrd jalgmulk jala|mõõt a. mõõdupuu jalamõõt ja toĺlimõõt piäb alate `meistril õlema; näil õli jalamõõt kua, mitu `jalga süld pitk one Kod b. tööriist, millega voki treimisel kontrolliti jalgade jämedust – Iis jala|mähe hrl pl sidemed jalasäärte mähkimiseks (peam sõduritel) jala `mähkmed, nagu `kruonu `soldatitel `ümber `sääre Jõh; kroonu mestel jala mähed `ongi. akkab `mässima ja mässib põlveni Hag; jala`mähkmeʔ Krl
joom2 joom g jooma eP(juo-, jua- K, ju̬u̬m g juama Kod; g juõma Khn); ju̬u̬m g jooma Kse Vig(ju̬u̬ma), Tõs KJn hv eL; juom g `juoma R 1. a. joomine meni loom on nii kasin joomaga Khk; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; `eńni pold ju `toopisi ega `kruusisi jooma jaoks Rid; tee jooma tassid Var; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas, jooma tarvis ilusti vääĺa leigatud Amb b. viina-, õlle- jms joomine tama on iga `päivä `juoma imos Vai; ep saa joomast `lahti Khk; Jõulud olid `kallid pühad, sööma jooma pühad Pöi; Pillab kõik raha joomaga ää Han; jät́tis viina jooma maha Nis; seal `küinis pidi õllejoom ja tants olema Juu; õli kõhe juama ualest Iis; nüid läits jälle jooma‿päle Nõo; ega tiä siss ei sü̬ü̬ʔ, ku jooma pääl om Vas
2. hrl pl joodud, perekondlik pidu sai `pulmade pεεl, `joomade pεεl `kεidud teistega `seltsis Khk; kui meitel söömad-joomad oo, siis köevad meil Muh
3. jook Söömad joomad olid laua peal Pöi; linnasse jalad pannasse `lehmdele jooma `sisse Muh; ikka kali oli joomas, muud ei saandki `joodud Kir; panin vasikalle jahu `jouku juoma `sisse, on nagu tugevamb Kad; kure `maŕju `pańdi jooma `ulka Lai Vrd joomine, joomis
jooma|janu joogijanu `juoma janu `üellässe `ullemb õlema kui `süömä nälg; `süömä `nälgä `kannatab inimine `rohkemb ku `jooma janu Lüg; nii tuline `kange jooma jänu Khk; loomad `karjusid, olid jooma jänus Tõs Vrd jooma|häda, ‑keelikas, kirg, ‑nälg, ‑valu jooma|kalts joodik on üks va jooma kalts, muud ei tee kui joob Juu; nisuke joomakalts et lase `käia Kad; Jaan `oĺli periss joomakalts, jõi ja pätit Ran jooma|kann vanast olid puust jooma kannud, karrast vitsad pääl Krj; Joomakannud olid puust. Tulise rauaga olid roosid `piale `tehtud Kei Vrd joogikann jooma|kapp meitel olid jooma kapad koa, kõrvad peal, akkad käppa pidi `kinni Muh jooma|karu joodik lakaŕd, sie on üks suur juoma karu Sim
jumalus jumalus g ‑e Khk Vll Mär Kos Plt hv jumalik, (ka jumaldatav) olend üks midagid jumalus peab meitel ikka olema Khk; sa olid tema jumalus Kos
justel `just|el g ‑li Kaa Pöiväike poiss; koolilaps Meitel kasub sii paar justelt, igavene tegu teistega Kaa; Kooli`justlid tulavad Pöi
jutt3 jutt g jutu eP(g juto Mar Kul; jütt g jütu, jüto Hi), eL(ütt; p d́uttu ~ juttu Lei); jutt(u) g judu Kuu VNg Vai, g juttu Lüg Jõh IisR Vai 1. a. kõnelus, vestlus, keskustelu Kui ma taaga jälle jutu peele juhtu, küll ma siis sest asjast ka juttu tee; Jutt jutuks, aga nönda ta on (öeld vestluse lõpetamiseks); Olga see meite oma jutuks, teistel pole taarist seda teada Kaa; See tuli kogemata jutu sihes ede Pöi; `tehke nüid üks jutu ots ülesse, ja akkame juttu `rääkma Mar; tää `oskab keerutada ja, kui te jutusse `saate Tõs; tuli jutt tantsust, et kissi `oskab `tańtsida Jür; pärast seda põle ma temaga jutus änam old KuuK; `uhke tüdruk oli, ei võtt igaühega juttugi (ei rääkinud igaühega) JJn; kae kos tat́tnõna, vai tükib suure-inimeste jutu seḱkä Ran; tull sa iĺlukõstõ, muedu Miina eśsutap me jutu ärä jälle Nõo; üits kõnelep ütest ja tõne tõsest, siss lätt tu jutt pikäle näil Rõn; noʔ sai jutu pääle nigu tsirk laulu pääle; ma kõnõla muidu külh tõsõ inemisega, ku tõnõ jutu pääle alustass, aga ma‿i `tihka esi juttu alustaʔ Har; näil om jutt pidamin Lei b. kõnelemine, rääkimine; kõneldav, öeldav; kõne juttu ajama (~ heietama, puhuma, rääkima, veeretama, vestma jne) kõnelema, rääkima, vestlema, jutlema alutab ja lõppetab üht juttu, ühest `asjast kui `tõisest, `räägib üht `ümmärgust juttu; piab kõhe juttud maha kui tuleb `sisse, perä ei `lausu sõnagi; see ei õle `täie mehe jutt, sie on `poisikese jutt, [öeld] kie `neskest `kerget juttu ajab Lüg; `Räägi juttu Juhanest ja põleta `piipu tubakast Jõh; Ajasime mehejuttu (asjalikku j.) `ilma `aśjadest IisR; pole küps jutt, sedissi täädmata sönu ajab Jäm; see o sool juba `tuntud jutt (tuttav, korduv ettekääne, vabandus); räägib kaksiti juttusid Khk; See oo su jutuks εε küll Kaa; Kus siis kukkus va Madis jüttu veeredama; See pole jütt äga midagid; Änam mette üks jütt (s.t kõnelus, vaidlemine tuleb lõpetada) Emm; ta keerutab `peale seda juttu, teist `viisi ja teist `viisi; `rääkis nii `laia juttu Mar; küll tema võis `ulla jutta `rääki Vän; vaĺlu juttu, seda ma kuulen küll Ris; muakiele jutt Hag; tüdrukud akkasid juttu puhuma JMd; küll tema lappas seda juttu, ei tuld `otsa ega tuld Kad; keśsi minu juttu jutuss piäb Kod; iast `oskab `riakida, jutt jookseb järjest; läks oma jutuga liiale, `riakis mis enam ei oleks `kõlband; pidi selle ära tegema ilma pikema jututa (s.t otsekohe, sedamaid) Lai; tule `puhka juttu kah Krk; `tuĺli jälle magusa jutuga, nakass liibitsemä Ran; ku jutu otsa üless võtap, siss ei ole aru `otsa `kossegi tol jutul; ku jutu seen ette tuleb, küll ma siss `ütle; ah Oskari juttu nüid (põlastavalt); jutt piap põhja `pääle `saisma `jäämä, mitte laḱka minemä Nõo; mine oma jutuga `mõtsa, ei taha kullõlda Kam; Saajat alasi säänest kraśsi juttu, ega˽s sa `õigõl viiel ei mõistaki kõ̭nõldaʔ Urv; ka‿sa küüsse, kas timä lätt Võrulõ? – ei, tu̬u̬st iss olõ meil juttu; poisi˽`tõmpsi kõ̭iḱ `ü̬ü̬kene juttu Har; timä aja vahel peŕss `tarka juttu; sa `kullõ mu juttu, lasõ `vaesõ mehe hobõsõl ka joostaʔ Se c. kõneanne, ‑võime; jutukus; kõnelemisviis Jõudsa juttuga (luiskaja) Hlj; küll sellele on pailu juttu `antud Khk; `söukse `mältsas jutuga, jutt jääb `pehmeks, kut ta `purju jääb Vll; muhulased oo nõnna järsu jutuga Muh; Lühigese jütuga inimene Emm; niisuke va tüh́a jutuga inime Mär; laia jutuga, kes paĺlu lõhverdas Lai; ta on `irmus segäse jutuga KJn; tuim jutute inimene, temäl ei oole juttu Krk; `lahke mi̬i̬s, ladna jutuga Ran; `veitsi jutuga Nõo; mi˽`pernaanõ `omgina `pihme jutuga, nigu ei mõistaki kõvastõ kõnõldaʔ Har; `Kaimaŕ om jutulõ ka sääne siśsine Vas d. kõneaine sie kaks `pienart [kitkuda], no mine tie näväd `õhtast `vällä, siis `jääväd juttust maha Lüg; pole midagid uuemad juttu (s.t uudist) Khk; temal pole jüttu `ilmas medaged Emm; sellel ea `lahke suuauk, ta saab juttu kõigiga Mar; mugu lahverdab pääle, ei saa si jutt tal üitskõrd ka `otsa Ran; e. (sõnaühendites) muistamise jutt (mõistukõne) Lüg; jutul, ‑e [kellegagi] (ametlikus asjas) kõnelema(s) `käisin `erra juttul `mõisas Lüg; ma oli `taaga jütol Rei; õpetaja üts et minge `teise tuppa proua jutule Kos; akas soldatiga jutule; emä õli minu jutal (kõneles minuga) Kod; ega si̬i̬ miut jutul ei võtagi Krk; mia es saa `täämbä `tohtre jutule Nõo; kahrutantsutaja jät́t kahru `ussõ ja lät́s `tarrõ jutõlõ, et kas saa ü̬ü̬`maia Har; Annjäi arʔ jutalõ (s.t juttu ajama) Se|| fig juudi jutule minema `Oota ma liha juudi jutule (lähen käimlasse); Juut vöttis kohe jutule (kõht käis kiiresti läbi) Pöi| Juudiga on jutud `aetud id Pöi; juttu tegema [millestki] kõnelust alustama, rääkima; kõne alla võtma õles kudagi `muodi juttu tehend kui `vasta tuli. ei terestandki Lüg; tee siis vigadist ka juttu, εε unudag εε mette Khk; seda ei `võetud jutu `allagi, ei `tehtud juttugi sellest Lai; tei juttu mud́u, taht́s kõnelde, aga ärä es kõnele Hls; nemä ei tunneki miu, ei ti̬i̬ juttugi `miuga Nõo; teist juttu tegema kõneainet vahetama ku mea `musta juttu aa, siss aap temä `valget juttu `vastu, ti̬i̬p tõist juttu Krk; jutuks jääma kõnelemisega piirduma, mitte teoks tegema See asi `loages nõndasamma ää, jähi muidu jutuks jälle Pöi; jutuks (~jutus ~ jutu sees) olema, j. tulema, j. võtma kõne all olema, kõne alla võtma sie asi `trehvas juttust tulemaie, siis `ütlesin tämäle kõhe `vällä midä `arvasin Lüg; äi sõda põle mette meitel jutuks olnd Pöi; tuli jutuks mu elulugu, `kuulasid kahe mehe Ris; ei old jutus (ei olnud kõne all, ei räägitud) JJn; olgu jutuks `ainult Plt; ei massa jutuss võtta (ei ole väärt kõnelda) Puh; oĺl niisaa jutuss õnnõ Krl; tuu oĺl meil jutuh Vas; śjo oĺl meil jutu śeeh Se| kui siesuke asi jutule tuleb Iis; ei ole juttugi ei tule kõne allagi, pole üldse võimalik v mõeldav senest ei õle juttugi, et ka `eina`malle `mennä Lüg; `ilpsab peal külatänavit kada, tü̬ü̬tegemesest põle juttugi Mih; `mõt́sin, et nüid on se tume kana rebase `nahkas, siis põle munadega enam juttugi Ann; jalagaʔ üle tullaʔ om rassõ, hobõsõga enämb ei olõ juttugi Har
2. sag pl kuuldus, kuulu-, laimujutt, väljamõeldis; loba `kuklatagune jutt (rõvedat laadi jutt) Kuu; juo juttud `välläs inimiste suus, et ädägä läheb mehele; aga sie on akkand jutt (väljamõeldis) Lüg; see jälle muidu jutt, sedine tühi jutt, mis tösi pole Jäm; mis‿ep‿ole muidu sönade kasu (jutujätkuks) jutt; See jutt oo ilma ännata Khk; Ää kuulagid, see `joutut (liialdatud) jütt; Rei; kellavalamese ~ kellavaname jutt (tühi jutt, lobajutt); tühi jutt oo nago jänes, läheb kotto `väĺlä ja tuleb uuesti kujo tagasi `jälle Mar; `kanvad jutto ta peal `ilma`aegu Ris; tuulest `võetud jutt Hag; tühi jutt se kõpitseb südäme peäl nagu täi krae vahel Juu; ülejäänud jutt (ebasünnis, sobimatu jutt, kõne) Kod; lidra ladra jutt, mis naised külas aasid Lai; si̬i̬ ei ole `kuultav jutt paĺt, si̬i̬ om `tõelik jutt; si̬i̬ jutt olli ammu käimän Krk; terve külä om jutte täis; külä pääl jutt joba liigup, et sa olna jahu toonu; nu̬u̬ nu alvategijä om, nu̬u̬ säĺlätaka jutu Nõo; `larpamari jutt (lobajutt) Ote; tu̬u̬ `vargusõ jutt lät́s jo näide pääle Urv; Ilma nahaldaʔ jutt (tühi jutt) Vas; Kiröjaani jutt (nalja-, vigurijutt) Räp; d́uttõ kańnitsai (keelepeksja) Lei; kuule (nüüd) juttu pej no `kuula‿nd juttu midä tämä `räägib Lüg; kuule nüid juttu, egä se ike kõik tõsi põle, mes näd sedäsi `rääkväd Mar; kule kus jutt! Trv; kulle nüid temä juttu, temä jo võldsip Nõo| ot́si noʔ `säärtse juttu, mis ta noʔ õigõ kõnõlass Har; ümbernurga j. (vihje) Ah, selle jutt on alati nisuke `ümber`nurga IisR; Juula ajas seikest ümbernurga juttu Kaa; ümberpea j. (segane mitteusutav kõne, luiskelugu) terve inimene aab `söukest `ümberpεε juttu Khk; Poiss aes tüdrugale ümberpεε jüttu Emm
3. (jutustatud, kirjutatud) lugu; jutustus, pajatus; muinasjutt, muistend `Ennemb `aestujell `aeti `aeva videligu ajal `lastele vana `viisi juttu Kuu; Sääl õli neil ea lõbos siis omavahel `laulo `kõõrotatta na juttosi `rääkidä Lüg; on see tösigid mis ta `rääkis, see teeb omast pεεst jutu `valmis Jäm; Mihed aest jähimihe jüttu Emm; ta `rääkis vanu jutta Rid; `veskekoeas koti `otsas sai ika jutta `aetud küll Mih; see oli vana `rahva jutt, muud `ühti Aud; jüripäva lauba `õhtu tulest räägiti jälle teist juttu Ris; esimene ja teene katkuaeg vana juttude järele HMd; akkas vana`viisi juttusi puhuma Kos; vanavisi jutud ja mõistatamised, nied olid `enne `jõulud Kad; vanamuesed jutud; juśko vanapõlve jutt õli si̬i̬ näil, nõnna kõnelesid puugiss Kod; mõni ale jutt, siis nuteti juures kui `loet́i Lai; nee aive vana `muistsid jutte Hls; miu emä ai seatsit vana jutte; oma tett jutt, oma lõim ja oma koe Krk; kige `rohkemp olli vana`rahva jutt periss `oŕjusest, kuiss `mõisa om piinanuve neid Hel; tu̬u̬ mi̬i̬s ti̬i̬s vana˛aja jutte kah Puh; `tüt́riku kedränu, `pernane sääl man ja kõnelnu vana˛`aatsit jutte, et siss `tüt́riku ei jää magama Nõo; kae kona tu̬u̬ vannuinemiste jutt nüüd kätte om tullu, `autu om jo ilma obõsõda `vankri; ku‿ma `väike olli, siss vana˛emä ai vana˛`aotsit jutte Ote; ma aa `sulle vana˛aja jutte Rõn; ma `loie ka vanast vana˛ao juttõ; vanaimä `naksi lat́silõ juttu kõnõlamma Har; vana-`aodsõʔ jutuʔ Plv; ammunõ ~ muśtinõ jutt Se; (e n n e)m u i s t n e j u t t muinasjutt, muistend `muindane jutt Kuu; sie on enne`muistene juttu VNg; sie mies räägib pali enne`muistasi juttusid Jõh; enne`muistene jutt, `muindesed jutud Jäm; `muistine jutt Muh; see põle muine jutt LNg; `muistsed jutud, mes `enni vanal aal olnd oo Mar; `riäkis vana muinist juttu Khn; lapsed a˛eavad ike enne`muistsed juttu peale Tor; tema ika `oskab luuletada niisukesi vana ennemuiste juttusi Hag; `enne `üiti `ennemuśtsed jutud Juu; `enne`muistne jutt või vana `muadi jutt VJg; kõneĺ üte ennemuśtetse jutu Trv; mis `puhkad vanat ennemuiste juttu Hls; üit́s vanamees aanu ennemuistsit jutte vanapaganatest Krk; latse ike tahava ennemustetsit jutte kullelda Puh; mõni mõist küll iludsõ muśtitsit juttõ kõnõldõ San; tu̬u̬ oĺli ennemustisinõ jutt, mia ma kuuli Har; Liiso tiid ka muśtitsiid jutta Vas; üt́s innemuśtinõ jutt oĺl, et üt́s vanamiiśs oĺl `veiga rikaśs Se|| Kui kaks tükki juttu ajavad, siis kolmas vaatku koera sava alla (öeld sellele, kes teiste jutu vahele räägib) Hlj; Jutt läks Riost `Rääsä (s.t kaldus teemast kõrvale) Lüg; ennem reagitse ikka `kuultud juttu kut `nähtud `asja Muh; se jutt on palava pudru pääl puhata (tühjast, mittearvestatavast jutust) Hää; Tühi jutt, et papa surnud. Kus papa nahk on Amb; Salähed oma jutuga üle talise tee (öeld sobimatult kõnelejale) Pil; Juttu raiskame (valetama) Hls; Tu jutt om nigu penipersede puhkmine Nõo| (jutukast inimesest) Libeja `leuaga, jutt `juokseb `ningagu `vändäga `aetaks `ümber Kuu; jutt läks nagu malgaga Vig; Jutt Vän Ris jookseb kui | jõgi ~ veskikolust Pil; jutt joosep ku `tatra `veśki jahvap Krk; jutt jooseb nigu | `ernit valetass anumadõ ~ `ernit suust ~ vorin Nõo; jutt ju̬u̬sk nigu | vabrik ~ varrin Rõn~ jõgi Ote~ pudrupada ~ savihaua vesi Har~ vesi`veski ~ ujaveski Rõu; Jutt Ris veereb kui värten Pil; Tuleb juttu ku hobuse saba alt Kõp; ta aa sedä juttu ku siga lü̬ü̬ luttu Krk; Mõnel poisil kavval jutt juusk ku mesi Hel; kes lõbeda `lõugega om, t‿om `kärmä sõnaga. jutt joosep nigu vändäga `aetass `ümbre Puh| (pej ebaasjalikust, tühisest jutust) (Tema) jutt ja (~ või) kukkesitt IisR Mär VJg Hää~ koera peer ~ kuuma kivi pääl tilk vett ~ sea sitt (ja sibulas) Vän~ sia sitt Ran~ sõedusoe sitt Nõo~ uppunu soe sitt Urv; Sinu juttu Kuu ehk koera sitta Amb; Tema jutt nüüd, just kui hobune situb vette Vil; jutt ja (~ jutul) jalad all (ebausutav, alusetu, mõttetu jutt) Eks ole jutul jalad all ja sandikotil silmad peas Mär; jutt ja jalad all Lai; Jutul põle `jalgu all Vig Han; | (lobisemisest, ebaasjalikust jutust) Jutul ei ole juurt ega sõnal sõlme Trv; ei ole jutul jäkku egä sõnal `sõlme, muud ku `lärtäss pähle Krk; Jutt Vasom välän lõimest ja koest | tol jutul om sõĺm pääl (st jutt on lõpetatud) Plv| Parem juttu kanda kut juttu teha Krj; kuda `juua `antakse, nõnda juttu räägitakse Kad; paĺlu juttu ei täüdä kõttu Urv; Jutt ei ti̬i̬ tü̬ü̬d (suur jutumees ei ole töömees) Räp| Jutt ei rikku luud, naer ei rikku `nahka Lüg; tühi jütt äi veta tükki ja nali äi veta `nahka Emm; tühi jutt tükki ei võta ega `naermene `nahka ei riku Juu| jutt (tuleb ~ tõuseb) jutult (~ jutust) jutt tulab jutust, köne könest Jäm; jütt tuleb jütu `pääle Emm; jütt jütuld ja söna sönald Rei; jutt tõuseb jutust ja kõne tõuseb kõnest Mar; jutt tuleb jutust, kõne `kõnnest Puh; jutt jutust, sõ̭na sõ̭nast Se|| fig jumala juttu Pst Krk~ jutuh Räp Se– härdalt, jumalakeeli [paluma] mea pallesi tat jumale juttu, ess anna‿ss anna Krk; Mä pallõ sinno jumala jutuh Räp Vrd jutus Vt juttama2, juttuma, jutustama, jututama
4. keel ma vene üttü ka mõista; leivijuttu ~ -d́uttu; Alamõiža vallan nuorõʔ väidü `paatava, nuorõ `paatava läti˛üt (~ lätüüt) Lei
juures juures (rõhutus asendis ka [ju]res ~ jurs) hv S, Khn(juurõs) Hää Saa HaId spor , ViK TaPõ VlPõ; `juures R S L Ha spor Pil KJn I. adv
1. lähedal, ligi, lähikonnas meri oli nii `juures, `ukse all Kuu; see (kange õlu) peab pεris mehe juures Mus; ma valusi mitu ööd ta `juures Muh; [hapurokk] kipub `põhja `kõrvema, siis alati liigutakse `seita, üks oo kohe kuĺbiga `juures Mär; üks poiss läin `lahti `võtma, teesed `uatavad `püstü `juurõs Khn; kõŕts oli siin kos se vene kerik on. eks ta olnud juures ju Pal; kui kari karjamaal käis, siis oli karjus juures; `kõrtsis oli mitu `lauda, toolid juures Lai; jututavad siäl, meie rahvas ka siäl juures KJn
2. ühes, kaasas `metsävahil õli pali raha `juures Lüg; kui teitel puhas säŕk oo `juures, siis tulge koa `sauna Muh; `tasku oli iki `juures, kui eenamaale läksid, siis oli kõbasi sehes Mih; ikke oma töö oli koa `juures siis [karjas käies] Tõs; Kalapüüsi `meitel `juurõs ei olõss Khn; [vikati teritamiseks] `aamber ja alasi on juures einamal JõeK; olin karjas ‑ ‑ tüö oli viel mul juures Amb; mees käis obusega alati `väĺlas, toit `juures Ann; igal ühel pidi omal nuga juures olema, kui sa pidule läksid SJn
3. (välj mingi omaduse olemasolu) küljes; tunda, haista vastuakkaja obu, sańt ammet juures Jäm; varga ammet `juures Vll; tilgastand piim on vedel piim, apu mekk `juures Ann; saksemad moed juures Trm; lõegatul [härjal] ei pia õlema puĺli `aisu juures MMg; teste järelt `võtmise muud `juures KJn; kui suitsu ais juures on, sis uśs `kartma sedä Kõp
4. lisaks; rohkem ui sa jut́t, kui mool parae·gu olass seokst `piima olad, ma‿las pool inimest `juures olnd Mih; vääga ia õlu. piab ike jumalavili ka siäl juures olema Pal
5. (millegi) puhul, (millegagi) seoses ämm pani ikke `mulle tanu pähä ja siis `lueti säl `juures ka ikke Jõh; ihu oo `kaetud, aga `uhkut põle säl juures oln Muh; siis akkas põlle lappimine. sial `juures tegid `naĺla kudas `keegi `oskas Rap; mõni ale jutt, siis nuteti juures kui `loet́i Lai II. postp
1. (millegi, kellegi) lähedal, ligi, lähikonnas; kuskil (paigas, ruumis) `veski `juures `aetasse [laudadele] `punnid `sisse; `kitsas ruum on, `luomad `päälessutte, külg `külje `juures `kinni Lüg; mönikord taluperete `juures tihaste `peetaste `palve`tundi Jäm; kuus `inge renni jures äga pää `söömas Khk; ma olli ta surma `juures Muh; jütt on ige juures Rei; tääl oo surm suu `juures, ei tä küll änäm kaua elä Mar; kahandada saab sukka seal kanna juures Aud; nina `põlvede `juures. tema `olle ikka väga `küirus kohe Tür; majakad on esimese ehk viimase võrguaugu juures Trm; vanast kedrati pilaku juures Äks; tilgub `käia poe juures ~ vahet Lai; ni̬i̬d karva `pastlad oĺlid juba sedäsi et, pöhäbält juba kirikus `käiä ja [palve] maja‿jures `käiä Vil|| (ajaliselt) paiku, lähedal, kõrval moonames si oli pääv pääva juures ja tuńd tuńni juures [mõisas tööl] Äks; `küindlapääva tuisk oli `küindlapääva juures, kas ta siis oli `enne või pärast Lai
2. (kellegi) pool `pruudi `juures [ehal] käind vai et `ninda `kaua magab Lüg; majuline o see, kes teise `juures `kortlis on Krj; käisin eele `tohtre `juures Kul; oli `linnes `sakste `juures kokaks Mär; `vanaste ikke `köidi õpetaja `juures lugemas, pruut paar Tõs; esimene öö pruut old ärra `juures Nis; ma olen pereme `juures vel leigand sirbiga ja kõik Hag; on sepä `juures õpi poesiks Juu; kui mina ema juures olin (enne abiellumist), ei söönd kama Pal; lehm on puĺli juures ära käind Ksi
