[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

lehkima `lehkima, (ta) lehib R(-; -maie, -mäie Lüg; (ta) `lehki(b) Jõe VNg Vai) Kad VJg Iis; `lehkmä, (ma) lehi Hel
1. jooksma, liduma; midagi hoogsalt tegema `lehkis minema Hlj; paneb `enne `lehkimaie, kui tülist mend; no küll õli `lehkimist, kas `einamaal vai rukki `leiku ajal; `polkada, sedä sai `ninda `lehkidä kõhe‿t Lüg; `Lehkis `einu `anguda; Jättas tüö rippakille, `lehkis `puole pialt menema IisR; `kartivad, et `jääväd `kauast, panivad `lehkimä Vai; jänes `lehkis üle välja Kad
2. lehvima; vehkima puu `oksad lehivad, kui tuul neid `liigutab; obune lehib aga sabaga, lööb `vasta `silmi Hlj; `naistel - - `kõrged `mütsid pääs, `lindid taga viel `lehkisiväd; `virmalised lehiväd Lüg
Vrd lehtima2, plehkima
leht leht (-h́t) g lehe R(n, g `lehte VNg; n `lehte Vai) eP(li- Mih; n lest Kod; g lihe Muh HMd Ann; ppl lehi Rei) eL(li- Har Lei; n ĺe- Se Kra; g lehi Krl, lie Lei)
1. a. taimeleht pavats (paakspuu) on vähäse lehega puu, vähe `lehti `külles; mets on lehest siis jo `välläs (raagus) Lüg; ku rukki on kahes lehes (hakkab haraliseks minema), siis tä on `kõige `õrnemb Jõh; lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes Vai; puu akab `lehti aema Jäm; saksama aavad tulad ilja `lehte Khk; Leina tamm, sellel on `talve ka lehed peel Kaa; Kevade oli nii suur lihav oras, lehed olid puhas `keerdus; Puud läksid see kevade ruttu `lehte Pöi; nee `ollid suured lihed nagu kasuka vatid Muh; lehed `lasvad maha puust Käi; `öitsevad kevade - - mina neid lehi pole näin Rei; `paise leht oo paksu `lehtega Vig; `õuni mõni arb `lehti vahel Mih; Put́ukad pugõvad sügüse `lehtesse `sooja Khn; ku puude lehed ruttu kolladavad, siis tuleb varane ja küĺm sügüse Saa; `naired `vietakse aunast kodu lehedega tükkis Ris; tumingad olid juba `lehtes Juu; sügise kui mets lehest läind, nõnna on ka kõik ilu kadund Amb; `enne kapsas kasvatas `leh́ta, lauritsebä `lautab `leh́ta laiali Ann; ei kardule `lehtel old [külm] kedagi teind Tür; olivad selle `põesa kohe viimase leheni ää süönd VMr; lillel oo juba paĺju `lesti ja eelitsuisi küĺjen; nüid oo mets aĺjas ja roheline, puud kõik `leste lähnud Kod; `lehtede `langemis aeg oli ikke `oktoo·bri kuu sees Lai; tuul tasa vihiseb puu lehedes KJn; joba om rügä katen lehen jo, ku ta aĺlenteme akkass Krk; noil `lehtil olliva serätse tibakse kõllatse `äitsme kah Ran; ku kõevu joba lehen om, siss tulep `viĺlä tetä Puh; vana Viiu tümbsip taka nigu karu, miä kegsi i̬i̬n, `keŕge `juśtku leht; mõni roobitseb mustikit kõ̭ige lehtega, kotu `korjab lehe `väĺlä; esäl olliva tubaku lehe, mia keeruti, sai kaks sigarit Nõo; ku kägu `lehte `tuĺli, siss üteldi `leibä saavat, ku `vitsa `tuĺli, siss `viĺlä; kui `mihklipäeväss mõts paĺlas om, siss jüripäevan om lehen Ote; rüä orass om jo kolmõn lihen, noʔ õks ei˽`peĺgä ta nii `küĺmä; liheʔ satasõ jo maha puust, mõts om lihest paĺlass Har; siss oĺl `kangõ kuum, lepäʔ oĺliʔ ilma lehildäʔ Rõu; sisaśk ja piho tulõva˽sõ̭ss ku leh́t nakass `puuhhõ tulõma Vas; `pipret ja `lehte (loorberit) `pańte mano [süldile]; noorõ leheʔ puul omaʔ hiire kõrva `mu̬u̬do Räp || se‿o `jälle teisile lehile läind (rasestunud) Pöi || kroonleht ku sa viie lehege sireli `äitsne näet, si̬i̬ om õńn Krk b. lehttaim metsa ein oo aru ein, `lehta kasvab ja `rohtu kasvab sees PJg; lähäb roho `sisse, lehede `alla Kod; `lehtne rohi kasvab aru maade pial, soos `lehte ei kasva Plt
2. lehtedega puuoks, lehis `lammastele `anneti `vihtu ette, viha `lehti Jõh; `lehti `tehti letsiga; lεheme lehile, lammaste `lehti tegema Khk; saardest ja `kaskedest ja `aabadest ja keigist puust `tehti lammastele `lehti Mus; Lehti tehta ougusti kuus Emm; lammas ei ela, kui ta ei saa `lehti Rei; `lamba lehe vihud, `lamba lehed; tänavu peab `lambale `lehti tegema, tänavu on einakasv vilets Rid; kase lehedest vihad Ris; ma `koŕjan `sulle `lesti, teed `vistu Kod
3. a. (köidetud) paberileht `poiga küsüs kuningalt suur `lehte paberi Vai; meitel oli küll üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund; too üks `valge `papri leht Khk; Öks va aabitsa leht sii parandal `jälle Pöi; kuivatamese leht (kuivatuspaber) Mar; maaelma paak `lehti, mellas sa nad täis saad Vig; soand roamatu kätte - - `lehtest `ki̬i̬ras, `ütles mõne sõna Pal; raamatul leh́t `valla Trv; siin raamatun om jäĺedä paĺlu `lehti Nõo; Tad silmänäǵemist ka‿i olõʔ, muidu vai `loesi˽mõ̭nõ lehe raamatut Urv; sa˽`tsüskä˽ka uma lihe pääle üless (pane kirja) Har; leheʔ (kuulutused) `lü̬ü̬dü tulba päle Se || mängukaart Võta nüüd üks leht veel, et saad jännist välja Mar; ku viisi lehi mańkit́äss, sis andass viiś `lehte kätte Se b. ajaleht mene laps ruttu `postisse, et `ehku tuleb juba leht Kuu; ma pole `laubest `lehte lugend Khk; Pailukest ma vana inimene seda `lehte loe Pöi; lehe sees pole midaged olnd; mei Priidu oli ka `lehte `pandud Käi; ei minul põle lehe `vaatamisest ruttu kedagi Mär; see oli pośti jaam, köisime seal `lehte `järgi ja kirjade `järgi Aud; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris; nüid lehedeski kaevatakse, et kala on vähä HMd; `karjas olid tal roamatud ja lehed `koasas; mõesa ollendrel käis iesti leht Kos; mul käib ikke omal leht kua VMr; ega sa `lehtes (lehe järel) ole käind HljK; sa ime küll, kõik si `leste ülesi pandud Kod; nüid `lehte ei panda midägi, nüid om rahvass nigu `uḿne Ran; mul ei ole `kõiki meelen, mes sääl lehe pääl `olli Puh; külländ om lehen ollu, et kae, tu̬u̬ om nii ooletu `lu̬u̬mega Nõo; lihen kitetäss, et kõ̭ik om häste, a ilm om `halvust ja `kurjust täüś Har; naiste leht kuulujuttKod
4. tükk õhemat materjali a. eraldi metallplaat `oigikaine `ravva `lehte Vai b. (käsi)tööriista vm eseme osa (nt sae-, labida-, vikatitera) `põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole; vanast `vuksi lehest `tehtud `vetru; `sellel sael on `õige lai leht Lüg; nua pεε ning leht Jäm; `lihtimise saag oo `kangeste `peene ammastega, lai leht Mär; Labindal on leht, si̬i̬ lai osa Hää; sae leht one ravvass, sae piä `pantse lehe taha, kos `kińni oiad Kod; sae päiege pannass leht sae raami vahel `kinni Krk; vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬r Ran; vikahti leh́t om jo `veiga `ohkost kulunuʔ Se; lai leht tähtis isik `Selge `peaga on ikka mees, aga kui `veidi `viina `sisse `kallab, siis on lai leht IisR; Mängib laia lehte Emm c. adrahõlm, -raud ää leht om selle adral, ta eit `äste Krk; Sagsamaa adral om leh́t, ku künd, sõ̭ss leh́t `lõikass maad Urv; adra lih́t om läbi kulunuʔ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; leh́t kääńd `turba ala, maa pääle Vas; adra leh́t piat `höśte käänet olõma, siss om hobõsõl `keŕge vit́äʔ Se d. millegi kujult lehe moodi osa `kumpassi lehe `tõine aru `näidäb `põhja, `tõine `lõuna Lüg; `vötme augu pεεl kεib luki leht Khk; see oo kella leht mis õõtsub seal Lih; `Ankru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Khn; kellä leh́t käüp sedäsi tiḱs, tiḱs Krk; kellä leht [ehk] kellä laṕp Kan; helmeʔ ja leheʔ ja t́saposkaʔ (kaelaehted) Se e. (muu) ruipingil on leht Khk; aeru leht (laba) Ris; kruupingil o kua lest, si̬i̬ `piälmäne o lavva lest Kod; kübäre leh́t, [see on] kübäre vi̬i̬ŕ Krk; kõrdmago om nigu mitma`vaihõga˽rahakot́t, kõ̭iḱ sääńtsit `lehti ja `vaihit täüś Kan
5. (kehaosade nimetustes) a. labajalg mul om põraʔ jala lehi seen valu; oi ku sul jala leh́t om `paistunu Krl; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk Har b. (veelinnu lestast) inimesel om labajalg, anil ja pardsil ütelts leh́t Hls c. kõrvalest lehe `õtsa `panna `kõrva `rõngad Jõh; kõrva om ärä küĺmänuva, kõrva lehe om punatse nigu vähjä pään Nõo d. kurgunibu suu `valla, siss kurgu leh́t ti̬i̬p sedä larint Krk
Vrd lest1
6. (millestki ripnevast) a. hobuselakk Mõ̭ni hobõnõ näet ei anna˽kätte - - sõ̭ss haarat lehest kińniʔ, pant `päitse˽pähäʔ Urv; Lehest tet́ti `harju Har; hobõsõl kaala pääl, tu̬u̬ om leh́t ja otsa i̬i̬hn tott Rõu; suurõ lehega hopõń; verrev hopõń, must leh́t Se; mõnõl um maaniʔ leht, jaluni - - tiiä‿i mille nimäʔ nii pikäʔ pidäväʔ Lut b. lokuti; lott kukel om lehe Ote; kikkal um `väega suurõʔ leheʔ, leheʔ ummaʔ ripakilla; illoss puĺl, suuŕ leht kaala all Plv; kikkal ja kanal om kurgu all leh́t Räp || kirikuõpetaja talaari kaelaside õpetajal lehed kurgu all Kod; opõtajal umma˽`valge˽lehe˽kaala all Plv
7. fig kahte lehte lahku, kaheks Tuli `ninda‿t abe kahes lehes Jõh; Pili lööb ennast kahte lehte, ju akab laarima Kaa || siia-sinna `laśkis `kahte `lehte - - põle `aegagi voadata kuhu jooseb Juu

pleht1 pleht Jõe VNg IisR Emm Mar HMd Nis Juu Jür HJn JõeK Amb Pee, pleh́t Han Ris Kei Jür Ann VJg San, g plehi; leht g lehi Khk; leh́t g lehi San, lehti PJg plett, palmik ma olen [juuksed] ikke `plehti teind, et siis ei tule `silmide `piale Jõe; pane paul plehi `otsa VNg; `Kellel olid pikkad ja `paksud `juuksed, `kandis neid kahes plehis IisR; tal olid nii paksud `juuste lehid Khk; `Plehtis `juuksed aa kinad `vaata Emm; `Plehtide `sisse plehitse plehi paelad, et pleh́t `lahti ei `argu Han; `juuse lehtid, siidist paelad lehti `otsas PJg; uue põlvel on `juuksed `plehtis Kei; Plehid olid `lahtiselt või `ümmer pia Jür; naestel pea oli täis ilusaid `plehte Amb; üks pleh́t oli seila pial, `poole keresse kohe Ann; obõse leh́t San

plehtima1 `plehtima, (ma) plehi(n) Jõe VNg Lüg(-maie) Emm Mar Kir Han Jür JMd Pee VJg/-h́t-/; `lehtima, (ma) lehi Khk plettima, punuma, niduma vanemad inimesed `plehtivad Jõe; mina ei `oska `plehtida, plehi sina VNg; `vitsudega punuti `ümber sarika - - latv plehiti `alle Lüg; tüdruk akkas `juuksid `lehtima Khk; juba plehib `jälle eese `juusid `peale Mar; plehitud lõng Kir; Nüid ei plehita `juusid, lastatse `lahti `olla Han; ta plehib `juuksed `kahte `pleh́ti VJg || ehtima [seelikud] olid jäl plehitud paberitega - - olid täis kõik naa mes kahisid Kir

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur