Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
lehkima `lehkima, (ta) lehib R(-
mä;
-maie,
-mäie Lüg; (ta) `lehki(
b)
Jõe VNg Vai)
Kad VJg Iis;
`lehkmä, (ma) lehi Hel 1. jooksma, liduma; midagi hoogsalt tegema `lehkis minema Hlj;
paneb `enne `lehkimaie,
kui tülist mend;
no küll õli `lehkimist,
kas `einamaal vai rukki `leiku ajal;
`polkada,
sedä sai `ninda `lehkidä kõhe‿t Lüg;
`Lehkis `einu `anguda;
Jättas tüö rippakille,
`lehkis `puole pialt menema IisR;
`kartivad,
et `jääväd `kauast,
panivad `lehkimä Vai;
jänes `lehkis üle välja Kad2. lehvima; vehkima puu `oksad lehivad,
kui tuul neid `liigutab;
obune lehib aga sabaga,
lööb `vasta `silmi Hlj;
`naistel - - `kõrged `mütsid pääs,
`lindid taga viel `lehkisiväd;
`virmalised lehiväd Lüg Vrd lehtima2,
plehkima
leht leht (-
h́t) g lehe R(n, g `lehte VNg; n `lehte Vai)
eP(
li- Mih; n lest Kod; g lihe Muh HMd Ann; ppl lehi Rei)
eL(
li- Har Lei; n ĺe- Se Kra; g lehi Krl,
lie Lei)
1. a. taimeleht pavats (paakspuu) on vähäse lehega puu,
vähe `lehti `külles;
mets on lehest siis jo `välläs (raagus) Lüg;
ku rukki on kahes lehes (hakkab haraliseks minema), siis tä on `kõige `õrnemb Jõh;
lava `pääle `panna kase `oksi `lehtigä ühes Vai;
puu akab `lehti aema Jäm;
saksama aavad tulad ilja `lehte Khk;
Leina tamm,
sellel on `talve ka lehed peel Kaa;
Kevade oli nii suur lihav oras,
lehed olid puhas `keerdus;
Puud läksid see kevade ruttu `lehte Pöi;
nee `ollid suured lihed nagu kasuka vatid Muh;
lehed `lasvad maha puust Käi;
`öitsevad kevade - - mina neid lehi pole näin Rei;
`paise leht oo paksu `lehtega Vig;
`õuni mõni arb `lehti vahel Mih;
Put́ukad pugõvad sügüse `lehtesse `sooja Khn;
ku puude lehed ruttu kolladavad,
siis tuleb varane ja küĺm sügüse Saa;
`naired `vietakse aunast kodu lehedega tükkis Ris;
tumingad olid juba `lehtes Juu;
sügise kui mets lehest läind,
nõnna on ka kõik ilu kadund Amb;
`enne kapsas kasvatas `leh́ta,
lauritsebä `lautab `leh́ta laiali Ann;
ei kardule `lehtel old [külm] kedagi teind Tür;
olivad selle `põesa kohe viimase leheni ää süönd VMr;
lillel oo juba paĺju `lesti ja eelitsuisi küĺjen;
nüid oo mets aĺjas ja roheline,
puud kõik `leste lähnud Kod;
`lehtede `langemis aeg oli ikke `oktoo·bri kuu sees Lai;
tuul tasa vihiseb puu lehedes KJn;
joba om rügä katen lehen jo,
ku ta aĺlenteme akkass Krk;
noil `lehtil olliva serätse tibakse kõllatse `äitsme kah Ran;
ku kõevu joba lehen om,
siss tulep `viĺlä tetä Puh;
vana Viiu tümbsip taka nigu karu,
miä kegsi i̬i̬n,
`keŕge `juśtku leht;
mõni roobitseb mustikit kõ̭ige lehtega,
kotu `korjab lehe `väĺlä;
esäl olliva tubaku lehe,
mia keeruti,
sai kaks sigarit Nõo;
ku kägu `lehte `tuĺli,
siss üteldi `leibä saavat,
ku `vitsa `tuĺli,
siss `viĺlä;
kui `mihklipäeväss mõts paĺlas om,
siss jüripäevan om lehen Ote;
rüä orass om jo kolmõn lihen,
noʔ õks ei˽`peĺgä ta nii `küĺmä;
liheʔ satasõ jo maha puust,
mõts om lihest paĺlass Har;
siss oĺl `kangõ kuum,
lepäʔ oĺliʔ ilma lehildäʔ Rõu;
sisaśk ja piho tulõva˽sõ̭ss ku leh́t nakass `puuhhõ tulõma Vas;
`pipret ja `lehte (loorberit) `pańte mano [süldile]; noorõ leheʔ puul omaʔ hiire kõrva `mu̬u̬do Räp ||
se‿o `jälle teisile lehile läind (rasestunud) Pöi ||
kroonleht ku sa viie lehege sireli `äitsne näet,
si̬i̬ om õńn Krk b. lehttaim metsa ein oo aru ein,
`lehta kasvab ja `rohtu kasvab sees PJg;
lähäb roho `sisse,
lehede `alla Kod;
`lehtne rohi kasvab aru maade pial,
soos `lehte ei kasva Plt 2. lehtedega puuoks, lehis `lammastele `anneti `vihtu ette,
viha `lehti Jõh;
`lehti `tehti letsiga;
lεheme lehile,
lammaste `lehti tegema Khk;
saardest ja `kaskedest ja `aabadest ja keigist puust `tehti lammastele `lehti Mus;
Lehti tehta ougusti kuus Emm;
lammas ei ela,
kui ta ei saa `lehti Rei;
`lamba lehe vihud,
`lamba lehed;
tänavu peab `lambale `lehti tegema,
tänavu on einakasv vilets Rid;
kase lehedest vihad Ris;
ma `koŕjan `sulle `lesti,
teed `vistu Kod 3. a. (köidetud) paberileht `poiga küsüs kuningalt suur `lehte paberi Vai;
meitel oli küll üks vana `piibel,
äga esimine leht on εε kadund;
too üks `valge `papri leht Khk;
Öks va aabitsa leht sii parandal `jälle Pöi;
kuivatamese leht (kuivatuspaber) Mar;
maaelma paak `lehti,
mellas sa nad täis saad Vig;
soand roamatu kätte - - `lehtest `ki̬i̬ras,
`ütles mõne sõna Pal;
raamatul leh́t `valla Trv;
siin raamatun om jäĺedä paĺlu `lehti Nõo;
Tad silmänäǵemist ka‿i olõʔ,
muidu vai `loesi˽mõ̭nõ lehe raamatut Urv;
sa˽`tsüskä˽ka uma lihe pääle üless (pane kirja) Har;
leheʔ (kuulutused) `lü̬ü̬dü tulba päle Se ||
mängukaart Võta nüüd üks leht veel,
et saad jännist välja Mar;
ku viisi lehi mańkit́äss,
sis andass viiś `lehte kätte Se b. ajaleht mene laps ruttu `postisse,
et `ehku tuleb juba leht Kuu;
ma pole `laubest `lehte lugend Khk;
Pailukest ma vana inimene seda `lehte loe Pöi;
lehe sees pole midaged olnd;
mei Priidu oli ka `lehte `pandud Käi;
ei minul põle lehe `vaatamisest ruttu kedagi Mär;
see oli pośti jaam,
köisime seal `lehte `järgi ja kirjade `järgi Aud;
meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris;
nüid lehedeski kaevatakse,
et kala on vähä HMd;
`karjas olid tal roamatud ja lehed `koasas;
mõesa ollendrel käis iesti leht Kos;
mul käib ikke omal leht kua VMr;
ega sa `lehtes (lehe järel) ole käind HljK;
sa ime küll,
kõik si `leste ülesi pandud Kod;
nüid `lehte ei panda midägi,
nüid om rahvass nigu `uḿne Ran;
mul ei ole `kõiki meelen,
mes sääl lehe pääl `olli Puh;
külländ om lehen ollu,
et kae,
tu̬u̬ om nii ooletu `lu̬u̬mega Nõo;
lihen kitetäss,
et kõ̭ik om häste,
a ilm om `halvust ja `kurjust täüś Har;
naiste leht kuulujutt –
Kod4. tükk õhemat materjali a. eraldi metallplaat `oigikaine `ravva `lehte Vai b. (käsi)tööriista vm eseme osa (nt sae-, labida-, vikatitera) `põõna sae lehel `onvad `viltu `ambad mõlemale `puole;
vanast `vuksi lehest `tehtud `vetru;
`sellel sael on `õige lai leht Lüg;
nua pεε ning leht Jäm;
`lihtimise saag oo `kangeste `peene ammastega,
lai leht Mär;
Labindal on leht,
si̬i̬ lai osa Hää;
sae leht one ravvass,
sae piä `pantse lehe taha,
kos `kińni oiad Kod;
sae päiege pannass leht sae raami vahel `kinni Krk;
vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬r Ran;
vikahti leh́t om jo `veiga `ohkost kulunuʔ Se;
lai leht tähtis isik `Selge `peaga on ikka mees,
aga kui `veidi `viina `sisse `kallab,
siis on lai leht IisR;
Mängib laia lehte Emm c. adrahõlm, -raud ää leht om selle adral,
ta eit `äste Krk;
Sagsamaa adral om leh́t,
ku künd,
sõ̭ss leh́t `lõikass maad Urv;
adra lih́t om läbi kulunuʔ Har;
adra nõ̭na lätt i̬i̬h,
leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv;
leh́t kääńd `turba ala,
maa pääle Vas;
adra leh́t piat `höśte käänet olõma,
siss om hobõsõl `keŕge vit́äʔ Se d. millegi kujult lehe moodi osa `kumpassi lehe `tõine aru `näidäb `põhja,
`tõine `lõuna Lüg;
`vötme augu pεεl kεib luki leht Khk;
see oo kella leht mis õõtsub seal Lih;
`Ankru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Khn;
kellä leh́t käüp sedäsi tiḱs,
tiḱs Krk;
kellä leht [ehk] kellä laṕp Kan;
helmeʔ ja leheʔ ja t́saposkaʔ (kaelaehted) Se e. (muu) ruipingil on leht Khk;
aeru leht (laba) Ris;
kruupingil o kua lest,
si̬i̬ `piälmäne o lavva lest Kod;
kübäre leh́t, [see on] kübäre vi̬i̬ŕ Krk;
kõrdmago om nigu mitma`vaihõga˽rahakot́t,
kõ̭iḱ sääńtsit `lehti ja `vaihit täüś Kan 5. (kehaosade nimetustes) a. labajalg mul om põraʔ jala lehi seen valu;
oi ku sul jala leh́t om `paistunu Krl;
lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle,
noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk Har b. (veelinnu lestast) inimesel om labajalg,
anil ja pardsil ütelts leh́t Hls c. kõrvalest lehe `õtsa `panna `kõrva `rõngad Jõh;
kõrva om ärä küĺmänuva,
kõrva lehe om punatse nigu vähjä pään Nõo d. kurgunibu suu `valla,
siss kurgu leh́t ti̬i̬p sedä larint Krk Vrd lest16. (millestki ripnevast) a. hobuselakk Mõ̭ni hobõnõ näet ei anna˽kätte - - sõ̭ss haarat lehest kińniʔ,
pant `päitse˽pähäʔ Urv;
Lehest tet́ti `harju Har;
hobõsõl kaala pääl,
tu̬u̬ om leh́t ja otsa i̬i̬hn tott Rõu;
suurõ lehega hopõń;
verrev hopõń,
must leh́t Se;
mõnõl um maaniʔ leht,
jaluni - - tiiä‿i mille nimäʔ nii pikäʔ pidäväʔ Lut b. lokuti; lott kukel om lehe Ote;
kikkal um `väega suurõʔ leheʔ,
leheʔ ummaʔ ripakilla;
illoss puĺl,
suuŕ leht kaala all Plv;
kikkal ja kanal om kurgu all leh́t Räp ||
kirikuõpetaja talaari kaelaside õpetajal lehed kurgu all Kod;
opõtajal umma˽`valge˽lehe˽kaala all Plv 7. fig kahte lehte lahku, kaheks Tuli `ninda‿t abe kahes lehes Jõh;
Pili lööb ennast kahte lehte,
ju akab laarima Kaa ||
siia-sinna `laśkis `kahte `lehte - - põle `aegagi voadata kuhu jooseb Juu
pleht1 pleht Jõe VNg IisR Emm Mar HMd Nis Juu Jür HJn JõeK Amb Pee, pleh́t Han Ris Kei Jür Ann VJg San, g plehi; leht g lehi Khk; leh́t g lehi San, lehti PJg plett, palmik ma olen [juuksed] ikke `plehti teind, et siis ei tule `silmide `piale Jõe; pane paul plehi `otsa VNg; `Kellel olid pikkad ja `paksud `juuksed, `kandis neid kahes plehis IisR; tal olid nii paksud `juuste lehid Khk; `Plehtis `juuksed aa kinad `vaata Emm; `Plehtide `sisse plehitse plehi paelad, et pleh́t `lahti ei `argu Han; `juuse lehtid, siidist paelad lehti `otsas PJg; uue põlvel on `juuksed `plehtis Kei; Plehid olid `lahtiselt või `ümmer pia Jür; naestel pea oli täis ilusaid `plehte Amb; üks pleh́t oli seila pial, `poole keresse kohe Ann; obõse leh́t San
plehtima1 `plehtima, (ma) plehi(n) Jõe VNg Lüg(-maie) Emm Mar Kir Han Jür JMd Pee VJg/-h́t-/; `lehtima, (ma) lehi Khk plettima, punuma, niduma vanemad inimesed `plehtivad Jõe; mina ei `oska `plehtida, plehi sina VNg; `vitsudega punuti `ümber sarika - - latv plehiti `alle Lüg; tüdruk akkas `juuksid `lehtima Khk; juba plehib `jälle eese `juusid `peale Mar; plehitud lõng Kir; Nüid ei plehita `juusid, lastatse `lahti `olla Han; ta plehib `juuksed `kahte `pleh́ti VJg || ehtima [seelikud] olid jäl plehitud paberitega - - olid täis kõik naa mes kahisid Kir