[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

korpaline `korpali|ne g -se krobedakooreline `korpalised `männid; `korpaline kask Lüg Vrd korpline

kõrvaline kõrvali|ne Lüg/`k-/ Pöi Mär Kse Hää Saa Jür spor Jä ViK, I KJn Vil Hls Krk TLä San, -le|ne Muh spor L(-rb- Mar Vän), HMd Juu JMd Äks Ksi VlPõ, körvali|ne Sa Rei, -le|ne Emm Käi, `korvali|ne Kuu Hlj VNg Vai, g -se; kõrvali|ne g -tse Har VId(-dse Rõu; -nõ g -sõ Räp); kõrvalõni Krl
1. teisejärguline, ebaoluline, vähetähtis mida sa `räägid `ilma`aigu `nõnda `kõrvalist juttu, mida `tarvis ei õle Lüg; se on `korvaline `asja, se pane `vällä, ei sedä saa `jalgos pidä Vai; see körvaline asi, mis seda maksab `meeles pidada Khk; see oo kõrvalene töö, mis vallali inimesed tegavad, põle mette `meistri töö Muh; muidu on ikka jalg [öeldud], teised on körvalest sönad Käi; see oo kõrvalene asi, põle `tähtis Tõs; sie on kõrvalene tüö, sie jääb `seisma Ris; kõrvalest (kergemad) `aigused on pidama `pandud HMd; mõni riist on kõrvalisess jäänu, enämb ei tarvitada Ran; Mari elänu suvilisega, `endä mi̬i̬s ollu kõrvaline asi Nõo; taa kõrvaline asi, panõ kõrvalõ Se || kõrval-, lisa- tegin nihukest kõrvalest tööd koa natuke, siis sain koa mõne seńdi Juu; Ega see tuulik üksi põleks elatanud, sul pidi ikke kõrvaline töö kua seal kõrval õlema Trm; vanast `leotedi `ernit libedaga - - lippe ei anna söögile midägi kõrvalist mekki Nõo; mis puul `piśtü maa `sisse lätt, tu̬u̬ om tiiŕ, tõsõ omma kõrvalitse juurõʔ Har; `Kreit́svaĺt ańd kah tähtraamatit `väĺlä - - sellega oĺl sõ̭s `tohtreherräl kõrvaline teenistüss Räp
2. asjaga mitteseotud, asjasse mittepuutuv ranna`töölistele oli `antud natine `soola ka, körvalistel pole `saaja midad Khk; Ma ole seal tükkis kõrvaline inimene Pöi; üks kõrbaline jutt olnd, et see sedasi oo Mar; Mina olin nende tülis `oopis kõrvaline Jür; kõrvaline asi, si minusse ei puudu Trm; teeb kõrvalest tööd, oma aśsad kõik loga laga Plt; mis sa säänest juttu ajat, tuu um kõrvalõni asi Krl; kõrvaline rahvass nägi, timä taht sinno pilgada Se
3. (käidavast paigast) eemal asuv, kõrvale jääv see üks körvaline mets, sääl εp kei loomad Khk; va tühi körvalene nurk Emm; kõrvaline koht, ei `oska sõnna `minna Mär; [läksime] kõrvalesi `teesi kaada, karjami kaada Tõs; kõrvalesed teed lähvad `auklesese Tor; `ot́sisin kõrvalesi `teesi, tulin jõest üle et jää kärises `mitmes `kohtas HMd; sie kõrvalene koht, kus ta elab JMd; kõrvalise kõha piäl kasvab pitk rohi; kõrvaliss ti̬i̬d käedässe `rohkem mõni kõrd ku suurt ti̬i̬d Kod; see [hauakoht jões] ei old jooksu koht, see oli kõrvaline koht Lai; Lapsepesu vesi visätasse `kuśkile `siukse kõrvalise koha piäle, kas `lauta või `kuśkile, kus ta jalus põle KJn; kes (kõrtsimees) `olli `rohkemb `käidävä kotusse pääl, maśs rohkemb `renti, aga kes kõrvalitse kotusse pääl, maśs vähämb Ran; kõrvaline hoone kõrvalhoone siin olivad elumajad ja `korvalised `uoned, `kaevud, `keldrid Hlj; kõrvalisi `u̬u̬nit om ka, ait, laut, rehe, sann Krk; kui üt́s ooneʔ om eräl, kõrval tu om kõrvalõni oonõʔ Krl Vrd kõrvaldane
4. a. majuline; pops, saunik körvaline inimine [talus] Khk; vabanik ehk körvaline inimene Rei; `teenija ja kõrvalene inime oo sii peres Tor; kõrvaline talu `kambres elas või ise paigas - - kutsuti kõrvalisess ja popsiss Saa; ta on teese juures kõrvalisest (kaaselanik) Trm; kõrvalistel `oĺid kah obesed, lehmäd ja `lammad; Mõnes talus `oĺlid `mitmed kõrvalised KJn; kehvä inimese õigati kõrvalise, käüsiv talu tühün, sai mõne kübene kardule maad Hls || naaber kõrvaline, nüid kutsuvad `naaber, `nüitse `keeli Äks; kõrvaline talo (naabertalu) Se b. käealune, abiline ta‿p saa omale töö körvalist `kuskilt, teised ep saa `ükskid nii `äästi ning nobest Khk; vanass õli küläl kolm karjuss, vana karjus sae palga, siis võtt liigkarjusse ja kõrvaline õli vi̬i̬l kolmas; kõrvaline õli siält taluss, kosa kaŕjuss ü̬ü̬d õli Kod; pääkaŕussõl ja öüd́sivanõmbal oĺl iks kõrvaline kah, üt́s abiline Plv; ma võti kat́s mi̬i̬st küläst kõrvaliisi (tunnistajaks) Se c. pruuttüdruk ruut́ vöttas vakast [anded] käde, `andas körvalise käde Khk; rikkamal pruudil oli ikka `rohkem pruudi körvalisi Pha d. kontvõõras (pulmas) üks võeras kõrvalene tuleb koa `ulka, põle ta kutsutud ega Juu; sajah õ̭ks omma kõrvaliseʔ; kõrvaline rahvaśs, `minke `vällä Se || kõrvalene laps (vallaslaps) PJg
Vrd kõrvmanõ
5. leivakõrvane, põhitoidu lisa kui `kõrvalist on, siis kulub `leiba vähemb Lüg; Silk oli kartuli kõrvaline ja kartul silgu kõrvane Tõs; `Piimä egä muud kõrvalist põlnud, siga es saa änäm pidädä Vil; `kuiva `leiba ei või `pruuki, ange midägi kõrvalist kah San; [pudrule] tet́ti kõrvaline (kaste) ka ja oĺl hää; mi jo inne kõ̭nõlim, mis `kartoli kõrvaline oĺl Plv; [ajujahil] ajajilõ `ańti `viina juvvaʔ - - `leibä ja heeringet `ańti kõrvalisõst Räp || sü̬ü̬m‿ajas keedeti soolast `putru, levä kõrvalist `putru Hls
6. soast ülejäänud lõimelõngad sügisesel `kangal oli kõrvaline kõrvas veel; [kui lõim] ei `mahtund `suasse, jäi teisele `poole kõrvaline `kõrva - - jääb [lõime]paku `piale rippuma, pärast saab ära tarvitata JJn Vrd kõrvaldane
Vrd kõrvane, kõrvuline1