[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

aken aken hajusalt L, K(g `akne Kos Ann) I M(g `akne), akken R, ake S L(n akõ Khn; g `akne), akan Saa Kod Äks Kõp Vil Trv T hajusalt V(-ń), g `akna; akõn (-ń) g `aknõ San V; n, g `akna Plv Se Lut avaus valguse ja õhu sissepääsuks; ka aknalaud `laudal `akna ies ei õld; midä sä `akna taga `viisud, tule tuppa Lüg; `akna `piidad akkavad jo mädänemma Vai; lihunik vaadab rätsepa `aknast `väĺla (rõivas katki) Jäm; ake nii rähmane, ei paista läbi Ans; sügise pannasse sihesmised `aknad ede; köue aal äi tohi `aknud `lahti oida Khk; Pane lamp `akna `päele; Ake kut pisike ärjasilm Pöi; nelja ruudiga `aknad ollid muiste Muh; kassid kεivad laua pεεlt `akna `pεεle Phl; toal oli kaks aket - - `enni olid vähiksed `aknad; `aknad `joosvad igi Mar; suitsu tare oli - - ei `olngi aket Tõs; Sia põlõ ammugid akõt pühkin, `valgõ paestagid enäm läbi Khn; kui tihane akant nokib, siss tuleb `öösi `küĺma Saa; `aknate ruudud kõik `kat́ki Juu; `kamre `aknal on luh́t aken ies Kos; põdra - - `vahtis `aknast `sisse KuuK; pane aken `triklesse JMd; akent tual ei old, pidid kõik nägema sest ukse august Ann; vana aken õli `veike - - ja es käi `laśtigi; kahe`kõrsed `aknad one talvel eden Kod; `aknid just `lahti ei ole `oidnu Äks; temä `pańni seäsi kaks kätt `vastu tare akant Kõp; vahib `aknast `sissi Trv; lihunik `vaatis rätsepa `aknest `vällä, ku küünaspä katik või perse paĺlas Krk; tuuĺ vunab `akne taga Hel; esä iki ütel: paĺlu `aknit (auke) sehen [võrgulinas] Ran; õtak om joba käen, no kas sa akand `kinni ei pane Puh; mes sä vähit sääl `akna pääl Kam; akõń om elutarõl, sannal ja rehetarõl om paja Urv; katõ kõrralõdsõ `aknõʔ Krl; Ku läbi `aknõ käüt, siss sü̬ü̬ susi ärʔ (öeld lastele) Har; räüss - - peśs kõ̭iḱ `akna kruudi˽purulõ Rõu; akõn vallalõ om, sõ̭ss saa paĺlo `lauhkõp taa tarõ Vas; kerigu `aknidõ i̬i̬h omma võraʔ Se; süä puhaśs kui `akna Lut; uksest ja aknast igalt poolt; ohtrasti, ülemäära Akkasivad kord ädad tulema, tulivad `aknast ja `uksest IisR; `vaesus tuleb uksest ning `aknast Khk; õnnetus tuleb uksest ja `aknast VMr; ku näid õnnetuisi tuleb, siis näid tuleb uksess ja `aknass Kod; Hät́ti tuĺl - - timäl uśsist ja `aknest Räp

hinge|aur auruna nähtav hingeõhk pakkasega on kerikus `kaigil `korsnad `kaasas. sie one `eŋŋe `auru VNg; ja vat kui `kangeste see mõnel aiseb see inge aur Mar; ää mette na [linnupesa] ligidale mene, enge aur lähäb munadel peal Mih; Olgu jää nii paks ku tahes, tema (hüljes) ikki `puhkab läbi. Ju tal nii pala si̬i̬ engeaur on Hää; kui `talve küĺm on, `ohka sedäsi, ingeaur on nähä Juu; laadal (laudal) kua õli lõhna-auk, siält `lasti eläjä inge `auru `väĺjä Kod; mis sugune auru piĺv inimeste kohal `eĺjus, inge aurust Plt; ta olli ninda küĺm, et engeauŕ olli nätä Krk Vrd hinge|haul, hinge|õur, hinge|äur
laut1 laut g lauda S(-ou- SaLä Emm Rei) Emann(g laada L K I spor T[laoda]), `lauda R(n `lauta VNg)
1. loomade pidamise hoone või ruum `kärbäsi laut täüs Kuu; monel olivad `palkist `laudad `tehtu, monel kivist VNg; `eini `pandi `lauda lakka, `muidu õli laut külm Lüg; Laut `lambaid täis, `oinas `keskel = kuu ja tähed IisR; `veisid on viis `inge `lautas Khk; törva `ristisi `tehti lauda uste `peale, et kuri es saa `loomade kallale `minna Mus; Omad `lauta, võõrad `välja, uks `pulka ja magama Pöi; Lambad aedi ööseks koerde ermu pärast louta Emm; kus oo luid `lautas, seal oo lauda taga koa (loomi sureb) Mar; `vaĺlad on obosel sõedo aeal peas, päitsestega pannakse `lautas `kińni Kul; laada müir oo `vaĺmis juba Mär; ma panin `lambad `lautase Mih; noorikud `mindi ehetama lammaste `lauta, ikka ehetati `lautas Tõs; `Einu üsä napist, kas võega nda paelu `luõmu `lauta `panna (ületalve pidada) Khn; pane lehm `lõõga ja laada uksed `kińni Vän; Libedi `lambi mahub pailu `ühte `lauta, karvasi mitte `kahtegi Hää; sigade `lauta `viidi kua siis niukseid vallatumaid `poissa - - jõulu`lauba `õhtu Nis; lõi uued laadad üles paari `kuuga Juu; obune, tema sõedab `talve `väĺlas, ega tema `lautas ole - - aga ärg oli ju `talve `otsa `lautas Kos; kaśs tuli ühekora laadast, rot́t oli nagu leeva kot́t ammaste vahel Ann; `lammad loomad olid ühes `lautas, sigadel oli oma laut Pee; mehed panivad laadas sita`koorma `piale, lapsed kes `ohjasi `oskasivad oida, need aasid obused väĺjale Trm; taga `laute one vägev mua, kosa vanad laadad õlid Kod; `veiksed suberikud olid ni̬i̬d laadad Pal; vasikas on `lautes `kinni Pil; ega sääl ei olnd ju `puhtid `lauti Kõp; nüssikul olli kaaś pääl, ku lauda mant tullid Hls; lauda seĺg om `vastu lõunat, ots om tunni kate `paiku Krk; `õhtu olli kole toŕm kohe - - mul olli irm, et puhub laudast läbi ja lehmil nakkab küĺm Hel; lehmä `tu̬u̬di laodast `väĺlä, ilusa rammun ku pildid Ran; siss mahup `lauta `paĺlu, kui om vaa `lamba, aga kui om kuri oenass siän, siss ei mahu Puh; ää iks ku lehm laadan om, ei ole vaja piimätilga peräst `pu̬u̬ti joosta; sa võid jo ommen `kaeda, kudass sia om laoda ärä `lahknu Nõo; ommogu `lät́se emä `lauta, lehm laadan sälile maan, jala `taiva poole `piśti Võn; märä joosiva siss lauda `pośte `otsa Ote; Neli istva laudan, a viies juusk ümbre lauda = sukakudumine Krl; laudal oĺl `ülhen paja, kost `valgust paist Har; lehmä˽rööǵeʔ `ju̬u̬tmalda laudahn Rõu; ütel pu̬u̬l `tahra oĺli˽kõlguseʔ, tõõsõl pu̬u̬l oĺli˽laudaʔ Vas; susi kiśk kivi saina alt ar ni `päśsi `lauta; Kitsahõ lauta mahus pallo hüvvi lambid Se
2. ait vm hoiuruum `Kamri ees oli pisike kola laut, mõnel oli seal jahvekivi sihes Pöi; sii `lautas oo kolm `kirstu, `kirstudel ollid omad laudad; ma pese lauda põranda koa ää; `lautas kirstu `juures `löödi ruut tanule Muh
laut2 laut (-) g laudi Vän HJn Tür ViK(g `lauti VMr) IPõ KLõ spor eL/g laodi TLä/, `laudi R(n `lauti VNg Vai), laadi Kod; n, g `lauti Kos JõeK/-di/ Amb Ann Pee Koe Sim
1. varbadest alus a. reepõhi rie `põhja laut punutasse Lüg; `Varbad õlid `pandud üksühä `kõrva rie `põhja, sie `üäldi rie laut Jõh; ku regi `vaĺmis, sis pead laudi ka tegema Vän; sõbavitsad, nendega punuti `lauti varvad kokku Ann; rie `laudi rie põhjas, punutud kokku `varbadest, nüid `laudid änam `pieta JõeK; laut on `tehtud `pulkadest VMr; pihlaka puud kui said, siis nied õlid ikke iad laudid, neid `pieti kõvemast Trm; kui `lauti ei õle eden, obene lipub sulle lund `silmi; laadi varvad paad pihlikess, punud kase vitsaga ärä Kod; laut oli nii `tihke, et kerves läbi ei läind; laudi võis `väĺla tõmmata, see oli `lahtiselt pial Lai; varvust `tehtud laut́ Pil; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; `ri̬i̬le om vaja uut `lauti Hls; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬ laodi varva noordõst kuustest Nõo; siss peenikesist varvust tetti paenatuste `pääle tu laut, paeo `vitsuga palmitsedi ärä Ote; ri̬i̬l laut́ all, vośka pääl Krl; `ri̬i̬le tetti laudiʔ Rõu; mis nu varbaʔ omma ri̬i̬ päl põigustõ pääl, tu om laut́, laudi päl istutass Se Vrd lauts2 b. (kanga vanutamiseks) `kanga vanutamise jaoss `olli serände varvust laut - - `vitsuga kokku keedetu; kangass tõmmati `tu̬u̬rvist laodi pääle pikäld Puh c. (villa vatkumiseks) oĺ pirranõ laut, kohe nu villa pääle `pańti Se d. voodipõhi Ote
2. partest rehealuse lagi `pohku `panna `laudile VNg; pani `riiali `lauti kotti rippuma Lüg; `Tõstama `saani suvest `laudile Jõh; paneme põhud laudile; laudal ei ole `lauti pial VJg; `kõlkad sai `aetud laudile Sim; `viska sinna reialuse laudile nied einad IisK; laut́ oli riha all ülevan; kana käib laudile munele Trv
3. õlgmatt talvõl umma `aknaʔ laudiga kinniʔ Plv; laut́ pandass talvõl `akna ette Vas; laut́ om iih, siss puhu ui tuult Se
4. linnupüünis sääne võrk om, sääne `raamõga võrk, satass pääle, terä˽pand sinnäʔ, nii jääväke ala, sinnä laudi ala Se
luda1 luda RId(g lua Vai) Vän Kad VJg Iis Ksi Lai(g lua) Plt, lud́a Hää Trm
1. (töö)riist a. terava otsaga puu- või luupulk tohu või niine kiskumiseks; viisunõel ludaga `pistetä `õtsad läbi, kui `viisu tehässe; toho `kiskumise luda [on] `luoma `sääreluust Lüg; luda on luutükk, kellega `võrgule `korkisi `peale `pandi Jõh; meil `tehti `merdo ludadega. ludaga `torgeti läbi `kuuse `kuorest Vai; ku nõelutaks `viisa, siis pistetaks lud́a ots `sisse ja kangutadaks auk suuremaks, siis niine ots läheb säält läbi; kõik korvid `tehtass ludaga Hää; luda, sellega tehasse kasetohust `märssisi ja `viisku kua `jalga, kaha on natuke kõver VJg; lud́aga soab pika sua Trm; ludal on teene ots terav ja teene ots on töńts Ksi; minu luda oli kadakast `tehtud; luda oli sõrme jämedune, sarvest `tehtud, lai ja alt õhuke, sooń sees - - ivake ots ülesspoole nigu kõver nõel; isa tegi `pastlaid, siis ludaga aeas paela `sisse Lai; luda pulk, millega tehasse `viiske, teine ots on lai, sellega lükatasse niint Plt Vrd lusa2 b. soalipits Sua siud niiede ette rippu, lud́aga `tõmmad `veede otsad `piide vahelt läbi; Lud́aga pańti ka kangast sukka Hää c. puupilbas söögiriistana Lastel, ku isi `sü̬ü̬ma akkasid, si̬i̬ `oĺli esimene amet luda tiha, või sis nuge või `kahvli `oĺli, lud́asi `oĺli laua äär täis Hää; puu ludaga võt́id lapsed võid kardulille `piale Iis
2. adralusikasKad

maa|põhi pinnase sügavamal asuv osa Maa põhi on juba kuiv, kajud peavad tühaks `jääma Pöi; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse `mahla `laskma Mar; need suured vihmad `uhtusid kõik rammu maa `põhja Mär; aŕkader aab nigu joone, kohestap `mulda - - sagsamaa ader käänäp maa põhja pääle Nõo || muldpõrand laudal om nii saaʔ (niisama) maa põhi Har

nurk nurk g nurga eP M, `nurga R(n `nurka VNg Vai)

1. (matemaatiline nurk) tuul on perä `nurgald - - üks `neljä`kümme `viie `kraadi all, puhub tagand puold Kuu; pia`aegu on [tuul] `vasta, `nurga all VNg
2. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähim ümbrus kui lugeda et `õskand, eks siis `pandu `nurka Lüg; `Raskemate `tüöde ajal `oiab `nurga taha (eemale) IisR; Ma pani ta `nurka `seisma Mus; `meite kaśs magab ikka tua `nurkas Vll; Saun tee `peale äi paista, jääb elumaja nurga taha; Tänase ilmaga pole muud, kut katsu, et sa nurga `varju saad Pöi; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; istub nagu nui `nurkas Muh; vili koea `nurkas unigus Phl; voki seesab `nurkas Kul; Ää `jõstug üksi `nurkõs nagu va nońn Khn; Vanaśti `oĺli saunalava `mu̬u̬di magates ase `nurkes Hää; sie on üks tühi `nurkas `tehtud jutt piltl Hag; kaśs puges `nurka JMd; pane `nurka sie tuol Iis; `üsse unik on nurgas `tuulamata KJn; riha all nurgas `oĺli lekist `tehtud sehake kuḿm Vil; istub nurgan Trv; nurka lööma ~ viskama kõrvale heitma, sinnapaika jätma no siis `lüödigi nied vene rahad `jälle kõik `nurka Jõh; `aastat `kümme oli juo `müödä, kui `vorgud `nurka viseti (loobuti võrgupüügist) Vai; emäd alles põllenaised, noored `tahtvad neid kohe `nurka `lüia Rid; kui ema ära suri - - mina ei visand teda (teat vanaegset mütsi) ka siis `nurka KuuK; pudrulusigu `nurka visanu (ära surnud) Krk
3. a. tasapinnalise kujundi, eseme vms ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond silma väljapolne nurk on `räämas; ühest nurgast oli [rätik] `kinni ning teine oli seĺja pεεl laiali Ans; Pisike maja ut́t oli seal aja `nurkas; Nende põllu nurk tuli `sõnna aja `ääre `välja Pöi; põlle nurgad `katki Muh; kolme nurgaga rätik Rei; laua nurga pääl `tehti `ruumi Vig; silma `nurka tuleb silma rähk PJg; kui prügi silmas, siss vähikibi toob prügi silma`nurka Kei; Mõni `õmbles - - nimetähed [tasku] `nurka või `jearde Amb; einama nurk oli nii paakspuid ja kukepuid ja muud `rähmu nii täis JJn; sial aja nurgas meil kasvab kaks `mäńdi Kad; laua nurgad on ümärikud KJn; neĺlä nurgaga laud Trv b. nukk, ots, serv `kirve `nurgaga lõi `põlve `sisse `suure `aava; `peksas `kirve `nurga nüridast Lüg; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüüd lähäb nii krapsu pialt põlema, vähäkene nurgaga `tõmmad JJn