3. (mingi tegevuse, ülesande) kallal `riihhe `peksämise `juures `kieredä `olgi `ümber Vai; poisid `terve pεεva nönda `tiitsast töös ~ töö juures; teine [poeg] Talinas ehidustööde juures; olid jooma juures tülise läind Khk; keik mis laeva juures teha on, kutsuda taageldamene Emm; nahkravvad olid `raskemad keima `juures Rid; `kauplemise `juures saab tingitud Mär; pool`kindaid `kańti karduli`võtmise `juures; `vardakot́t oli käe `otsas kui eena juures köisime Mih; telingid oo ehitustöö `juures Tõs; `eśtiks käisin anede‿jures. sain jo viie `aastaseks, siis akkasime sigade lammaste jures `käima Koe; lipsud olid lõngas. kudumise juures lips läks `truĺli Sim; [hapuroka] `söömise juures oli rõõsk piim Lai; tü̬ü̬ juures `oĺli linased rät́ikud ja viisud oĺlid jalas Vil
4.kas Juhan on `aige viel? ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine Lüg; ma ole ikka oma `tervise `juures olnd Khk; ta on viel täie aru juures VJg; kui inimene täie `mõistuse juures on, ei lähe ta nisukest luule juttu kõnelema Ksi
5. (kellegi või millegi) kohta, poolest, suhtes; nimel; (millegi) puhul, (millegagi) seoses vannub ~ `vannub εnes‿abene `juures Khk; mina ole teite juures `võlglane Muh; sia `tapmese `juures [öeld], lähme `karva `võtma; opakas ja tore oma `juures (enda meelest) PJg; ihnus inime tingib iga aśsa `juures Ris; Lagedi vald oli selle `juures `kange kuulus, et kõige `rohkem sial tańtsiti Jür; kolmainu jumala juures vannun tõtt VJg; köit oli alati `taŕvis vedude juures Lai; õlle raba juures üeldas sedasi, et jahud on peeniksed, lähäb `iuku SJn|| (millegagi) koos, (millelegi) lisaks tal oli kauba juures, et pereme riie Lai
6. (millegi) jaoks, tarvis ehitukse `juures `tarviteda `lupja VNg; `nafta kεib massinate `juures Khk
Vrd juurdes, juurel, juuren
jõul jõul Lüg Mär Tõs Aud Tor Hää Ris VMr Kod Krk Nõo San Räp; g jõulu Pöi Muh L(jõolu Mih Tõs, jõõlu Vig Kir) spor K(jõõlu Äks VlPõ), I(jõõlu) M T(jõolu; pl jõõlud TMr) spor, u V(jõulo Räp); `jõulu VNg Lüg Jõh Mar Mär Kse Tõs Khn K; jöul Vll, g jöulu Sa, `jöulu Mus Krj Käi Phl Ris; sag pl
1. jõulupühad (peam 25.–27. dets) `jõulu esimine pühä; `jõulu `keskmine pühä; `jõulu `viimine pühä Lüg; Puhas leib õli `jõulul Jõh; See ma tunne ää et selle märjal on jõulud sehes (kangest õllest); Seike lõbus kena olemine just kut oleks jöulud; Äi, äi, jääga seiksed asjad ikka jöuluks (asjast ei tule midagi välja) Kaa; jöulute emapäe ~ nuudipäe Krj; Jöuluemapäe see oli ikka veel nönda pool püha, inimesed olid kodu, `söödi veel pühade `toitusi Pöi; jõulu annepäe (3. jõulupüha järgmine päev) Muh; toomas toores mees toob `jöulud, andrus aus mees annab `jöulud, nuut hiiva polk viib `jöulud Phl; jõulud tulevad `jõnkides ja `näärid tulevad `näŕkides, ja kolmekuningad `kolkides; tööd ei ole, mool oo juudijõulud Mar; mardist kuus `jõulu. jõulust kuus `küinla `pääbä Vig; mul on seitsekümmend`seitse `jõulu ära `peetud Hää; Nüüd on õige jõulud (kui miskis asjas on küllus) Koe; kui `enne `jõuluid lund sadas, siis `üeldi rukkid ja odre, rukkid ja odre. kui jälle `piale `jõuluid lund sadas, sii `üeldi `põhku ja aganaid, `põhku ja aganaid VJg; juań ja jõul käeväd vassakuta Kod; `jõuluks olid einad ja nääriks olid õled [toas] Pil; vaat ku jõul `mü̬ü̬dä, sõ̭ss lü̬ü̬ küĺm tagasi Krk; küĺmä jõulu ja ää `aasta om velle, sula jõulu – tühjä salve; kui jõulu om rohilese, siss lihavõte om `valge; kui jõulu om `niiske ja vihmatse, jääve `keldre ja salve tühjässe Hel; Tu om nigu joora poĺla jõulu, pandas kaits pirdu üte asemele palama ja üteldäs viil, kui om jõulu siss olgu kõrralik Nõo; enne `jõulu sonnun om, siss `näitäp lämmind edesi. pält jõolu, siss `näitäp `küĺmä, kui sonnun om Kam; jõuloʔ `kõńvaʔ, mõ̭nikõrd om `ri̬i̬de edimäne pühä, mõ̭nikõrd i̬i̬śspäiv edimäne pühä Räp; jõulu jõuluajal möned tegavad ölut `jöulu Khk; see `olli tunamullu jõulu Muh; `jõulu `pańdi ikke siapia puolikud kerikselle HljK; `jõulu on meil vorstid VJg; jõulus id mineva `jõulus oli paelu lund Tõs; `enne `öeĺdi sedasi: param olen joani päe ilma piimata kui `jõulus ilma naeseta Rap; ta käis `jõulus ikka alati kodu Ann; vanad jõulud 1. jõulud (25.–27. dets) vanad `jõulud õlivad `detsembri kuu sies Lüg; 2. jõuluaeg vana kalendri järgi vanad jõulud oo kaks nädälid päräst ku uued jõulud Mar; uued ~ vastsed jõulud 1. uusaasta `uued `jõulud õlivad `uue ` aasta Lüg; 2. jõuluaeg uue kalendri järgi (25.–27. dets) `vastne jõul om enne kaits nädälit, siss tulep vana jõul Nõo|| kolmekuningapäev (6. jaan) `kolmekuninga jõul Lüg; kolme jõõlud van Trm|| küünlapäev `küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha) Lüg|| Seajala jõulud (vastlad) Plt|| fig näärid läind jöulu ede (mõrsja enne laulatamist rase) Khk
2. jõuludega seotud või ühenduses (jõulupõhk, ‑heinad, ‑õlu, ‑puu jne) toome jöulud täna tuba ka. muidu lastel pole `jöulusid kui pole [õlgi põrandal] Khk; Jõulusi ~ jõulu taari ~ teist märga tegema (õlletööst); Maitse meite jõulusi ka (öeld jõuluõlut pakkudes) Kaa; `Teitel ösna jöulud moas; Sool ikka jöulu löpetust veel ( õlut) Pöi; vanaste jõulud olid maas ‑ ‑ einad olid maas hv Kul; jõulud (jõulupõhk) Khn; || kui jõulud käisid, `meitel oli `sõuke moed et ‑ ‑ üks oli ikke pillimees ning sis käisid `tantsisid ööd `otsa ja ühest perest `teise ‑ ‑ tüdrukud-poisid kõik olid `seltsis Pöi
Vrd joul
jälle1 `jälle R ePlausefoneetiliselt ka jälle (`jäĺle Khn, jäle Rid, jäll KJn); jälle M(jäle Trv) T(rõhulises positsioonis spor `jälle, jäll) spor V(jäĺleʔ Rõu, jäle Plv); jälʔ San V(jälh Har, jalʔ Rõu Vas Se Lut)
1. (teat aja järel) uuesti, taas, uut puhku Eks ühä`kõrra `jälle pere`rahvas läks `einamale ja üks vanames jäi siis kodu Jõh; akkab `pilve ajama jälle Mär; said need lademed `löödud ja puestatud, `pańdi uus `jälle maha Juu; olid põllud ja nüid kasvab `jälle mets `piale Pal; tuled mutku `jälle ja `jälle KJn; si̬ (vili) olli sääl üte ü̬ü̬ üleven ja tõine ü̬ü̬ `võeti maha `jälle Hls; `tüt́rigu, mes te jäll teede sääl Nõo; `jälle mina joosõ ja jälle `rehḱse [ussi] ärä Võn; tõistõ `pernainõ om jälʔ rasõ˛õt Kan; lääme no `vesperile `veetkesest, sõ̭s tulõme jälʔ `keträmmä Räp; `naakõ jalʔ `tü̬ü̬hü Se Vrd jällegi, jällekina
2. (hrl lauserõhutus positsioonis, mõnikord ka ilma kindla tähenduseta) seevastu, hoopis; omakorda; siis; aga nisudest tieb `veski `jälle `kolme `seltsi nisu `püüli Lüg; mo köru pole ka väga `selge, vana inimese `kuulmine jääb vähemaks `jälle Mus; meitel oerdi, `Aeskas jälle üterdes (oherdi nimetus) Rid; aga mõnel `jälle kebäde ussi `söömese järele ruki `jälle `kangeste `võrdub Mar; vana perenaene, ta `jälle murd `jälle `lammaid Nis; ja uśsi kuningas on `jälle Juu; mina enam argiga [sõnnikut] lahutada ei saand siis jälle `tõśtsin `piale Pee; obused ies vedasid, naised `jälle taga lahutaśt [sõnnikut] Rak; mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga. `koeti jälle peenemase kot́esse Trv; valu võt́t ärä nigu `peoga jälle Nõo; nii illuss tasane ti̬i̬ nigu laud jälle Rõn; tu om jalʔ Viĺo vald, a mi̬i̬ʔ olõ Petsere vald Se
järjestikku järjesti|kku hv Jäm, Khk Vll hv Emm, Rei Mar/järjestekko/ Kse Tõs Tor Juu Kos Sim Trm Ksi; ‑ku Mär Vän; järesti|kku VNg Lüg Vai/‑kko,-ko/ Pha Kod(järeśsi‑) Plt; ‑ku Ris Koe KJn Hls Krk Nõo San Krl Vas; järrestikku PJg
1. (ruumiliselt või ajaliselt) üksteise järel; reas(tikku) üht järestikku tulevad kas `pulma ehk mattusse Lüg; mei `läksimo üks`toise järele – järestikko Vai; järjestikku obussi `üiti meitel `pitsis obusteks Khk; kured `lendavad järjestikku Mär; leevad pannakse järjestikku `ahju Kos; lase puud järestikku maha Koe; kaks `pääva jäŕjestikku sadab Trm; `küidi `käigid liig järestiku KJn Vrd järastiku, järestigu, järgestikku, järistikku
2. ma oli kümme `aastad ühe peremehe `juures järestikku Pha
jää|näks puu-uisk, terava otsaga raud puutüki sees, seoti nööriga jala alla Sügise noore jää peal `tehti nuia `püüdu, jää näksid all ja pekseti `augi Pöi jää|paak Trv Kansuur jäätükk, ‑pank – jää|paat meitel oli sii luup, saani tallad mölemal pool all, jää paat́ Krj jää|pank suur jäätükk suured jäe pangad `ollid Lalli all, nagu suured elud maad (majad) Muh; jää pangad rususse aand ülesse; jää kruńnid, kus `oige palju jää `panku mere `ääres kuos JõeK; suured iä pangad lõhutasse kangedegä Kod jää|part sinikaelpart pillpart pisem ja jεεpart suurem Phl; sinikael, jääpaŕt, see on suur paŕt, isal on väga ilus `kiiskav kullakarvaline sinine kael Mär; Iäpaŕt tulõb vara nagu iäkossal Khn|| jääpaŕt oo `väiksem kui teine paŕt, kevadi vara munevad Var jää|peenar pl iä `piendräd pikad kinnikülmunud murdjää kuhjatised – Khn jää|peks primitiivne kalapüügiviis sügisel noore jää ajal: a) kalad põrutatakse läbi jää uimaseks ja võetakse samast välja; b) võrgupüük: kalad kohutatakse nuiaga vastu jääd põrutades võrku jääpeks on sügise `aegu, kui ääred üksi jääs on, meri alles sula on; `niidsel ajal ep saa jääpeksuga midagid, äärkalad on kadund Pha; Raiuti jää `sisse soon, ae mut́t `lasti `sisse suurde `nuiadega põrutati jää pealt, aavid läksid siis mutti. see oli siis jää peks Pöi jää|piik 1,5–2-meetrise puust varrega raudteravikuga kepp jääl käimiseks Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu jää|piim `talvest `korjati `piima. jää `piima `pandi vie `ulka ja siis akkasima `putru `süöma senega VNg jää|plaak jäätükk, ‑pank iä plaagi `ju̬u̬skõva ekõ `mü̬ü̬dä `alla; iä plaagi nakasõ minemä [kevadel jäälagunemise ajal]; häniläseʔ `lahki iä`plaake Har jää|plahmakas jäälahmakas siis `otsisimme, kus `saime nisukese `suure jääplahmaka, `millega sai üle [jääprao] `menna Jõe jää|plõks = jääpeks Jääplõksul käimine; Jääplõksu Noanui jää|pragi jäätükid; peenikesed jääkillud kõik kohad [merel] jää pragi täis Tõs; tah moro pääl um iä praḱi; peeńkene iä pragi Plv jää|pulk jääpurikas kui küĺm om, siss om jääpulga `kaarte küĺlen Ote jää|puost jäätükk jää`poustad tulevad sügisel `suure `tuulega Jõe
kaar1 kaar (-ŕ) g kaare eP(‑oa-, ‑ua-) Trv Pst TMr San, Khn(koäŕ, kuär ) Kan Vas/`kaa-/, -i Saa VJg(`kaa-) Äks Kõp eL(`kaa- Trv Lei), g -u Trm(pl `kaa-) Kod/kua-/ Lai Plt, `kaare R(n `kaare RId); kaare g `kaare Jäm Ans Khk Phl Iis, `kaarde VMr; n, g kaare Hi HMd Ann Kad VJg Sim Iis; kaares g `kaare Ans 1. kumer või kaarjas moodustis nua laiva `kaared `taevas. kuulutavad ilma `aega ede; `taevas on vahel pilved kut oleks kaared olad Khk; pilvekaared, seuksed sured laeva `moodi Kaa; mis sa `peaksid sii lölletama, tule koar keib ahju suust `välja Jaa; Olid noa laeva otsad sinised tuli `vihma, oli aga nõnda `pooles kaares ja pole sina sihes olnd siis oli kena vaikne aeg Pöi; kana oo ropp eläjäs, kos ta oo kohe suur seta kaar järel Mar; Kui valged pilve viirud taeva peal on, nii kui eina kaared, vana rahvad nimetavad neid tuule kaared, siis peab tuult tulema Ris; `vahtsõ kuu kaaŕ om õdagult ja˽vanakuu kaaŕ om hommugult; vana kuu kaariga panda˽`kartohliʔ; vana kuu kaaŕ om kõ̭kkõ kuivõmb aig (siis haav paraneb kergesti) Har; keeruda no hää paks kaaŕ [leiba] Plv|| taevakaar `päike läks juba üle kaare, `päike akkab maha minema Pha|| ratas, rattapöid, vankriratas `kaaril is olõ `rauda, sõ̭ss pońdi pu̬u̬ leiš́ti [rattavitsa asemele]; staŕgile (toonekurele) `pontass kaaŕ [pesa aluseks] Lei k a a r e s ringi, kaarega käi sial rähmustikus `rińgi ei tia kui suures kaares, aga ei saa `kuśkilt läbi Lai; `sõuti pu̬u̬l kaarin `ankru manu tagasi Ran|| fig Sööb nõnda, et suu kahes kaares Jäm; (kiiresti töötamisest) see tömmab `mitmes `kaares Mus 2. ehituskonstruktsioon (ahjul, sillal, väraval jne) (kõrtsi uksel) üks kuaru õts on piida küljen, tõene tala küĺjen ( ja kaare teises otsas rippus raskus, mis ukse sulges) Kod; mõnel `olli kaar sääl ahju suu pääl, noh kivedest tettu kaar, mõnel käis üle ahju otsa - - tuhkaud `olli kaari all Nõo; ahjul `oĺli kaar i̬i̬n Kam; ku ahju suust tuli tule, siss lätt üles kaari ala Ote; ahokaaŕ om õigõʔ hullustõʔ ärʔ `nõitunu Kan; silla kaariʔ, kes `silda üleväh pidävä Se
3. mitmesuguste esemete kaarjad või kumerad osad a. laeva- või paadi ribi `kahte`kümmend kaard lähäb `paadi jauks Jõe; `Lihtsamb neid `taivudettud `kaari oli `panna, ei `uolind neid `sauma järel sobitada `nindagu `raiutud `kaarije `kerral; `taivutettud `kaartega - - paat `notkus kohe ettei old ige nii `kindel kui nüd ige sie peris `kasvand `kaardega, koverikku˛est `tehtud: kui uut `paati `tehti, siis monele `pandi paar `taivudettud kaard ja siis igä vahe `pääle monesse `kohta igä `pandi neid tugevambi `oksa`kaari; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda Kuu; `kaared olivad siis `männi puust ka `tehtu VNg; venel on `kaared sies Jõh; kaare persete (laeva kiilupoolne kaareots) pεεle pannatse `kaltsoni puu Mus; raiut, painudet, `mütmest tükist kaared; kaarde `ümber saab louad `pantud Emm; silmustega kaar, kui kaarel silmused sees, et vesi jooseks paadi `põhjas ühest kaarevahest `teise Rid; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema; Tesseldä kuarõ perse (alumine keskosa) terä ljõbõdamaks Khn; kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `toĺli paksuks; siis saab kaare asemed `väĺlä raiutud Tor; seinlaeval on pańnid, kordlaeval kaared Hää; igal kaarel on `ooburi auk sies, et vesi juosta saaks JõeK; künal on `kaarud sees, muidu ei seisa lauad koos Trm; nagu nuada`venned, ni̬i̬d‿o kuvve kuaruga Kod; kuuse ja pedäjä puust tetti kaarid, iki pind puust Ran; kuvvõ kaariga loodsik Räp; `vinnel omma˽`veiga suurõ˽kaariʔ ja `veiga paksostõ Se; k a a r e, -s kaaretatud paat on `kaares, kui `kaared on `küljes Jõe; aluksed olivatta juo `kaares; saab `kaare VNg Vrd kaaris1 b. korvi loogad, ribid keige ennem tulad `jälle pannad `muĺjude ning - - selle `järge `kaared `sisse `muĺjude Ans; räätsi kaarde vahele `pandi nidemed Krj; ma ole pannud veel kadaka kaared, ei pihasta ära mette Kse; Kaared olid pailu peenemad kui pannad Han; korvi kaared - - kaare otsad läksid põim`nurka Var; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramad Khn c. ree või vankri osa kui ree pöhi `valmis oli, siis `löödi nende pöhja `pulkade `peale, ree pakkude `kohta söhuksed pool köverad puud, nee `üiti ree koared Jaa; ratta kaar Kul; kaaŕ om si̬i̬ üless painutedu kotus [reejalasel] Ote d. kirstu iluliist kaariga kirst, kirstu kaaŕ `pańte `pääle Räp e. fig roided Olid iga kovad `kaared sul, et `kannadid pigistämise ärä Kuu; küĺje koared Muh
4. niiduesi; niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg ein `sõisab mittu `päiva `kaares maas Lüg; `einä on `kaares maass Vai; vaadeti et pöle `niitija, kitsas kaar, ühe jala kaar Khk; kaar sai rehaga `ümber pöörtud, kaarutud Kär; Lage moa, `kerge rohi, mis seal viga `laia koart lasta on Pöi; nüid akkame `kaari laiale `lööma, muidu ta‿p kuiva kaare alt ää Muh; kahe jala kaar (vastandkaar) Rei; einä niidetässe kaare `viisi Mar; loog jäi kõik `kaarde maha, vihm tuli `piale ja tagus maa `sisse Mär; ei viisi `einä `niitä, mutku jätäb `kaari `võlga Vig; kaarde vahel ädales tõoseb enimi Kir; ta saand oma kaarega teiste järele `ühti Kse; `Meitel vili allõs `kuarõs muas Khn; `piened kaared tehaks et ta (hein) kuivab usinam Ris; `tarvis `kaaresi `lahti `lüia, paksud eenad Juu; ei saa puhast kaart, ein jääb `kasvama `alla JõeK; paks kaare, `kõrged `kaarded jäävad. siis ein jäi `kaardesse ja siis sai `kaarded `lahti `lüedud siis `kuivas ja siis sai kaarutada VMr; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse Trm; kui paks ein oli, sai kaared `ümber tõmmata Pal; ein niideti `kaari maha Kõp; viĺla kaari pidit `õigi `niitme, muidu niidit pää maha; ta (niidetav vili) sadass maha `kaari Krk; looguss - - kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude Ran; hain om kaarin ja kaarist palatass laḱka Har; no om vili kaarih́, vidäde kokko õ̭nnõ; kokko ḱäänt kaaŕ kui vikah́tiga käänät tagasi, saa suur kaaŕ Se; kaariʔ pääle palahhamese `käändäss `ümbre Lut|| lina kaaŕ (põllule pleekimiseks laotatud linavarte rida) Se Vrd kaare1
5. ilmakaar; suund `parvetajad ikke igast `kaarest, `Narvast ja Lüg; tεε koes ilma `kaares ta niid on Khk; mae·lmal oo koa kaared. ne oo ned lõuna, põhi `õhtu ja omingu Mar; loodevesikaar (NW) Tõs; päe tõuseb ida kaarest Tor; tuul puhus `loode koare poolt Kos; põh́a kaarõʔ Vas
6. veekeeris ku keväjelt suurt `Koiva `mü̬ü̬dä sõidat parvõga, siss sõidat üte kaari alt tõsõ kaari alaʔ; konh pikä kaarialudsõ omma, säält om hää `sõitaʔ, konh omma äkilitse kaarialudsõ, säält om mõlaga nii tõmmada, et hamõ jääss `perse manu kińniʔ Har
kadaka|näre kadaka närä ei `kasvand `suuremast ka ja `vällä ka ei `kuivand, õli `niisikene pisike `nässäkas Jõh kadaka|närestik kadastik – Lüg kadaka|oks kadaga oksad maridega `seltsis pannasse õlle `sisse Muh; kadaka oks `pańdi `vastuksi lüpsiku torosse, ladvapool alasspidi, `tüiku pool ülesspidi Juu; mõni `ütles, et kadaka oks `pańdi seena `küĺge, kui oksa ots `keŕkis, pidi kuiv olema, kui madalamaks vajus, pidi `vihma tulema JJn kadaka|puu luda sie oli kadaka puust `tehtü Vai; kadaga puust `lähkrid `tehti ühekora; paadi pukid tehti ikka kadaga puust Khk; meitel oli koa (pudru)mänd, kadaga puust oli, aralene Kir; peris kuietolline saepakk old kadaga puu Tor; piimariistaks on lepapuu ja kadakapuu kõige paremad Kad; kadakid ei ole `saada, kadakapuid oli vähä Äks Vrd kadajapuu kadaka|põõsas Lähäb `tuulelt `vällä (kui ägestub) siis ragiseb kui kadaka `põõsas Jõh; keik kuhad kadaga `pöösud täis Khk; seal aa `ääres suur kadaka pöisas Jaa; Saaremaal seal muud põle, kui kadaga `põesad Mar; Siimul ei võin sõnagi ütelda, läks põlema nagu kadaka põesas Han; paĺlas lage nõmm, mõned kadaka`põõsad kasuvad Hää; `juuksed kõik saŕvis, pea nägo kadaka põesas Trm Vrd kadaja‑, kadak|põõsas kadaka|rasv kadakavaik (Tremella juniperina) võidasse `käśsa kadaga rasvaga Muh kadaka|rästas vainurästas Kadaka`räästa laul on: tia-ridi, tii-dar, tii-dar, tii-dar IisR
kaerane kaerane g ‑se Sa Muh L Kkaera sisaldav meitel on nii kairased odrad si‿asta Khk; kaerad rukki`siemne ulgas, üsna kaerane teine VJg; kaerane segävili KJn Vrd kaarane
kaju n, g kaju, kaeu S(‑o Emm Phl) L(‑o Rid LäLõ PäPõ) VlPõ(‑o KJn Kõp), g kao, kaaoʔ Lei; n, g kaju, kajo M T, p `kaivu Nõo Ote; n, g kao SaId Muh L(kau spor Mih) Rap Pil; in `kaajo Rid Mar(‑u)1. a. kaev pumbiga, vibuga kaju; Kajus on näkk, kajule ei tohi mitte `minna, näkk viib kaju; [merekallas] nii `järsku kut peaks kaju kukkuma Jäm; saju eel iseäranis kajud `kuivavad; vibuga kajust on `kerge vett vötta; karjamal on menes kuhas `loomade joodi kajud Khk; loomad lastasse kajule `jooma `talve; Töi lehma, vöttas kivid, `viskas oma kaeu `sisse, siis ei pidada lehm ära minema Mus; Sauna juures oli meitel vanasti lahtine kaju; puuritud kaju; raiutud kaju ~ raiekaju; Kes liivamaa `sisse kaju tegi, see kudus selle ka kuuse puudega sihest ää Kaa; me `peame oma `lambud kodu kajul pesema Vll; ma liha kaost vett `tooma Jaa; See mees kadus siit kut kerves `kause; Kaju kudumine (vooderdamine) oli `raske töö; Seda tuli ka ede, et va kau `õues `auras, siis tuli ikka `külma; Just kut va põhjatu kaju, `terve ruusi tääve joob korraga äe Pöi; puu salvetsed `pandi `kaole `ümber; kao tahab `rooki Muh; kaeul `panta ark maha ja roog `panta `senna `pεεle kahe argi vahele Emm; Lapsed ei `tohtind mitte kaju `vaata Rei; ma akka seda kao `kaebma; sii põlegi sügävid `kaosid `ühti; kao oo seest kibistud, kibid oo `ümbär kao `pandud; kui kaos vesi aiseb, siis `veska kolm peotäit `soola `kaajo Mar; `kaole pannakse saĺvispuud `peale; kaost saab kibi`rüntsa, `rühka või `rihka `väĺla `võetud Mär; see elma sooneta kao (vähese veega) Kir; kao ääre `tassa täis Lih; Kau all, kaigas pial = kassi sabaalune Han; `kaosid võtma (kaevu kohta määrama); rukis külvati kuiba aeaga: rukis `tuhka, oter oeasse ja kaer kaosse (märga mulda) Mih; meil ei ole kaot; lähme kaod `rookma Tõs; pang kukkus kaeuse; Vinnaga kajust `oĺli `raske vett võtta, nüid oo änamasti võĺliga kajud Tor; isa istub, poeg pistab, tüdar taga tolgendab = kaeu, kook ja [koogu] pakk sääl taga Saa; aas vana kao `kinni Rap; kao oli just rihalse värava ees Pil; Käisin kajul; näkk kajos, ära mine (öeld lapsele) KJn; saana kõrval `oĺli kaju ja pesu künä Vil; läits kajo manu vett `kiskma; linguga (vinnaga) kajo, lingu otsan ku̬u̬k Trv; ma lää kajo `vi̬i̬rde vett `tu̬u̬ma Hel; meil `oĺli vesi õhuksen, me võtime puust konguga kajost vett; mõnel om pööräga kajo; vanast `olli külä pääl kaits kajo Nõo; mi̬i̬ss lahup puid ja tu̬u̬p vett kajost; Kavvede paist kaeoling üle puie Rõn; ümbre kao sourõʔ ura d́u̬u̬skõva Lei b. fig (lahjast õllest, toidust) Tuul on kaju pεεlt Jäm| (tukkujast) sa akkad kaeu `vötma, jεεd tukkuma (ja peaga noogutama) Khk; `Vardad vajusid süle ning emm akkas ka kaju `kaevama Kaa| Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeldi luksujale) Pöi| äda ajab ärja `kaose Tõs| εε ae enne vana kaju umpseks kut uus valmis Emm; Vana kaud ei või enne täis sittu, kui uus põle veel `valmis Han; ärä enne vana `kaiu sittu, ku sa uvvest kajost juvva ei oole saanu Krk| sa tia seda vist isigi, kui paelu oo sinu kao kallal köind vett `võtmas, `öetasse `langenud naeste`rahva `kohta PJg; sinu kajost om mitu mi̬i̬st vett `võtnu, sul om pombaga kajo (öeld liiderlikule naisele) Nõo Vrd kaev
2. sügav koht meres `öetse mere kao või mere sońn, see oo `seoke sügav koht, need oo sügavas meres Tõs
kakand kakand g ‑i S merikilk kui `meitel sügise vörgud sihes on, siis kakandid närivad rüsad `katki Jäm; kakandid söövad vörgu εε, igavene pisine punane uśs, karuste `jalgadega Khk; vähike kakand oo sure punase seljaga, suured kakandid oo `jälle teist `värvi; Aab näust `sisse kut igavene kakand (aplast sööjast) Mus; kakandid oo pisiksed putukad meres, mis `võrkusi ää imevad; Vahib silma kohas kut kakand (laps vaatab alati näkku) Pöi; kakandid oo nõnna suured kut suured kilgid oo Muh; sa oled kõver kut kakand Rei; kakandid on jälle `vörkusi söön Phl; kui tuul toob merest muda, siis kakandid õeruvad võrgud puruks Rid; ega kakandid ega ogaluugid põle kellegi kalad, need oo muidu ühed mere `pühked Kse|| fig pej kut kakandid kallal (pealetükkivatest lastest) Khk; oh teid kakandid küll, [päris] kakandid oma söömaga; Kasige kurati kakandid nüid magama (öeld kanadele) Pöi Vrd kakar1, kakard1, kakat(i)
kala kala üld 1. igasugune kala (kohati üksnes räim); kalatoit kalad `lähväd `verku `ennemb pimedama `üöga; kagutuul viib kalad `kausistki `välja; ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb (ära liiga vara rõõmusta); kala on vesi (kindla asukohata), kerd siin, kerd siel; kala `etsib `kohta, kus sügävämb, mies `kohta, kus paremb; `Uomigull kala ja `kardul, `lounaks `kardul ja kala (kehviku toit); Ei ole kala `luieta ega puu `oksieta (igal heal omad vead); `Aeva igä kala ja pala, vade ku peremies `seljä `kierdäb, siis kaks (teenija söömisest); Sidä kala kass saab, midä `naugu (omad vitsad peksavad); Kala akkab `roiskuma pääst, maja kaduksest Kuu; `suuri kalu `raiusivad ahingega juest; siis `toivad sügise `mardibä aeal `jälle `värsked `silku, siis nied olid `niigu kalad ilusad VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas; alasti kala, ei õle `suomussi tämäl; kalad `ruogitasse `vällä ja `pannasse akkama Lüg; sai `suuri ja `pieni kalo; `piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo; vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs Vai; Meitel on kala, mueal räimes; et sa sedasi kuue änna `sisse kalu `vötsid, seda‿s tohi `jälle; äkine kala, ainult sool, sibult natine `juure. kut `tundi kolm neli olnd [soolas] Jäm; rüsadega `püitasse `suuri kalu, `vörkudega `püitasse pisissi kalu; kui kala lepane on, siis saab neid veel; peab ne kalad εε tegema Khk; muist on oue kuivat kala ka Kär; ahju `küpsend kalad oo söduksed εεd `koltsed; Üheksa kala `söödud ära (uusaastaööl) ja kui nägid [unes], kes `sulle `juua töi, see pidi su mees olema; `raanda täis `kiutud kalu Mus; Kui lestanaine oli ää läind, akati `mütmekesta kalu tegema Kaa; Kuula, kala karjub (kigiseb kuival), neid saab küll veel; Vihm just `kaela kukkumas, aga äi tule, `sõuksega kala võtab (hakkab õnge); Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda. Kalad `kargavad veest `välja ja löövad `laksu; Aŋŋeras ja luts `üüti sii ääres libe kalaks; Kala keedeti tuhliste peal `katlas, keedet kala; Küpset kala `söödi, kala küpsetati pahla `otsas tule peal Pöi; me lähme kalu `kauplema Muh; Maigudab kut kala kuial (kui inimene sõna suust ei saa); Üks silm sihib kala, teina leiba (kõõrdsilmsest) Emm; kala arimese päebad olid mõisas Rid; lutsud ja vähikalad oo `pehmed kalad; `võetasse kuib sealehareis ja `viinä ja õlut koa puust `lähkridegä, sis pidid kala ennem käte `saama [müütajailt]; kaladele pannasse `esteks vähä `soola `piale, `öötse veri`soolas Mar; Kui pailu soolast silku söön oled, siis akkad jänutama, [öeld] kala tahab ojuda Han; Mere `ärgä piä mitte `kiegi kalaks. Räim, luts, tobias ei põlõ kalad, kala ikka `siokõ, mis suurõm ond Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa, pidi paeast koa `väĺla `viima Aud; unna `otsa pannakse kala, a õnge `otsa viidikas; kui suur rohe on, sis änam võrguga kala ei saa Vän; Võta võid ja katsu kala (söö, mida soovid); [mees] nägu kala perus (kimbatuses) Tor; Kel käed, sel kalad; ku kalad `viskavad (hüppavad veest välja), siis tuleb ilust `ilma Hää; meil on vähe `teisu kalasid Ris; ta on nii `terve inime kui kala vees; kala sai riim`soola `pandud, väheke `soola `peale Juu; Kass tahtub kala saada (poisikese suitsuhimust) KuuK; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; kala lüöb ligidalle (tuleb võrku) Kad; leib on meil kala [öeldakse], kui `jõudu ei ole kala `osta VJg; lähän kalade `vasta Trm; kalad mängäväd vede siden; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata (kala puhastamata) Kod; kõik kala on ia, kui kalad tahad `süia Lai; suure kaladest tetäs suppi ja raets panni pääl Hls; olevet üit́s jagu kalu, kes `leńdävet Krk; eläb nigu kala `leigen vi̬i̬n (uimaselt); ike `vaatse ilmaga saeva `kallu Ran; `värski kala keedä sa äste läbi Puh; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka; ega ta tü̬ü̬d ei viisi tetä, jõe veeren kongutap `kallu; miu kalaline `tulli kodu jo, puhast kala ärä Nõo; kalla ja `putru keedit Võn; ma ei tiiä kalade nimesit `kõiki Kam; Kes kala mõrran, tu̬u̬ taht väĺlä, kes väĺlän, tu̬u̬ taht mõrda (abielust) Ote; ma‿i˽tiiä midägi˽kallust San; Kala ot́s süvämbät vett, inemine parembat ellu Krl; kalol umma hurmaʔ; lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu Rõu; Vanatarõ Hell jo˽kalloga˽siin; Terve ku kala veeh (ilusast loomast); Ütski kala ei ole luulda, inemine süüldä Vas; kallo `rakma; lät́s `randa `kallu `perrä; mul omma käeʔ kalloga ku̬u̬h; edimäne kala, tu̬u̬d angu‿i tõõsõlõ, sõ̭ss annat kui uma õ̭nnõ arʔ; paastu aol kõgõ süvväss kallo, tohiki muud Se; gu um leib salvõh, kalaʔ ummaʔ aad́a all, kala `pü̬ü̬d́ja tuu esi `küńdjamehele kallu aad́a läve alaʔ Lut|| rikkalik kalasaak Kova kala Kuu; See on ikka kole kala, mis siit merest on `välja `väätud Pöi| värskena, soolamata vähe, mis siis siit `randadest [räimi] sai, nied kulusid niisama kalast peast ära Kad; lai kala suurem kala, vääriskala Seal oli `sõuke kena pühadelaud: laiad kalad, õlut, viin, püüli saiad ja peened leivad; Laikala puhastati noaga, see äi olnd rappimine Pöi; latikad, lestad ja, aavid ja, kohad ja, kõik said laia kala nime Muh; `Laia kala tehta sedaviisi, et `vεεda räim kõhu alt luhki ja roog `välja Emm; Laia kala kuivatatakse harilikult nööril Phl; Lebakotti `pandi [pulmade ajal] puhast `leiba, liha, `laiu kalu, võid, nisu`leiba, kõige paramad Han; valge kala 1. räim või räimetaoline kala `Valge kala, must leib ja kali oli see pea toidus Pöi; `valge kala on `lahtise soomussega nagu räim; `valged kalad on `sõuksed särje `suurdust ilma soomusseta Hää2. suurem hõbedaste soomustega kala, sag lõheline `Valged kalad vai `säünjämmed olid ige paremad; Küll neil `valgeil kalul on vade magus ja `rasvane liha Kuu; nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; vana kala fig asjatundja, kogenud Juhan oli küll vana kala, aga nää, läks mörda (laskis end petta) Pha; Poiss on juba vana kala, mütu `aastad sõitnd Pöi; Ta on jo vana kala, küll ta sellega toime tuleb Käi; Liide meelitas noore poisi ära, ta jo vana kala Mar; ei liha ega kala midagi ebamäärast Ei puus ega maas, ei liha ega kala Mus; Ei teand, mis ta oli, liha või kala (enne abielu mees naist lähemalt ei tundnud) Muh; Äi ole kala äga liha Emm; kalale, kalal, kalalt kalastama(s), kalastamast juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; tulevad kalalt `vällä juo; ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas Lüg; Kalale minejale äe (ära) soovi `ilmaski `õnne, siis just kala äe läheb Pöi; lähme võrguga kalale Vän; tulega kalal `käima Jür; venelased käivad iga pääv kalal Trm; on juba aeg, vaea kalale minna Ksi; ku ma nu̬u̬r olli, siss käesi kalal ja vähjul ka käesi Nõo; vaia no˽minnä˽kalalõ Har; latsõ läävä kalalõ Se|| Kalal `käümä hum aset märgama (lapse puhul) Kuu; van kala(s) kalastama(s) `meie mehed on `käinud `väljaspuol ka kalas Jõe; `läksima kala; `käisima kalas Lüg; olid `Vaiste all kalas Var; kalu söötma fig merehaigena merre oksendama `Tunsin, et akkab `kiskuma ja siis ma kεisin kalu `söötamas Mus; `August `polla saand mere pεεl midagid teha, ta oli keik see aeg kalu `söötand Kaa; Esteks aes tihtipεεle kalu söötma Emm; sõi `Kihnus riisi`putru ja magusi `ponksisi kõhu täis, kus akkas siis ti̬i̬ pääl kalu `sü̬ü̬tmä Hää|| Kalade söödaks läinu uppunud – Hää
2. liha `turssa on `niisike `tuima kalaga VNg; `ülge kala oli jah, liha oli maalooma liha Khk; rasvane kala sellel merisial; äärekala kala oo εε `süia Mus
3. euf hüljes Üljest nimetati ikka kalaks Jäm; Ta (hülgekütt) tohtind mette üljes ütelda, pidi ütlema kala Rei
kala|kiidlane Ridala kihelkonna Kiideva ja/või Kalaküla elanik – Rid Mar kala `kiidlased oo Kalakülas, kivi `kiidlased elavad Kiideva `mõesas Rid kala|kilk fig tilluke kala, kalapoeg Meitel pole mette kalakilkigid majas Khk kala|kiri sukakiri – Juu kala|kodask = kalakotkas kalakodaśk (~ t́sirkhaugaśs) t́sirgukaise püüd kinniʔ, `lindass `küllä kaʔ, jarve veereh ka om Se kala|koit folkl Uueaasta öösel pärast kell 12 käiakse kalakoitu vaatamas. Kalakoit Pöipaistab siis, kui taevas mere poolt enne õiget koitu valgemaks lööb
kalvane kalvane kalvast tehtud, kalevine `meitel oli kalvane krae, kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm
kant|meeter kuupmeeter puid `õsseti kant`mietriga Lüg; Kańt `meetril on kõik kuus `küĺge ega äärt pidi `meeter Pöi; nüid om laastu katussõ tü̬ü̬raha ‑ ‑ kolmkümmend viis kopika kańt`meetri pääld Ran
karap1 karap g ‑i Kuu Mih Vän Nis HJn KuuK Kad HljK küla tantsupidu, simman `Nuored `tahtuvad ige pidujel ja karapijel `käüä Kuu; `meitel o täna karap Kul; karapil mängiti `lõõtsa Mih; karapis käisin paaril korral Amb; tüdrukud läksid karapile JJn; sial peres tehakse täna `õhtu karapid Pee; lähme küla karapille Kad
karst1 kaŕst g karsti Sakasin, puhas, karske, kombekas; toitu valiv, närb nii kaŕst‿p joo `viina ning εp joo ölut; meitel nii pisised karstid lapsed, pole suure söömaga Khk; obu nii kaŕst, musta `raanda sehest mette äi joo; `ööti ikka ka suur kaŕst tüdruk olavad, aga äkist laps kää naat viis kopigud Mus; kasin kaŕst inimene Pöi Vrd karske, karss2
karus|mari aedmarjapõõsas (Grossularia); selle vili, tikker meitil `öetse ikke karusmarjad, kasuvad `aedas, vahedad ogad Tõs; kikerbäär ehk karusmari Iis Vrd karumari, karune1, karuse-, karvak-, karva|mari, karvane
karva|kitkumine = karvakiskumine Äga meitel pole suurd karvakitkumest olnd Emm
kasu|töö a. peremehe ajast tehtav töö, mis tuli teenijale palgalisaks kasutöö, peremihe töö körvalt sai omale tiha, kut ta peremihe `aega sai, seda kasutas oma taarist Jäm; Meitel oli see mood́, et `teenijatüdrik võis siis, kui mu isa-ema magama läksid, omal kasutööd tiha Han; neĺlaba `õhta, siis ikke `jälle tegime omale kasu tööd koa, perenaesele ei `ketran mette Aud b. palgata lisatöö teiste heaks rehed es `loeta [tööpäevaks] `mitte, see oli kasutöö Ans; eina kasutööd (lisatöö heinaajal mõisale) Rei; see kodune tegemine oli nagu kasu töö sul teha, ega sellest ei arvatud HMd
katk1 katk g katku eP(g ‑o Käi LNg Ris) M(n, g `katku Krk) T(g ‑o Võn) u Rõu(g ‑o), g `katku R(n `katku Vai)
1. teat äge epideemiline nakkushaigus, katk Sõda võttis, katk tappis Pöi; siberi katk, üks akkaja `aigus, loomad põletatse ää Tõs; katku`aiged pole kaua `aiged olnd, täna `terved, oome surnd Vän; suure sõea aeal pidi tulema näĺg `eeli ja katk takka järele Juu; minu päävil on `katku õllud, muku äkitse sureb ärä Kod; vanast ollu serände katk, et inimesi `lõpnu nigu `murdu maha, ei ole `jõudnu enämb matta Nõo|| (personifitseerituna) Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd või kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; nisuke koht oli, `üiti Katkupaiu, ja sial pial alati old `katkusi näha Hag; katk käis möda moad. kes magand, seda `olla kepiga pist ja see surnd ää Kod|| fig haigus Koera keele peal on öheksa `ohtu, kassi keele peal kaheksa `katku Pöi
2. nuhtlus, häving, õnnetus `kulli on kana `katku Vai; teeb mis katk siit üle keind on, pöld must, orased kadund puhas ee Khk; Just kui kurati katk `kaelas, anna `öhte anna teist Pöi; oh sa miässe katk, neĺjät kõrd läksid mehele, kolm mi̬i̬ss mat́id ärä Kod; ka ni̬i̬ mõne külälise! ni̬i̬ olliv `katku (~`katkuse) kaalan, ni̬i̬ tahiv ärä puhaste mut Krk; nüid om `indäle katku `kaala `võtnu Kam
3. fig (pikast ajavahemikust) `meitel oli vana `enne`katku elu veel Jäm; kas ma pean nii `mütmeks katkuks elama `jεεma, et ma nii `palju rassin; see nii mütu `katku juba eland läbi Emm| (väga vanast isikust) katk vanad; ega mind pole katkuks `siia maa`ilma `loodud, ma sure `varsti ära; mis ikka üle öhösma`kümne, nee katkud juba Rei; mõnel katkul kaua aega ma põle mitte mõnel katkul tõtta näin Muh; mõnel katkol põle `sauna saand Mar Vrd katkuhaigus, katsk
katuse|kurik katuselasn `katse kurik, saba `külge lüädud, ise kõvergas si̬i̬ saba, kurikaga potsotab neid `õlgi; `katse kurik one, tõesel one `lühke vaŕs ja tõesel pitk, kurikaga lükkäd sasi `alla, tämäl one `viltu suaned Kod katuse|kämmel katuselasn ja siis nendel olid `seohksed `kämlid, `ambu kõik täis ja sellega `taoti katus libedäse ületsi, ikke ületsi. see kutsuti katuse `kämmel. see oli sedämodi `tehtud et, `ambad `sisse `saetud ja pool`viltu `jälle `kirvega ärä `löödud ‑ ‑, et siis lööd sellega `jälle roo tüi `pihtä Var katuse|käpp katuselasn – Lai katuse|käsn katuselasn – HMd katuse|laast akkaks ehetama, põle aga katuse `laasta `kuskilt võtta Vän; lõegatud lassud one `katse lassud Kod; küin `laudest ja katusse `laastudest katus peal SJn; katusse laastud lõegatass nüid masinaga Ran Vrd katuselast katuse|labedi katuselasn – Tõs Aud katuse|labidas katuselasn meitel `tehta katuse labidaga katust Emm; katosse labidas, nisuksed `ambad tal sees, teinepool `ääres, `vasto katost, kellega ta (katusetegija) patsotab, sellepärast et see katos tasaseks läheb Mar; õle katus oli `äśte paks, katukse labidad olid, nendega tatsutet́i VMr; katusse labidal on sälgud `sisse lõegatud, õle katust lüiasse ülesse ja ni̬i̬ sälgud toovad õled ülesse Äks katuse|labik katuselasn – Hi Katuse labik aa puust, jälapikuse louatükil mikel teise külgis pöigiti ambasugust sooned sees aa ümargese puust meetripikune vars taga ja muudkut aka tööle Emm; Õlgi korraldati katuselabigaga Phl katuse|labind katuselasn – Hää katuse|lapi katuselasn katuse lapi puust säpu sihen Trv; katuse `lapmege lüvväss õĺgkatussel `õĺgi tasatsess, sellel käive soone `luipu `siśsi Krk katuse|lapju katuselasn katussõ `lapjul olliva soonõd sehen, jalg maad piḱk, `katsa `ütsä `tolli lai, `õigõd nukad olliva, vaŕs `olli `pääle `lüüdu, soonõd `olli `saega `siśse lõegatu, vahed `väĺlä `raotu Ran; siss `laotõdass napu˽pääle sinnaʔ jaʔ pandass malga˽pääle ja käüdetäss `keŕgede vitsaga kińniʔ, siss om sääräne katusõ `laṕju, tu̬u̬ga lüüväss üles tasatsõss [õlgkatuse tegemisel] Har; võta katusõ `laṕju ja naka `katma. suuŕ laǵa `laṕju, viie tśalgagaʔ s‿hannakõnõ oĺ‿peräh, `tu̬u̬ga kõ̭õ̭ `lü̬ü̬di `olgi takast, siss timä sai tasanõ ja iĺle, tu olinõ katuss Se katuse|lasm katuselasn sie `ammastega on kadukse `lasma, `miska olg kadus tasasest `lüüa VNg katuse|lasn soontega puulabidas õlg- ja roogkatuse tasandamiseks katusse lasnaga pekseti katus ühe tasaseks Krj; Katuse lasn on ammastega lasn, `viltu sooned sihes, lasnaga lüüakse katuse korrad tasaseks. Õle katuse lasn oli pisike, lühike, roo katuse lasn on suure pitka varrega Pöi; katusse lasn oo puust, näkilene Muh Vrd katuse|kurik, ‑kämmel, ‑käpp, ‑käsn, ‑labedi, ‑labidas, ‑labik, ‑labind, ‑lapi, ‑lapju, ‑lasm, ‑laste, ‑päkk, ‑reha, ‑roop
kaugemalt `kauge|malt Jõe Khk Noa Juu Kos VMr TMr, ‑mbald Ran, ‑pelt Krk; `kaugõmbal|d Puh, ‑t Nõo komp < kaugelt
1. rohkem eemalt nendel on `kaugemalt `einu `tuua kut meitel Khk; `kaugemalt ei `kosta enam jaal Kos; ma ole iki `kaugepelt ku Nuiast Krk; naese saanan pannuva kah `rõivile ja `vahtnuva `kaugembald, ega manu ei ole `tohtnu minnä Ran
2. suhetelt võõram, mitte lähedalt seotud onu pojad ja tädi `tütrid ja tädi pojad kolmat ja neĺlat `põlve, ned on juba `kaugemalt sugulased, kolmat-neĺlat `põlve Jõe; nied on `mulle sugulased, aga kaugemalt VMr
Vrd kauemalt, kauemast, kaugõmbast2, kauõmbõst
kauss1 kauss (‑śs) üld/`kaussi Vai/, g kausi (‑ao-, ‑aa-, ‑ou‑) eP eL, g `kausi R(`kaussi Kuu)
1. anum; toidunõu `tõstetasse `suure `kausi `sisse Lüg; `kausist `rüübäti `piimä `pääle Vai; pane see marja mädi kausi `sisse Khk; lastel olid pisissed kausid ning vanad söid ühest `vaanast Kär; nii `kange tuul, et viib kala kausist ära, mis sa merest kala loodad Mus; `väikesed, ümmargused ja sügavad oo kausid, suur‿o aage Muh; suur oli leeme jaoks, vähiksed olid kalade jaoks ‑ ‑ üks suur kauss `toodi lauale ja kõik sõid ühöst kausist Mar; kauss oo `vaega, põle täis `ühti; vabrikus vaavatakse `kaussa Mär; `ostis uie kausi Tõs; Kaosiss `räimi küll viel Khn; pahlast `tehti vanaste `kaussisi Nis; suurem võim oli püt́tide kääs, `kaussa oli vähe Ann; `enne olid niisukesed niine puu kausid VMr; nüid `ütleväd kauśs. vanad naesed `ütlesid anna si̬i̬ puukapp `seie, kui kivikaasid akasid tulema, akasid `kutsma kaasid Kod; vanal aeal olid puu kausid, ühest tükist `tehtud; lõhmussepust kausid olid kole `kerged Lai; suure kausi olli reiut enämpest üteldi pärnä kausi oleved Hls; nüid `süüdäss taldrigust, ennembide ike `kausse sehest; mia toda‿s näe, et ummike sehest sü̬ü̬di, miu `aigu olliva joba savi kaosi Puh; ma‿les ossendanu kooluss `endä, ku rot́t miu koorekaosin ollu; setu tu̬u̬b `kaussõ, mia anni setule `ulka räbälit ja sai `pallald üte `kaosi Nõo; kaosist egä üts võt́te `käega vorstijupi, `kaśte rasva sisse ja `seie Võn; savi kausiʔ tetäss Setumaal San; Ku˽kauśs väĺlä sai puhastõdus sõss kraabiti timä vi̬i̬l sisest pu̬u̬lt ja˽väläst puult klaasitüküga üle, nii et timä sai hüä ja˽sille Rõu; ea˽siss vanast `kaussi olõki‿ss, süüḱ `pańti länikohe, säält hiideti `laatkahe, `laatkaʔ oĺli˽lavvust tettüʔ Vas; meil iks paĺlo kauśs ei üteldägiʔ iks liud Räp|| ristimisnõu aga nüid oo jo kahe kolme `aastased ja `aastased, et akkab ise `silmi pesema `kaussis kui ristitasse Mar|| korjandusanum kirikus no ommaʔ kausiʔ kerigu lapi pääl Har
2. kausikujuline ese või moodustis a. hauskar meitel on se paadi kauss, vesedaks vesi `välja Käi b. tõru või pähkli tupp türu kauss Kaa c. (tee)lohk, nõgu kus viidass [regi], sial kauss Lai
keel1 keel (kiel) g keele (kiele eP) (keeĺ PJg); ki̬i̬l (‑) g keele ILõ KLõ T V(ḱ- Lei, g `kiele Kra); kiel g `kiele R I. 1. keel, kõne- ja maitsmiselund `Enne kui suur `hambavalu oli, `lasti `kiele ald `aatri; Kui `kiele `otsas on rakk, siis sie tähendäb, et moni kirub tädä kovast; `Kuera `kieless on ühüksät `sorti `salvi, `kassi `kieless on `kihvti Kuu; kui jänn on `kieles, siis ei saa `üella `erri (r‑häälikut); kiel lai suus ku raudlabidas Lüg; Mis sa vahid siin kiel pikkal (midagi lootes, oodates) Jõh; `kiele `koidikod (köidikud, paelad) `pandi `kinni Vai; keel tunneb `maiku, seda juba keel tunneb kas on kena (või) kas keele pεεl kibe on Khk; völund lehma ää, seebi vahuga teind lehma keele libeks Mus; iga ing tahab keelt `kasta (juua) Jaa; Va `amba tüükad on nii vahed, rüüstavad keele külje kõik äe Pöi; kenel ussi vega oli, siis laps pidi keeld `nelpama; lehane lets augub läbi `luise aja = keel Käi; tooge `moole `juua, mool nii `kange jano, keel `püsti suus; valeta aga `peale, küll pannasse so keel `põrgus kahe tulise kibi vahele; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kalal kiel küll, aga iält sua `ühti `tehtüd; Nda kjõpakas puät, et ei või kielt teiss `lõugõs oõda (hoida) Khn; valetaja `kohta `öetasse, keele ots aralene, `näita keelt kas oo keele ots aralene PJg; kelle jalg üppab, selle ki̬i̬l `nälpsab; Mis sa vahid, kui ei räägi, kas sul ki̬i̬l kummuli suus on või!; Enne ma ammustan keele otsast tüki ära, enne‿gu ma seda `väĺla räägin; Suureline, `uhke, teeńe läheb, ei ooligi teistest, siś `öeldaks: näe, astub või keele `pääle teeśe inimesel Hää; nõeluśs ajab keele väĺla, kui süda täis oo; keele kida on keele all Kei; kogu oomikuse aja oli nõnna janune, et keel `kuivas lakke Juu; põle `märga kiele piale soand Koe; ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda; lehem lüpsäb kiäless, kana muneb nokass Kod; `ütles kedagi valeste, siis vabandas, et keel läks `amba `auku Lai; Mina sia ki̬i̬lt ei sü̬ü̬ Vil; `lamba ki̬i̬l om ää süvvä Trv; ki̬i̬ĺ ep kige tigep liige om; kelle jalg `ülpass, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; keelel om ots ja perä ja küĺled, mõnel olna keele all kida Ran; lehm laḱke iks keelega toda aava kotust Võn; kit́s `keldren, ki̬i̬l vällän = tuli rehe ahjun Nõo; lihane ki̬i̬l `lõikap luutse kaala `õkva läbi Kam; sul om alasi tu̬u̬ kiiĺ uulõ pääl vällän, ki̬i̬ĺ moka pääl Krl; mu˽ki̬i̬ĺ ka väsüss är kõnõldõh Vas; `Salva `ki̬i̬lde, tulõ `mi̬i̬lde = `salva ki̬i̬l `ambide `vahjele Lei; keelel olõ‿iʔ luid Lut; keelega ~ keele otsast nagu muuseas, moepärast nimetas keelega korra Mar; `ütles nagu keele otsast ~ mokkade otsast, ka nagu moodi pärast Trm; timä kõnõlõss keele otsast, a esiʔ `mõtlõss õ̭ks halva poolõ Se; pika keelega vastutahtsi Meki ikka `öhti, `vöötakse nii pitka keelega (toit ei maitse) Pöi; keelt limpsama ~ nilp(s)ama midagi väga himustama Küll ta `vahtis ja `limpsas kielt, aga `kiegi ei pakkund Jõh; Jäi `tütruk `selle `poisi järele kielt `nilpama, kätte‿i saand IisR; Kui köht kenasti tühi oo, siis vetab leva kohe üsna keelt nilpsama Kaa; `limpsab ki̬i̬lt, et millal suab kätte MMg; siss [tüdruk] teret provvat ja villa rät́t käe otsan, no siss provva limsass ki̬i̬lt, et nüid tulep saaḱ Kam; kui tälle annat midägi, ta `limpsass ki̬i̬lt Krl; surm ~ hing keele peal surm on `kiele pääl, `kiele `õtsas Lüg; kõik peab `jääma maha, kui ing o keele peal Muh; ing juba kiele peal, eks ta oli surma jaoks Ris; surm on juba keele piäl, aga tal on tigedus sihes KJn; eng keele perä pääl, iki om vähe Krk; no `mõtle, surm keele pääl joba, tahetass su ärä tappa Ran; tell om joʔ surm keele pääl Krl|| Uńt sittugu so keele peale (öeld inimesele, kes teisele halba soovib) Pöi; Pipard soole keele pεεle Emmid || (maitsvast toidust) `Ninda ia, et vieb `kiele `alle. Tahi `kiele `alle vedada Jõh; See on nii magus, et viib keele `perse Pöi; Tänane käkisupp on nii εε, et viib keele `alla Emm; nii ea toit, söö keel kõhtu kas küll Mar; Vilma keedab ikka `neuksed söögid, et viib keele `keskel `persset. Mehed `ütlevad sedasi, naised `ütlevad `keskel kere või `kõhtu Han; ia söök, `tahtis keele `perse `viia Trm; Küll om makus upin, õkva keele veese persele Võn; Ku˽tu̬u̬ piirak ahuhn är˽küt́si, siss oĺl nii hüä, et vei vai keele `alla Rõu| (suurest pingutusest) `Juokseb kiel `vesti pääl Kuu; ähib ja puhib `ninda et kiel on `ammaste vahel ja veri pull on `perses Lüg; keel louast `väljas Ans; Tiitse tööga on keigil `varsti keeled vesti pεεl Kaa; Suur väsimus, lõõtsutab, viab `inge, suu `lah́ti, siis on ki̬i̬l veśti pääl Hää; Mann sidus rukkid, nõnna et keel veśti pial, põld `aega ninagi nuusata Lai; nii joosi et ki̬i̬ĺ uulõ pääl ja lõõdsudi Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et ki̬i̬l ola pääl Räp| (lobisemisest) Kiel käüb `nindä‿gü `loukesel, loba `leugujele `üellä; `Kielel pole sul `konti siess (jutt jookseb nobedalt); küll on sana tulemas, vade närin oma kielt (ei ütle) Kuu; Võib `õmmete pladiseda, kiel käib `ilmast `ilma nagu `tallekse saba Jõh; Pista pulk suhe, et keel äi loksu Pöi; Keel öla pεεl ja laseb mööda küla Emm; aga selle keel käib `easte, kui see `lamma suus oleks, küll see määks Juu; sedä manavad, joba lähäb ki̬i̬l õla piäl, si‿o üks vana litoki̬i̬l Kod; sa piat oma ki̬i̬lt taldsuteme, sa ei tohi võle jutte tõ(i)ste `pääle aia Krk; ki̬i̬ĺ käü nigu kitsõ jalg Krl; tä om kõva keelegäʔ (peab saladust) Se| u Kes sulle keele peale astus? (halvustavalt) Kaa
2. keel, suhtlemisvahend `vierad ei saa `arvu `meie `ranna `kielest, `kaigist sanust Kuu; sie on periss `pohja kiel `Koilas VNg; Nigula `rahvas, sie on kovera `kielega; kõik `kieled on suus, sie `muistab kõik `kieled `rääkida Jõh; seda kahe keele pεεl `eetaste Jäm; kojuses keeles (koduses, igapäevases kõnepruugis); egas kirkkonnas oma keel Khk; `Möisnikud `rääksid oma vahel ikka saksa keelt Pöi; me oleme ju maa keele rahvass, kui me räägime; muhu keel oo ju palju `muutun Muh; sii `Varbla kiil oo sii kõige `puhtam ja `selgem iisti kiil Var; Esti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä‿mte Khn; `Auklene ja `auklik, sii käib mõlemi keele pääl, kudas `ki̬i̬gi ütelda tahab Hää; kui neid `keelesi oli jägatud, siis teised olid kot́i pealt soand need krõpsumad keeled, Kaiu ja `Kuimetsa said need põhjapealsed keeled, Kaiu mädand ja Kuimetsa rojane Juu; ladina kiel, sie on laulu kiel, seda me muedu nii ei räägi; süńdimise kiel = isa ema kiel VJg; si̬i̬ ki̬i̬l on kõege `pustam ki̬i̬l, ei õle `üste kiänet egä viänet siden; meie ki̬i̬l on `peipsi ki̬i̬l. veli ja sõsar on `peipsi kiäli Kod; kes mõistab vene keelt, saksa keelt, läti keelt, riagib kõik keeled, eks siis ole keeled suus Lai; mis mia kõnele, om oma kiiĺ, kelle sehen mia `sündünü ole, vanepel inimesel on oma ki̬i̬ĺ; nüid õigats ka `eesti ki̬i̬l, vanast olli maa ki̬i̬l Krk; üit́s ei tiia üte keelest, tõene tõese (ei saa teineteisest aru) Puh; si̬i̬ om si̬i̬ vana `tartu ki̬i̬l; küll om `veidre si̬i̬ mulgi ki̬i̬l, `ütlevä näńn ja ät́t, aga `meie `ütleme memm ja taat Nõo; mul iks ta vana maa kiiĺ Ote; no om kolmõ keelega rahvast siihn, `veńdläse, `säkslasõ, `eestläseʔ Har; Murrat iks `häste tu̬u̬d võro kiilt Plv; mõista ai˽ma muud ki̬i̬lt ku taad vanna maa ki̬i̬lt. kõ̭gõ uma keelega lää `hauda; keeleldä ni meeleldäʔ, üle ilma tark = pässül Vas; tä murt tõõsõ keele `perrä. śeto rahvaśs `murdva eesti keele `perrä Se; taad om paĺlu `aigu ku ma `maalõ d́ät́ti leivu ḱiele, ku ma ali `paata ĺäti ḱiele Lei; keel juhatab teed kiel juhatab tied, sene perä on kiel suus Lüg; eks kiel juhata tied VJg; küll ki̬i̬l ti̬i̬d juhatab, küsi aga ühe ja tõese käess Kod; kas ma˽sinna˽mõista minnäʔ, tanh omma˽kõiḱ `eestläseʔ, külh ki̬i̬ĺ juhatass Har
3. fig kõnevõime, ‑oskus See laps on oma keele jala alle talland (öeld kui laps vara kõndima ja hilja rääkima hakkab) Hlj; ega tal keelt suus põle, et tä saab `rääkida, mes vega oo (loomast) Mar; `üetasse et unt võtab keele ää. karjane oli ulk `aega ilma keeleta. teesed `meitel ei jäend ki̬i̬gi keeleta Mih; kui mõni on na nagu pahane, ei reagi kedaid, aga kui sie pahanduse toju jälle üle läheb ja akab `reakima, siis üeldakse, et nüid on kiel jälle suhu tuld, nüid akab `jälle `reakima Hag; ki̬i̬ĺ `võeti ää `enne `surma, ei saand enäm kõnelda KJn; ki̬i̬ĺ om ärä, ei saa ääp kõnelte (~ ki̬i̬ĺ `võeti suust ärä) Krk; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä, kukk, koer ja kooliõpetei Hel; vana mi̬i̬śs oĺ, `vanhutsõl iäl jäi keeleldäʔ Se; sul inne hauku um ki̬i̬l, tšto hatt keelega Lut; keel kinni kõnevõime puudulikkusest või puudumisest kut ta `vööra koha `pεεle lihab, siis keel jääb tükkis `kinni Jäm; keel jähi `kurku `kinni Mar; just kui tumm, ei sua `reakida, kiel `kińni Hag; kell kolm ku̬u̬li, a inne ku̬u̬lmist `pańti ki̬i̬ĺ kińniʔ Rõu; ki̬i̬ĺ jäi kinni, saa ai kõ̭nõldaʔ Se|| meni‿b osa oma keelt `kinni pidada, räägib keik mis kuuleb Khk; piä paremb uma ki̬i̬ĺ kinni (vaiki!) Se; keel (on) lahti (heast) kõnevõimest kes `äste lõbusast `räägib, küll sel on `lahti kiel Jõh; ta soab `reäkida küll, ta keel veel üsna `lahti, põle ta nii `aige `ühti Juu; eks ia meelega ole keel `rohkem `lahti, juttu `rohkem kui muidu, eks viin tee ka keele `lahti Lai; ki̬i̬ĺ läks [haigel] `jälle `lahti KJn; u keel sõlmes (võõrkeele kõnelemisest, pudistades rääkimisest) `Oitku küll, ei mina `mõista neid vene sõnu `välja `üelda, kiel läheb `sõlme; Võtta kiel `sõlmest `lahti kui `räegid, siis saab paremast aru su juttust IisR| küll tu̬u̬ laterdap juttu, ei ole sõnal `sõlme ei keelel keedist Nõo; keel ei paindu ~ käändu ~ nõrgu ei õle `arjund `ütlema, kiel ei `painu Lüg; tama kiel ei `käänu enämb Vai; keel äi `paindu äästi, et seda ütelda Khk; Ki̬i̬l ei `paindu `rääkima Hää; ta kiel ei `käändi seda `ütlema VJg; kiil ei `painu igäd`ühte sõna `ütlemä KJn; ki̬i̬ĺ ei nõrgu `vällä `ütleme Krk; maʔ ei saa taat sõnna nii üldäʔ nigu sa˽tahat, mu ki̬i̬ĺ ei painuʔ Har; keelt murdma vaevaliselt hääldama raskeid sõna või vähetuntud keelt laps akkab `rääkma, akkab keelt `murdma Tõs; mõned aavad saksa sõnu `sinna `ulka, siis murravad keelt Sim; mõni pani vigurliku nime lapsele, et pärast isegi ei osand `väĺla `öölda, murra või keel ära Lai; laps akkab kiilt `murdma. juba akkab kiilt paenutama (rääkima hakkamisest) KJn; ta murd oma ki̬i̬lt, õpiss ki̬i̬lt alle Krk; keelt väänama idem viänäb sedä ki̬i̬lt, kõrra juanud `mõisa kaevoss vett, `vaata kuda nüid murrab ki̬i̬lt, naaravad sedä Kod; `viana või keel ära, kui `rasked sõna tahad `öölda Lai; väänt me ki̬i̬lt `juśtku pulgage (võõrast keelt kõneldes) Krk; keele pea|l, ‑le, ‑lt mõttes(se), (peaaegu) ütlemiseks valmis No sie nimi on `kiele pääl, aga nät ei tule `miele Jõh; Näh on just `kiele pial, aga mitte `miele ei tule IisR; söna üsna `kerkib keele pεεl, äga mette‿b tule `meele Khk; se üsna kiheleb mu keele peal Muh; mool oli see söna üsna keele pεεl, pidin `ütlema, jähi tagasi Käi; Selle vana inimese nimi `kerkleb keele pial, aga mitte ütelda ei saa Han; Miol ei tulõ selle kaptõni nimi enäm `miele, üsä kiele piäl Khn; Keele pääl kipitama; taad midagi `rääkida, ei või oma tääda oida, piad `väĺlä `rääkima Hää; see `kerkib keele `peale, aga ütelda ei soa mis asi see on Juu; tuli kohe kiele `piale, aga `jät́sin viel `ütlemata VMr; kiäle piält `võet́i ärä, ei tule `mi̬i̬li Kod; si̬i̬ asi tal kipit́s keele pääl; ei tule ette, ei tule keele pääle äkki, mõtten nigu oless Hel; om nigu küll keele pääl, aga ei saa üteldä Nõo; mul oĺl sõna keele päälgiʔ, a jäi `ütlemäldä Se|| mis meele peal, see keele peal Vll
4. fig jutt, väljendusviis (kõneosavusest) Küll on vanamuor libejä `kielegä Kuu; `laia `kielega, pali `räägib Lüg; Kes ei `kannata, võttab paar `napsu, juba kiel sorab Jõh; meelitas mind oma libe keelega Jäm; ta sihantse va nobe keelega, ägale `poole jövab; siis [pulmas söögi ajal] es ole keelde vahetamist (vaidlemist, sõnavahetust) midad, siis olid ne naljad, esimesed naljad `tehtud Khk; Keel kappi ja uks lukku (= jutul lõpp) Noa; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist; ta eese keelega egal pool vahel (segab alati) Mar; küll taal paelu `keeli oo (valetab palju) Kse; tä oo `kange keelega, ei saa `iästi `reäkida, kas `sakslane või venelane, kõik `rääkvad `kangeste Tõs; se üks va libeda kielega inime Ris; tüma kiel, ei saa `ärra `üölda; tige kiel, tige miel VJg; kes libeda keelega, se paĺlu plödiseb, paĺlu tiab Sim; see vanamoor on `kangest libeda keelega Trm; kui ta vahele nähvib, nõnnagu `lõikab, teisele `oskab `öölda nna‿et `aitab kohe, siis ta on `lõikaja keelega, see nigu `lõikab jutu `ulka Lai; libe keelege inimene tege ennäst ääss, egä ta sellepäräst ninda ää ole; joodikul ki̬i̬ĺ om `pehmess lännu Krk; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust si̬i̬ keelest Hel; kes `tühje jutte aab, libe keelega, kõneleb siiä ja sinna, si̬i̬ om kate keelega (teeskleja, kahekeelne), nu kate keelega inimese om kõege vastikumba nigu katõ nõglaga ussi Ran; tü̬ü̬mi̬i̬s om palga väärd, aga mitte keelega (paljalt rääkimisega) ei saa ärä elädä Nõo; Taalõ kõ̭nõla˽kas vai kulladsõ keelegaʔ, t‿om nigu hani `säĺgä vesi; lipõrdass täl `ümbre uma lipõ keelegaʔ Urv; `sakslasõʔ kõ̭nõlõsõʔ pehmet ki̬i̬lt, ladistõsõʔ keele otsast Krl; tu̬u̬ om pudina keelega, tu̬u̬ jutust ei saaʔ arru Har; Kae˽ku˽sõkati sullõ ka˽keele pääle (põrutati vait) Rõu; tu um libõhõ keelegaʔ Vas; Kerge keelega `lühketse meelega; Lipõ ki̬i̬l, sala mi̬i̬l Räp; `kangõ ki̬i̬ĺ, kui rasõhõhe kõ̭nõlõss; keelega ti̬i̬t kerigo `maalõ a kässiga saa‿i midägi tetäʔ (öeld suurustajale, hooplejale) Se; havvõ kiiĺ, kõldu miiĺ Lut|| (kasuliku jutuga inimesest) Tema keel maksab kaera vaka Ris; vana naise om nii kamaltaja, sa täät, et vana naise ki̬i̬l mass kaits vakka `kaaru Krk; tõ̭sõ kiiĺ mass katõsa kaara vakka, et tõ̭nõ tege uma keelega paĺlu ilman Har
5. fig klatš, keelekandmine, tühi jutt oma keelega `ühte `puhku teiste pεεl (tühja juttu rääkima) Khk; [keelekandja] lidistab igal pool oma keelega, kõegiga on tal `aśsa Pil; si̬i̬ om üit́s va keelege inimene, läit́s tõisel `kaibame; ni̬i̬ muud ei ti̬i̬ ku `tõisi keelege `tõmbave, keelege siu küĺlen `kinni Krk; temä oma keelega and `terve riigi ärä Puh; keeleʔ käävä timä pääle Vas; mi‿sa ḱäut tah õgal puul uma keelegaʔ, ajat lorri; sihh oma keeleʔ vaihhõl Se; (kurjad) keeled kurjad kieled tiavad `rääkida, et Linda akkama `uopis emast `suama VMr; Kurjad keeled tiavad alati palju riaki Trm; kohe aga lähäd, kiäled one kõneleman ja tiätä `anman Kod; pikk keel ~ pika keelega (tühja jutu rääkijast) pika `kielega, midägi `kuuleb sis `räägib `kõikidele, valestab viel `juure Lüg; taal om nii piḱk ki̬i̬ĺ, taat saa `ku̬u̬rmõid `käütäʔ ja jääss ots vi̬i̬ĺ `perse lakkuʔ Har; piḱä keelegaʔ Se|| küll ma so keele lühendan (öeld laimajale ja tagarääkijale) Mar; keel sügeleb kellelgi on kange isu (taga) rääkida tal keel sügeles, `tahtis selle aśja ära `riakida, aga `jõudis ikke keelt ammaste taga `oida Lai; täl ki̬i̬l `õkva süǵeleb, ei saa muidu rahu, piäb `tõisi kõnelema; kas sul ki̬i̬l nakass süǵelemä vai, et pidid `väĺlä `löträmä Ran; Vanal Meedul ka kõiḱ õdagukõnõ kiiĺ süüt́i, nikagu Lehte sai är˽purraʔ, sõ̭ss sai süä `t́salka Rõu; keelt kandma ~ kulutama tühja juttu rääkima kannab kiilt teise `piale `ilma `aegu Ksi; mis sa oma keelest kuludet (tühja juttu ajad); patt om, ku sa ki̬i̬lt kannad Krk; kes `kangede ärräle ää taht `olla, kańd ki̬i̬ld ja võĺts, toda üteldi talla`lakja Ran; kittä inimene ta‿i ole, ta tükip ki̬i̬li `kanma Puh; mi‿sa no umma ki̬i̬lt ni˽paĺlu asända kulutat ja käüt `tõisi pääle `võĺssin Har; keele kulutass uma jutugaʔ Se; keelt (~ keeli) lööma ~ p e k s m a id lähäb külä oma kielt `peksama ja `tühja juttusi plagisemma Lüg; mis sa peksad muidu oma keelt Jäm; Mõni inimene muud ei `teegi kui peksab keelt, tä valetab kua teiste pial, et aga sandiste teisest `rääki Han; mis sa oma keelt nii paelu peksad teese `peale, ole param rahul Juu; küll ta lüöb oma ead kielt, jahvatab VJg; võlts inimene peksäb ki̬i̬lt Kod; keelt plaksutama ~ vedama ~ viskama id kielt `plaksutama (klatšima) Jõh; õte `kanged keelt `viskama Tor; külä `mü̬ü̬dä vedä `ki̬i̬ĺe, kate keelege, tõise suu ehen tõisipidi, taga seĺlä tükiss `tõisi kõnelem Krk|| Keelt Vigheitmä ”kangeste paluma”; keele all ~ otsas ~ peal ~ taga resp. keeles püsima ~ seisma ~ pidama ~ hoidma saladust pidama, vaikima (mida sageli just ei suudeta) Ole siis tämägä `rääki˛es varulik, ega sie midägi oma `kieless pia; Kui saad `kieless `pietud, siis judustan `sulle midägi Kuu; `ilmutab `tõisele `vällä, ei saa `kiele all `oitud Lüg; inime kes ei pidä, kõhe ärä kõneleb, siis sedä `üeldässe, egä tämä kiäle õtsan ei seesä, tämä `litrab kõhe ärä, siis kutsutasse kiäle `kańja Kod; Ei su keele takah püsü midäge Räp; täl saisa ai keele pääl, tä `ütless `vällä Se; püsü‿iʔ timä keeleh mitägi, ku hobu situss vette Lut|| Naised olid täna oomiku eeste loomade pärast nönda ääles-keeles (rääkisid ärritatult), et oja-keela Kaa; Noh kui sa selle ki̬i̬le ala juhtud (halvast jutust) siśs sa alles saad kuulda misuke sa oled Pha; keelt hammaste vahel ~ taga hoidma ~ pidama id `Oia kiel `ammaste taga, muidu jääb viel kuhugi vahele Kuu; piän oma `kiele `ammaste vahel `oidamaie, en taha akkada `ütlemäie ja kisendamma `vasta Lüg; Vahi et sa `kellegille ei `iisku, pia kiel `ammaste taga Iis; pea keel ammaste vahel `kinni Rei; Oo `neuksid inimesi küll, kiś ei saa keelt ammaste taga oida, ikka pläravad kõik `välla Han; tal keel sügeles, `tahtis selle aśja ära `riakida, aga `jõudis ikke keelt ammaste taga `oida Lai; säedse `aastat ma närisi sängi `tulpa ja oesi kiild ammaste vahel ‑ ‑ kui ärä `võeti, siss ma ämmäle `ütli Ran; Paremb um ku˽hoiat uma keele hammaste takan Rõu
6. linnulaul, ‑häälitsus – Kod Puh Har Se minä kutsun vihmalinnuke, aĺl veeke linnuke one, minul õli tämä ki̬i̬l `selge Kod; tulilind laolap kõege keelde pääl, `enne ku ta `põõste laseb Puh; taa‿m `mitma keelega, taal om kat́stõis`kümme ki̬i̬lt nigu `siskal, sisaśs keväjelt laul katõtõi·ss `kümne keele pääl Har; tsirgul ki̬i̬ĺ Se II.
1. muusikariista heliallikas, pillikeel `viiuli `kieled `piäväd õlemaie `lamba `suolidest `tehtod Lüg; `Lapsed tegivad obuse saba `jõhvidest omale `piĺli `kiele ja pimistasid ~ tinistasid `sellega IisR; laulu pillil on üks ainus keel pεεl Khk; körrepillile leigadagse keel `pääle ja sörmilesi äi leigadaged pääle Käi; `kanli keeled ja viiuli keeled, nendegä jo mängitse Tõs; piĺli keeled `kat́ki läind Juu; (kui pasunat tehti) `võeti üks kõver mäńni juurikas, selle `kuńtslikult õõnestati ära ja `sõnna `pańdi siis `kitsad õhukesest `vaśkplekist `pańdi keeled `sisse Kse; viie kiälega piĺl Kod; raad́pilli keele Krk; sõrmõʔ kääväʔ ku piĺli keelte pääl Räp; `kandlõl om `kangõhe ki̬i̬ĺ (kõvasti peal) Se 2. fig pillikeelt meenutav osa millelgi a. piug, haru, keere Tüdruk nii kui piitsa keel (peenikesest inimesest) Jäm; labadi keel (tihvanöör) Khk; `kõrkad‿o `pehmed nagu piitsa keeled Muh; piitsa keel on piitsa paela nimi Käi; piitsa keel, `öetse pael piitsa ots, mõnel oo nahast, mõnel oo paelast Tõs; [Õnge]nööri tegin ruĺli niidist kolme`kordselt – üks ki̬i̬l `valge ja kaks `musta Vil; katekõrrane lõng lää kana`selga, ku tõene ki̬i̬ĺ om kokku `minnu Trv; tõne ki̬i̬l om `jänku `villa, tõne om `lamba `villa Hel; võtat `juuse kolme `ki̬i̬ltisess, siss ti̬i̬t kolme keelest jutigu (palmiku) Krk; linane ohjanü̬ü̬r käänd `enda krutti nigu `sõlme, lei krutid `sisse keeledele, es `saagi `valla Ran; ma küländ `piitsku `tennu: kolm `kapla kokku, kuus ki̬i̬ld kokku, om piitsk vaĺmiss Kam b. pl villa vatkumise vahend on õllud villa `lü̬ü̬mise kiäled `lamma sualikas, õts õllud seenäss `kińni Kod c. pl looma- või linnupüünis püve `püündmise keeleʔ, nu̬u̬ omma laua pääle tettü nii silmusõʔ Har; rebäsilõ pandass sääntse keeleʔ, pandass `ki̬i̬li haŕotuist (sööta). keeleʔ omma tettü säntse kablodseʔ; ma olõ esiki `tetri `püüdnüʔ keeltegaʔ Se III. 1. millegi (kinnitav, ühendav, sulgev) kujult keele moodi osa a. luku- või võtmekeel vottime kiel Kuu; votti (~ voti) küles ~ `otsas on kiel, sie kiel käüb `liikmegä Vai; `Vötme ots oli `löhki ja keel seal vahel Pöi; `võtme keel läks `katki Muh; `võt́me keelel on rist sees, raua `saega `saetud, se on tema muuk `jälle, `üitakse ristkeel Nis; `võtme keel pistetakse augu `sisse, see `keerab luku `poĺti Juu; luku ki̬i̬l käib obaduse `sisse, kui võt́i `ki̬i̬räb, tuleb ki̬i̬l `väĺjä luku sidess Kod; [võtme] ki̬i̬l oli kis vedru ülesse lükkas ja riivi ette lükkas Äks; kammitsetabadel om juśt keele, nii, mis lääve tõisel konksil `siśsi. keele lääve `siśsi ilma nägemede. kastilukul om ka keele, siis ei saa kaant päält ärä `tõsta Krk; tu keelega `kääntki taba vallalõ (võti) Se b. tapp (palgil, prussil, laual) `palgile `raiuta kiel `sisse ja `lasta `piida `õtside `pääle; `Kielegä `sissepanemine on `palgi `jätkämine Lüg; see vaĺts koes seina palgi keeled `sisse lähvad, seda `üitasse sooneks, `palkide `otsas on keeled Khk; Palgile raiuti keel `otsa ja pisteti posti `sisse Pöi; `aknaaugul saavad keeled `sisse raiutud, postil on su̬u̬n si̬i̬s Var; öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel Nis; tõesele paĺgile raiuvad sopi ja tõesele kiäle, siis lähevad kiäle `sinna sopi `sisse, kui on vaja jatkata `paĺka Kad; ki̬i̬l om jaku kottel, siis ei puhu tuul läbi Krk; paĺgi jakatasõ `ki̬i̬lde ja pandass tapiga kińniʔ; üts paĺk tu̬u̬l om vahelt `vällä raodu vahe, tõnõ ots om peenemb, nii saat ka `paĺki jakadõʔ, nii om keelen Har c. töövahendi vms osa `kolgispu kaas ja sääl on tämäl kiel sies `kolgispul Lüg; Adraperse sisse oo tapitud adravanna keeled ning kuresõlg Kaa; puudega sae keel (pulgake raamsae pingutusnööri küljes) keelega keerdasse `kangemale või `lõõgamale Muh; [vanda] keel (”see vanda osa, mis raua sees”) Rei; lõugetil oo all kaks soont ja kolm keelt ja kaanel‿o üks soon ja kaks keelt Vig; `enne oli puu`vankril aśsi kiel, nüüd on lakaline, mis teile pial käib, kus `vanker `kierama annab VJg; `koĺtsma – all olli kolme keelege, pääl kate keelege Hel d. piiritsa osa käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, `kannale ja `kiele vahele kävitatta `langa `pääle Jõe; löŋŋä lönk lüiatse ui keeli taa; keel‿o södune vahe ots ui sihis Mus; Ui `tehti kadaka puust pisike õhuke liist, keel sihes, aŕk `otsas, teine ots vahe, nina Pöi; keele taha pannasse lõng, kanna takka läbi Muh; uil keel suus Rid; ui kiil on ui otsa sihis, teinebul `ot́sas on kand Hää; võrgu kudumise käbi ots on vähe terav, keskel on keeĺ, ots on kaheaaraline HJn; käbil on kiel ja kand Trm; piḱk ki̬i̬ĺ om piiritsal sehen Trv e. sõle või pandla nõel – Sa Muh all oli preesise keel ~ keelis, sedine kut `vastli keel, see käis `riidest läbi preesise `sisse; niid on `juste pidajad, esiti olid nallid, mustad, kummist `tehtud, vask keel all, keel `pandi `justest läbi muĺluti `sönna `külge Jäm; `vastel on sihand kandiline ning keel on sääl `keskel, mis rihma augu `sisse leheb Khk
2. a. riba, lapp, liistak jõgi läks kahe araliseks, siss seda `nurka `üitakse keeleks, jõgide `keelest sai `tarbespuid Vän; keel, see oli naha ribake, õmmeĺdi kasukaid; mõni üiab `soapa keeled Hag; [aer] kiäle ju̬u̬ress o pienikene Kod; mõla keelega `tõmbad vett, kui sõvvad Ran; oi˽susi tulõ, pirru ki̬i̬ĺ lät́s `lahki, nah, pird lät́s nii katõ `arru, tu̬u̬ pirru üd́si Krl; mõla ki̬i̬ĺ, laǵä ots Se|| (valguse) kiir, (leegi) hari tule keeled Kse; päävä keel paśtab veel (loojuva päikese kiirtest) Khn b. (kella)tila lokadi kiiĺ Krk; ki̬i̬ĺ om pulkstial (pendel on kellal) Lei
keele2 keele Jäm LäPõ, `kiele Kuu Lüg Vaikeeli, keeles küsü maa `kiele Kuu; `kaotamma on pien `kiele, ävitamma on miu `kiele Vai; see kiri oli kirjud́ud vene keele Jäm; kõik oli meitel vene keele [koolis], vene keele pidid rehkendama, maa`teadus oli vene keele Rid; seal nad `võtsid isi`keskes oma keele, ega ma saand aru `ühtigi Mär|| jumala keele eriti tungivalt palusin jumala `kiele, aga ta oma südänd ei `murdand, ei alastand minu `pääle Lüg; tama palus minu jumala `kiele Vai
keerd keerd g keer|u Sa L Ha KLõ Hls San, g ‑o Käi LäPõ; keer g keer|u Sa LäEd JJn Kad KLõ Lai, g ‑o Mar; ki̬i̬rd g keer|u Var Hää TaPõ VlPõ M(ki̬i̬r Trv Pst) T VLä, g ‑o VId, g kiäro Kod; kierd g `kieru R, g kieru HJn ViK; kier g ‑u Kuu VNg, g ‑o Lüg Jõh, g kieru Emm; n, g `kieru VNg, `kiero RId I. s
1. looge, kruss, keere `tõmma käsidega `kierod `lahti, siis on lõng `sirge Lüg; siis kui [nööril] `liiga `kieru on, siis `kiereda `laugemast vähä Vai; kööve keerd läind peelt ee, pane `keerdu `peele veel; löŋŋal pole `keerdu `ollagid Khk; öĺepöhjaga `toolid olid, söukest suured keerud aeti `pääle [õlgedele] Pha; takud eetati näpu vahel `eideks, keer aeti `peale Jaa; See okk annab `keerdu küll [lõngale] Pöi; ai `olli kõige all, ai või keerud, siis `pandi `imped; nüid põle `aiu enam, nüid o seeliku all keerud; käiste suhu `tehti vammussel kaks `valged `keeru, `valgest lõŋŋast Muh; keerudata `vastu `keeru Emm; rootsi keer käib `vastu `pääva ja `öige keer käib `mööda `pääva Rei; köie kaba, see ei lase ülearo `keerosi `sesse mette; õieti keer (päripäeva); kureti keer (vastupäeva) Mar; [köie tegemisel] aeti pööra peal `ringi, et keerd sees oo, et tä laug ei ole; [lina] `piule `keerdi sis keerd `sisse ja `pandi unikusse Vig; koelõng piab olema, lõime keerd keerum Hag; uśs on ilosass kerän nagu ki̬i̬rd Kod; [voki] kedra võtab teise keeru ja vokk võtab teise keeru Plt; Ku piitska tet́ti, siss tet́ti `algusõn katõkeeruline, perän tet́ti kolmass ki̬i̬rd ka pääle Har; pandass üt́s ki̬i̬rd keräst ju̬u̬skma, tõõnõ jäl‿kerelaudu päält Rõu; nü̬ü̬ŕ oĺl mitu `ki̬i̬rdu `ümbre lood́sigu mähit Vas; katõ ḱeeroga kabõl vai kolmõ ḱeerogaʔ Se|| siia `maale me ikke elasime `easti, nüüd oo üks paha keer `meitel `sesse läind Mar| iga nahk `pandi laiali, `pandi pöigeti kogu ning iga keeru vahele `pandi siis `jälle paju `koori [parkimisel] Khk
2. käänak, pööre, käik körva lεhe sees on müto `keero Käi; tä `seisis na pośt seal tee keero peal Mar; kieru juures sie trumm mis on, sie kua kukkund `sisse Kad; nõnna kõrva kiärud süveleväd Kod; jõgi ti̬i̬b suure keeru `sisse Äks; järve ki̬i̬rd, kohe käänuss nukk Se|| need kaks söna on ühe keeru pääl (sarnased) Khk; mõni `keerab laulu `sisse `keerdusi Juu
3. tiir, ring a. keerutus visand `kirve üless `kõrgele `õhku, kirves - - teind metu `keeru Mih; mul on tänä üks veike kiird käiä KJn; tańtsime üks ki̬i̬r Vil; käänä viil tõine kiir [lukule] Trv; `lińtsi mitu `kiirdu õhun Har; ma lää käü üte keeru ussaiah arʔ Vas b. vint, keere üks on kahuga ohärdi teine on `keerdudega ohärdi; talu nõnda vett et kailal keerd peel Khk; See rui oo tihe keeruga; Pooletalla nakk oli ‑ ‑ korginakist jälle keeru (pisut) pisem Kaa; Vili kasvas pεεle vihma naa‿t keer kaala pεεl Emm; möni leheb kohe `luhki, aga teisel leheb kaks `keero `pεεle enne, se on `keere puu Käi; rattal on kodarad sees, treitud kõik, keerud kõik sehes Plt|| loid, laisk inemine, olõ‿i `ki̬i̬rdo pääl, olõ‿i `rüh́kmiist Se
4. tuulepööris, ‑hoog; veekeeris se on ka `kiero, ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest Vai; kui `söuksed tuule keerud on, `ööti vädajad Vll; täna oo `sõuke tuule keer `väljas Muh; see läks Kihnust koa läbi, see torma keerd Var; suure vee ajal vesi `keerleb, lööb seuksed keerud Vän; `enne `vihma tuule kierud tulevad JJn|| rahvasumm Mees sai laadald sihantse souna et erm[os], juhtus keeru sega Emm|| Kui see valukeer tuleb, siis peab nii `kangest siit puserdama Pöi|| kiirus, rutt oh sa `elde arm, rehaltse väravad lei nönda `lahti suure keeruga; kukkus keeru pεεlt `ümber Khk; Niid oo einatööga seike keerd peel, et mette‿p saa aega ninagid pühkida; Suisel ajal oo selle väljatööga ühtlasti söuke tuline keerd taga; See oo näha et see töö oo kudagid viiti, keeruga valmis tehtud Kaa; no on sellel täna keer taga Jaa; Aga vahel õli ikke küll keerd persses mõne tööga Trm; mul `vastse `pastla, jo keeruge Elvi jalan Trv; tulep siiä tulitse keeruga, anna `mulle `kapstit Nõo
5. leivaviil, ‑käär `ümmer lebä keer Vig; pu̬u̬l `ki̬i̬rdu ehk täis ki̬i̬rd üle leeva Pal; teeselt‿polt teene keer lõegatasse `ümber leeva Äks; ki̬i̬rt ja ratass om üle `terve levä lõigat Krk; keerd om üle leiva, kiku om poolest leivast Ote; pöörändüss, keerd üle leevä lõigatass Urv; Um no lõiganu küll leeväkeeru, nagu liplõkõsõ Rõu
6. piire, (karva)pööris juukse tutt ehk kier; tieb `kieru taha Jõh; seoksed inimesed oo kel oo `valged `juuse tukad peäs või kaks `juuse `keerdu Tõs; Kellel on kahe keeruga pealagi, kaks keerdu juustes, selle murdma vai sööma unt ära Trm; `põrsal o ki̬i̬rd seĺjä piäl Kod
Vrd keereII. a
1. keeruga, keerdus, krussis; kõver `langale lüöb krups `sisse, on `liiga kierd Jõe; `Tuua `metsäst paras `sorme jäme˛üne kasevits ja `kierdä neh `kieruks jala all ja `panna `korvile [sangaks] Kuu; kier lõng on sükkäräs; õled `painand `ninda `kierod jalassed Lüg; `lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad. lõim piab kier ~ kierd õlema Jõh; Sie on `irmus kierd niit, kisub `sõlme IisR; se `langa on `kiero küll, enemb ei saa `kierommast `kierä; `paslil punoda `kierod `paulad Vai; löime pidi olema nii keer. kude ei `tohtindki keer `olla, siis kaŋŋas jähi kövaks Phl; lõng oo ülearu keer Mar; lõng lähäb `russu ja `rässu kui ta väga keerd oo Mär; See oo naa keer lõng nagu nugrupuńn; lõng oo laug, piab keeremad kedrama Han; (puu) nii kasun ki̬i̬r, et tänd `lõhki kua ei sua mette Var; keerust ei saa [peerulõmmu], ikke ia `lahke puu Tõs; Kelle `tehtüd `siokõ kiert paa kuäs olga; Nda kiert selüs, et kieräb mutid `terven ää Khn; [lõng lastakse] vahel keeremase ja vahel `laumase Aud; puu olli pealt nagu `ruitud, nii keerd Vän; Nüid öeldakski ki̬i̬rd lõng, aga vanasti `öeldi järk Hää; korotamisega saab lõng `kierumaks `tehtud Ris; [teed] paraea keeru et väga laug ei ole. vähäm piad tallaspuud `tallama kui keeru teed HMd; koelõng piab laum olema, lõeme keerd keerum Hag; kui oli veke rattaga vokk, noh seda pidid tulist `tallama et lõng kieruks läks; Eks lõime pidand aga kua tasane ja keerd olema; Lõimelõng sai keerum tehtud ja ühtepuhku näppu kastetud Amb; ki̬i̬rd (kõrge kaarega) vikerkaar tähendäb `kuiva; mõnd `aśja `ütled, kus one ki̬i̬rd, nõnnagu juhivits Kod; `kinda pöiale piab `ikke keerd [lõng] olema, sial laug ei kannata Plt; ki̬i̬rd lõng om loiust lõngast kõvemb Pst; väegä ki̬i̬rd lang tükib ütte kokku; keeru `koega rõevass näeb jäme, ta ei ole ilus, om kare ja kore Ran; ku tekilang saap `väega ki̬i̬rd, siss tulep teḱk kõva; ki̬i̬rd`jalguga, kutsuti Ki̬i̬rdjalg, jala olliva sedävisi põlvist keerun, siss tokerd sedävisi `jalgu pääl Nõo; Lang võit olla keerõmb vai loiõmb; mõ̭nel om ki̬i̬rd juuss Har; veelang pidi keeromb olõma ku koelang; kui keero˽langa olliva, siss lät́s `rohkõmp `aigu [vanutamiseks], tu̬u̬ rõõvass oĺl kalõ Räp|| keerdu linust `keerdu lõng (vokiratas liigub paremale); `viltsed keerdu lõng (ratas liigub vasakule) Jäm
2. fig keerdus, kõver a. kaval, mitmemõtteline, viguritega keero jutuga inimene, kis täst aro saab; keerod sõnad Mar; vana keero puru, `naĺla ja `keerdo täis Kul; taa oo ilmamaa keerd Mär; keerd mees, keĺm `eese juttudega Vig; Oli `kangeste keer, ei võin tiada mis tä `mõtles, `ütles üht, `mõtles teist Han; see oo üks keert inimene, vigurisi täis nagu `mustlase obo Mih; Kiert miestega mia ei taha `seltsis meres `käüä Khn; aeab `keerda jutta Aud; Temal ikki om `kääramisi jutud, ki̬i̬rd sõnad Hää; üt́s ki̬i̬rd inemine, tu lät́t ku huńn Se b. kõõrdi; halb, pahatahtlik Elijal on `kierod `silmäd; oh siä vana `kiero `silmä Vai; sellel keerod silmad peas va undil, vaatas na keero silmaga ta `peale Mar
3. kiire, väle, virk om väega vikś kõigi˽pooli, om ki̬i̬rd Se
Vrd keere, keeru
kerge `kerge üld; `keŕge Mar Ksi spor eL/`keŕde Lei/; komp kerem Kod, keremb Nõo San V(keŕemb Har), `keŕgimp Kam 1. a. (suhteliselt) väikesekaaluline `kerge regi; midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama; tüö `vankri mis ise `rautas sie õli `kerge kui vokk Lüg; `kuivand `aaba on `kerge Vai; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; üks kergitos `kergid `õĺga Kul; `kerged villa kotti ei jõua `tõsta Tõs; sii on `oopis `kergemad linad, pane sada kakskümmend viis peo, siis soad leesika; ma olen nüid paelu `kergemaks läind, kui ma `enne olin Juu; meie margapu ei `näita enamb `õigust, nui on `kergest läind Kad; `kerge kui udu suĺg Lai; kuusk on kõige `kergem puu. kaśk on `raske Plt; `kerge kaup (pudukaubad) KJn; kuurm jäi õige `kergese Trv; `vaika (puhvaika) om `keŕgemp ku kassuk, kassuk om jo `kange Puh; ku `maltspu toores om, siss om rasse, ku kuivab, siss om `kerge Ote; ku ladvaʔ ütele poolõ, sõ̭ss saa tõnõots saa `keŕgep (~ `keŕgemb), tõnõ rasõ˛õmb, sõ̭ss ei˽saa˽kupu `nõstaʔ Urv; Lää ti̬i̬ hindä kergembäss (lähen ekskrementeerima) Räp b. mitte tihke, kohev, sõre Tänä oli `kuogi ruog kohe `paksuseld just paras, nää ku siis `jääväd `kuogid hüäd `kerged Kuu; `Kerge ku `pärmiga `kerkind Lüg; oh kui `kerge pöld on – nii εε künda. muld on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; einad on nii `kerged – jo ni kuivad ka on; ühekorra kut abu piima petti oli, see tegi supi nii `kergeks Khk; leva juur tõuseb siis `kergeks, siis ta kergitab ta ää Muh; lina tahab saada `rasked maad, ega lina `kerge maa peäl ei kasva Vig; kergitab `patja, kohendab, teeb `kerges Tõs; `värske lumi on kohevil ja `kerge Vän; vill on ilus puhas, nüid on `easte `kerge Juu; `kerge lumi, kohe lükka jalaga laiali JJn; leivad on `kerged, `äśti `kerkind Ann; kui sulab lumi ära, siis on jo maa `kerge, vedel VMr; `kerged maad on liiva maad Plt; lina oo `keŕge, ku karva mütsäk, ei lää `kuiki paĺlu punna `pääle Krk; `tat́rik `kaśvi `keŕgimbä maie pääl Kam c. (väiksema tiheduse tõttu) liikuv, lainetav (veest) vesi on `kerge sügise `aegu, kui vähe tuuld on, nii on laine meres Rei; meri on `kerge; kevadi ja talve vesi `kerge. `veikse tuulega akkab `käärima Ris|| vesi om `kerge `lämmägaʔ , talvõl om vesi rassõ Se d. fig psüühilise paineta, muretu moo südä ete `kerge tänä. naa ea `olla Mar; [halb] asi läks `mööda, on paelu `kergem Kos; kui sul midägi äste lähäb, siss om sul süd́ä `keŕge Ran; mi̬i̬ĺ om rassõ, süä halutass, siss lasõ silmäpisar `ussõ, siss om `õkva keremb Har; süä oĺl `väega rassõ, jovva‿s `kuige ollaʔ, no sai süä `kergep kõ̭iḱ Se 2. a. (tugevuselt, jõult, mõjult, suuruselt, hulgalt) vähene; nõrk, põgus; tasane Uni `kerge `nindagu jäneksel Kuu; tuli `kerge lume ärmetus maha Hlj; tämä (metsis) nii tasa `laulab, et sa piad `õige `targu `kuulama ‑ ‑ tämä on nii kuradi `kerge `lauluga; kui üvägä `kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; äi möista see `kergest jutust (heaga rääkimisest) midagid, sii piab ikka üsna kurjaga `latsi varuma; `kerge tali, vähe lund Khk; ma‿p kuule niid enam `kerged (tasast) juttu mitte Krj; Enne `pandi räime kohe kõvase `soola, `paergus pannakse esiteks `kergese `soola; mõni saab `kerge vaevaga Muh; Taha sõnna `ospidali `kerge irmuga `minna `öhti Pöi; odra õlut o natuke `kerge, rukid tegavad tugevamaks Muh; Sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde Emm; põle mol suurt vega üht, see üsna `kerge vega Mar; sajab `kerged `tuhkjast lund Mär; lina esteks pannasse liku, esteks `kergema matuse alla Vig; põllal inimesed `küntsid, `viidi kaosiga jahu lient, `jõutsid küll tehä, aga nüüd ei jõua enäm inimesed `siokse `kerge `süömisegä tüöd tehä Khn; et nüüd oo `aigus kergitan või naa `kergemaks läin; Sügisi on uutsakas maas, kui esimene `kerge külm Hää; kõhmab pia ‑ ‑ et esimine pesemine on old väga `kerge Amb; iga `õhta saivad [jänesed] `kerge piutäie kaali `koori või kartulid JJn; `kerge tuul Lai; `keŕge `aige; `keŕge unege, `juśtku linnuke makass oksa pääl Krk; ta (loisukoht) `oĺli `keŕge madalik, sai `viĺlä tetä; kui vihma u̬u̬g, siss võib `keŕgemb sadu `olla Ran; kassuv om iks roosist `kergemb Kan; tõõsõl um tu̬u̬sama `haiguss `kerge aʔ tõõsõl väega rassõ Rõu; kerge hinnaga ~ kaubaga odavalt, soodsalt peremed ikke `vaatavad, kust `saavad `kerge `innaga `tüölisi Lüg; Selle (lehma) ta sai ösna `kerge kaubaga käde Pöi; sain ea `kerge kaubaga kodo Ris; peremi̬i̬s annab keremä innaga `põrsa Kod; b. õhuke; napp, väike `talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge `riidega `välla Lüg; `moandi oo lögäne, piält `kerge sopaga Var; Jõlm külm, `kerge `riidegä üsä kõhe olla Khn; `leikas ja `õmles `kergeid sui-eena`püksa Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; kui [õlgkatus] na `kerge sai `tehtud, õhukene, sis tema kõdenes rutemalt ära Kad; ärä mine nii `keŕge `rõõvage `väĺla Hel; [kleit] sai väega hää ta sai vähämb ja `keŕgemp Plv c. fig mittetäisväärtuslik; vilets, kehv, puudulik, pude, habras mool ju kõrva`kuulmine ka `kerge (puudulik) Jäm; üheksas `kümnes piigistab inimese εε, vana inimese rammu `kerge Khk; see `aasta vilja kasu ka nii `kerge Jaa; lena o `kerge, ei kinnita kedrätä Mar; riie on nii `kangeśti `kerge ja rabajas, ää mädand; leib oo `tahke ja `kerge, kõik pudeneb Mär; `kerge (mullavaene) maa põle ea maa `ühti Lih; `kerge `kuulmene on sańt `kuulmene Juu; eks vana küla sies eks sial ole paremad [maad], aga meil siin väĺlatagus eks nied ole `kergemad Rak; liiva maad, `kerge on arida, aga eks saak ole ka `kerge Plt; `kerge `jouga inime KJn; `keŕge kõhvatse terä (külmavõetud viljal) Krk; `keŕge iä vai rabe iä Kam; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp c. puudulik, vähearenenud (mõistusest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi teha Hlj; tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega, tämäl on vähä `arvu Lüg; Oli ikka küll natikse kergem (vähemarenenud) kut teised Kaa; naa `kerge aruga tüdrik et Muh; Oh ta üsna εεste kerge uiduga Käi; tal `kerge oid `otsas Mar; tämä oo naa `kerge `mõistusega et Var; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; si̬i̬ om üit́s `keŕge aruge, aa laialist juttu, mis `kohkil ei `kõlbu Krk; no küll om mehel `keŕge aru, tapab `tüt́rigulita peräst `endä ärä Nõo; naeste`rahvid üteldas, ta ‑ ‑ `kerge aruga Ote; `kerge pää, täl jää äi `päähä Se|| tal üks rui natukse `kergem (puudulikust mõistusest) Jaa 3. a. vähe vaeva ja pingutust nõudev, hõlpsasti teostatav või kasutatav vanast olivata `nuoda kived, nüüd on kett all ‑ ‑ `kergemb `panna `alle VNg; `kerge on `auku kukkuda, ärä ronida `raske Lüg; `Kergemb on omal teha kui teist `käskida IisR; lestavõrk oli `kerge kududa Mus; märjem aeg, siis on ein `kergem ka [niita] Vll; Sellel lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on käe Pöi; Kerge teha ja odav pruukida (kergesti purunevast asjast) Emm; kis juba abielu läheb, ega sialt `kergemad saa, lapsed kasvatada ja nendega angeldada Rid; ta `lennas ea `kerge elo peal, nää ku paksuks ta läind; `rätsepa töö üsna `kerge töö, see üsna `kerge ammet Mar; Laisk ku soolikas, midagi ei ti̬i̬ `kergetki Hää; `alkad alud, `kerged `lõhkuda Koe; nüid one `kerge madal ti̬i̬, ku akab lume tulema, ti̬i̬b sügäväss ti̬i̬d ja kohevass Kod; Villa`keträmine om `kergemp ku lina`keträmine Hls; karu olevet ninast õige `keŕge ärä lüvvä Krk; liiva tsośs, – vai ka tsöśs. tsośs om nigu `keŕgemp üteldä Ote; lähä `kõŕtsi, võta suutäüe `viina, saat keremb kodu minnäʔ Har; saa nu̬u̬t `kergep (kergemini veetav); `kerge elo – suurt tü̬ü̬d ei olõʔ Se b. (hrl komp) (suhteliselt) hea tama oli `aige, nüid on jo `kergemb Vai; `kergemad `arsti ei ole ussi aava vasta, kui kuld raha Rei; too seda `kergemad (magustoidust) koa laua `peale Vig; mu naanõ oĺl kah `väega rassõ `haigõ, põrhõ·lla om jo˽keŕemb Har; tuul (müüjal) om `kerge käsi ostat, lätt `kõrda Se 4. a. ladusalt funktsioneeriv, kiiresti ja pingutuseta toimiv või liikuv minä õlin vana poiss juo, aga kui `lauba `õhta tuli, siis `ninda `kerge ku kerä püü; `tõine on `kerge mõttega, igale `puole lähäb, kuhu `mõtleb; õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassa Lüg; `Neie `aastade `kohta, `mõtles `kerge (kergejalgne) kui `poisike Jõh; sellel `kerged kopsud, selle pärast iiritab [alati] Jäm; küll mool ollid `kerged jalad Muh; laalab nii `raske äälega, ega tal nii ilus `kerge ääl ei ole Mär; Tüdar oo `meitel `kerged `konti; Oli `kerge jalaga ja `kerge `suuga. Ei tä vastust `võlgu jätn Han; kibu teeb keele `kergemaks, laulu ääle `lahkemaks Vän; mol olid `kerged sõrmed ja `oskasin teha ka `kõike Nis; vanaema oli ise `kerge `tańtsija Jür; nuor lehm `kerge kehaga, egas vana luom enam nii `kerge kehaga ole JõeK; obusel jalad nii `kerged all et JMd; Veski kerge käik tuli kua möldritest. teise möldri seadmise järel õli veski kerge, käis kui vokk Trm; ta (peremees) oli virk ja `kerge (liikuv) nagu kirp Pal; aga om iluss `keŕge liigutusege, ku `eńge pääl kõńd; ku `eńgämine `keŕgess lää tagasi Krk; mia `määrsi lambi õliga ja siss ma `tu̬u̬si et ihu läits nigu `keŕgembäss Ran; temä om `keŕge egäde `paika minemä, nii sõnaline ütte `viisi Nõo; ku maʔ `kerge kihagõ olluʔ, ma‿less tüüd tennü Krl; sa olet keŕemb kumardamma, võta mu piitsk säält üĺess maalt Har; mant minemä olõ õi hädä `keŕge Vas; täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle Räp; `kerge hopõn `kergekeiste sõit ni `kergele Lut|| kerge käsi ~ käega ~ kergest käest helde(lt); ennatlikult, mõtlematult tegutsev sie old `jälle `ninda `ihnus mies, ei ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `ansi `kerge `kääga kaik oma varanduse `vällä Vai; Ermus kerge kεεga Emm; `kerge `käega `andis raha `väĺla, see põle seda väärt Mar; `lüümene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed Hää; ema oli `kerge `kääga, `ańdis `mulle `vitsa Ann; `kerge `kääga raha `raiskama tüö `peale VJg; `kerge `kääga kallale jokseb Sim; käsi on `kergem kui kohus Trm; `väege `keŕge `käege, äkilitse vihage, muutku lü̬ü̬p tõisel Krk b. tundlik; ergas, vastuvõtlik; aldis ue `korvas oppisin lugema, tämäl oli `raske pää, mul oli `kerge VNg; `kerge `pääga, `kange õppima, pää võttab `vastu Lüg; lüline külg köva `kervega `raiuda, kuid `kerge mädanemas Jäm; Küll sa oled `kerge minema igase `kohta Khk; obu on `kerge ära `ehtima; meri on ermus `kerge `tunma (tuul paneb vee lainetama) Vll; Ta oli `irmus `kerge ninastama, kui kedagi midagi `juhtus `ütlema Pöi; ne täid o `kerged pähe asuma Muh; `ästi `kerge `kuulma, aga vana ea sees läheb juhmiks ikke Mar; ta (koer) oo `kerge `kanda akama Tõs; `kerge `uskma, mis riägitässe Khn; Noored inimesed kui tulepisud, `äśti ergud ja `kerged minema Hää; kes `easte kuuleb, sel on ea `kerge `kuulmene Juu; nõgi on `kerge põlema minemä Kod; sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma, vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu Lai; `kerge `piägä inime, tal akab ruttu pähä (õppimisest) KJn; oben om õige `keŕge nägeme, näep puha ärä mis kõrvan om, mis taga `järgi tule; mea ole õige `keŕge `alba `luhti ja `vingu `tunme, miu nõna om `keŕge `tunme Krk; ta‿m `keŕge lubama, aga ega ta‿i täädä toda Nõo; nii `kerge pää oĺl, kõ̭iḱ sai ärʔ opituss Rõu; `häste kuuld, `kerge `kuuldmisõgaʔ Se Vrd kerk2
5. fig kerglane, edev; kergemeelne `Kerge nagu `rätsep. Mehe `kõhta nagu vähä `kerge Jõh; ise on üks `kärme inimine, aga `kerge `mielega Vai; väga aĺp, `kerge olemesega, albib väga `paĺlo Mar; tal on `kerge pea `otses, küll tema on `kerglane. kapsib `siia ja `sõnna; ise nii kaval ja `kerge `jäoga Juu; minu lapsed küll nii `kerged ei ole, jõuad sa muodi järele üpata JJn; `kerglane on `kerge `puole inime Kad; `justkui va eblakas teine ‑ ‑ `kerge inimene, poiśs või tüdruk Sim; `kerge `piaga tegin selle tüki läbi Trm; `kerge piä – edevid `aśju ti̬i̬b Kod; `kerge`meelne inimene on `mõtlemise poolest `kerge, ta ei kaalu järele Lai; keps inimene om siante väha `keŕge Pst; köhkenpöḱs om `keŕge-kaalu poiss Ran; tu̬u̬ ‑ ‑ aab serätsit `kergit jutte Nõo; ta tege nüüd ka `sääntsid ebutuìsi ja `kergit tükke Kan; Kerge meel kui tuulelipp Vas; Taa om sääne `keŕge inemine, heigotas uma ihoga Räp|| pealiskaudne, lohakas Kergest kεεst tehet Emm; `kerge kääst tehakse, kui ruttu tuleb teha Kos; ta om tuiuline vai `keŕge, pirts parts ruttu ja ruttu Ran Vrd kerk2
kibus|puu S Kse Hankibuvits kibuspuu roes Jäm; kibuspu `pöösad kasuvad `pöldude `ääres varete pεεl; roosi kibuspuud Khk; kibuspuu marjad Kär; `meitel kivi`aede pεεl küll sii kibuspuid Pha; Kibuspuu pinnad on nii äbemata vahed Pöi; Kibusbud kasvavad änamesti kraavikallaste pεεl ja aja εεrdes Emm; Kibuspuust keṕp oo kõige valusam Han Vrd kibusk-, kidus-, kius|puu
kisma|mees kakleja, riiukukk Ants oo meitel üle küla kismamees Kaa; Kismamihe kεεd kihlevad; Tast pole suuremad kismameest Emm; `Juńlased oo kisma mehed Han; Nied `kangõd kjõsma mehed Khn; Taa Rooberdi poig um üt́s suuŕ kismami̬i̬ss Rõu Vrd kismak, kisumees
kita kita Kir, kit́a Hag SJn, kitta R(kida Hlj) dem kass Aja kitta `üeseks tuast `oue Kuu; meitel oo sii kaks kitad Kir; `kaśsi üeldas teenekord kit́as SJn Vrd kiti, kitu
kits kits (kit́s) g kitse eP(kets Hi LäPõ), g `kitse R, kit́se T, kitsi Jäm Khk PäPõ M, kit́si VlPõ, kitsõ V(n kit́š Lei)
1. a. kodukits `kitsedel `niideti ka neid tümi `kohti vähekese; `kitsed ei old `kütkes `eiga `laudas `millagi `kinni; parem `kitse pidada ku lits `endal kosida rhvl VNg; Lase kits kiriku, läheb `kantsli ka Lüg; `Käiväd nagu `kitsed kuse `kallal (magusat söömas) Jõh; `Kümme `kitse `süövad ühe `eina `kuhja `kallal = kedrus IisR; `kitsed `andat `piimä; `enne oli `kitsi pali Vai; Kits ning sokk olid pooled vennad, mölemal olid töŋŋid ännad rhvl Jäm; meitel ep `peeta `kitsesid Khk; kardab kut kits köue `ilma hum Mus; kitsel oo `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; Kits `polla loom, kadakas `polla puu ja sõrulane `polla inimene hum Pöi; `kitste seas oo pukad Muh; `ketsisi tapedi sügise Rei; ole ikka mees, ää ole kits mette Mar; kits sõi `kapsa lehed ää Mär; Kits `keldris, saba `väĺlas = tuli ahjus, suits korstnast väljas; Kitsas nagu kitse keel Han; kõigi kitsedel ei ole `saŕva Tõs; Jusku kit́s mökitab (kogeleja jutust) Hää; nüid kitsed kaduvad ää; `kitsi ega pukki meil ei ole Ris; üks vanapoiss oli, Timbu Ants, Juutemä pidas `kitse ; lehmad `jooksid kui kitsed `ringi Kos; Nagu kits kahe kuhja vahel (raske valik) Jür; mis kit́s kitsele annab, kui mõlemad ühe `vaesed Koe; mis sa kits traavid alati (inimese kohta); ei sul ole `õiget aru, sul on va kitse arud VJg; kümme `kitse ühe `eina kuhja kallal = kedrus Sim; See `õhta läks nii kui kit́s lõi sabaga (kiiresti) Trm; paĺju sikka ja `kitsa Kod; `kitsesi on `õlpus pidada, tee `talle `vihtu ja Lai; kit́s mökitäb KJn; mea akkan `kit́sa pidämä Vil; kit́s kapusta aian Trv; `kitsi `piave `siantse vanainimese ja `vaese; ta om magjass viina pääl, ku kit́s kuse pääl Krk; viis-kuus `kitsi olli talu kottal; `kit́sel `olli ütsilugu paariku poja Hel; `kit́s `keldren, ki̬i̬l `väĺlän = tuli reheahjus Puh; koller tullu talule kit́se näol; Kes `kitse karja`tõprass loeb ehk karjalast inimesess Nõo; talu inemise `kit́si es `piävä Ote; kiiĺ käü nigu kitsõ jalg (keelekandjast) Krl; Sa‿lt (sa oled) ku˽kits kapsta aian, ei sü̬ü̬ʔ esiʔ, ei jätä˽tõõsõlõ ka (kadedast); mi latsõʔ oĺlimi˽`kitsiga˽pinuhn Rõu; kiä jovva‿as `lehmä pitäʔ, tuu pid́i `kitsõ Vas; kitsõ piim om makõ Se; kits kotis hädast, puudusest nüüd on tal kits kottis`kitsas kääs, ei õle akkamist Lüg; ta on kui kits kottis (hädas) Rei; mul tänada oasta kits kotis (puudus majas) Trm; Kits kotin (viletsusest) Pst| fig pime tema nεε mette medaged, nagu kets kottis. kui inimene na tεhele panemata on Käi; kits kärneriks sulil vaba voli Pane nüüd kits `kärneriks, süöb `viimasetki lehed puust Kuu; Pane kits `kärneriks ehk unt `lamba `karjaseks Lüg; nüüd oo kets `kärnäliks Mar; Kits ei kolva `kärneris Han; Nüid on kit́s `kärneriks Hää; kit́s om `pantu `kärnäliss Ran|| kehvuse, kõhnuse vms kohta `Kargab kut va kits teiste ees (lehm vilja joostes) Pöi; nõrga kondi, lask ku kiri kit́s Krk; nägu nigu kit́se jäĺg (kõhn) Ran; Tsilgute ka uma kitsõ är (lehmast) Räp| nigelast tulemusest No tegi ka reha niigu `kitse peerestuse (hõre, kehv) IisR; niigut situks kit́s kase tohu `pεεle (äpardunud tööst) Mus; kits kelgu ies (üha vaene) Kos Vrd kide4 b. metskits no `saimo sene `kitse käde Vai; irved o `metses, kitsed kua Lih; kitsesi oli jah, ja nüid `präegu koa, ja põdrasi ja Tõs; kośja viinad olid `kaasas ‑ ‑ siis küsisid et me aeame `kitse taga - - me tahme `kitse `laska Pär; metsast tuĺli terve kari `kit́se; kit́sidest saab ilust `nahka Saa; nägin ilusa suure kitse HMd; siin on old ikka `irve ka, kitsest natuke suurem JõeK; nüid akkab siginema `kitsesi Koe; `põtru ja `kitsi õlema paĺju ärä surenud `metsä Kod; ja `metstes käisivad `põtrasid ja `kitsesid `laskmas Plt; ubailvess murrap `kitse, jänesit; lätsive `kitsi `püünme Krk; `kit́s om kikerpilli ärä ladvanu Nõo; mõtsan oĺl enne vanast küll paelu `kit́si San 2. euf naise, eriti neiu häbe mis sa oma `kitse `näitad külale (öeldi lapsele); su kits sai siis vahel vett rüibata koa (neiu oli meres); mis sa sii oma `kitse paistad soja päeva käe Muh; kits paistab, ega ta põle `kaeras käind Pil|| vahest `istuvad ja kuub jääb üless ja tagumik `paistab, siis `ütleväd, et `kitsed `lähväd õrasselle Jõh; pane ännad `peale, muidu kitsed `lähtvad orasse Muh; näe ketsed `lähtvad orasele sol Mar; Enne `keerdi seeliku saba üles, aga `kitsi ei `lastud orasil `minna (kube oli kaetud) Han; Kit́sid Kihnu orasel Hää; kitsed läväd oraselle Juu; kits lääb orakselle VMr; kitsi lääve orassel Krk; kata latsõl perse kinniʔ, kit́s lää orasõlõ Plv
3. hum vokk kit́s löi pailad pεεlt εε Khk; kolme `jälgne kits Rei; oki saab vahel kitse nime, et tal jalad all oo Kse; ketrab kitsega või kitse rattaga Koe; Küla kitsed keerutavad, valla vokid veeretavad rhvl Trm; kitsige kedräts Hls; mia tõi liinast kitse Puh; naestel juba kit́s maean Ote; tüdrikuʔ lätsiveʔ `Valka laadalõ `kitsi `ostmõ Krl
4. raam ehitusmaterjali kandmiseks kits oo `seĺges `kanmiseks Mär; Katuse `löömise juures pannasse laastud kit́si `piale Tor; teĺliskivid kannab kitsegä üles; kits on seljä ruam, ühe inimese `kanda; kits one si̬i̬, kellegä kiva üles [katusele] kannetass, täl on sarved küĺjen Kod Vrd katusekits, sarvik
5. (väike mittesöödav kala) ?hink kitsõʔ umma˽kivi all, sääntse habõndõgaʔ; hummogu `pańti `su̬u̬rma puudõŕ `kiimä ja sinnä˽`pańti maimõ ja kitsõʔ ja hürilä˽`sisse Rõu
6. tikutaja liitsõnalistes nimetustes Vt mets-, mõts-, pikne-, soo-, taeva|kits
7. metsõunapuu – Rõu
8. pl juuksepats Enne urgõpäivä kõnelevad naised juukseid patsidesse köites: Vaja panda kitsõ Lutkinni
9. mäng a. pulgamäng `kitsi `löömä Hel Vrd katski3 b. kivimäng `poiskese `mängsivä aeva `kit́se `urgu. somp `olli maa sehen, tu̬u̬ `olli urg ja ümärgune kivi `olli kit́s; läits ka `poiskeste manu `kit́se `urgu `aama; es lase `kit́se `urgu `minnä, lei kit́se `väĺlä Nõo
kittel kittel g `kitli Kuu Jõh spor eP(kitel Kod), g `kitle Ran Rõn; n, g `kiit́li Plv
1. kerge riietusese meieril kittel üll, `valge kittel ning Jäm; Aadamal oli eile kittel seilas VJg; `tohtril ja alassaja õdel on `kitlid, `valged põlled Kod; lähä `lauta tallitama, `viska vana `kitle lärbäku `pääle Ran
2. fig nahatäis, keretäis `Kerraldeti omakohus, `anneti üa kittel naha `pääle Kuu; andis `taale `kitli käde ja ise läks oma teed `jälle Krj; Sai igavese `kitli Emm; ma tääl ikke ühö `kitli annan, ma sedä tasomata ei jätä Mar; poesid ‑ ‑ tegid tämäle `kitli; ma tahan sulle näedätä nisukese `kitli, et sa õma jalaga enäm kodo et lähä Kod|| fig ihunahk, kere Ta õles sie kõrd ikke `kitli `pääle saand, aga sai `putked Jõh; [sai] `kitli täve `juua või `peksa Mus; Teise küla poistele anname kitli peale Han
kivi- 1. kivist [võid] `tehti ka kivi`kausi sies, ku vähä `piima sai VNg; siin puol ei õle `kellelgi kivi põranda Lüg; Kivi`riistu `tuodi vahest `pulma `kingist IisR; siis oli sinissi, `valgid kivi `elmid Jäm; va külm kivi parand Khk; `Möisas oli kivi katusi; Kivi maja on ikka külm ja `niiske, pole ta puu maja vastane `öhti; Va külmad kivi müürid, rotid äe ajand, mis `sooja see peab; Rehetoal oli änamasti kiviparand, paekivist; Sii on änamuses kivi rihaltsed Pöi; ni sańt o kivi põrandad pesta; vanal aal `taldrikumi ei oln, kivi `riista es ole `ühtegid Muh; Kivikatus on isa eaks ja puja pölveks Emm; Peedid on kivi`kaussis Rei; kibi müir oo lubjaga ehk muidu Mar; `pulmas `pandi suured kivikausid liha täis Han; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää; `meitel sii oo kibilaut ja kibirehe Muh; suurte uõnõtõ vahel kivi müürüd ond Khn; kibi `müiri krohvitakse Nis; kivi nõud ehk, need said mud́u tulise veega `pestud Rap; reie tubadel ole ikka kivi põrandad JõeK; Nüid näib akatama neid kivikatuseid kua `püśtisi tegema `rohkem KuuK; kivimaea sie on ikke vilu, kivi `õhku ikke Kad; kivi ahervartel kasvab pujusid Sim; kivielmed õlid vahakad, mitu rida õli kaalan; setuklased tõid kivi`kaussa; kos sa kivi mü̬ü̬ri `sisse lähäd `vaŕju; kivipõrand on, kos `rohkem käädässe, nigu `kõrtsidel Kod; klaas`pärlid on nüid, meie ajal olid kivi `ermed Lai; lubjaga tehässe kivi`müiri KJn; `ümmer maja tetti paksem kivimüir, `muldrid Pst; mõtsamaasiku kiviaherikude `vi̬i̬ri ja kun neid kasvab Hls; miul olli kõllatsit kivi `eĺmi kolm `kõrda; suur kivi rihe olli, sääl olli kuuś `laugu Krk; Rannu `keŕkul om kivi katuss; kivimüir `olli siin katõl `ärbälil Ran; kivimaja om `tervusele alb Nõo; meil olliva ikka kivikausi Võn; ku tasandadass kivipõrmandut, sõ̭s pandass sõmmõr`liiva `sisse Kan; mõisa `hu̬u̬nõil olliʔ kivikatusõʔ, kõrdsel ja riihil; no ommaʔ kõik kivimajaʔ Har 2. kivine, kive täis `neskene kivi krõbestik, kohe kruusi mua kohe VMr; niisukene kivi krõbestik, kuiv, ei kasva midagi Kad; Tammikus on `kõrged mäe seĺjakud, sial on kivi krõbestikud Sim; kivi`kruusa alate vedäväd ti̬i̬ `piäle Kod; mede maea om peris kivi kuristikku tett Krk
Vrd kive‑
kivine kivi|ne g ‑se R eP(u hv L) Hls Hel Rõu Se, g ‑tse spor u LäEd PäLo, Krk T Kan Plv; ‑nõ g ‑dsõ Krl; kivvine g kividse Har; kivin Lei; kibi|ne g ‑se L HaLä, g ‑tse LäEd
1. rohkesti kive sisaldav, kividega kaetud `meie kodune rand on `kõige kivisemb, tua all on `järsku kivine Hlj; meil ei õle kivine ega `rahkane maa Lüg; mei `peldo on `irmus kivine Vai; `arge maa, kuiv ning kivine, keik vead ühes koos Jäm; säält akkab `söuke sańt kivine tee Khk; kivised einamad on küll, muidu üks kivivare Mus; Ta on ikka nii kivine, et soa adra mullasekski Pöi; siis ei oln nii kivised `maanded kah, kui nüid on Noa; need põllod jo kõik sii kibised Mar; aga suurem jagu on ige kibine maa Mär; sii teisis jões, eks seäl ole kibine põhi Vig; Kibitsed maad ei saa arida Han; `meitel sii kivitsed põllud Tõs; kibises `muldes kasvavad tahedad karduled Tor; sie lahe on irmus kivine HMd; kibise `teegä põle iä `sõita Juu; `piened pisikesed rukkid, tia kas sial kivine mua VMr; kari on madal koht jões, kõva põhjaga, liivase või kivisega Kad; Nenasi ja Kalmaküla kõhal on kivine Trm; tuli paĺlu suuretüki `paukusi, `lõhkus pae alt ära, tegi kiviseks selle kuha Plt; nuŕm om kivine Hls; vareme om kivitse kotusse Ote; `Aańjan om irmuss kivinõ maa Krl; tu̬u̬ kotuss om `väega kivvine Har Vrd kiveline, kivikas, kiviline1
2. kivist tehtud, kivi‑ nüüd enämb puu `vaagna ei õle, on kivised `kausid Lüg; küläst läks kaks `virsta kivine `aida; `tieväd `suure kivise `keldri Vai; Nõokeŕk om kivine keŕk, ei ole mitte `puune keŕk Nõo; ja `keŕku `ümbre `oĺli kah pihaaid – tu suur kivine Kam; sio üits kivine annum vai kivine aidu vai mis taht om kivine San; taa om kivine hoonõʔ Kan; kivine müür koet Se|| kivikõva sau on ikke väga kibine, seda tuleb ikke `leotada, `enne kui tät saab `mätsida Mih| visa, vastupidav si̬i̬ on kivine obene, si̬i̬ om `raudne obene Hel
3. fig tundetu, kalk, osavõtmatu sel one kivine südä sies Lüg; kivise südämega inimene Rei; lapse südä on vahest kivine küll vanemate `vasta Juu; nisukest kivist südät põle kellegil, kis nii vähe oma lapsest uolib JMd; sel kivine süä sehen Krk
Vrd kivene, kivik1
kivi|vare 1. kivikuhjatis a. kivihunnik, ‑kangur `pellu sies oli kivi vare Hlj; sie on `puhta kivi vare, nüüd on `rohtu `pääle `kasvand VNg; kivivared mis kogu `kantud, kogu nopidud Jäm; suur kivi vare `olli põllal Muh; kivid vare vares `kinni, palju kivi varesid Rei; kibi vare oo kibid, mis `veetasse `ühte `kohta `unni Mar; tuleauk oli, tene kibi vare oli tenepool et `kańdis paea Lih; Allika nõmm o kibi varesi täis Kse; Põllal kibivarede pial kasvab pailu põldvääne `marju Han; maeal kusagil pole naapaelu kibi`aedu kui sii `meitel, sii oo nagu üks kibivare Mih; uśs jooseb kivivarese; Kivivare all, kivivare peal, kure munad keskel = leivad ahjus Tõs; kivivare, unik kiva kokku `veetud Juu; `tuhkur elab kivivare sies Koe; rohi nakkap kasuma kivi vare pääl Trv; kivi vare põllu sihen Hel|| kivine maakoht kivised einamad on küll, muidu üks kivivare Mus; siäl one kivi vare, `sinna ärä `nu̬u̬ta pane, jäeb `kińni (madalikule) Kod b. kivikalme kivivaremaʔ ollõv nu̬u̬ʔ vana˽`ku̬u̬ljidõ palotamise kotuseʔ; kivivarõmist om kaivõtu paĺlo vanno `aśju Kan
2. ahervars, varemed `Enne [on siin] elatud, kivivarede kõhas `kühmud, kivivaresi rias Lüg; `Atla `möisas paĺlad kivivaremed veel Khk; vanad kibivared või varemed, mis veel [majadest] järele oo jäänd Mar; ahi ja korssen paessavad, muud ei õle ku `paĺjad kivivaremed vi̬i̬l Kod; vanaʔ ehitüseʔ ummaʔ ärä˽lagunuʔ, sõ̭s umma˽kivivarõma˽`perrä jäänüʔ Plv Vrd kivivarme
Vrd kivi|murd, ‑raun, ‑rõuk
koitma `koitma, koidab (koedab eP) (`koitab Emm Käi) San/‑me/ Plv; `koitama, `koitab spor R(‑maie, `koidab Lüg)1. a. (koidu algamisest) koit akkas tulema, kui `koitama akkas Jõe; `koidik `koidab jo Lüg; `väljas koidab juba Khk; Siis akkas juba püsut nägema kui `koitma akkas Pöi; põhjast ei koida, koit tuleb ikka ida alt Muh; pää akkab juba `peale `koitma, punab kõik Mar; omiku poolt jo koedab Tõs; oomik koedab Hää; päe akkab `tõusma, juba koidab VMr; ülevält `taeva piält koit́ lume `piäle nagu veri, lumi kõik punane Kod; kui `koitis, olin juba sial Lai; agu koidap San; `koitma nakass Plv b. selginema ilm lü̬ü̬b `valgemass pilve servä alt, ilm koedab; vahel lü̬ü̬b `valgess, mua pu̬u̬lt koedab, siis tuleb kõhe vihimä Kod Vrd koilama c. (virmaliste vehklemisest) täna `õhta koidab. `virmlased `vehklevad Pha; kui taevas `koitab, siis meitel `ööda, et lapulestele näideta valgust Emm; taevas `tapleb ja, põhi `põõnab, koidab Mar; põhe koedab `küĺma Han; põhja taevas koedab Kad; põhe koedab, keskü̬ü̬ aeg ajab suure `valguse üles SJn
2. fig (aegamööda) arusaadavaks muutuma, meenuma Mul hakkas äkkitseld kohe `jusku midägi `koitama vanast `endisest ajast Kuu; Vei sedati oo see asi, niid akab mul ka püsut justkut koitma Kaa
koi|valgus = koivalge meitel teisest `aknast paistab koi`valgus Khk; `päike leheb `looja ja paistab veel koi `valgus Emm; kui seda koi`valgust vel `taeva peal oo, siis oo koi`valge Kse Vrd koivalu
koli|jalg S Mar Kse Hanvalge jalaga loom kolijalg on `valge koodiga obu Jäm; obu ähk lammas `üitasse koli jalaks kui koljud jalad on; meitel on nii koli jalg varss, keik neli `jalga koljud Khk; Obuste `ulkas oli üks kolijalg köŕb Kaa; kui alt o jalg teist `karva kut ülalt poolt oo, siis nee oo kolijalad Muh; kolijalg, kas üks jalg või `ulka `jalgu [valged] Kse|| Ise kut suur kolijalg (inimesest, kelle sukad või sokid on pahkluust allapoole valged) Pöi Vrd kolujalg
kolmas kolma|s g ‑nda Sa L Juu Tür Koe Iis Kod Lai Plt Pil KJn, ‑nde Kär Pha Mar Kul HJn Amb JMd VMr Sim Kod Lai, ‑ndama Jäm Pöi Muh Hi L Ris Sim Trm, ‑ndema Nis Kos Amb JMd VJg, ‑ndima PJg, ‑nte Hls; kolma|s(s) g ‑nda Trv T Plv Se, ‑nde Hel San, ‑ndõ Krl, ‑ndama Trv Ran Kam, ‑da Rõu Se Lut, ‑de Krk Hel Har Lei, ‑dõ San Har Lei, ‑te Krk, ‑dzõ Lut; `kolma|s g (n)ne Kuu Vai, ‑nda Lüg, ‑nde Lüg Vai, ‑ndama, ‑ndema Jõe; kõlmas I; p kolmat spor Sa, L K Hel, kõlmat I, `kolmat R , kolmant Saa Krk
1. kolmas seda `kolmanda ode ma neil ei tia Jõe; `pandi `kolmannel `päiväl `jälle vakk `suola `pääle ja `mendi; `kolmanel `uomigul toimme [võrgud] `väljä Kuu; `kolmandel `päiväl `ilma vähene `maltus Vai; tuli lihate (lihavõtte) kolmas püha oomiku `seie Ans; kut `iilase määra kolmas varss (ülearusest isikust) Khk; mool juba kolmandamad `pealsed, aga ikka ühed tallad Muh; Esimene suhu, teina püuse, kolmas luusigusse (soldati söögiportsu kättesaamisest) Emm; kolmandama osa annan `sulle Rei; kolmandamal pääväl pruut läks isä-emä kojo tagasi Vig; kolmat põli alles sugulased Kir; teese kolmanda `aasta `viidi `meitid Manijase `püidmä Var; kolmandima `aasta tegi odra maha PJg; Üks ei kuule, teine‿i näe, kolmanda pääl ei paista päe (vigastest, halva tervisega inimestest) Hää; kolmandemal `õhtul siis pidi tulema krat́t Nis; kolmandemal pääval `peale seda (virmalisi) on kas `kange toŕm või tuisk Kos; kolmanded on suured sipelgad mis metsas on; isa oli kolmat `pääva `aige VMr; kolmanded takud õlid lagijad; tõese kõlmande uassa `aśja tämä pidäb miälen Kod; `vaata, tema on nüid nii `rõõmus nagu kolmandamas `taevas Pal; eks ta kolmandast kuke laulust `algas, see päris omik; kolmandad püha enam suurt ei `peetud, aga ega to ikke päris tööpääv ka ei old Lai; kuu om lu̬u̬d, kolmatel päeväl tä näüdäp Krk; kaits naist `olli ärä igänu, `tahtse kolmandat võtta Nõo; lääp kolmandade `klassi Kam; tan kolmadõ `õ̭õ̭la pääl ommavõ õǵe ilusõ˽`kartoli San; kell om kat́s, kolmass ribahusi (öeld lapsele, kes kella küsib) Har; katõl pojal oĺl naańõ ja kolmandal es olõʔ Se; tütär uut́ (ootas) üte päävä, uut́ tõõzõ päävä, uut́ jo kolmada Lut
2. van vahemik 21–29 (peam lõngade loendamisel) naised lugesivad sedäsi `võrkeid kui `niiti `aspeldasivad – üks `kolmat (21) ja kaks `kolmat (22) Lüg; Üheksme kolmati `järges tuleb nelikümmend Kaa; kolm kolmat (23), neli kolmat, viis kolmat, kuus kolmat, kaheksa kolmat Pha; enni asveldati sedasi, `loeti `lõngu, üks kolmat, kaks kolmat Mar; meie lukeme sii kakskümmend, siis akkame üks kolmat, kaks kolmat Mär; sedasi `loeti ‑ ‑ tuli uus kümme, ikke oli kolmat, kolmat, sajani `väĺla Juu Vt pool-, üks|kolmat
3. kolmandik jõe`äärtse kolmanda peal oli `meitel rukis Vig; kolmas jagu õli [piimal] ku̬u̬rt Kod; kolmass osa ütele, kolmass osa tõsõle, kolmass osa kolmadõlle Har
kombel `kombel R(‑mp- Vai eP) (‑mm- Plt) Trv Nõo, ‑õl Har; `kumbõl Seviisil, moel; moodi a. (noomeni järel välj hrl võrdlust või on asendatav samatüvelise adverbiga) kuri vaim tegi `kuerast enese, `vaimu `kombel käib Jõh; Öhe korra `aetakse looma `kombel (kirikliku matusetalituseta) `auku; Viimpse otsa peale pidasid teda (surijat) ikka nõnda koera `kombel (halvasti) Pöi; mis `kombel se sünnib teha Muh; ei `misku `kombel ~ `kombega saan tääst jagu Tõs; ahvatles raha teese kääst pettuse `kombel ää Tor; jumal oli `eńni sańdi `kombel maa peal käin Ris; pet́isel `kombel võt́tis mo kääst ää Juu; ehk saab `kuskelt `mingi `kombel [abi kartulivõtul] JJn; ta on õnnetumal `kombel `otsa suand VMr; sain taga (temaga) kokku `juhtumise `kombel ~ `juhtumiìsi Trm; kauśs tuli aledal `kombel riiulilt maha nii et killod taga Kod; inimesed `karjusid `loomade `kombel [peksupingil] Plt; midägi täl ei ole, sandi `kombel eläb Nõo; `määntselge `kumbõl ~ moodol saa ai timäga kõ̭nõldaʔ Se Vrd kumbuisi b. (välj rohkust või tegevuse intensiivsust) `riidles isaga `riidlemise `kombel; `lohkub `lohkumise `kombel Kuu; kus tuli `kilkisi `ninda‿t oli koledal ~ `kollel `kombel Vai; neid oli ropu `kombel neid raamatud seal Pöi; ermu `kombel (suurel hulgal) tuli kilu `väĺla; kilu tuli `meitel täieste ropul `kombel `välja Rid; vihab küĺl teda `irmsal `kombel kohe HJn; uśs inimess `pelgäb `irmsal `kombel Kod c. tεεb mis kuradi `kombel see `seie saand on Khk; se on `juhtund kogemata `kombel Juu; `uuĺmatal `kombel pissäb aga minemä Kod
kommakas komma|kas g ‑ka Sa(‑gas g ‑ga Khk) kumer kommakas preesis, kousi `moodi, käis röŋŋaspreesise `vastu; lakid olid sedised ölgkübara `moodi `järsku äärega ‑ ‑ pesa `järsku kut kapa pöhi mitte kommakas; [heinakuhi] `keskelt kommakas Jäm; meitel oli sedine kerst, pεεlt kommakas Ans; paja pöhi oo kommagas; kukk on sure kommaka nokaga Khk; Lauad ööveldati sabloni `järge `valmis, sihest nögud, väljapoolt kommakad Pöi Vrd kommukas, kõmmakas
konkima `konkima, (ma) kongi(n) Sa Muh Rei Aud Ris Kei Jür spor ViK, Pil, (ma) `kongin Kuu Hlj 1. taguma, kopsima, toksima Eks sa `katsu `konkida ne puud `lohki Kuu; mine kongi kaju `äärest seda jääd natuse karusemaks; nuiaga kongiti lina `seemed [välja kuprast] Khk; meitel oli veel mineva nädali `pähkid ‑ ‑ lapsed `konkisid sii `katki neid Kär; kongib naila seina `sisse Krj; pea sukkur oli, sai sealt küĺjest kongitud [tükke]; [pesuküna] lai ots kus pääl kongiti kurikaga Vll; Ta kuulti öhe päeva pajas konkivad Pöi; laps kongib ikke puu `aamriga Aud; üsna `kaugelt kostab kui kongib Jür; [rähn] `enne `kuulab, siis `jälle kongib Sim Vrd konksima
2. tapma, maha lööma `konkisid teise (mehe) ää; üks `enda puu `otsa ära `konkind (poonud) Vll; Konkige see va kiri (rästik) ää Pöi
3. (ringi) hulkuma – Hlj Kaa VJg SJn Iga oomiku enne päävatöusu kongib [ta] juba öues Kaa; mis ma mudu kongin ilma aśjata SJn
4. “süüdistama, nina peale viskama” Mis sa kongid! Kas sool pole muud teha kui `teisi `konkida Rei
konkina → kongina
kont1 końt g końdi spor L, K I V(ku‑), kondi Sa Muh spor L, M T; kont g kondi Hi, `kondi R 1. kont, luu a. (inimese, looma suurem) kont `Lapsed on `kanged `kontie siest hüdü `koukima Kuu; `Einostus `kondiga vana`aasta `õhta ‑ ‑ `kelle `kondi kuer `enne `ahmib, sie `este mehele [saab]; [denaturaadipudeli silt] `Kolme `kondiga – pääluu ja kaks `reieluud; üks vana kõbikene luu ja kont, nahk `oiab `kondid `kinni Lüg; nii kovad nagu kuge `kondid; räbälkaupmehed, `kondi`otsijad `käisivad ikke `Peipsi `äärest Vai; rinna`piike końt o keige alumine ribi Mus; `limpide `seltsis pidi [supis] liha olema, kust muedu kondid said, mis saeavanem kogu `korjas (lauale kontide hulka viskasid pulmalised raha) Kaa; kui `vastlabe sia jala kondid [olid], laps saadeti neid `kaugele ära pöllale `viima, siis siad `seisvad suvel pöllal Krj; suured kondist eegeldis koogud `ollid Muh; sea jala sees oo nisuksed kondid, virila kondid [vurri tegemiseks] Mar; seljä rool oo paelu `końta Tõs; Nda `vaenõ luõm, et `końta suab üksi; Magus końt (üdi-, krõmpskont) Khn; `õhta pidi üks poiss końdid `kat́ki kukkuma Vän; loomade końdidel üdi sihes Hää; lõi `kervega lihast läbi `końti Ris; Lehmad olid `kontidega `aiged, taht `jalgu `alla võtta Kei; abaluu końt on õlal, käe taga HJn; `końte siden oo magus üdi Kod; kaks kusist `końti ja põie kael, `rohkem teda (kõhna inimest) ei olegi Lai; mis `näĺgunu ja kondsikuss jäänu, siss om tal (loomal) kondi `püsti Hls; egä sõrme sehen om kolm `końti Ran; `paĺla kondi om supi sehen; vanast `olli kondi`korjaja, noh setukene, ośt `końte ja ańd kaosi `vasta; [joodik] käis `mitmast kõveride, nu̬u̬ kondi oless täl nigu `valla ollu Nõo; siss (pärast lihasöömist) oĺl laud kõ̭ik noid `kuntõ täüs Rõu|| kondine lihatükk `erne suppi tulep `ki̬i̬ta, sääl om üits tüḱk `konti ka `sisse panna Nõo; suṕilõ `pańti `lamba lihha ka mõ̭ni końt Plv b. kalaluu tema (tursk) on `ilma `końdita (peenikeste luudeta) kala Kuu; `ruodusima neid `silku, ega mei `konti süönd ‑ ‑ aga isa söi `keige `kondiga VNg; `Värske särg on muidu kena küll aga irmus pailu `kontisi ja `pindu Pöi; kusimuse `konti teestel kaladel ei ole kui aenult lestal, suur kõber końt Rid; `ahke końt (pisike kalaluu) Mar; mereärg on kõva, `końtisi täis Hää; mis‿sa nendest ahvenatest tõid paĺlas końt Kei; krõbistame kala `końta Juu c. fig (millestki külmunust või kuivanust) Vähämäld labidaterä `paksune kerd pidi lund üleni pääl olema, siis ei old `karta, et külm olis `nuota `kondiks tehnd Kuu; kalad on końt kövaks `kuivand Khk; Külma kas voi kondiks; Jälavarjud kuiast kondiks Emm; [liha] oli külmetand kõvaks kui końt Kad; palajass `olli väĺlän ärä küĺmänu nigu końt Nõo|| siul om õige końt (kondine) jalg Hls
2. muhkjas liigesekoht a. (looma) koodinukk vanger jooseb obesal `końte Trv; si̬i̬ om `lõhkje oben, `peĺgap `końte Hls; kondi `peĺgäje obene, ku tal [vanker] `końte lää, siss pand `lendäme Krk; rataste põhilavva putteva [hobuse] kondi `küĺge Nõo; lasi (virutas) nuiaga mustalõ kitsele `kuntõ Rõu; ku putusõ [hobusele] `kuntõ nu̬ ratta, ni om pakku mineḱ Se b. pahkluu `kehlu końt Jõe; seal oo kaks `końti, üks oo `seetsipool, teine väljapool ‑ ‑ [öeld] luupekse końt Pöi; si̬i̬ on pahkluu, misse kahelpool [jalga] końt on Ksi; säŕk oli villane mustast `rõõvast ‑ ‑ jala końdeni Trv; jala końt ~ kondi luu; pikk änd, `alla poole kondi `otse Hls; labajala kondi om seere all, katel pu̬u̬l Ran; välimene końt, sisemine końt [pahkluul] Võn|| kand me nüpeldäme (niidame) kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi, ja valitseja tulep tagast `końte (kandadele) Ran; te võtate samm maad kaar laǵa, ja siss pessäte miu `końte; kaśs nigu `väike laits käip kondi pääl taka; küll ma udisi tedä (kassi) kondi pääld ärä Nõo c. sõrmenukk päḱägä mõõdid, kui `kinda vi̬i̬rd kudasid ‑ ‑ mõõdid päḱä otsast päḱä kondini Ran; [sõrme] nii `końtest `jämme kõ̭ik, ega na‿s valutagi, aga `liikme kondi olliva `jämme Rõn
3. kehaehituse laad; kasv; jõud sie on üva `suure `kondiga obone; täis `konti inimine juo [kõlbab niitma] Lüg; Mis `raske tüä tegija `niisike `piene `kondiga on Jõh; Mis ilu tal, va igavene `suure `końdiga `naine IisR; [poeg] isa `moodi, nii tugevad `konti Ans; Kont oo alles nöder (alaealisest) Kaa; tihe kondiga lehm äi anna nii `easti `piima kut kore kondiga Krj; nigu üks kondi kohu (kõhnast kassist) Vll; kore kondiga obu äi pea liha peal Jaa; oh, ta va pika kondiga [inimene, loom] Mar; see oo ikke ea końt oost Mär; Tüdar oo `meitel `kerged `konti (sale, painduv) Han; nõrga końdidega vasikas Tor; Kolgard ‑ ‑ kis `seuke suurt`końti kolakas on Hää; `kuivand `końti inime on `kerge Rap; tugeva końdiga, suur poiśs; suur põrakas laia końdiga mies oli JJn; täitsa kerega mies, täie końdiga Sim; Kellel vähegi konti õli, sel tuli ju seitsme uastaselt karjas akata käima Trm; piänike ja inetu końdiga vars Kod; nõrga kondi, lask ku kiri kit́s, `keŕge `końtege; ta `seante suur olli miu `konti, miu `mu̬u̬du; periss ritsik om suurebe `końtege Krk; nu̬u̬ mõlemba om iks täis kondiga mehe Ran; ta‿m suurt `końti obõnõ San; tu̬u̬ om końdilõ suuŕ miiśs Har; üle seo kolga oĺl kuńdilõ ni `ńaolõ kõ̭gõ ilosap mi̬i̬śs Vas; taal mehel õ̭ks om `konte (suurust) Se
4. keha tervikuna või teat piirkond (jäsemed, liigesed, lihased) kaik `suoned ja `kondid tegeväd valu Kuu; `kange `kontidega `ninda ku vana unt; ega `kirjutuse tüö `konti ei `vaiva, kont on `kergel Lüg; `Saunas `auduti ja viheldi siis `kondid `pehmest Jõh; Leib `kasvatab `lapsel `końti IisR; oo, miu `kondid on juo `kuolduned tüö järele; ei saa `kontist (kontidest) `puhka, valutavad kohe Vai; kondid `tööga `aiged Jäm; `umbest ing on `kontide vahel veel (haigest); `öösse magades kondid nii `kangest ää `vaibund, venind Khk; kui lehm akkab kahe kolme pääva pärast `poegima, siis `öötasse, kondid `lahti Mar; [valu] lööb kondisse `siia `kukla taha Tõs; Końdid `nuõrna `tüegä ää tapõtud ning venütet; Mio końdid akkasid sedäsi värisemä, et (kartsin) Khn; `saosed ilmad, `kange väsimus on kondides HMd; końdid kõik nii rammad Jür; kõik kondid luud `aiged VJg; õlesi `viina ehk `liikvad õlema, suasid końdid pehemess Kod; ihu om nõnda `aige, kiḱk luu ja kondi valutev; si̬i̬ om üit́s sihane rüüstik, `kunnigi ta paigal oma `końteg ei kurda Hls; ihu om nõnda `aige, et ei liigutess mitte `konti kah Krk; ü̬ü̬ `otsa valuta iks ütte `konti ja tõist `konti; aga juurerohi olna `końtele ka ää Nõo; ku kevväi tulõ, siss om vanainemise końdi ka `keŕgebä Võn; Ära kae kedagi, liiguta konte ja tule appi Rõn; Ei˽seo ilma latsõ˽naka `tü̬ü̬ga uḿmi `kontõ `vaivama Rõu; Mõsõʔ hinnäst suuriniʔ kondõniʔ (üle keha) `puhtass Vas 5. fig (mitmesuguseis väljendeis) Kui juba `toukab, siis oma `konti enämb kogu ei `korja (vaeseomaks peksetust) Kuu; `Konti elistämä (ähvardama vastu jalgu lüüa) Lüg; No ruttu `końdid kokku ja `vuodist `väĺja; `Ninda `kauva `aagas, kui końt omale kõrisse `kinni jäi IisR; Täna pole süüa saaja, peab kondi varal (söömata) läbi ajama Kaa; Korista oma kondid kuju (mine heaga minema) Emm; sel inimesel on kont südames (halastamatu) Rei; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld pärast väsitavat päevatööd) Mar; Korja omad kondid kokku (istu koomale) Han; Vat sul, säh sul tükk, mis końdita (öeld väikese äparduse või mingi ootamatuse puhul) Hää; kurat, ma siu usse manu änäp `końte ei via (ei tule enam); miu kondi ei lagune, mea ei ulade egäss poole (öeld, kui on palju tööd) Krk; vana lähäbegi midägi tegemä, joba kõ̭ik kondi löövä tagasi (pole jaksu) Ran; ei `jõvva enämp `kõndi, ädäga sa piät vedämä neid vana `końte perän Puh; Kuńdiʔ unikulõ ajama (liiklusõnnetuses vigastada või surma saama) Rõu; tu̬u̬ (värv) es `pliikuʔ, tu oĺl nikkoani ku ta, luud ja `końti vi̬i̬l sääl oĺl (kuni riie ära kanti) Plv; Naane vidä `kuntõ takah (käib halvasti); `Kuntõ täüs tegemä (liigselt kiirustama) Vas| (vanasõnu vm) Ühe `kondiga `kahte suppi ei `keidä; Üä `kondi `ümber koguvad `kuerad Kuu; Puu äi kasu ilma oksata, liha äi kasu ilma kondita (öeld, kui keegi nuriseb kondise liha pärast) Pöi; koit tuleb końt suus ja `valge tuleb vart `selges (tõusti vara ja enne valget oli rehi pekstud) Vig; Keelel ei ole `końti si̬i̬s (võib rääkida nii hästi kui ka halvasti) Hää; kus on `końti, siäl `koiva Kod; kus `konti, sääl `sõrga ~ sääl `võnti kah Krk; jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (öeld, kui sureb halb inimene); ärä mine `kõrgembast sitale ku perse kannap, situt kondi ärä (öeld uhkeldajale) Nõo| (raskest füüsilisest tööst) Laevasüldas laevalossimine ‑ ‑ keis kövasti kondi pεεle Kaa; [raske töö] Akkas kondi pεεle katsuma ~ käima Emm| (laisklemisest, tööst kõrvalehoidmisest) sinu kont valutab [töötegemisest], aga minul `naurab Lüg; ära via siin `konti `ühti Vai; Meestel kont naeris (said puhkepausi) Emm; `Ti̬i̬nija ei `u̬u̬linu tü̬ü̬st kah, `oidis oma `końtisi tagasi Hää; õlbutad oma `końti, ei vitsi tööd tehä Juu; vedelik jah, kis ei vitsind `tõsta, ta oiab oma `końti Lai| (pikali- või magamaheitmisest) `Kondid `unniku ja ise `maulla `otsa Kuu; `Viskan `kondid `unniku, akkan ise külitä `õtsa Jõh; Köht oo täis, muud kut paneme kondid sirgese; Noh mehed, viskame siis kondid kolinal nurka ja kargame ise köhuli otsa Kaa; Ma oli na väsind – sirudasi natust oma `kontisid Rei; `Viska końdid unikus ~ kokku ja eida ise `pääle Hää; Korja kondid unnikusse, eida ise otsa Jür; kui väsind, katsun et saan końdid unikusse Lai; laseme vähä `końte tagasi; viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls| (tagarääkimisest, tülinorimisest) Nüüd sai `kondi `amba, enamb järälä ei jättä Jõh; kis üksi sönu räägib `ühte juttu ‑ ‑ [öeld] kut koer näriks `konti ~ koer sai kondi sohe Khk; Nüid on koertel końt käes närida Hää; kont kõhus ei saa või ei viitsi kummardada Kas sul on kont kohus et ei saa `kardulid `koukida Hlj; Aga sool pole końt `kõhtus ‑ ‑ võta nuga maast ää Pöi; ju sul ikka kondid köhus on, et sa ei taha köverda Rei; Kas sul oo końt `kõhtus, et sa ei anna kõverase Tor; `jüstku końt kõhus VMr; nüid on kõht nõnna täis nagu końt kõhun Kod; ei murra ~ riku konti ei tee (tervisele) halba Egä tüö `konti `murra, egä naer `nahka rikku; [löömisel] vits ei rikku `konti, käsi rikkub `konti Lüg; Soe äi tee ilmas kondile liiga Emm; ega sue `konti riku JMd; konti mööda ~ pidi, kondi järgi meeltmööda; jõukohane; sobiv Aga monest kohast on `siiski `uidumihe `ammet `konti `müöde Kuu; Kena soe tuba, öuest tulles nönda konti mööda Kaa; Sie jaḱk suan üsä `końtõ pärä Khn; Końdi `järgi olema (nt riided) Hää; kui `końti pidi om tu̬u̬ ase, siss om ää küll magada; si̬i̬ om tälle `końti `mü̬ü̬dä Ran
6. eseme osa a. korvi sõrestik Metsast `korjasime ise paju-, sarapuu‑, toompuu keppisi, nendest tegime kondid Pöi; aga meil oo ikke päris korvid oln, kadaka kondid ja pajo vitsad. pajo vitsad põimiti kadaka `konte vahele Tõs b. (vokil) voki piäpakk, laud, likut́s, kõik one końdid Kod
7. (taimel) a. linaluu kui ropse mõegaga peksab, siis kondid purud kukkuvad maha Pöi; need kaniste kõva końdiga linad Juu; kui sie końt juo tüma oli, siis `tuodi [linad leost] KuuK; końt sie lähäb `soĺki, maha Amb b. kivi `söuksed punased marjad, suured kondid on sees [viirpuul] Pha; reegil o suured jämed kondid sehes Muh; linnu liimakad oo `piśsed apud marjad, kondid sees Kse; tomingas kasvatab mustad kondiga marjad Var c. kastanimuna `korjas kastaa·ni `końta Muh
8. luu-uisk – Phl Mar Kul vanast olled hobuse kondid, suured petkad kondid olled [jala] all Phl; talve jää peal, niuksed suured looma sääre luu kondid, nahaga pannasse jala alt kurgo `peale `kinni, pork [uisutajal] käe; tä aab `porka või aab `końta (uisutab) Mar
9. kahe sõrmelüli pikkus (pikkusmõõduna) Krk Lut meeste`rahva pastal tetti üits vass ja üits końt, naiste`rahva pastal tetti üits vass edimese sõrmege ja üits końt edimese sõrmege Krk
10. kontvõõras kondid, końt`vöörad, keda ei kutsutud, `kontisid tuli Khk; saja kondiʔ ~ końtjalaʔ Plv 11. väheväärtuslik olend või asi a. fig vana, vilets olend vana kont juo, nagu vana `kolgispu jääb, ei `jõuva kuhugi Lüg; Tee oli täis tuisan, obusekondil andis katkestada Han; mul on üks vana mehe końt Koe; üks aenoke lehmäkońt aga, ei obess ei vangert Kod; mis ta (surm) nende vana `końtidega (vanainimestega) ti̬i̬b sääl ka Äks; Sedä ma mäleta `alla `pirla vi̬i̬ĺ, ku emäkońt kõneĺ Pst; mis mea ole, vana inimese końt Krk; lehmäkońt om kõhn nigu kolgits Nõo; tiirõndõss uma obõsõkuńdigõ, ei jovvaʔ õks kohegi Urv b. tuletukk ni̬i̬ kannu või kondi korjati ärä [pärast kütise põletamist] Krk; kolista końdi kokko, las palava ärä Võn c. puutükk va kõvere puu kondi mahan; puu `konti kodun ei oole Krk
kontsi|poiss ehaline `aitas käisid kontsipoisid Kul; kus‿se minu końsipoiss läks Mär; egä meitel kontsi`poissa köi Vig
koosta|keedus supp Üks kord pεεvas anti perele ikka koosta keedust; Keiksugu suppisi sööda koostadega, senepärast üütagid suppisi koostakeeduseks Emm koosta|kõverdi= koostanuga koosta köverdi, missega saab [puulusikas või ‑kulp] sihest ööneks kaabitud Jäm; Koostad `tehti seest `ööneks koostaköverdiga. See oli sesune kövera teraga nuga Rei koosta|kõverdus = koostanuga koosta köverdus ~ köverdi, migega `koosti `ööneks `tehta Rei koosta|kö(ö)veldi ‑kööveldi Pöi Emm Phl; ‑köveldi Jäm Emm= koostanuga koosta köveldi, puuvars taga Jäm; Kostad `tehti kadaka puust, `kervega raiuti `valmis, `noaga `tehti sileks, pisike kõver raud oli, pea taga, `üüti kosta kööveldi, sellega `tehti sihest `ööneks Pöi Vrd koostkööveldi koosta|nott vedelam jahukaste Koostanotti `söödi koostaga; Emm tegi `paargus `katla `pöhjas koostanotti Kaa koosta|nuga lusikanuga köver koostanuga `olli meitel Phl Vrd koosta|kõverdi, ‑kõverdus, ‑kö(ö)veldi koosta|puu puutükk koostade tegemiseks maast touseb `mandripuu, `mandripuust kasub koostapuu, koostapuust kasub suur mets = hernes Jäm; Koostapuuks veeti kase vei lepa tüütükk; Kadakatüü oo keige param koostapuu Kaa koosta|täis lusikatäis ma pani kaks koosta täit apud `piima supi `pεεle Jäm; ma töi koostatäve mett Kär; Kostaga pannakse tainas [panni] `peale, kostatäis aavalt Pöi; Võtsi koosta tääve pudru Han koosta|varn lusikavarn `Koosti kuivadeti koosta`varnas Khk; Koostavarn oli köökis reni lisidel Emm
kord|karjane kordamööda küla karjaseks või karjase abiliseks olija Kord karjane oli (olin), täna oli karja kord `meitel Pöi; kordkarjatsed olid, ühine karjaaru oli Mar; ma köisi ‑ ‑ kordkarjasses, vana karjane oli isi ja kaks kordkarjast; kordkarjane koa, kus tä `söömes oli, seält oli karjane koa Vig
korter1 `kort|er g ‑eri Hlj RId Vll Muh Mar Koe VMr Rak Kod Ksi spor VlPõ, Trv Ran(‑ŕt‑) Har(‑õ‑) Vas Räp, ‑ri Jäm Krj Jaa Pöi Muh Mar Khn/‑õr/ Kod, ‑re Rid PJg; `korte|ŕ g ‑ri Rõu, ‑re Se; `kort|i̬i̬ŕ g ‑eeri Har Plv; `kort|el Pal Lai, g ‑eli R Var Tor KuuK Kad VJg spor TaPõ(‑ŕt- Kod), ‑li spor R Sa, Hi(kortl Käi) Khn/‑õl/ KuuK VMr Iis Trm Kod Ran, ‑li, ‑le L, ‑le Ha Pst Krk; kortel g `kortle Hls; `kolt|er g ‑ri, hv ‑re Sa, in ‑eris hv Khk Pöi(sõna korter on murdekeeles uuem) (ajutine) elukoht; (üüri)korter `kellegi vana inimise `juure sai `korteli VNg; eks näväd (saarlased) siis õlivad `kuski `korteri siin kõhe külädes; `lieriajal õlimma `lierimaja `juures `korteli Lüg; `riigi maja, `saima `siie `korteri; `Kortel `oone (tsaari ajal mõisamaale ehitatud maja soldatite majutamiseks) Jõh; meitel kahe `tuaga `kolter; `pandi isa sösara `juure `koltri; siis oli paar `vörsta `eemal koes ta `koltrid pidas (korteris oli) Khk; koolimaeas olid `koltri peal ~ `koltris ~ `kolteris Pöi; te tulete meile `korteri Muh; Küll ehitatse majasid, aga `kortlisi oo ikka vähä Han; Sain äda pärast teese tua nurka kortlesse PJg; mia ot́sin uut `kortelt Saa; ta oli paar `talvet meil `kortles Ris; sulaste maead olid neĺla `kortlega Rap; karjane oli ikke oma `kortelis Tür; läksime `Rakvere `mõisa, seal olid nii viletsad `korterid et mina `sinna ei jäänd Rak; lähän uuesse `kortlisse Iis; üks polk oo väĺjän tõene `koŕtelin Kod; moonamehel oli `kortel, lehma pidamine, puid sai Lai; teorihi, kun teomehe `kortlen olliv; `kortle i̬i̬st piat `päevi tegeme Krk; `vaene inimene, sannan vai kos ta `koŕterin `oĺli Ran; üt́s nu̬u̬ŕ poiśs lubasi mu poolõ `korteeri pääle tullaʔ Har; maʔ võt́i tu̬u̬ `korteŕ̀ri Plv; liinah eläss kortere pääl Se Vrd korten2, vaatera, vartser
krae1 krae R Jäm Ans Hi spor L KPõ, Iis Trm Lai Plt spor T V; kraad Kul(-ae‑) Mih, kraad́ Mär Kir, kraag Rei, kraaǵ San Krl Har, g krae, g krai Krl; n kraag, `kraaga Lei; rae spor Sa, Muh spor LäLõ PäPõ, KJn Vil M; raad Mär Var(‑) Mih Pär PJg(‑), raag Khk Kaa, g rae; n, g ruä Khn; p `raagi Khk Vll,Raaga Kaa, `kraadi Mar Kul Mär Ris Juu, `ruadi Khn,`kraagi Har; ill `raadi Muh; el kraadist Emm
1. riietuseseme osa, krae nugine ‑ ‑ senest `tehti `kõikse `kallimad kraed Lüg ; krae oli [särgil] pεεl. kraide sees olid pisist ougud (tikand); möned olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega; üks on `körgem krae, teine on madalam krae Jäm; `särgil raag pεεl ning `käissed `otsas; aga viimati, üks Lümanda mees - - `tömbas mind `raagi‿pidi üles laiva pääle Khk; Ma `näita `sulle, kus talitee `taeva läheb. Öeldi, kui teist `raest üles tösteti Krj; [särgi] kraad́ oli kirjutud punase niidiga Kir; naa tore palitu, suur rae oli peal Mih; Särgi ruä juba üsä `võidun, piäb ää pesemä Khn; särgi raad; mul rae värrel alles ajamata Pär; puru läks krae vahele Ris; mahakieratud krae Kad; [lambal] illuss säpär vill, saab illuss `kaska krae; laśk rebäse maha ja tei tütärdele rebase`nahka `kraese Nõo; meeste`rahvil oĺliʔ katõkõrra käänet krae, nigu nüüd maneskiʔ Kan; `Tõmba˽`hindäl krae üless, vällän `tuiskass `hirmsallõ Urv; käänä kraag ülest ala Lei
2. särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa; lahtkrae pane krae `kaula Vai; isastel niid juba raed `kaelas; sii keivad raedega pühabe Khk; Taal krae kaales ja lips ees, na ärra oleks olevad Käi; kraed olid kaelas `antvärgidel Lai; nooril poisõl om kah kraaǵ kaalan ja lips pääl Har a. kirikuõpetaja kaelaside öpetaja krae Rei; kerik esandal˽am `valgõ `kraaga Lei b. naiste pihik, liivistik `meitel oli kalvane krae; kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm c. attkaelal oli suur rae `ömber kaela ‑ ‑ kevade üppasid [isatutkad] öheteise `vastu, raed kohevil Pöi; Inimesed olid vanasti tugevamad. Katsu nüid koa `lamma kraest `kinni võtta, viib allavett Kei d. `soapa krae on põlve pial; `vinskidel on kraed pial Hag
3. fig pöösastel raed kaelas ja lipsud ees (põõsa ümbert niitmata) Vll; kraesse, kraest kinni turjast kinni ma `karga su `raadi `kinni ja vii su `tańtsma Muh; Akkas poisil kraadist kinni Emm; oo teineteise `kraadis `kinni ja venitäväd Mar; tä `joosis kohe kellegi `kraadi `kińni ja akkas vallatust tegema Kul; vissati `raadipidi toast `väĺla Var; akkab `kraadi `kińni ja viib külasse Juu; võta kraest kińni ja `viska `vällä, lori lõpõtõt Se; kraes(se) 1. (teise) süüks, mureks, hooleks Nää oli `tütrigül laps ja neh `naaburi mihe `kraesse `aeda Kuu; Isä ei `tundend `kirja, tegiväd isäle neli`kümmend `rupla krae Lüg; Oskab oma patud kõik teiste kraesse keerata Jür; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; 2. temä tei tõesele ike sada rubla `kraede (kahju) Nõo; jälle uma kol˽kopikat kraen (kaotatud) Har; krae vahele petta, peksa see oli säält krae vahele saand Jäm; sai krae `vaihhõlõ Vas; kange kraega 1. kõva südamega, kangekaelne Oo küll üks kurati kange raega mees, mette‿p anna järge Kaa; Kes `söuke `kange `raega naine oli, teise tuulingule ikka äi läind Pöi; 2. oli `kange `raega (tugeva kaelaga) poiss, `loopis nenda üle örre Kaa
4. pl kraed vanaaegne kaelaehe – Sim
5. laeva tekiavasid ümbritsev veekindel kate – Mus Emm Khn Hää Ris masti krae Emm; Kui viel kivä `laeva tuõmõ, selle `muega tulõb vesi üle ruumi ruä Khn; luugi krae; maśti krae on teki pääl, et vesi `maśti `mü̬ü̬da alla ei joose, krae äär on maśti `küĺgi `kinni `pantud Hää
6. sõim Kuradi krae, `iŋŋe ottab siest Kuu; mis sa nisukest kraed nüd riagid, sie tieb kõik sugu tükid ära Kad; oh sa koera krae ~ poisikrae VJg; lehmä krae ei `tahtnud väljän `õlla Kod; ei kraed ei lähä magama, `kärpse kraed Pal
kramp2 kramp g krambi Jäm Rid Mär hv Vig, Var Nis Juu Pee Sim Trm Kod Plt Ran San Har, `krambi R(n -i VNg Vai); kraḿp g krambi (kraḿbi) spor T, VId; traḿp g trambi Kse; ramp g rambi Khk spor Sa, Muh spor L(g ramba Tõs) SJn Kõp San Vas Se; raḿp g rambi Han Mih Tõs Khn Saa Hls Krk Hel, raḿbi Rõn San Har Rõu Vas Se
1. auguga rauast ukse, värava jne sulgemise vahend `Toises `luugi `servass oli raud kramp, mes ois `luuki `kinni Kuu; `tõisel veräväl on puom ja `tõisel kramp `küljes ‑ ‑ kramp `panna `ümber `puomi `õtsa Lüg; `ukse küles on `krampi ja `piida küles on obadus; `kiskos `kambri `krambi `puolest Vai; ramp keib tabalukuga `kinni Khk; Püsta lauda ukse rambile pulk ede Kaa; meitel kuuri ustel oo koa rambid Vig; traḿp oo ukse ees Kse; tasa piäb `linki liigutama, tasa `raḿpi raksutama rhvl Khn; `vargad oĺlid `tahtnud `rampi lauda ukse küĺlest ära `kisku, aga es saa Saa; väraba kramp, kõber raud käib üle poomi Nis; krambi paad obadusess läbi, pissäd läbi; uks `pantse krambiga `kinni; vanass sidoti uksed nüärigä `kinni, aga nüid, kos puu käib `riśsi ukse ette, käib kramp `piäle Kod; Ma tei sepäl kolm raḿpi, poodin es ole `raḿpe müvvä Rõn; raḿp om lapikune, tu̬u̬l om mulk `vällä lü̬ü̬d, tõsõ ussõ sisen om aas, tu̬u̬ pandass `kaala ja sinna taba ette, vai puu pulk ette Har; panõʔ kraḿp haagilõʔ Rõu|| fig nüid on kaks kolm last ära, pannasse kramp `piale, lukk ette, `rohkem ei tule Plt Vrd krampraud
2. riiv; endisaegne ukselink – Tor Krk Rõu Se Õdagu `toukat ussõlõ raḿbi ette Rõu
3. haak – Vai Khn Juu Hls Nõo Plv Se pane uks `krambile; `kirstu uks läks `krambile Vai; Ehk ulatud `nuaga `törkis `vaoksõ rambi `lahti tegemä Khn; uśs om rambin; võta rambist `valla Hls; pane mõni pulk `pääle krambile, sis‿ta ei saa `krampi üless `tõsta; täl `olli välimäne uiss krambin, me es saame `sisse Nõo; vanast oĺl kraḿp, nüid üteldäss aaḱ Võn; kõ̭igil väŕril umma‿kraḿbiʔ; tiä võtt `värre krambist vallalõ Plv|| ohjalõks `ohjõ krambiʔ Lei|| [piiblil] kõva˽kaasõʔ, ega nuka pääl neli vaśk `nöpsi, `kińnipanõku krambiʔ Võn 4. tabalukk – Juu Vas
5. jäigalt ühendav poolvõru, klamber `masti `krampi kävi `masti `piida `augu ies; `raudane `masti `krampi VNg; maśt keib rambiga masti `piitas `kinni Mus;`väike kramm oli `sisse `tehtud [paadi] kanale, rauast kramp keis üle; mastikramp oo piida või kana `külges raudkramp oiab `masti `kinni Rid; `rõ̭õ̭vapoomi raḿp, raḿp om kellege [kangapoom] `kinni pannass Krk 6. pl krambi hoone ristnurgad – Ote
kudu|pank = kuduparv Ka `päisi `päivä ajal voib kudupank madala `pääle `langeda ja `vergud täüs `panna Kuu kudu|parv Kevädised kudu `parved `liikusid alade `ulguld `lahte `päidi ‑ ‑ ja kes viel ei old kudend, akkasid kudema Kuu kudu|räim kudev räim kudu räim, kui räim on `marja täis kevadel Jõe; rüsijegä oli just sie kudu aeal `püüdämine kui se kuduräim madalasse tuli Kuu; kuduräimid oo marete‿bä `aega Mus; Suur kudu räime on nüid siit läind Pöi; esites akkas `meitel kudu räime püid Rid
kukkuma1 kukkuma, (ma) kuku(n) S L([ta] kukob Mar Kul) K Iis Trm Hls, kukkun R(‑ie Lüg); kukkum(m)a, (ta) kukku(p) Hel Ran Nõo Har Plv Se Lut; `kukma, (ma) kuku(n) Han Var Tõs Khn Kod MMg VlPõ; kukuma, (ma) kukun Vig VJg, kukku Puh San; imps `kuknuva KodT
1. alla(poole) langema jänes kukkund kord `talvel `tormiga `unka `august `sisse Jõe; kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett Lüg; `ahju suu on `meilgi mittu `korda maha kukkund; kukkus `kaldast `alle Vai; suured piisad kukkuvad juba Khk; Nii külm `olla vahest olnd, vares kukkund lennust maha Pöi; kui kuuse mulgid `kaugele kukkuvad, siis tuleb sügav tali; kui sa ülalt kukud, kohe `merre Muh; peped kukkuvad tahapoole Phl; kerves kukkos parandale Kul; mis sa ronid, kukud `kaelapidi `alla Mär; tammetõrud sügisi `kukvad maha Var; ükskord mul obu pidi lina`liosse `kukma Tõs; einad ei kukkun ratta `peale Aud; kukub vi̬i̬ `sisse ku patsatab Hää; öunad kukkuvad keik puust maha Ris; `pilved old nagu maha kukkumas, nii madalas kõik Kei; ära pane `kaussi nii serva `peale, kukub maha Kos; puud ragisevad kukkudes JMd; taśs kukkus käest maha Koe; kukkus lakast `alle Iis; tukid `kuksid pliita alt `väĺjä; undrukud `kuksid vü̬ü̬lt maha (avarad); täst (täht) kukub maha Kod; kui sa `kõrgest kukud, si̬i̬ on ikke `kukmene KJn; süte pańn `oĺli [pirrul] all kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; mul kukkusi puu `seĺgä Hel; obesed nõnda ärä `aetu kui, vahu tükid kõik `kuknuva obestel KodT; sisse (~ läbi) kukkuma
1. fig alt minema, ebaõnnestuma, hätta jääma sie on [naisevõtuga] `õige `sisse kukkund Lüg; tama kukkus oma `asjaga läbi Vai; Oli kevade [koolis] läbi kukkund; Selle jutuga ta kukkus `sisse Pöi; see üks va läbi kukkund tüdrik Mar; siit peremes kukkus omaga läbi, ei tulnd `väĺla PJg; saksa Villem kukus läbi oma sõjaga VJg; kukkusin reńdi kohaga `sisse, rukki õli alvast `tehtud Trm; Henu kukku kah `täämbä uma jutuga `sisse Har; ta om läbü kukkunu uma aśagaʔ Se
2. langema, vajuma vana lagund ütt, sarikad juo `sisse kukkuned Lüg; ükskord oli nii paelu lund sial rehe katusel, et rehi kukkus `sisse Ann; sie [tee]trumm ‑ ‑ sie kua kukkund `sisse Kad; katus õlesi `sisse `kuknud Kod; välja kukkuma kujunema, välja tulema üks [paat] on üht `muodi, `teine teist, kuda `meistril `väĺja kukkus Hlj; poiss pani ka sene (liha) `suitsemma, aga sie‿i kukkund iast `vällä Lüg; Saand see ühekorra valmis saand, eks siis nääb, kudas välla kukub Kaa; See jutt kukkus küll kenast `välja Pöi|| (veelangust) vesi keerab nda jöös koes ta ala kukub Khk; `Mihkle soos oo, vesi kukub kolm `jalga `kõrgelt Vig; üks `kõrgem joats `oĺli, kos suur vesi `rohkem kukkus Vän; vesi kukub ülevelt `alla Ris; `veśki tamme pial on vie kukkumine, vesi kukub koe‿t kohinal Kad; vesi jooseb `veśki juurest, kukub `mauru Plt
2. (püsi)asendit, tasakaalu kaotama Laps kukkub, ega `aiget saa Lüg; tama löi ja miä kukkusin maha Vai; kukkus silmnäu `puhki Khk; vassik kukub igas `poole, ta on nörk Kär; Oli maha kukkund ja jäänd (surnud); Lase mitte last kukkuda Pöi; Kukkus nii pitk kui lai Emm; jεε pεεl kukudaks ikka Käi; kukkos selleti maha Kul; kukkus muhu pähä Mär; siia `sarbe ja silma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha Mih; vaarub `jalgade peal, tahab kukkuda, aga ei kuku ka JõeK; Perenaine kukkund seĺlali Amb; tütar kukkus õla asemelt ära Pee; odikad olivad jalus, näe kukkusin `otsa et `prantsti Kad; `kuksi maha ku latsatas Kod; jalg komistas ja kukkusin maha Plt; lait́s kukub maha, saab `aiged ja röögib Hls; ärä mineśt, ku maha kukku piḱk ku roovik Hel|| mies on `nenda `külle `pääle kukkund (voodihaigest) Lüg; vanaeit kukkun asemele (haigestus) Muh|| hukkuma; surema sõdades - - kukub tuhandeid tunnis Tõs; kül kukkus neid maha jusku nagu `luogu Kad|| varisema vanad ursikud maha kukkumisel Jür; vana maja on längakille ja `viltu, `ümmer kukkumas Ksi
3. fig `Kõrgelt [positsioonilt] kukkumine tieb `aiget Lüg; `selle inimese käest `ükski tüö maha‿i kukku, keik mis ette tuleb, tieb ära IisR; tüdrugud keige `rohkem, kes oma eluga sedasi kukkund on, [öeldakse, et] se pani omale kellad `kaila Jäm; poiss kut isa suust kukkund (väga sarnane) Khk; Vihm oli just `kaela kukkumas (sadu algamas); Eesel puud kukkuvad `õue (mets siinsamas), siis inimene kõssutab `külmas toas Pöi; Pole suu pεεle kukkund (ei jää vastust võlgu) Emm; kukkus tirinal mu `otsa `kinni (hakkas sõimama) Rei; küll oo aga emä `moodi, just nago emä mokast maha kukkund Mar; öhökorra kui se pank kukkus (pankrotistus), ei soand kätte kedagi Juu; enne sulab rubla pius ära muul, ku see vaalitsus kukub (tagasi astub) Aud; Süda kukub suust `väĺla (läheb pahaks); se on pudeles kukkunu (purjus); Regi on kummuli kukkunu (euf rasedus katkenud) Hää; sa oled pia `peale kukkund [öeldakse] kui inime nisuke segane on; justku kuu pealt kukkund `alla teene (ei taipa kõige vähematki) Kei; oli näost väga ära kukkund, kaua põdend Sim; rahad `kuksid pulma `piäle ärä Kod; süda kukkus `suapa `searde (hirmust); laps on üstku ema nokast kukkund Plt; kes rumalaste midagi om tennu [on] pää `pääle kukkunu Hel ; maha ~ nurka kukkuma sünnitama `sauna keris kukkus maha tänä `üöse; sie `naine on `varsti maha kukkumas, `raske jalaga Lüg; ta juba kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; eks jälle naine ole maha kukkumas Ksi; mu ristipoja naane ka oĺl kukkumisõl Se
4. langema, alanema, vähenema a. (hinnast, rahakursist) nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg;