[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

armu|laud 1. püha õhtusöömaaeg, ristiusu sakrament kirikus, kus pakutakse Kristuse surma mälestuseks pühitsetud leiba ja veini; jumalaarm haigele või surijale kävid `lau˛al ~ `armu`lau˛al Kuu; armuloual `eetaste niid εnam, vanasti oli jumalaarmule minema Jäm; need, kis maha `lasti, `võeti armulauale Vig; Armulaual andetse `veini ja vihalehe`suurdune kareajahust õjhuke lebake inimesele Han; armulaual käiakse ikke, mõni kaks kord `oastas ja kudas `keegi tahab Juu; vana`uasta `õhtul oli armu laud VMr; õpetaja loeb kõik ära mes `altariski, kui võtab `aiged [kodus] armulauvale Pal; ta om rasse `aige, imustess armu`lauda Hel; jumala teenistüss ja armulaud Har

2. (altari)laud, millel asuvad armulaualeib ja -vein õpetaja `ütleb teese pühaba, et kui `soovijaid on, siis soab armualud `kaetud Juu; armolavva piäl oo samet kangas; vü̬ü̬l`möldrid katavad `lauda, õiendavad armo`lauda Kod

3. (liitsõnades) armulauaga seotud, seal kasutatav `Armu`lauaraha (väike rahasumma, mis makstakse armulauale kirjutamisel) Kuu; armu loa karikas misse sihest [õpetaja] `viina annab Jäm; `kerkus `antakse armu laua `leiba Khk; armulauva viin Trm; armulavva pühä (püha[päev], mil kirikus jagatakse armulauda) Plv

kiriku|võlg fig (taevasest karistusest) tüttär võeti kerikuvõla eest (suri) Jõh; kui sornd on, siis kereko`völgade eest ära `vöedod Käi; lapsed `võeti kirikuvõla eest ää Pil

purtsõhe risuselt, puruselt kuiss sa nii `purtsõhe põimit Se

pääsema `pääsema (-mä) R(`pääsi-; `päe- IisR) SaLä Hi(-εε-) Kul Mär Kir Kse Var Pär PJg Vän Tor HaLo Hag Amb JJn Ann Tür Pee Rak VJg Sim Äks Ksi TLä; `pääsma (-mä) Sa LäLo Vig Mih Tõs Vän Hää Saa Pil SJn Kõp Vil M(-me) TLä TMr Rõn; `peasema, (ma) pease(n) LNg Mar Var Rap Kos Jür HJn Amb Kad Trm; `peäsemä, (ma) peäsen Juu; `peasma Plt(-ia-), (ta) peaseb Muh; `piasema, (ma) piasen Amb JMd Koe VMr Kad Sim Iis Trm MMg Pal Lai; `piäsemä Kod; `piäsmä KJn, (ma) piäse Khn; päse|mä Võn Kam Ote V, -me San Krl; (ma) pääse(n) Sa Hi(-εε-) L hajusalt K T; da-inf päästä Krk, pästäʔ V

1. a. raskest, halvast olukorrast ära, eemale või ohutumasse paika jõudma; millestki ebameeldivast vabanema; karistusest ilma jääma üks pääs, `toised uppusid Kuu; ärä `pääsesin sest `aigusest VNg; kui ma siit viel eloga `pääsen, siis ma enämb ei vahi tagasi Lüg; `Taevale tänu, siekord oleme `terve nahaga `päesend (kahju saamata) IisR; `pääsesid sa iŋŋega söjast tagasi Khk; Poisid pääsid sedakord veel kerge irmuga Kaa; Laev läks ikka `põhja, mehed `pääsid ää Pöi; üĺjes oli tulnd `mõrda, ei sealt pääsnd `kuskile Rid; ma ei pääse siit, kas tee mis `tahtes Mär; Piäks viel sellekorra ää `piäsmä Khn; mehed said surmast `peasema HJn; sie oli õńn, et ta viel eluga `piasis Koe; minu kääst ta enamb ei piase VMr; `piases viel uńdi kääst Sim; üle piä vesi, siis ei õle eloga `piäsmiss enäm; vai selless `aigusess tämä enäm `piäsib Kod; lähme nüid, lapsed, muedu tuleb aŕjaga madu, siis meie enam ei `piase Pal; ta `peases veel õnnega Plt; ni̬i̬ saive poole engege `pääsme; ärä `pääsi ma kulli küüste vahelt Krk; riśtluie pääle `tuĺli vihm nigu üits plakin, aga sa‿s `pääse, sa pidit tegemä Puh; paremb ku inimene siist ilma vaevast ärä pääseb, ega siin midägi `võita ei ole; ku jo suureti̬i̬ pääle `väĺlä saad, siss olet `pääsnu Nõo; Nigu lumi läit́s, nii `pääsivä näĺläst Rõn; tu̬u̬kõrd tiä `päśsi külʔ nahatävveldäʔ Urv; tä nii jumalõst iks `ańti, et elugõ `päśsi Krl; repäń `päśsi jäl˽terhve nahaga `mõtsa Har; piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ vns Rõu; tuńnist päset, elät `iägiʔ (kui eluohtlikust olukorrast pääsed, elad ea lõpuni) vns Vas; Hää mi̬i̬ĺ, et ütskõrd `pässe timä tu̬u̬st vägüse viina`ju̬u̬misest Räp || millestki hoiduda õnnestuma si̬i̬ pääś `soldanist (sõduriks minemisest) Pst; ośt `väikese talo, sai perremehess, siss `päśsi kroonu päält Vas b. (retoorilistes hüüatustes) kus sa `pääsed, sa piäd tegemä Lüg; kus sa peased, peab minema Muh; öpiks ma mette seust `asja, aga kus sa pεεsed Käi; `Tehti ja `oĺti, kus sa engega `pääsid Hää; kus sa ikke ingegä peäsed Juu; eks ma pia kannatama, kus ma ike pääsen Amb; sa piäd `anma, egä `piäsi kohegi Kod; kus sa `piäsed, piäd siäl `seismä KJn

2. kuskile minna saama; mingisse tegevusse jõudma; osutab ka millegi toimumise võimalikkusele ei ole `pääsend Jumindalla, ei ole `aiga Kuu; `uksed õlid `kinni, minä ei `pääsendki `sinne `sisse Lüg; Mehed siis `rääkisivad, et kudagi ei `pääsi `surnega `õuest menema Jõh; emo (me ei) `pääsined `randa Vai; nii nobesti edasi äi pääse Vll; Nõnda kui `pääsvad, nõnda ristiku `peale `lähtvad (lammastest) Pöi; ma põle `kuskile peasn Muh; ega ma nende `ulka pääse; kust need `vargad `sisse `pääsid Mär; Kui `autu sii `kjõtsa tie piäl `vasta tulõb, siis obosõga `kõrva ei piäse Khn; nemad ei pääst sinna uue `aita Ris; ei pääsn änam minema HMd; `talve soab läbi, sui ei pease Rap; arakas sööb kana munad ää, kui ta pesa ligi peaseb Kos; ei piast obusega einamua ligigi, võta `iemalt jo muon `seĺga Amb; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; ta oli `terve suve `aige, ei pääst `käima; `seisav vesi - - `tiikis, ta sial ei pääse `joosma Ann; küll oli `kerge tunne, kui `jälle inimestesse `piasesin VMr; ega ta siis `aigest piast enamb `piastki kuhugille pahandust tegema Kad; siis pääseb kuhe näĺg või mõni äpardus majasse piltl Rak; si̬i̬‿o üks kõrvaline kõst, ei `piäsi `sinna `ükski Kod; neid `iiri oli ju paĺlu, igalt poolt nad `pääsivad `sisse Äks; `tähtsamad mehed olid praosti `ümmer, `rätsep ei `piasend ligi Plt; kui siist mägedest obene pääseb joosuga tulema, siis ärä enämb elu pääle `mõtle Puh; kui ma säält orust tulema `pääsi, siss ma joosi nii, et jala es putu maa `küĺge Nõo; `tammi `oĺli pää kinni jäänü, ei ole `alla päsnü Ote; puu om nigu rihapulga rian, sa‿i pääse `kostegi pu̬u̬ld `sisse (tihedast metsast) Rõn; tu nu̬u̬ŕ mõts om alt vällä laasit, nii et tuuĺ hästeʔ alt päsess, no˽nakasõ nu̬u̬˽kõvastõ kasuma; pu̬u̬t́ om täüś, ei päse˽let́i manuʔ Har; ma˽kat́i `kapstalooma˽kińniʔ - - et lumi es päse˽`sisse Rõu; lasnits `hiitü minnu ja võhl `päśsi tarõ pääle Vas

3. kusagilt lahti tulema `Ankur pääs [põhjast lahti] Kuu; [koodiga peksmisel] es tohi üitsütel ligi olla, et johup tu ku̬u̬t́ säält varre otsast päsemä, siss panet tõõsele pähä Kam; tuĺl suuŕ tuulõ vuhhahuss, uśs `päśsi käest ärʔ, nii maah oĺligiʔ Vas

4. (muud juhud) ei `pääse pääst ega `joua jalust, no sedä `üöldi niisuguse `aiglase inimese `kohta Kuu; temä ei pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi, ei tagasi (on saamatu) Nõo; ei jätä ta `kostki `võtmada, kost kätte päsess (puutub); mu˽silmäʔ ei˽selätä enämb, ma olõ jo˽vanass päsnüʔ (jäänud); pää om kumb, siss ku sa hädän olõt ja üttegi `ussõ päsemise ti̬i̬d ei leüäʔ Har; Ku˽tu̬u̬ halv sullõ tulõ, sõ̭ss sa˽timäst `mü̬ü̬dä ei päseʔ (ei õnnestu vältida), ti̬i̬˽sa mi‿sa˽ti̬i̬t Rõu; võhlul oĺl päsemäldä˽lugu (väljapääsmatu olukord), tarõ pääl oĺl lasnits, väläh oĺli˽piniʔ Vas

5. lahti ~ valla ~ vallale pääsema 1. mingist takistavast olukorrast või olekust vabanema kana `pääsis käest `lahti - - pani `juoksema kõhe Lüg; söńn `pääses `lautast `lahti Khk; lind pidi `lahti `pääsma Jaa; Jõgi on juba `lahti pääsnd, jooseb mis koliseb Pöi; `pääses `kohtu alt `lahti, teind end tohmiks Mar; lehmäd oo `lahti pääsn ja `kaevad `ühte teist Tõs; Ahunas `piäsis mut́i piält `lahti Khn; äke ei jäänud `kandu `kińni, ta `piases `lahti ja läks `jälle edasi Trm; üks täkk `piäsind `laśti, purussand tõese ruuna ärä Kod; lehm oli ketin, aga kudass ta nüid `valla om `pääsnu Trv; ku miu käe oless `valla `pääsnuva, mia oless maha sadanu Puh; no lita manu jooseva kõ̭ik külä peni kokku, kes `valla `pääseva, jooseva jälle Nõo; küll puĺl `mürrap, ku `valla päsep, mõne ärä pusep Kam; `paĺlo kõrtsimi̬i̬s `massi, et ta `soendist vallale `päśsi Võn; mul nakass si̬i̬ sõĺm joʔ vallalõ päsemä Har; Timä - - lubasi `kõ̭iki är˽tappaʔ, ku timä innõ˽vallalõ päsesiʔ Rõu; hummoguss oĺl kammits küĺmänüʔ, es päseʔ vallalõ Vas 2. avanema saab pää `suojast, siis `pääsevad `kiele `paulad `lahti Lüg; selle keele paelad `peasid nüid nõnna `lahti et Muh; siss `pääsi suu keegil `valla (hakati laulma) Hel; oss mu siĺmä ennembide `valla `pääsnuva, siss ma mitte ei oless `võtnu tedä `endäle mehess Nõo; soru `viina `nahka pańd, siss `päśsi jo˽poisil ki̬i̬ĺ vallalõ Har 3. algama, puhkema koest see jutt `lahti `pääsis Khk; Laste käest oli tuli `lahti pääsnd Pöi; kui tuli `lahti pääseb, ei siis ole änam aru ega `otsa Mär; [hobusel] `pouslak `kinni pant, kodun pääsess `valla Krk; kui tuli `valla `pääsi, siis läits, `paĺli nigu üits tulemeri Nõo; `pääsi tu̬u̬ muhk `valla, `naksi `ju̬u̬skma ja katte tu̬u̬ valu ärä Rõn; tuli `päśsi vallalõ, ni sai katussõlõ Lut; läbi pääsema midagi läbida võimalik olema; läbi mahtuma ei tiä, kuda säält (jõest) läbi `pääseb, trump on `katki mend Lüg; rägästikko jah, läbigi ei `pääse Vai; Nii tihe padrik, et sealt äi pääse änam uńt ega tońt läbi Pöi; kana ei pääsnd ka [aiast] läbi Vän; igalt puolt läbi ei piast VMr; kudass sa säält läbi `pääsit Krk; maja nuka man olliva suure ange, es `pääse obesega läbi Puh; täl om nii `väike mulk `jäetu, siist ei `pääse rot́t ei arak läbi Nõo; vabaaid, säält ei päse mitte kanapoig kah läbi, nu ossa litsuti kokku Ote; ma˽pia õks taast mulgust läbi päsemä Har; su̬u̬ seen om loosatuisi, kost `jalksi läbi ei päseʔ Räp; välja pääsema mingist kohast lahti saama `meie `lehma oli aja vahel ja inisi, ei `päässu `vällä VNg; kanatuol oli aseme all, sial oli redel ies, et `väĺla ei piast Amb; rabades on `lauka augud, kui inimene `piale lähäb, vajob `sisse, `väĺla ei `piase Sim; [vasikas] olli laudast `väĺlä pääsnu ja kõńds köögin oma `sõrgege just kui saabastege kõps, kõps Hel; latsen mia es püsi pütin, es saesa kotin, nigu ma käest `väĺlä `pääsi, nii `õkva panni minekut Nõo; ta˽pedi joʔ vangist `vällä päsemä, aig om jo˽täüś Har; vaśk `päśsi `vällä ilma pääle, `naati takah ajama Vas