4. a. ruumilise kujundi või eseme ühinemiskoht `este ei `tehtud `kundamenti `ühtä, `nurkide `alle `pandi kived; nüüd on ilusad `kuorma `nurgad `tehtud, ei tule `ühta `eini maha Lüg; Võtnd levad ahjust ää, aga üks jäänd ahju `nurka Pöi; ahju nurk akab maha `langema Hää; maea `nurkasi on `paĺlu, jo neid `metmed `moodi kohe Nis b. (nurkamisviisidest, nurkseotistest) Siis oli kalasaba nurk, pärast veel puhas nurk Pöi; mes palgi otsad ei ole üle, need `üitässe `puhtad nurgad Mar; ristnurgaga maja Mär; see oo vene nurk, mis põle `risti mete Vig; majad `tehti ikke libeda `nurkega, laudad ja küüned `tehti rist`nurkega Aud; eenä küünid tehäkse üles, `ristamesi nurgad tal Juu; vanast kõik majad olid riśtnurgaga Äks; laudal om riśt nurga või vene nurga, aga elumajal om `puhta nurga Pst
5. koht majas, tuba vm ruum või selle osa egä temäl jo `kuski `nurkas paremb ei õle kui sinu `nurkas; `suoja `müüri `ääres on mul üks üva sue nurk Lüg; Oma nurk oo ikka keige param asi sii maa pεεl Kaa; Ta juba majas oma inimene, köik nurgad tääda Pöi; eks ta teise toa `nurkas ela ja ole Mär; talu`kohtel oli ikka vabadik kua `nurkes Lih || (piirkonnast ahju ümber) tõesel pu̬u̬l ahaju õli nurk, tõesel pu̬u̬l tuhkaud; ahju nurk õli kiviss ja saviss testod, suured raudkivid ja ärä savitet tasasess; taren õli nurk ahju kõrval, siäl lesiti `õstate Kod
6. osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; osa mingist paikkonnast, kant tämä on kõik ma‿`ilma `nurgad läbi käind Lüg; `meie `nurgas siin ei asu karusi, siin ei õle suurt `metsa Jõh; igas `nurkas on ise `seĺtsi kalu Khk; See nurk seal maja ees on nii puhas ja `kordas; Kõik nurgad on tühad, pole seal änam inimese `inge Pöi; mere nurgad `olle läbi köin, es leva `mõrdu Muh; niukst madalamad `nurkasi on ka sii, mis ik nat sauesegäsed on, aga suurem jagu on ige kibine maa Mär; talusi ei olnud selle nurga sees kedagi paelu Saa; metsad lõpevad siin `nurkas ää HMd; eks igas nurgas kõnelda ise murret JMd; olime abiks tagantpuol nurga `rahval (küla kaugemas osas) JJn; ega meie nurgas õlegi tammikuid Trm; me nurgan om `seante mu̬u̬d Krk
7. (nurgavoodist) nüüd õli `paari `rahval laps, siis `kuuvve nädälä `õtsas `läksivad `nurgast keriku Lüg; Ta oli parasjagu `nurka minemas Khk; Eit akkab teisel juba `nurka `jääma; Seal `olla pisike suure `nurka ajand Pöi; see kukub `varsti `nurka Muh; ta oo - - `raske inimene, `nurka minija Mär; suri `nurka ää Vän; mis tegejä temä enmp om, temä lääp ju `varsti `nurka Krk; tühjad nurgad (nurisünnitusest) Ei senel last õld, tämäl õlid `tühjäd `nurgad Lüg; kui kolm kuud õli naene paks, siis tulid tühjäd nurgad `külge Kod

puhas|nurk tappnurk (mõlemad osised võivad käänduda) puhasnurk - - siin on `nurga sies tappid Lüg; Puhasnurk on `seinaga ühetasa Jõh; Elumajad said ikka keik puhastnurka seintega üles raiutud Kaa; Puhasnurk - - see on suurde keelde ja soondega kogu tapitud Pöi; vanal majal `tehti ristnurgad, uuemal ajal `tehti puhasnurgad Rid; puhasnurk tehakse kalasaba nurga `moodi, teese paĺgi tapp käib teese `sisse, et `sooja piaks Nis; laudal om riśtnurga või vene nurga, aga elumajal om `puhta nurga Pst Vrd puhas|nukk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur