Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
juureline juure|
line JMd,
-lene g -lese Mar Plt KJn,
-leine Emm;
juurõli|
ne g -tse Vas = juurekas ne `kaapsud ja `leiked on nii juurelest, `palju `juuri all Emm;
`kartuli pääliss on juurelene, egä siin `kartulid all põle KJn Vrd juuriline,
juurline
juur|vili Tera`vilja `külväti `nuarel kuul ja `kartul `pandi vanal kuul ja juurvili ka vanal kuul Jõh;
`leiked, `kaapsud, `naarid, peedid on juurvili;
juurviĺja aid Jäm;
juurviĺja jaoks on väike osa, suurem osa on ikka teraviĺja all JõeK Vrd juurevili
kaalikas kaali|
kas spor, u S(
-gas g -ga Khk)
L,
K(
koali-, kuali-)
I(
kuali-),
`kaali|
kas R(n -gas Kuu Vai(-
ka), g -ga VNg), g -ka;
kaali|
k u Pal Puh TMr Võn Rõu, g -gu Jäm Jaa,
-ku Trm/
koali-/,
-ga Rei,
koalik g -e, koaĺke,
kualike Kod juurvili (Brassica napus) `ühte `puhku panivad `kaalikku `ahju, panivad `suure `panni `kaaligu täis VNg;
pääld `püöri`päivä ei `kõlba `istutada, siis ei saa `kaalika Lüg;
ne on `karged `kaaligad Vai;
mo vanemad `üitsid `leiked, aga me oleme kaalikaks akand `üidema Kär;
puene kaalikas Kul;
kaalikad tohlastavad, on `pehmed, `tombavad siest `valgeks, on arvad JõeK;
ega tohletand koalikad siis kõlba äśti süia, nied on kibedad Kad;
kuaĺke kuabe on magus Kod;
`kartuli ja koalika puoled Pal;
kaalikas kasvab `mihklipääva öösse veel villase lõnga `kat́ki Lai;
kui `juuksed ää lõigati, siis oli pia kui kaalikas ots Plt ||
fig taipamatu inimene õled üks `kaalika pää ehk kabusta pää Lüg Vrd kaal7,
kaaliss,
kaalits,
koolikas
kuhi kuhi g kuhja eP(n kuhe Pä SJn Kõp Vil)
M T VLä(
kuh́ g kuja Lei),
`kuhja R(n, g `kuhja Vai),
kohja Har,
kuh́aL(
kueha,
kuha)
Võn V 1. suur hunnik a. kuiva heina või põhu kogum (ümber varda) `laia lämäküse `kuhja teid Kuu;
`kuhjal on `malgad pääl ja `argid all VNg;
`einä kuhide `alle ja lao `räiste `alle;
kus neli `nurka `püsti on,
sie on `kandiline kuhi;
`kuhjale `panna ago `põhja,
perä `panna `kuhjale `malgad `pääle Lüg;
õlen isegi neid `kuhji tehnd küll Jõh;
ne vaid `vehkiväd kuhi (kuhjasid) tehä;
üks `kuhja vaid `ongi `tehtu Vai;
on änam `eina,
tehasse `kuhja;
kuhi on labust suurem,
kümme `koorma on ühes `kuhjas Khk;
meite küla inimesed olid eile `kuhju teind Mus;
ma ole `söukest `kuhja teind,
eina `kuhja et,
puu oli kasumas oort ning tegime `sönna `ümbere Vll;
kuhjad `üidsid vanad rahvas kuad Muh;
`raiuda neli `pitka jämed puud - - kuhja soova puud Emm;
kuh́al sai lava `alla `tehtud Rid;
`kuhja ei kasvatata,
kuhi lastasse `põntsa (tehakse keskelt jäme) Mar;
kel [heina]küint ei old se tegi `kuhja;
tä teeb ead kuehad,
oo alati otse Vig;
toob `terve kueha korraga koeo Kse;
Kuhja tegemese `aegas tuleb võid `süia,
siis kuhi tuleb libe,
ei võta vett `sisse Han;
`lässus kuhi,
kuhja lössakas Var;
kuehale malgad `piale Mih;
kuhe oo suur ja kubu oo pisike;
`seoksi magudega `kuhju sii põle Tõs;
kuh́a oŕk jääb kuh́a `keskele Aud;
põhk võib `kuhjes kah seesta Vän;
tegin kuhjale ea terava pea `peale,
siis jooseb vihm `easte maha Juu;
nää su kuhi juob (on viltu) Jür;
`tehti ikka suured kuhjad JõeK;
nukud on veked unnikud,
saod on suuremad,
kuhi `kõige suurem Koe;
`kuhje `tehti,
