[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

kavete kavete Kam; kavv|ete, -õtõ Ran Nõo kaugele, eemale siss `peĺgäb kui tuld, oiab kavvõtõ; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; ma ei näe nii kavete Kam Vrd kauede, kavetes, kavvõ, kavvõdade, kavvõtõhe
kavetes kavete|s Hls, -ss Krk kaugele, eemale olli kavetes vedäde Hls; ega ma kavetess ei lää Krk Vrd kauede, kavete
kraats kraat́s g kraat́si Hää Lai, kraadsi Nõo; kom kraatsiga Puh kraapimisvahend a. linaraats kraat́si pial kraat́siti nee `kukrad otsast ära Hää; lina kraat́s oli puust nigu sae, `ambad said `sisse `löödud Lai b. loomakamm obest kraatsitas kraatsiga Puh Vrd krats2, raats
kraetkraad1
kraka, krakats kraka(-ts) JJn Plt koiku oli üks kraka, kus ma magasin; puu`voodid olid, puukrakatsid JJn Vrd kraika
krants1 krants g `krantsi R(n -i Vai, krańts g `krańtsi IisR), krantsi Hi; krańts g kran(t)si, krań(t)si Jäm Ans spor u L, K(n kranśs VJg) I, krandsi Trv T(krantsi), krańdsi, krańtsi V(krańsi Lut); rańts g ran(t)si spor Sa Muh, rań(t)si spor L(ransi Tõs), KJn Kõp, ran(d)si Trv, rantsi Kse Trv Hls, rańdsi Urv; rants g rantsi Khk SJn; krańt g krańdi SJn, krandi Krk; rańt g rańdi SJn
1. pärg, vanik `Lapsed punusid omale `lillijest `krantsid pähä Kuu; puu`särgi `pääle `pandi krants Hlj; `kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä Lüg; `Surnule` tuadi `krańtsisi IisR; `tarvis tehä üks `krantsi ja `viia `surnuajale Vai; kut inime ära suri siis krańts `pandi `kirku üles Jäm; `lehtedest rańts `ümber pää Pha; Sarikud `püsti rańts ölal, mehed `ootavad `liiku Pöi; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; pruudil `olli leier ja krants `olle pεεs Phl; matuse `aegas tehässe `krantsisi kuuse `okstest ja pohla `lehtest Mar; küll seal paelu `rańtsa oli puusärgi peal Kse; jaani`lauba tegime või lilledest keigil lehmadel rańtsid `kaala; sibulad pannas ka `rańtsi; auvärati `kohta pańti ka rańtsid [pulmade ajal] Saa; ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; pruudil on krańts pias Hag; se on ikke krańts, mis linnast toovad, on pärg Juu; siis pidid `krańtsisi tegema pohla vartest pulma aaks JJn; `kantsled ja seinad ehitati `krańtsidega ää, kui `jutlust `pieti Koe; aud `pantse krańtside `sisse Kod; punuvad lilledest lille `rańta SJn; Me teeme kah randsi, kui matusasse lääme Trv; `tüt́rigu tõeva `liĺle, teevä `krańtse Ran; ta `tulli `velle `matma, oless võenu vellele `krańtsegi `tuvva Nõo; lauladamise `aigo oĺl [pruudil] mirdi krańts pään Kan; kingeva ilose krańdsi Räp || pulmakomme käisid `krantsesi `tantsimas (pärast pulmi pulmamajas söömas-joomas) Phl; pruudi `krańtsi ~ pärga `lauldakse peast ää Mär; mängeti `krańtsi Kod; peräst pulmaõdagu lauldass tu̬u̬d krańtsi `laulu, tańtsitass krańts pääst ärʔ Kan
2. ring, rõngas, võru Oh mis ilus `krańtsiga `kutsikas IisR; kui kuul on rańts `ümber, siis kolme pääva pärast tuleb `alba `ilma Mus; Köik [hundid] oln `rantsis koos ja ulun; Öhed olid et pisiksed piilud ja teised olid nee suured ransid jääpardid Krj; `päike tarab, tuleb `kurja `ilma - - `päiksel on `seuke rańts `ümber Vll; Rabatud õled `pandi rihale `rantsi maha, vardaga virutati öle, viimane üüges `välja; Obused käisid rantsis `ömber rośsvärgi, kui obustega reht pekseti Pöi; Tegi omaste `oudade `ümber semendist krantsi Emm; mis mina mullu Muhus nägin, kana tegi `kakse `krantse `talle rhvl Käi; Vanad mehed ajasid habeme ära, ainult koonu alla jäi krants Phl; must koer, `valge rańts `ümmer kaela Tõs; melekas on aĺl lind, `valge krańts kaelas, võru `ümber kaela teisel Sim; krańsiga (sissetahutud õnarusega) hirs Lut
3. ringikujuline või ovaalne ese või esme osa a. paja alus suured jämed rantsid `keerdi `õlgest Muh; krants oli neljakandilene `seune puust raam; `katlal ju kerad-munad `perses, ta seisa majal `ühti kui rantsi peal Kse; krantsil oli neli puust `jälga all Käi; Pane [katlale] krants alla Rei; pajale `pańdi enne krańts `alla, oli õlest punutud Kei; tõsteti pada tule pialt krańsi `sise, sial oli ia kardulipudru `trampida Kad b. rattapöid ratta `krantsi sies on kedarad VNg; paned pöövad viistüki kogu, siis o `ratta rańts `valmis Khk; köveratest puudest `tehti [tuulikuratta] pööva rańts, neid `tehti kaks, teine `pandi `voodri langule `teise `küĺge Pöi; krehvi all on ratta krańts; on nihuksed koolutud krańsid, öhös tükkis kohe Juu; Kui õlid kran(d)sid valmis, siis pandi kõdarad kõige rummuga ühes sisse vai krants kõdarate peale Trm c. (vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal Jõh; esimäsel teĺjel one lakalise ja klopi vahel one raudvõru, kutsutasse krańts, siält one teĺje pulk läbi; krańtsi toed on eden ja taga; neĺjä teĺje õtsa `ümber on krańts, ei lahe ärä kuluda Kod Vrd krantsiraud d. alus, millel pöörleb tuuliku pea Kõige päält `tehti [hollandi veski] piaalune rańts `valmis. `Tehti kas kasund kõveratest puudest või `saeti `lankudest `välja - - Teine `sõuke sammu `tehti teise `pääle, pööri rańts Pöi; krandi pääl pää pöörap nõnda ku `tuulde pööratass Krk; `veśke krańts om ülevän, kelle pääl si kroonijagu käib, päävõĺl ja siivat, tu krańts kannab `kõiki; krańts om paĺgest tettu, `väĺlä lõegatu - - jakkõ `viisi kokku `pantu; krańts tetäss kolme `kõrdne; krandsi pääl om kaits suurt tala, tõene tõeseld pu̬u̬ld ratast. `tõisi puid om kah, nu̬u̬ kõik käevä krandsi pääl `ringi Ran Vrd krantsipuu, krents e. rangipadi – Aud Tor Rangi rańts oo õledest padi rangide siismisel küĺlel Tor f. kuljustega rihmkaelus täma obusel on kolm `paatert ehk `krantsi naśte rinnarahadest olnd Vig g. manisk rańts käib `rinde ies, rańts tehakse sammast `riidest Hag
4. kande-, tugipuu a. müürlatt – Muh Urv b. (laevas) saaling on niisugune rańts kus paelad `kindi `oidvad Khn
5. fig neljas sõrm – Rei Ls kuldkrants
krants2 krants g `krantsi R(n -i Vai; krańts VNg, g `krańtsi IisR), krantsi Emm Rei Iis; krańts Ris Krl Rõu Plv, g krań(t)si, krantsi Jäm Mar Tõs Vän Hää Hag Juu VJg(kranśs) I Ksi Plt spor T(g krandsi Ran Nõo), krańdsi Vas Se(krantsi); krańtš, kräntš Lei; rańts Tõs Vil, g ran(t)si Sa Kse Han(k-) M(randsi Krk), rań(t)si Mär Vän Tor KJn Har(g rańdsi); komp krańsim Trm
1. a. (valge kaelusega) segavereline koer; koeranimi `annan `krantsile `süia ka Lüg; `krantsi, älä tule `kallale Vai; Me `vetsime `eestele rantsi koera Kaa; kas rańts kisub ka Krj; rańts, ass Mär; mis sina aogud `aĺli `rańtsi rhvl Khn; Mõni, kis koeri ei salli, `ütleb iga koera kohta kuradi rańts Tor; kel on nisuke `valge võru `ümmer kaela, et on krańtskoer Hag; Jańtsil õlid koerad, üks õli Muri, tõene Krańts Kod; temä koeral on Rańts nimi KJn; Võta Rańts kah üten kui sa `karja lääd Trv; rańts kaalage koer sellel `panti Rańts nimi Krk; meil ei ole Krandsi nimelist peni ollu Nõo; muidõ Rańts lät́s mi piniga purõlõmma Har; kaŕä pini - - krańtsist timmä `kutstass Se; krant́š `kargass kodõpuole Lei b. fig (pillamisest, raiskamisest) Kaua krantsil vorst kaelas seisab Lai; kas krandsil saesap voŕst kavva kaalan, ärä sü̬ü̬b Nõo; Saisa‿i krantsil vorst kaalah Vas | (õiglasest karistusest) krańsil krańsi palk VJg; tu̬u̬ krańts sai oma krandsi palga kätte Ran | ma olõ ku katõ talo krańts Plv; ta um katõ perre krańts Rõu | Ää laps, saba kaks, ända vaja, valmis krants (naljatav tänu lapsele) Hää
2. pej (häbematust, üleannetust inimesest) Kuda sa `ninda krants võid `õlla Jõh; sina va rańts oma tegudega Vll; sa oled vööra krants (võõra vastu häbematu); Poiss aa üleküla krants Emm; See laps on jüst kut krants, äi tema koge mitte `vöörud ka Rei; paha laps - - õpid just‿ku va krantsiks Mar; Rants, augu metsa poole (öeld lärmitsejale) Mih; viimane krańts (kelm) Trm; eks ta ike, krańts, eksitand ää tüdruku Ksi; sa äbemata krańts Ris; si̬i̬ kaŕjapoiss one üks krańts, ei oia eläjid Kod; igavene krańts (mees), jät́tis `maksmata Plt; vana krańts, `tihkat sa vi̬i̬l siiä `tulla Ran; äbi periss kõnelda, serände vana krańts Nõo; Ka‿kos krańts om saiatüḱü˽käńgä `sisse korjanuʔ (lapsest) Urv; Kiä sääräne koir meherõibõʔ oĺl, toolõ `üĺti kah, et ah sa vana igävene krańts Har; Sa igävene krants, mis maʔ sukaʔ piä tegemä Vas; sai katś nädälet (aresti) krańdsi `ütlemise i̬i̬st; oi˽sä krańts ~ pini Se
3. üleannetus, kelmus, vallatus – Aud Hää Krk ole iki inimen kah, ärä `rantsi tegem akade Krk
krapats1 krapat́s tragi, kärmas krapat́s um kärmäss inemine, maʔ ka‿ks olõ, mul lää ka˽kõ̭iḱ ruttu Rõu
krapats2 krapa|ts g -tsi (algeline pill) Krapats, see õli neske küna moodi asi, aga õtsad õlid lahtised. Jäme niit õli keskpaigast kahe kõrdselt ümber köidetud ja peenike pulk õli seal niidi vahel - - ja siis näpudega lasti üle selle pulga õtsa käia, siis võis tantsu takti lüia. Pulga teine õts käis vasta krapatsi põhja, siis seda krõbistati; Seda kärri ja krapatsid on klaperjahtidel tarvitatud jäneste metsast `väĺja koĺlitamisest Trm
krats1 krats g kratsi u Hi sügelised kratsi salv vöi `söölese salv, all, `määrida inimesde ihu `pääle Emm; kratsi töbi on `külge akkav aigos Käi Vrd kräts1
krats2 krat́s g krat́si linaraats – Tor Vrd kraats, kratso, kräts2, rats
krauts krauts rätsep – Lut
kravat (variante) kravat, kravat́, krava·tt, kraavat, kraavat́, kroava(t), krahvat́, karavat́, karavat́ka, kraba·tt, krabat́, kraabat, krapat́, `kraavańt, kravańt, kraevańt, krovat(-i) seina külge ehitatud lavats, pukkidele või pinkidele tehtud ase tien kravadi ülesse ka VNg; `ennemast õlid krava·ttid, nüüd on raud`vuoded Jõh; `seinä `külge `tehti `vuode, `kolme `sambaga, se oli krovat Vai; kroava põhi oli puuroam, `õĺgedega punutud Kei; kraba·tt oli pukkide pial, kraba·ttis magati Kos; ühejalaga kravat́, sie oli seina külles Sim; kravatil ei õle kõrislaudu, õtslavvad on küll; eks ta lesi kravatin Kod; kraavatitesse tuleb uut `põhku `panna Plt; Karjatse magasive kravati pääl Trv; paari`rahvil olli sängi, poesi ja `tüt́rigu magasiva kravatin Nõo; kravat́ pukke pääl, tõne otsa laud `jalgu pu̬u̬l, tõne pää pu̬u̬l, olõʔ sisen San; vanast `maati kravatidõ pääl Kan; latsõ ja `tüt́rigu `lamssi krabadi pääle magama Har; vanahn rehetarõn oĺl nulgahn õ̭ks krabat́ Rõu; Ma `vissi mütsü kravatihe Se || lehmasõim – Puh Ote Lehmä kravati tuleva üless `tõsta Puh || õlgkott pane tu krahvat́t siia `säńgu San
kõrvets kõrvets Vil, g -e Pöi Muh Mar Kul Vig(-rb-) Trm M, -i Mih(-rb-) Aud Saa Pst/-t́s/
1. (kõrvetavalt) palav, kuum et ta‿nd (ta nüüd) sehake kõrvets änäm ei ole (ilmast) Vil
2. (päikesest johtuv) a. kuumus, põud Selle kõrvetseg ei massa kapustid valade Hls b. (eha)puna kõrvets lähäb päävä veeriku aeg üle `taeva; Kui kõrvets (punased pilved) üle taeva lähäb, siis lähävad ilmad kuivale Vil
3. pl kõrvetised mul akkavad kõrvetsed `köima Muh; kõrbetsed `rendos, [siis] oo vahel na kibe `rendos Vig; kõrvetsed käevad ülesse, [võta] soodavett ja `kriiti `sisse; kui röhetsed akkavad tulema, sis on kõrvetsed läbi Vän; kõrvetsed käivad, piab soodad `võtma Trm; Kui kõht `aige om, siss käüve kõrvetsi Pst; kõrvets rinnun, tuleb vaśt mõnest söögist; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen om Hls; `ri̬i̬ti `võetse siis ku kõrvetse om, üits supilusiku täis kuivalt, kõrrage Krk || kurguhaigus kõrvetsed oo `kurkus sui palavaga ja talve küĺmaga Tor; kurgun om kõrvets Krk Vrd kõrvetis
Vrd kõrvetus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur