Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
aken aken hajusalt L, K(g `akne Kos Ann) I M(g `akne), akken R, ake S L(n akõ Khn; g `akne), akan Saa Kod Äks Kõp Vil Trv T hajusalt V(-ń), g `akna; akõn (-ń) g `aknõ San V; n, g `akna Plv Se Lut avaus valguse ja õhu sissepääsuks; ka aknalaud `laudal `akna ies ei õld; midä sä `akna taga `viisud, tule tuppa Lüg; `akna `piidad akkavad jo mädänemma Vai; lihunik vaadab rätsepa `aknast `väĺla (rõivas katki) Jäm; ake nii rähmane, ei paista läbi Ans; sügise pannasse sihesmised `aknad ede; köue aal äi tohi `aknud `lahti oida Khk; Pane lamp `akna `päele; Ake kut pisike ärjasilm Pöi; nelja ruudiga `aknad ollid muiste Muh; kassid kεivad laua pεεlt `akna `pεεle Phl; toal oli kaks aket - - `enni olid vähiksed `aknad; `aknad `joosvad igi Mar; suitsu tare oli - - ei `olngi aket Tõs; Sia põlõ ammugid akõt pühkin, `valgõ paestagid enäm läbi Khn; kui tihane akant nokib, siss tuleb `öösi `küĺma Saa; `aknate ruudud kõik `kat́ki Juu; `kamre `aknal on luh́t aken ies Kos; põdra - - `vahtis `aknast `sisse KuuK; pane aken `triklesse JMd; akent tual ei old, pidid kõik nägema sest ukse august Ann; vana aken õli `veike - - ja es käi `laśtigi; kahe`kõrsed `aknad one talvel eden Kod; `aknid just `lahti ei ole `oidnu Äks; temä `pańni seäsi kaks kätt `vastu tare akant Kõp; vahib `aknast `sissi Trv; lihunik `vaatis rätsepa `aknest `vällä, ku küünaspä katik või perse paĺlas Krk; tuuĺ vunab `akne taga Hel; esä iki ütel: paĺlu `aknit (auke) sehen [võrgulinas] Ran; õtak om joba käen, no kas sa akand `kinni ei pane Puh; mes sä vähit sääl `akna pääl Kam; akõń om elutarõl, sannal ja rehetarõl om paja Urv; katõ kõrralõdsõ `aknõʔ Krl; Ku läbi `aknõ käüt, siss sü̬ü̬ susi ärʔ (öeld lastele) Har; räüss - - peśs kõ̭iḱ `akna kruudi˽purulõ Rõu; akõn vallalõ om, sõ̭ss saa paĺlo `lauhkõp taa tarõ Vas; kerigu `aknidõ i̬i̬h omma võraʔ Se; süä puhaśs kui `akna Lut; uksest ja aknast igalt poolt; ohtrasti, ülemäära Akkasivad kord ädad tulema, tulivad `aknast ja `uksest IisR; `vaesus tuleb uksest ning `aknast Khk; õnnetus tuleb uksest ja `aknast VMr; ku näid õnnetuisi tuleb, siis näid tuleb uksess ja `aknass Kod; Hät́ti tuĺl - - timäl uśsist ja `aknest Räp
hinge|aur auruna nähtav hingeõhk pakkasega on kerikus `kaigil `korsnad `kaasas. sie one `eŋŋe `auru VNg;
ja vat kui `kangeste see mõnel aiseb see inge aur Mar;
ää mette na [linnupesa] ligidale mene, enge aur lähäb munadel peal Mih;
Olgu jää nii paks ku tahes, tema (hüljes) ikki `puhkab läbi. Ju tal nii pala si̬i̬ engeaur on Hää;
kui `talve küĺm on, `ohka sedäsi, ingeaur on nähä Juu;
laadal (laudal) kua õli lõhna-auk, siält `lasti eläjä inge `auru `väĺjä Kod;
mis sugune auru piĺv inimeste kohal `eĺjus, inge aurust Plt;
ta olli ninda küĺm, et engeauŕ olli nätä Krk Vrd hinge|haul,
hinge|õur,
hinge|äur
laut1 laut g lauda S(-ou- SaLä Emm Rei) Emann(g laada L K I spor T[laoda]), `lauda R(n `lauta VNg)
1. loomade pidamise hoone või ruum `kärbäsi laut täüs Kuu; monel olivad `palkist `laudad `tehtu, monel kivist VNg; `eini `pandi `lauda lakka, `muidu õli laut külm Lüg; Laut `lambaid täis, `oinas `keskel = kuu ja tähed IisR; `veisid on viis `inge `lautas Khk; törva `ristisi `tehti lauda uste `peale, et kuri es saa `loomade kallale `minna Mus; Omad `lauta, võõrad `välja, uks `pulka ja magama Pöi; Lambad aedi ööseks koerde ermu pärast louta Emm; kus oo luid `lautas, seal oo lauda taga koa (loomi sureb) Mar; `vaĺlad on obosel sõedo aeal peas, päitsestega pannakse `lautas `kińni Kul; laada müir oo `vaĺmis juba Mär; ma panin `lambad `lautase Mih; noorikud `mindi ehetama lammaste `lauta, ikka ehetati `lautas Tõs; `Einu üsä napist, kas võega nda paelu `luõmu `lauta `panna (ületalve pidada) Khn; pane lehm `lõõga ja laada uksed `kińni Vän; Libedi `lambi mahub pailu `ühte `lauta, karvasi mitte `kahtegi Hää; sigade `lauta `viidi kua siis niukseid vallatumaid `poissa - - jõulu`lauba `õhtu Nis; lõi uued laadad üles paari `kuuga Juu; obune, tema sõedab `talve `väĺlas, ega tema `lautas ole - - aga ärg oli ju `talve `otsa `lautas Kos; kaśs tuli ühekora laadast, rot́t oli nagu leeva kot́t ammaste vahel Ann; `lammad loomad olid ühes `lautas, sigadel oli oma laut Pee; mehed panivad laadas sita`koorma `piale, lapsed kes `ohjasi `oskasivad oida, need aasid obused väĺjale Trm; taga `laute one vägev mua, kosa vanad laadad õlid Kod; `veiksed suberikud olid ni̬i̬d laadad Pal; vasikas on `lautes `kinni Pil; ega sääl ei olnd ju `puhtid `lauti Kõp; nüssikul olli kaaś pääl, ku lauda mant tullid Hls; lauda seĺg om `vastu lõunat, ots om tunni kate `paiku Krk; `õhtu olli kole toŕm kohe - - mul olli irm, et puhub laudast läbi ja lehmil nakkab küĺm Hel; lehmä `tu̬u̬di laodast `väĺlä, ilusa rammun ku pildid Ran; siss mahup `lauta `paĺlu, kui om vaa `lamba, aga kui om kuri oenass siän, siss ei mahu Puh; ää iks ku lehm laadan om, ei ole vaja piimätilga peräst `pu̬u̬ti joosta; sa võid jo ommen `kaeda, kudass sia om laoda ärä `lahknu Nõo; ommogu `lät́se emä `lauta, lehm laadan sälile maan, jala `taiva poole `piśti Võn; märä joosiva siss lauda `pośte `otsa Ote; Neli istva laudan, a viies juusk ümbre lauda = sukakudumine Krl; laudal oĺl `ülhen paja, kost `valgust paist Har; lehmä˽rööǵeʔ `ju̬u̬tmalda laudahn Rõu; ütel pu̬u̬l `tahra oĺli˽kõlguseʔ, tõõsõl pu̬u̬l oĺli˽laudaʔ Vas; susi kiśk kivi saina alt ar ni `päśsi `lauta; Kitsahõ lauta mahus pallo hüvvi lambid Se
2. ait vm hoiuruum `Kamri ees oli pisike kola laut, mõnel oli seal jahvekivi sihes Pöi; sii `lautas oo kolm `kirstu, `kirstudel ollid omad laudad; ma pese lauda põranda koa ää; `lautas kirstu `juures `löödi ruut tanule Muh
laut2 laut (-
t́) g laudi Vän HJn Tür ViK(g `lauti VMr)
IPõ KLõ spor eL/g laodi TLä/,
`laudi R(n `lauti VNg Vai),
laadi Kod; n, g `lauti Kos JõeK/-
di/
Amb Ann Pee Koe Sim 1. varbadest alus a. reepõhi rie `põhja laut punutasse Lüg;
`Varbad õlid `pandud üksühä `kõrva rie `põhja,
sie `üäldi rie laut Jõh;
ku regi `vaĺmis,
sis pead laudi ka tegema Vän;
sõbavitsad,
nendega punuti `lauti varvad kokku Ann;
rie `laudi rie põhjas,
punutud kokku `varbadest,
nüid `laudid änam `pieta JõeK;
laut on `tehtud `pulkadest VMr;
pihlaka puud kui said,
siis nied õlid ikke iad laudid,
neid `pieti kõvemast Trm;
kui `lauti ei õle eden,
obene lipub sulle lund `silmi;
laadi varvad paad pihlikess,
punud kase vitsaga ärä Kod;
laut oli nii `tihke,
et kerves läbi ei läind;
laudi võis `väĺla tõmmata,
see oli `lahtiselt pial Lai;
varvust `tehtud laut́ Pil;
`enne vanaste oĺli ree laut,
aranded `pańti piale ja malgad kah,
muud `põhja põlnd SJn;
`ri̬i̬le om vaja uut `lauti Hls;
kos olli `nu̬u̬ri `kuusi,
sääl tetti ri̬i̬ laodi varva noordõst kuustest Nõo;
siss peenikesist varvust tetti paenatuste `pääle tu laut,
paeo `vitsuga palmitsedi ärä Ote;
ri̬i̬l laut́ all,
vośka pääl Krl;
`ri̬i̬le tetti laudiʔ Rõu;
mis nu varbaʔ omma ri̬i̬ päl põigustõ pääl,
tu om laut́,
laudi päl istutass Se Vrd lauts2 b. (kanga vanutamiseks) `kanga vanutamise jaoss `olli serände varvust laut - - `vitsuga kokku keedetu;
kangass tõmmati `tu̬u̬rvist laodi pääle pikäld Puh c. (villa vatkumiseks) oĺ pirranõ laut,
kohe nu villa pääle `pańti Se d. voodipõhi – Ote2. partest rehealuse lagi `pohku `panna `laudile VNg;
pani `riiali `lauti kotti rippuma Lüg;
`Tõstama `saani suvest `laudile Jõh;
paneme põhud laudile;
laudal ei ole `lauti pial VJg;
`kõlkad sai `aetud laudile Sim;
`viska sinna reialuse laudile nied einad IisK;
laut́ oli riha all ülevan;
kana käib laudile munele Trv3. õlgmatt talvõl umma `aknaʔ laudiga kinniʔ Plv;
laut́ pandass talvõl `akna ette Vas;
laut́ om iih,
siss puhu ui tuult Se4. linnupüünis sääne võrk om,
sääne `raamõga võrk,
satass pääle,
terä˽pand sinnäʔ,
nii jääväke ala,
sinnä laudi ala Se
luda1 luda RId(g lua Vai)
Vän Kad VJg Iis Ksi Lai(g lua)
Plt,
lud́a Hää Trm1. (töö)riist a. terava otsaga puu- või luupulk tohu või niine kiskumiseks; viisunõel ludaga `pistetä `õtsad läbi,
kui `viisu tehässe;
toho `kiskumise luda [on] `luoma `sääreluust Lüg;
luda on luutükk,
kellega `võrgule `korkisi `peale `pandi Jõh;
meil `tehti `merdo ludadega.
ludaga `torgeti läbi `kuuse `kuorest Vai;
ku nõelutaks `viisa,
siis pistetaks lud́a ots `sisse ja kangutadaks auk suuremaks,
siis niine ots läheb säält läbi;
kõik korvid `tehtass ludaga Hää;
luda,
sellega tehasse kasetohust `märssisi ja `viisku kua `jalga,
kaha on natuke kõver VJg;
lud́aga soab pika sua Trm;
ludal on teene ots terav ja teene ots on töńts Ksi;
minu luda oli kadakast `tehtud;
luda oli sõrme jämedune,
sarvest `tehtud,
lai ja alt õhuke,
sooń sees - - ivake ots ülesspoole nigu kõver nõel; isa tegi `pastlaid,
siis ludaga aeas paela `sisse Lai;
luda pulk,
millega tehasse `viiske,
teine ots on lai,
sellega lükatasse niint Plt Vrd lusa2 b. soalipits Sua siud niiede ette rippu,
lud́aga `tõmmad `veede otsad `piide vahelt läbi;
Lud́aga pańti ka kangast sukka Hää c. puupilbas söögiriistana Lastel,
ku isi `sü̬ü̬ma akkasid,
si̬i̬ `oĺli esimene amet luda tiha,
või sis nuge või `kahvli `oĺli,
lud́asi `oĺli laua äär täis Hää;
puu ludaga võt́id lapsed võid kardulille `piale Iis2. adralusikas –
Kad
maa|põhi pinnase sügavamal asuv osa Maa põhi on juba kuiv, kajud peavad tühaks `jääma Pöi; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse `mahla `laskma Mar; need suured vihmad `uhtusid kõik rammu maa `põhja Mär; aŕkader aab nigu joone, kohestap `mulda - - sagsamaa ader käänäp maa põhja pääle Nõo || muldpõrand laudal om nii saaʔ (niisama) maa põhi Har
nurk nurk g nurga eP M, `nurga R(n `nurka VNg Vai)
1. (matemaatiline nurk) tuul on perä `nurgald - - üks `neljä`kümme `viie `kraadi all, puhub tagand puold Kuu; pia`aegu on [tuul] `vasta, `nurga all VNg
2. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähim ümbrus kui lugeda et `õskand, eks siis `pandu `nurka Lüg; `Raskemate `tüöde ajal `oiab `nurga taha (eemale) IisR; Ma pani ta `nurka `seisma Mus; `meite kaśs magab ikka tua `nurkas Vll; Saun tee `peale äi paista, jääb elumaja nurga taha; Tänase ilmaga pole muud, kut katsu, et sa nurga `varju saad Pöi; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; istub nagu nui `nurkas Muh; vili koea `nurkas unigus Phl; voki seesab `nurkas Kul; Ää `jõstug üksi `nurkõs nagu va nońn Khn; Vanaśti `oĺli saunalava `mu̬u̬di magates ase `nurkes Hää; sie on üks tühi `nurkas `tehtud jutt piltl Hag; kaśs puges `nurka JMd; pane `nurka sie tuol Iis; `üsse unik on nurgas `tuulamata KJn; riha all nurgas `oĺli lekist `tehtud sehake kuḿm Vil; istub nurgan Trv; nurka lööma ~ viskama kõrvale heitma, sinnapaika jätma no siis `lüödigi nied vene rahad `jälle kõik `nurka Jõh; `aastat `kümme oli juo `müödä, kui `vorgud `nurka viseti (loobuti võrgupüügist) Vai; emäd alles põllenaised, noored `tahtvad neid kohe `nurka `lüia Rid; kui ema ära suri - - mina ei visand teda (teat vanaegset mütsi) ka siis `nurka KuuK; pudrulusigu `nurka visanu (ära surnud) Krk
3. a. tasapinnalise kujundi, eseme vms ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond silma väljapolne nurk on `räämas; ühest nurgast oli [rätik] `kinni ning teine oli seĺja pεεl laiali Ans; Pisike maja ut́t oli seal aja `nurkas; Nende põllu nurk tuli `sõnna aja `ääre `välja Pöi; põlle nurgad `katki Muh; kolme nurgaga rätik Rei; laua nurga pääl `tehti `ruumi Vig; silma `nurka tuleb silma rähk PJg; kui prügi silmas, siss vähikibi toob prügi silma`nurka Kei; Mõni `õmbles - - nimetähed [tasku] `nurka või `jearde Amb; einama nurk oli nii paakspuid ja kukepuid ja muud `rähmu nii täis JJn; sial aja nurgas meil kasvab kaks `mäńdi Kad; laua nurgad on ümärikud KJn; neĺlä nurgaga laud Trv b. nukk, ots, serv `kirve `nurgaga lõi `põlve `sisse `suure `aava; `peksas `kirve `nurga nüridast Lüg; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüüd lähäb nii krapsu pialt põlema, vähäkene nurgaga `tõmmad JJn
4. a. ruumilise kujundi või eseme ühinemiskoht `este ei `tehtud `kundamenti `ühtä, `nurkide `alle `pandi kived; nüüd on ilusad `kuorma `nurgad `tehtud, ei tule `ühta `eini maha Lüg; Võtnd levad ahjust ää, aga üks jäänd ahju `nurka Pöi; ahju nurk akab maha `langema Hää; maea `nurkasi on `paĺlu, jo neid `metmed `moodi kohe Nis b. (nurkamisviisidest, nurkseotistest) Siis oli kalasaba nurk, pärast veel puhas nurk Pöi; mes palgi otsad ei ole üle, need `üitässe `puhtad nurgad Mar; ristnurgaga maja Mär; see oo vene nurk, mis põle `risti mete Vig; majad `tehti ikke libeda `nurkega, laudad ja küüned `tehti rist`nurkega Aud; eenä küünid tehäkse üles, `ristamesi nurgad tal Juu; vanast kõik majad olid riśtnurgaga Äks; laudal om riśt nurga või vene nurga, aga elumajal om `puhta nurga Pst
5. koht majas, tuba vm ruum või selle osa egä temäl jo `kuski `nurkas paremb ei õle kui sinu `nurkas; `suoja `müüri `ääres on mul üks üva sue nurk Lüg; Oma nurk oo ikka keige param asi sii maa pεεl Kaa; Ta juba majas oma inimene, köik nurgad tääda Pöi; eks ta teise toa `nurkas ela ja ole Mär; talu`kohtel oli ikka vabadik kua `nurkes Lih || (piirkonnast ahju ümber) tõesel pu̬u̬l ahaju õli nurk, tõesel pu̬u̬l tuhkaud; ahju nurk õli kiviss ja saviss testod, suured raudkivid ja ärä savitet tasasess; taren õli nurk ahju kõrval, siäl lesiti `õstate Kod
6. osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; osa mingist paikkonnast, kant tämä on kõik ma‿`ilma `nurgad läbi käind Lüg; `meie `nurgas siin ei asu karusi, siin ei õle suurt `metsa Jõh; igas `nurkas on ise `seĺtsi kalu Khk; See nurk seal maja ees on nii puhas ja `kordas; Kõik nurgad on tühad, pole seal änam inimese `inge Pöi; mere nurgad `olle läbi köin, es leva `mõrdu Muh; niukst madalamad `nurkasi on ka sii, mis ik nat sauesegäsed on, aga suurem jagu on ige kibine maa Mär; talusi ei olnud selle nurga sees kedagi paelu Saa; metsad lõpevad siin `nurkas ää HMd; eks igas nurgas kõnelda ise murret JMd; olime abiks tagantpuol nurga `rahval (küla kaugemas osas) JJn; ega meie nurgas õlegi tammikuid Trm; me nurgan om `seante mu̬u̬d Krk
7. (nurgavoodist) nüüd õli `paari `rahval laps, siis `kuuvve nädälä `õtsas `läksivad `nurgast keriku Lüg; Ta oli parasjagu `nurka minemas Khk; Eit akkab teisel juba `nurka `jääma; Seal `olla pisike suure `nurka ajand Pöi; see kukub `varsti `nurka Muh; ta oo - - `raske inimene, `nurka minija Mär; suri `nurka ää Vän; mis tegejä temä enmp om, temä lääp ju `varsti `nurka Krk; tühjad nurgad (nurisünnitusest) Ei senel last õld, tämäl õlid `tühjäd `nurgad Lüg; kui kolm kuud õli naene paks, siis tulid tühjäd nurgad `külge Kod
puhas|nurk tappnurk (mõlemad osised võivad käänduda) puhasnurk - - siin on `nurga sies tappid Lüg; Puhasnurk on `seinaga ühetasa Jõh; Elumajad said ikka keik puhastnurka seintega üles raiutud Kaa; Puhasnurk - - see on suurde keelde ja soondega kogu tapitud Pöi; vanal majal `tehti ristnurgad, uuemal ajal `tehti puhasnurgad Rid; puhasnurk tehakse kalasaba nurga `moodi, teese paĺgi tapp käib teese `sisse, et `sooja piaks Nis; laudal om riśtnurga või vene nurga, aga elumajal om `puhta nurga Pst Vrd puhas|nukk