kahest kolmest saadust akkas `piale,
niikaua kui kahe`kümne viie saaduni;
kui `kuhja alustati `kitsalt ja magu kua ei `tehtud,
siis sai kitsas kuhi Trm;
isä tegi kuhuja,
kõik ehä `valgel tegimä kuhja Kod;
`suadudest suab kuhi Ksi;
ega kuhjal ei old `mõetu Plt;
naiste tü̬ü̬st ei jää `kuhja kohekil (tulemusi pole näha) Krk;
kes kuhja otsan om,
si̬i̬ võtab einä `vastu Hel;
katussega `kuhje `olli küll ennembide;
otsib nigu kuhjast `nõkla;
`kuhja `panti kümme ruga Ran;
tulep kuhjale suur magu,
saap `maokass kuhi Nõo;
ma tuĺli poolen kuhjan ärä kuhja otst maha Kam;
vääri oiava ort,
et kuhi `ümber ei lää Ote;
esi `oĺli ülevän kuhja otsan,
terit `kuhja Rõn;
`Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku võtma nakadaʔ,
sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku Urv;
`täämbä nakami `kuhja `lu̬u̬ma;
alustõdass kuhi pandaʔ (kuhja panemist) Har;
ka määne ilm um,
ütelpu̬u̬l mäḱe satass `vihma,
tõõsõlpu̬u̬l luvvass `kuhja Rõu;
ko inne `paassa`päivä tet́te vai `lu̬u̬de kuhi,
sis tet́te kuh́alõ vü̬ü̬ vööle Se b. viljanaber kuhi oli kaheksa`kümmend `vihku VNg;
`kuormased `kuhjad Lüg;
rugi akkijalad `panna `kuhja Vai;
kuhi tehti aga kuda rukist õli Kad;
pärast `pańdi odrad `kuhja,
kolmkümmend `vihku `pańdi `kuhja Sim;
kuhi `tehti nii `kõrge,
et ulatasid pia`vihku panema Trm;
kaarad `pańti kuhuja vanass Kod;
kui `kańtsid paĺlu rukki `vihka kokku,
sai mitu `kuhja Pal;
kui [rukki]akid juba ära `kuisivad,
siis `pańdi `kuhja Lai;
kuh́a pää pandass vaib,
et `vihma läbi löösi‿iʔ Se;
rüäʔ sõss `kuhja ku is olõ `š́kouni kuõ pondaʔ Lei c. kartuli- või aedviljahunnik (talveks kinni kaetud) küläs `panna `kartolid `kuhja ja `kuopa Vai;
killel pole `ruumi `tuhlid `sisse `panna,
ne panad `kuhja;
`naarid,
`leiked keivad seda sammuti ka `kuhjas kut `tuhlid Khk;
kardulid saab talvel `aukudes `pietud,
kui palju on,
siis kuhjas JõeK;
kui kuhjal on õhuke kord `mulda pial,
külm käib läbi,
lähvad viimaks `mürdima kua Kad;
`mihklipäeväss om `kartoli ärä `võetu,
`kuhja ja `keĺdrede `pantu Nõo;
`kartuliʔ pandass `kuhja Krl;
kuh́a `haŕja jäteti mulk Rõu d. mingi muu hunnik vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel Lüg;
suured kivi kuhjad pöllal Khk;
jää ajab `kuhja üles Rei;
kik einama on müta `kuhje täis Saa;
ladusivad puid - - `suurde `kuhja või uńnikusse Pee;
vedid suure kuhja `lassa (laaste) `õvve;
kivid oo kuhuja korjatud Kod;
liha olli nõnda `uiske täüs,
ku‿t́s uisa kuhi Krk;
sääl es ole muud ku üits `ämläse võrgu kuhi Nõo;
siss ommaʔ küll ormussõʔ tal sällän,
sulõʔ `aetu `kuhja üles San;
egä ei päse vi̬i̬ĺ minemä, [jää] om sinna i̬i̬ käänätüse pääle `kuhja üless ajanuʔ Har ||
no tulõ ta põld `kuhja `küńdäʔ,
ińne oĺl laḱka küńnet;
kuh́a otsah kasuss pareb vili,
ku `pińdre all Se ||
Nii täis söönd,
suur kuhi kaela peal,
kot́t koonu all Pöi2. nõu äärtest üleulatuv (keskelt kõrgem) osa vakal ning külmudul keib kuhi pεεl ikka Khk;
`möisast äs saa `ilmaskid kuhjaga vakka,
`suilisele `anti ikka kuhjaga vakad Kär;
jöulu `laupa `tehti kuhjaga leib `valmis Krj;
pane üks õun veel kuhjas `piäle Tõs;
`katsusin `kuhja `peale `panna,
ei seist `ühti,
`veeres `alla Juu;
pane toobile kuhi piale,
nii et kuhjaga saab Trm;
vanast üteldi et,
`kartuli vakk om kuhjaga,
viĺlä vakk om `riibu Nõo;
kõnõldi,
et sääl om paĺlu i̬i̬n,
kas ta kuhjass `pääle lätt (kui mehele läks) San;
magasi aidast `pańti `triiki vakk,
süǵüse es `võeta `vasta ku `kuhja is olõ Har;
kuhjaga (täis) ~ kuhjani väga palju; viimseni Tuleb aeg,
saab kõik `sulle `kuhjaga tasutud IisR;
tamal on varandust küll `kuhjaga Vai;
Taḿm kuhjaga tõrusi `täüde Khn;
tulli nõnna paelu `vihma,
et pand raavid kohe täis kuh́aga `joosma Vän;
panin päris kuhjaga täis kohe Juu;
nõu om kuhjage täüs Hls;
küüń om `einu kuhjani täüs Krk;
tü̬ü̬d om kuhjani Hel;
toṕs kuhjaga `kärbläisi täis Nõo;
meil om alh `kartuled hulga nigu kohjaga om ala˽kasunuʔ,
periss maa om üless `nõstanuʔ Har;
mõ̭nikõrd om uba kuh́aga `viŕnjet täüś,
nii et saa eiʔ `põimaʔ Räp Vrd kuhjakil(e)
lõige lõige Noa Mär Kse Saa Kei Pai VJg IPõ Plt Vil Trv, `lõige Lüg Jõh, lõege Tõs PJg Tor Juu Kod Äks Ran Ote, g `lõike; lõigõ(ʔ) g `lõikõ Krl Har; löige g `löike Jäm; leige VNg/`l-/ Khk Kär Jür, leiges Ris JõeK, g `leike
1. a. lõikamine kui [hein] `körgemaks on jäänd ning siis säält veel lööd, siis on raava `leiked Khk b. sisselõige sügav löige Jäm; terava noa lõige või, `irmsast `jooksis verd Pai; `saage tuleb `õkva `risti puud oeda, et lõege ei tule vildakuss Ran c. (lõikepinnast) munad `kietis ära, `leikas puoleks, pani pudru `sisse teravad otsad `alla pidi ja `leiked ülesse Jür d. (kuu loomisest) kat́s lõigõt om, `vahtsõ kuu lõigõ˽ja vana kuu lõigõʔ Har
2. lõik a. viil `pannu pääl `praatida `kartuli `leikeid VNg; kaali või `tihle `lõiked - - õhukesed tükid Tõs; lõige `öeldakse kah viiluka `kohta Kei; anna üt́s lõigõ tubakut Har b. maatükk, siil `kruntisi ei õld, siis `metsä siest `anneti pisike `lõige Lüg; käisin lõigetes lina `kiskumas VJg; kui taludes `jääti väĺja `õtsa `mõnda `kohta [põldu] maha, siis `ööldi lõigetest, `jäeti `sööti Trm; lõege õli nagu metsäss `ańti pobolille tükk muad Kod; mõedeti `veiksed lõeged kätte, ni̬i̬ olid `lahtiste inimeste käes Äks; taludel olid `lõiked tagamaadel Lai; kui nu maa ärä `jaati ütte `krunti, siis `äädüvä nu `lõike ärä Ote
3. u joonis rõiva juurdelõikamiseks Riide lõegetel oli väike viga sees PJg; `rõõva tegemisel on lõige, ikki ilust lõiget `tahtsid kikk Saa; `paprest lõigat lõigõʔ Krl
naaris naaris Sa Kse Pär Tor Hää Saa VJg IisK TaPõ SJn Kõp Vil Hls, naariss Äks eL, g `naari; naareśs g `naare Se; `naaŕuśs, -üśs g `naaŕe Räp naeris meitel on `leiked, `kaapsud, urgid, `naarid Jäm; `naarid `kasvavad nönda suureks, üsna `tösta maast Khk; naaris on kibedam kui kaal Hää; `kietsin `naarid VJg; naaris - - ajab juure mua `sisse, kasvab kole ilus, mõned kõhe `toĺli viis kuus suured nigu latakad Trm; süägi `naarid one üväd süädä Kod; kõege viimane küĺv on, külvatasse `naarid Äks; Meie talus `tehti mõlemid maha, looma ja inimese naarid SJn; lehm naaride sehen, poiss, aa ruttu `väĺlä Trv; lääme `naarit üless `kiskme, `naari kokkupanek om kige viimän tü̬ü̬ Krk; ma es taha toda naarist, ta om mõrru Puh; vanast mateti kütist, siss tuli`mulda tetti `naari Nõo; naarist tet́ti kütüssede - - `pendrede es ole tettü Kam; Üits aasta seevä mardiku `naari ärä Rõn; Nainõ kui naariss (matsakas) Urv; `naariʔ kasussõʔ lihavahe, näil um hää maa Plv; mi `teime `hindä söögist `naarit, `sü̬ü̬di `tu̬u̬rõlt Räp; naaret tette vanast `mõisah Se; verev naaris punapeet Verevä `naari `liimi serbäti periss luitsaga Vas; verevä `naaŕe keedete ärʔ, poodõt́e `kirno vai pot́te `hapnõma, süvväss leevä kõrvalõ Räp; Verevä naari omma hüä süvvä, ku õkva keedät Se Vrd naar2
pigi2 pigi Khk Hi toores Lehmad söövad pigisid tuhlid Khk; leha on toores, aga tuhlid on pigid Emm; kui nad pole `pehmed end, siis on pigid, öunad on pigid Käi; Leiked jähid täna natune pigiks Rei
pisku `pisku Lüg Jäm Khk Kaa Vll Muh Rid Mar Mär Han Tor Ris Juu Trm Pal KJn, pisku Saa, `püsku SaLä Kaa Hi
1. vähene, napp; väike, pisike kuivad kohad meres, mõned `piskud, mõned suuremad; [ta] oli ise `aige `püskus `kambris ning ma otsa`kambris kuju ta `kirju `kuube; oli üks vana `püsku `kuulmisega naine Jäm; riie on nii `piskuks jäänd; see [lehm] oli nii `püsku lüpsiga Khk; Leiked oo seeaasta ennem piskuks jäänd, äi kasund Kaa; nii `piskust jahust äi soa midad Vll; ennem saab ikka `piskust tööst, kut suurest `seismisest Muh; silmaseletus kasin, kui akkab nägemene `püskuks `jεεma Käi; Ta nii `püsku arusaamaga Rei; Niisukesed saunikud, kes `pisku palgaga rahul ei õlnud - - siis veikese palga eest ei tehnud Trm; `õpke `pisku sõnadega paelu `rääkmä KJn
2. väike hulk, kogus vms omast `piskust `annan viel `sulle ka vähä Lüg; ta jähi `piskuga rahule Khk; Kes ep täna `püsku eest, see‿p täna pailu eest ammugid Kaa; Püskuga algas, paljuga löpedas Emm; `ańdis `eese `piskust `moole koa veel Mär; `Pisku oli majas, sai natuke `inge pidada, kui isa raavist kebade mõne kala `püidis; Seda `piskut, mis veel oo, tuleb oida Han; selle pisku pärast ei maksa minna Saa; anan solle oma `piskust koa Juu; ta lepib `piskuga Pal
3. veidi, pisut Ta oleks `koorma otsast maha kukkund, `umbest `püsku jähi `puudu veel Kaa
rahke1 `rahke Khk Kär Kaa Krj Pöi Phl Mar Kul Mär Vig Han Var PäLo Hää HMd Juu Tür Koe Ksi Pil KJn Trv, `krahke Ann poolkeenud, pooltoores Nee `tuhlid on veel `rahked Kär; täna nönda `rahkeks jään, `rahked `leiked Krj; Ikka püsut `rahked veel, las natuke `aega `olla veel, siis `kalla ää (kartulitest) Pöi; liha on alles `rahke Mär; karduled oo `rahked, põle veel täieste keend Vig; `erned olid `rahked Var; punased peedid või porgandid, need jäävad nasama `rahkes Tõs; `rahke, sünnib nagu närida, aga tahab `keia veel Aud; mõni tahab `rahkeid kardulaid HMd; `kapsad `krahked alles Ann; kardulad tahavad veel `kiia, on tesed `rahked Tür; Kapsad tulevad uuesti ahju panna, rahked alles KJn; ku om `erne pu̬u̬ĺkõva `ki̬i̬ten, `rahkes jäänu Trv
rahkjas1 `rahkj|as g -a SaLä Kaa Vll Muh PJg Juu Plt KJn
1. pooltoores, poolkeenud `rahkjas, pole `pehme Jäm; `Leiked olid jäänd `rahkjaks Kaa; kardulad alles `rahkjad, `tahtvad `kiia PJg; need `erned ei kee `pehmeks, jäävad `rahkjaks Plt; li̬i̬m oĺli `rahkjatest ernetest KJn
2. kõva [sulailm] teeb lume `rahkjaks Mus; `rahkjas köva lumi Vll; täna omingu oo lumi nii `rahkjas et Muh; moa nihuke sauene, `rahkjas Juu