[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kavete kavete Kam; kavv|ete, -õtõ Ran Nõokaugele, eemale siss `peĺgäb kui tuld, oiab kavvõtõ; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; ma ei näe nii kavete Kam Vrd kauede, kavetes, kavvõ, kavvõdade, kavvõtõhe
kavetes kavete|s Hls, ‑ss Krkkaugele, eemale olli kavetes vedäde Hls; ega ma kavetess ei lää Krk Vrd kauede, kavete
kraats kraat́s g kraat́si Hää Lai, kraadsi Nõo; kom kraatsiga Puh kraapimisvahend a. linaraats kraat́si pial kraat́siti nee `kukrad otsast ära Hää; lina kraat́s oli puust nigu sae, `ambad said `sisse `löödud Lai b. loomakamm obest kraatsitas kraatsiga Puh Vrd krats2, raats
kraet → kraad1
kraka, krakats kraka(-ts) JJn Pltkoiku oli üks kraka, kus ma magasin; puu`voodid olid, puukrakatsid JJn Vrd kraika
krakin → kragin
krants1 krants g `krantsi R(n -i Vai, krańts g `krańtsi IisR), krantsi Hi; krańts g kran(t)si, krań Jäm Ans(t)si spor u L, K(n kranśs VJg) I, krandsi Trv T(krantsi), krańdsi, krańtsi V(krańsi Lut); rańts g ran(t)si spor Sa Muh, rań(t)si spor L(ransi Tõs), KJn Kõp, ran(d)si Trv, rantsi Kse Trv Hls, rańdsi Urv; rants g rantsi Khk SJn; krańt g krańdi SJn, krandi Krk; rańt g rańdi SJn
1. pärg, vanik `Lapsed punusid omale `lillijest `krantsid pähä Kuu; puu`särgi `pääle `pandi krants Hlj; `kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä Lüg; `Surnule` tuadi `krańtsisi IisR; `tarvis tehä üks `krantsi ja `viia `surnuajale Vai; kut inime ära suri siis krańts `pandi `kirku üles Jäm; `lehtedest rańts `ümber pää Pha; Sarikud `püsti rańts ölal, mehed `ootavad `liiku Pöi; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; pruudil `olli leier ja krants `olle pεεs Phl; matuse `aegas tehässe `krantsisi kuuse `okstest ja pohla `lehtest Mar; küll seal paelu `rańtsa oli puusärgi peal Kse; jaani`lauba tegime või lilledest keigil lehmadel rańtsid `kaala; sibulad pannas ka `rańtsi; auvärati `kohta pańti ka rańtsid [pulmade ajal] Saa; ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; pruudil on krańts pias Hag; se on ikke krańts, mis linnast toovad, on pärg Juu; siis pidid `krańtsisi tegema pohla vartest pulma aaks JJn; `kantsled ja seinad ehitati `krańtsidega ää, kui `jutlust `pieti Koe; aud `pantse krańtside `sisse Kod; punuvad lilledest lille `rańta SJn; Me teeme kah randsi, kui matusasse lääme Trv; `tüt́rigu tõeva `liĺle, teevä `krańtse Ran; ta `tulli `velle `matma, oless võenu vellele `krańtsegi `tuvva Nõo; lauladamise `aigo oĺl [pruudil] mirdi krańts pään Kan; kingeva ilose krańdsi Räp|| pulmakomme käisid `krantsesi `tantsimas (pärast pulmi pulmamajas söömas-joomas) Phl; pruudi `krańtsi ~ pärga `lauldakse peast ää Mär; mängeti `krańtsi Kod; peräst pulmaõdagu lauldass tu̬u̬d krańtsi `laulu, tańtsitass krańts pääst ärʔ Kan
2. ring, rõngas, võru Oh mis ilus `krańtsiga `kutsikas IisR; kui kuul on rańts `ümber, siis kolme pääva pärast tuleb `alba `ilma Mus; Köik [hundid] oln `rantsis koos ja ulun; Öhed olid et pisiksed piilud ja teised olid nee suured ransid jääpardid Krj; `päike tarab, tuleb `kurja `ilma ‑ ‑ `päiksel on `seuke rańts `ümber Vll; Rabatud õled `pandi rihale `rantsi maha, vardaga virutati öle, viimane üüges `välja; Obused käisid rantsis `ömber rośsvärgi, kui obustega reht pekseti Pöi; Tegi omaste `oudade `ümber semendist krantsi Emm; mis mina mullu Muhus nägin, kana tegi `kakse `krantse `talle rhvl Käi; Vanad mehed ajasid habeme ära, ainult koonu alla jäi krants Phl; must koer, `valge rańts `ümmer kaela Tõs; melekas on aĺl lind, `valge krańts kaelas, võru `ümber kaela teisel Sim; krańsiga (sissetahutud õnarusega) hirs Lut
3. ringikujuline või ovaalne ese või esme osa a. paja alus suured jämed rantsid `keerdi `õlgest Muh; krants oli neljakandilene `seune puust raam; `katlal ju kerad-munad `perses, ta seisa majal `ühti kui rantsi peal Kse; krantsil oli neli puust `jälga all Käi; Pane [katlale] krants alla Rei; pajale `pańdi enne krańts `alla, oli õlest punutud Kei; tõsteti pada tule pialt krańsi `sise, sial oli ia kardulipudru `trampida Kad b. rattapöid ratta `krantsi sies on kedarad VNg; paned pöövad viistüki kogu, siis o `ratta rańts `valmis Khk; köveratest puudest `tehti [tuulikuratta] pööva rańts, neid `tehti kaks, teine `pandi `voodri langule `teise `küĺge Pöi; krehvi all on ratta krańts; on nihuksed koolutud krańsid, öhös tükkis kohe Juu; Kui õlid kran(d)sid valmis, siis pandi kõdarad kõige rummuga ühes sisse vai krants kõdarate peale Trm c. (vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal Jõh; esimäsel teĺjel one lakalise ja klopi vahel one raudvõru, kutsutasse krańts, siält one teĺje pulk läbi; krańtsi toed on eden ja taga; neĺjä teĺje õtsa `ümber on krańts, ei lahe ärä kuluda Kod Vrd krantsiraud d. alus, millel pöörleb tuuliku pea Kõige päält `tehti [hollandi veski] piaalune rańts `valmis. `Tehti kas kasund kõveratest puudest või `saeti `lankudest `välja - - Teine `sõuke sammu `tehti teise `pääle, pööri rańts Pöi; krandi pääl pää pöörap nõnda ku `tuulde pööratass Krk; `veśke krańts om ülevän, kelle pääl si kroonijagu käib, päävõĺl ja siivat, tu krańts kannab `kõiki; krańts om paĺgest tettu, `väĺlä lõegatu - - jakkõ `viisi kokku `pantu; krańts tetäss kolme `kõrdne; krandsi pääl om kaits suurt tala, tõene tõeseld pu̬u̬ld ratast. `tõisi puid om kah, nu̬u̬ kõik käevä krandsi pääl `ringi Ran Vrd krantsipuu, krents e. rangipadi – Aud Tor Rangi rańts oo õledest padi rangide siismisel küĺlel Tor f. kuljustega rihmkaelus täma obusel on kolm `paatert ehk `krantsi naśte rinnarahadest olnd Vig g. manisk rańts käib `rinde ies, rańts tehakse sammast `riidest Hag
4. kande-, tugipuu a. müürlatt – Muh Urv b. (laevas) saaling on niisugune rańts kus paelad `kindi `oidvad Khn 5. fig neljas sõrm – Rei Ls kuldkrants
krants2 krants g `krantsi R(n -i Vai; krańts VNg, g `krańtsi IisR), krantsi Emm Rei Iis; krańts Ris Krl Rõu Plv, g krań(t)si, krantsi Jäm Mar Tõs Vän Hää Hag Juu VJg(kranśs) I Ksi Plt spor T(g krandsi Ran Nõo), krańdsi Vas Se(krantsi); krańtš, kräntš Lei; rańts Tõs Vil, g ran(t)si Sa Kse Han(k-) M(randsi Krk), rań(t)si Mär Vän Tor KJn Har(g rańdsi); komp krańsim Trm
1. a. (valge kaelusega) segavereline koer; koeranimi `annan `krantsile `süia ka Lüg; `krantsi, älä tule `kallale Vai; Me `vetsime `eestele rantsi koera Kaa; kas rańts kisub ka Krj; rańts, ass Mär; mis sina aogud `aĺli `rańtsi rhvl Khn; Mõni, kis koeri ei salli, `ütleb iga koera kohta kuradi rańts Tor; kel on nisuke `valge võru `ümmer kaela, et on krańtskoer Hag; Jańtsil õlid koerad, üks õli Muri, tõene Krańts Kod; temä koeral on Rańts nimi KJn; Võta Rańts kah üten kui sa `karja lääd Trv; rańts kaalage koer sellel `panti Rańts nimi Krk; meil ei ole Krandsi nimelist peni ollu Nõo; muidõ Rańts lät́s mi piniga purõlõmma Har; kaŕä pini ‑ ‑ krańtsist timmä `kutstass Se; krant́š `kargass kodõpuole Lei b. fig (pillamisest, raiskamisest) Kaua krantsil vorst kaelas seisab Lai; kas krandsil saesap voŕst kavva kaalan, ärä sü̬ü̬b Nõo; Saisa‿i krantsil vorst kaalah Vas| (õiglasest karistusest) krańsil krańsi palk VJg; tu̬u̬ krańts sai oma krandsi palga kätte Ran| ma olõ ku katõ talo krańts Plv; ta um katõ perre krańts Rõu| Ää laps, saba kaks, ända vaja, valmis krants (naljatav tänu lapsele) Hää
2. pej (häbematust, üleannetust inimesest) Kuda sa `ninda krants võid `õlla Jõh; sina va rańts oma tegudega Vll; sa oled vööra krants (võõra vastu häbematu); Poiss aa üleküla krants Emm; See laps on jüst kut krants, äi tema koge mitte `vöörud ka Rei; paha laps ‑ ‑ õpid just‿ku va krantsiks Mar; Rants, augu metsa poole (öeld lärmitsejale) Mih; viimane krańts (kelm) Trm; eks ta ike, krańts, eksitand ää tüdruku Ksi; sa äbemata krańts Ris; si̬i̬ kaŕjapoiss one üks krańts, ei oia eläjid Kod; igavene krańts (mees), jät́tis `maksmata Plt; vana krańts, `tihkat sa vi̬i̬l siiä `tulla Ran; äbi periss kõnelda, serände vana krańts Nõo; Ka‿kos krańts om saiatüḱü˽käńgä `sisse korjanuʔ (lapsest) Urv; Kiä sääräne koir meherõibõʔ oĺl, toolõ `üĺti kah, et ah sa vana igävene krańts Har; Sa igävene krants, mis maʔ sukaʔ piä tegemä Vas; sai katś nädälet (aresti) krańdsi `ütlemise i̬i̬st; oi˽sä krańts ~ pini Se
3. üleannetus, kelmus, vallatus – Aud Hää Krk ole iki inimen kah, ärä `rantsi tegem akade Krk
krapats1 krapat́s tragi, kärmas krapat́s um kärmäss inemine, maʔ ka‿ks olõ, mul lää ka˽kõ̭iḱ ruttu Rõu
krapats2 krapa|tsg -tsi (algeline pill) Krapats, see õli neske küna moodi asi, aga õtsad õlid lahtised. Jäme niit õli keskpaigast kahe kõrdselt ümber köidetud ja peenike pulk õli seal niidi vahel ‑ ‑ ja siis näpudega lasti üle selle pulga õtsa käia, siis võis tantsu takti lüia. Pulga teine õts käis vasta krapatsi põhja, siis seda krõbistati; Seda kärri ja krapatsid on klaperjahtidel tarvitatud jäneste metsast `väĺja koĺlitamisest Trm
krats1 kratsg kratsi u Hisügelised kratsi salv vöi `söölese salv, all, `määrida inimesde ihu `pääle Emm; kratsi töbi on `külge akkav aigos Käi Vrd kräts1
krats2 krat́s g krat́si linaraats – Tor Vrd kraats, kratso, kräts2, rats
krauts krautsrätsep – Lut
kravat (variante) kravat, kravat́, krava·tt, kraavat, kraavat́, kroava(t), krahvat́, karavat́, karavat́ka, kraba·tt, krabat́, kraabat, krapat́, `kraavańt, kravańt, kraevańt, krovat(-i) seina külge ehitatud lavats, pukkidele või pinkidele tehtud ase tien kravadi ülesse ka VNg; `ennemast õlid krava·ttid, nüüd on raud`vuoded Jõh; `seinä `külge `tehti `vuode, `kolme `sambaga, se oli krovat Vai; kroava põhi oli puuroam, `õĺgedega punutud Kei; kraba·tt oli pukkide pial, kraba·ttis magati Kos; ühejalaga kravat́, sie oli seina külles Sim; kravatil ei õle kõrislaudu, õtslavvad on küll; eks ta lesi kravatin Kod; kraavatitesse tuleb uut `põhku `panna Plt; Karjatse magasive kravati pääl Trv; paari`rahvil olli sängi, poesi ja `tüt́rigu magasiva kravatin Nõo; kravat́ pukke pääl, tõne otsa laud `jalgu pu̬u̬l, tõne pää pu̬u̬l, olõʔ sisen San; vanast `maati kravatidõ pääl Kan; latsõ ja `tüt́rigu `lamssi krabadi pääle magama Har; vanahn rehetarõn oĺl nulgahn õ̭ks krabat́ Rõu; Ma `vissi mütsü kravatihe Se|| lehmasõim – Puh Ote Lehmä kravati tuleva üless `tõsta Puh|| õlgkott pane tu krahvat́t siia `säńgu San

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur