[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

aru2 ar|u (-o) hrv R, eP hrv eL (sag liitsõnades ja kohanimedes)

1. aru, kõrgem, kuivem maa (hrl heina- või karjamaa, harvemini põllumaa) Siin `Püssi arus - - õli üks [puu] maas Lüg; aru on `paema, õhuke `pinnas pääl Vai; `Raiusi omale arust möned `koormad kadakid Pöi; sead võivad vahel aru varal koa `olla (karjamaalt toitu otsida) Muh; karjane lähab arusse Rid; tuul pöörnd `Ärgema aru `peale PJg; oli suur ärja karjane, iga sui oli `ärgadega linna arus, sial oli suur mets Jür; kos `põldu võis arida see oli aru - - soo oli vahepial Äks; aru pial kasvab `jälle lips`eina Plt; ku iluse aru lehese [siis seisab viht hea] Krk Vrd aru|maa

2. = aru|hein aru on tiht ein Kos

hing|pakki -pakki Jäm Khk Jaa Pöi Muh Mär Khn SJn
1. hingetuks, [võtab] hingamise kinni Ma‿s vöind kodagid esiti [sauna] `sisse `minna mette, [leil] löi mind kohe ingpakki; ta köhib nii `kangest, et jääb üsna ingpakki Jaa; ma `joosin `kangesti ing pakki Mär Vrd hing|pahki, hing|pahku, hing|pakile, hing|pakku, hing|puhku, hing|puhussilõ
2. suure pingutusega, hädavaevu Vihm `tuĺli `peale, aga meie saeme loo veel ingpakki enne ülesse SJn

kadaka|puu luda sie oli kadaka puust `tehtü Vai; kadaga puust `lähkrid `tehti ühekora; paadi pukid tehti ikka kadaga puust Khk; meitel oli koa (pudru)mänd, kadaga puust oli, aralene Kir; peris kuietolline saepakk old kadaga puu Tor; piimariistaks on lepapuu ja kadakapuu kõige paremad Kad; kadakid ei ole `saada, kadakapuid oli vähä Äks Vrd kadajapuu

kodar kodar g -a Hlj IisR eP(-as spor L, Nis Kei Juu; g -i Khk Vll); kõdar RId I M(g -e Hls Hel) Ran Nõo Kam Ote, kedar Kuu VNg Vai, g -a; kõtar, -ŕ g kõdar|a, -õ spor T, V
1. a. rummu ja pöida ühendav ratta osa tien `vankri kõdaruid, ühel rattal on `kümme kõdara; `ilma kõdaratta ei käi rattas `ümber; minu vokkil on kakstõist rattakõdara Lüg; kõdarad on `rummu sies ja `pöiest `õtsad läbi Jõh; purutas rattal kodarad sihest `välja Khk; Kodarad `tehti löhut tamme puust, voadati nönda vähe `sitkem tüü ots koa Pöi; kümme kodarad o [vokil] `rummus Muh; kui kodarad on `aukudesse `sisse `löödud siis saab `saetud kase plangust kõber pöid Rid; ratta kodaras; kodarapesa kus kodarad `sesse pannasse, `vankrel ja reel Mar; `Tammedest ja saardest tehässe `vankre kodarud Vig; räsas rattal kodarad `viltu; `liiga `sirged kodarad, oo nigelad rattad Mih; pihelgast teevad `vankre kodarid Vän; jalgratta kodarid ma‿i jõua kohe lugedagi Saa; rattal on kümme kodarast ja viis `pöida Ris; kodarad `tehti tamme, soare ehk pihelga puust Nis; kui mäält oli `alla `minna, panid ikke puu `kaika kodarate vahele Juu; tammest `tehti kodarad, kui `tamme ei old, siis `tehti pihlakast VMr; kodara kael, sie osa kodarast, mis pöia ehk rummu `sisse lähäb VJg; ratta kõdarad on soarest Trm; vanass pilgati `üste tüdrikud [kes ketras pikaldaselt]: kõdarid loetasse Kod; `tehti kodarad `vaĺmis, `pańdi kruupingi vahele, ööveldati ilusast ära. teine ots `tehti kańdiline, mis rummu `sisse käis Lai; üks kodara ots on pöia, teene rummu sehes Ksi; Ratta kõdare laulav tiiskanti, u̬u̬nen ärh kujunu Pst; pää mõttit täüs nagu rattarumm kõdarit Krk; kõdarad `lü̬ü̬di enne rummu `sisse ja sis pövväd `otsa Ran; `päätmine om ku `aetass vanale rummule `vastse kõdara `sisse Nõo; müis [saariku] ärä, ratta meeśtele kõdariss Kam; mõnikõrd om mõni kõtaŕ kohe `külge puttõnu, siss om `kat́ski löönu˽kõdarõ San; kõdarõ `olli õks saarõ vai tammõ puust, tu̬u̬ oĺl kõva Urv; ratta mudura `ümbre omma kõdarõʔ, kõdarõidõ otsaʔ mudura sisen Har; noʔ umma˽`vankri tsõõri˽`kümne kõdarõgaʔ, a vanast oĺli˽`katsõgaʔ Rõu; ratta naba `sisse lät́sivä nu˽kõdara otsaʔ, kõdardõ `otsa lät́si˽pövväʔ Plv; Kodaraʔ omma peenkese treitü puupulgaʔ Vas; tsõõŕil om ruḿm ja siss ommaʔ rummi küleh kõdaraʔ, kõiḱ nii `ümbre tsõõŕi `pistüʔ Se || fig (rutust) küll ta nüid `leikab irmu pärast, tal on justku kodarad all Koe; nüid on kõdarad sel mehel taga Trm || (puudulikust mõistusest) täl om kõdara pään segi `lännuva Nõo b. kaelaraha osa va katariina suur õbe rupl oli, kodarad olid `ääri möödä, kahed kodarad olid Vig; rahad olid [naistel] `kaelas, kodaratega rahad, mõned olid kahe kodaratega, kodarad olid `seoksed pulgad, rahale `ümmer `pandud Mih
2. tuuliku ülekanderatta pulgad `laskes `värkli kodarad puruks, tammest `värkel Vll; `värtli kodarad Rei
3. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel (saanil, kelgul) `enne vanad `rahvas tegiväd `neljä kõdaraga, läks kaheksa kõdara, nüüd tehässe `viie kõdaraga regi Lüg; saani kõdarad, nagu riel, ainult `tõisel on `puused, `tõisel `raudased Jõh; pakkode sees on [ree] kodarad Emm; kodara otsad olid kaustast läbi Mär; kaustad köivad kodarate `peale Kse; kodarad `tehti tammest, see oo ea kõba Mih; ree kodarad köivad jalaste `sisse, kodarate otsa köivad sugarad Tõs; [palgiveokelgul] kaks raud kodarast Nis; enne on jalased, siis lüiakse kodarad sisse, siis pannakse kaustad peale Juu; [ree] kodara `kõrgus sai iest võtta ikke, oli kümme `toĺli VMr; `riele tarvis uvved kõdarad `panna Iis; inimesed kardivad, et ruoste süöb kodara kaelad ära ja regi laguneb ära Trm; kolme kõdaraga tehässe kelk ja sõedoregi, peris su̬u̬red reed on viie kõdaraga Kod; [kelgud] `tehti kolme kodaraga, pani nööriku `külge ja vedas Lai; kõdara tetäss saare puust Trv; mes üle paenatuse `küindusi, toda kutsuti kõdara pää Nõo; kõdarõ omma˽`pistu jalasõ seen, tõnõ ots om semmivitsa küllen Urv; kõdarõʔ [tehti] kuivast puust. kõdarõ olli lapiguʔ Har; saani kõdaraʔ oĺliva pikembä ku ri̬i̬ kõdaraʔ Räp; rii kõtaŕ, edimät́se kõdaraʔ Se
4. hrl pl, fig jalg Tulist sinu kõdarad, ei `liigu `paigast, kas vai kisenda kõri `lõhki Lüg; siul on vel üväd kedarad ka `miska käid Vai; `kaikaga kodarate `pihta anda Khk; `Voata et sa‿p jää kodarid pidi vahele mitte Pöi; Läks naa‿t kodarad vilkusid Emm; korista oma kodarad, kasi minema PJg; `ańdis `kaikaga teesele `mööda kõdarid Trm; kasi oma kodarad siit KJn; ää kõdare, küll si̬i̬ lääb Hls; kõdare om tuima Hel; no ei˽saa enämb joostaʔ, kõdarõ ei˽`kullõ sõnna eih Har || temä om mulle külländ `kaikit `pilnu kõdaride vahele (seganud, takistanud) Nõo
5. vastandvolt naistekampsunil vanast olliva kõdardega `kampsoni, musta ehk sinitse Puh; kolmõ kõdarõga kampsun olliʔ naistel, katõlõ poolõ ja `taadõ `panti `voltõ Kan

kokku kokk|u R(-o Lüg Vai) Muh Phl L(-o Rid Mar Kul Mär Vig Tõs) K(-o Ris Juu Pil KJn) I(-o Kod MMg) M T(-o Võn) Krl Har; kokko Kan VId; kogu Kuu Hlj(van -o) Vai(-o) Sa Muh Emm Käi Rei Var Tõs(-o); kogo Khn; koku Vig
1. ühte kohta, üheks rühmaks `rahvas `lüödi kokko `lõunele; nüüd ei õle [noortel] kokku `käimist enamb `kuskilgi; kaht `karja (hobuseid ja sarvloomi) ei tõhi kokko `lassa; kui `einad juo `kaunis kribedad, akkedi kokko `riisumaie Lüg; pühä`päivä `uomigol `pulmalised `tuldi jo kokko Vai; kui [viljavihkude] sidumine `valmis sai, siis sai aketud neid akk`jalgu kogu taluma Ans; tullasse kogu pulma `liiku `jooma Mus; [Linnusemäel] oo see kokku köima koht noorde inimestel Kse; enne [pulmi] metu püha`päeba `aeti tüdrukud kokku `veimi tegema Mih; küla tuli kokku Ris; (loomad) `oitsid kohe kokku, ei juost `ringi JJn; obesed ja luamad oiavad kokko Kod; sügise löövad nemad (kalakajakad) `eńdid kokku järves ja aavad kala `väĺla Äks; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko KJn; kui kangast nakati tegemä, siss lätsivä külänaese õdagu kokku Puh; ku õeguti, siss sia tulliva suure joosuga kokku Nõo; sedäsi taluse käisivä kokku üt́s ütele `talgude Ote; ku sutt `haet́i, sõ̭ss tuĺli˽külä`rahvaʔ `malkuga kokko; timä `mü̬ü̬dä minneh ośt küĺli pite eläjä˽kokko Rõu; kõ̭iḱ külä mehe˽kävevä˽kokko, sõ̭ss muudkui mõistatõdi Räp; õdagu `koŕjusõʔ kokko nuorõʔ `kuvva `tarrõ, nakasõ˽`tańsma Lut || (tähtede sõnadeks lugemisest; arvude liitmisest) kui lapsed `veervad, siis pannasse neitid kokku lugema Mar; lapsed `veersisid sõnu kokku, kui lugema akkasid Kse; peenike raha soand kokku `loetud rublasse Kos; `laits veerib `sõnnu kokku Puh
2. vastamisi, vaheliti; (lähedasse) kontakti `litsus `ambad kokku Hlj; `läksid kokko `taplema Lüg; odeti `viina `klaasid kätte ja `lüödi sääl kokko Vai; läksid käsitsi kogu, nii vihased olid Khk; `tehti raŋŋid [sigadele], all oli pöiget puu pulgad sees, ülalt läksid kogu Kär; kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; Vanasti pidid lapsed `enni `söömist kääd kogu panema ja sööma `palvet lugema Rei; `läksid käsile kokko Rid; nihukste suurte `jootode peal, siis löövad klaasid kokku Mar; `enne vadisid mud́u sõnadega, `viimeks läksid üsna käsitsi kokku Mär; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema - - pidi kohe `kiskuma JJn; kui `ammaga kokko lähäd, tõreleb `vassa ja `riidleb; Kod; `vaata kui ma tahan, siis aan teid karupidi kokku Lai; lätsivä `tüĺli `pruute `pääle, peräkõrd lätsivä arjatside kokku Ran; kikka lähvä kokku, siss `kakleva nigu na veritse om Nõo; mehe˽lät́si˽käsitsikku kokko Kan; naa lei käe kokko joʔ, nail om kaup vaĺmiss; ta põrss om ni˽kõhna, et pess `kindrõid kokku Har || (kohtumisest) inimene saab ikka inimesega kogu, aga kalm äi saa änam kalmuga Vll; me saime nüid kokko ulga aja päräst Mar; kui saavad kaks kokku, siis kolmandaid riagivad Lai; õnnega kokku `johtunu Krk; ma is `trehvä `tu̬u̬ga˽kokku Har; inemine iks inemisega˽kokko saa, puu saa ai˽`puugaʔ Vas; saiva ku t́siga `lambagaʔ kokko (ei sobinud omavahel) Se || (ühtimisest) nee sönad ep kei `meite keelega kogu Pha; teki jut́id ei lähä kokko Kod; si̬i̬ võru ki̬i̬l ei lää jo esti keelega sugugi kokku Puh
3. a. (eri osade tervikuks või üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise või liitumise kohta) `kirbitsad on semendiga kokko `pandu Vai; Kasukas oli kuidagid `viisi kogu portsitud Jäm; rattad koost ee, pane rattad kogu `jälle; ratta `vitsu keedetesse (joodetakse) kogu Khk; palak o `mitmest laigust kogu `pandud Mus; see (murdunud koht puul) `pahtub uiest kogu Pöi; vanaste `tehti töri [karjapasun], kaks [saarepuust] poold `panti kogu; peab sola lumi olema, et lumi kokko akab Käi; kase oksad jäävad kogu, see on tuule pösa Rei; kaks kederust `pande ikka kokku [üheks vihiks] Phl; võets õled, sõlmits ladvad kokku, siis pannass `ümmer vihu Lih; aab (haav) `pahtub ilusasti kokku PJg; vanaste olid `aśtad lauadest kokku `lüödud Ris; `rauda keedetakse kokku, kui tahetakse jätkata Juu; paekividest `laotud [reheahi], sauega mät́situd kokku VMr; piakraav on suur kraav, `sinna tulevad teised [kraavid] kokku Sim; seljäluu on jatkudess kokko pandud Kod; pisuänd `tehtud tapu `viatidest, `pandud kokku Plt; temä ki̬i̬ĺ om `mitmest keelest kokku pant Krk; võta `langa, pututa vähä käist kokku Ran; vanast tet́ti `vihtu, siss keideti paari `viisi kokku Nõo; kat́siku `vaśka oĺliva `säĺgä pidi kokko kasunu Võn; no‿mma rüäjahu˽kaara `jauhõga kokku `siädüʔ; tu̬u̬ veri om śagsa verega kokku siät; siss `naksi müürsepä tedä (lupja) ruusaga kokku segähämmä ja `müüru tegemä Har; kat́s hobõst `pańti ohi`lõ̭iguga˽tõõnõ tõõsõga˽kokko; maśsin ei˽ti̬i̬˽`sõĺmi, esi˽piat kakõnu langa kokko `sõĺmma Rõu; küll olõsi˽hüä, ku nimä˽panõss hulgahna `määntsegi koŕjusõkõsõ kokko Vas; nu mõ̭nikõrd tuĺl `si̬i̬mnest `puuduś, sõ̭ss segätevä˽`siimne perä˽kokko ja külvete `maaha Räp || kellegagi või millegagi ühte, ühtekuuluvaks (inimestest) `meie ei akka enämb kokko, on juo viha vain vahel Lüg; kis `paari lähvad, nee `akvad kogu elama Khk; ju nende armud kokku köisid Muh; elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; veljed lepiväd kokko, suavad üväss läbi Kod; na eläve kateksi kokku küll Krk; kedä om `jummal kokku `pannu, toda lahutada ei saa Puh; läits naesest `lahku, a peräst lätsivä vi̬i̬l `vannuiki kokku Nõo; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har; vaja iks `suńdi nigu paaŕiʔ kokko lääśiʔ Se b. mitmekeeliseks (lõnga, köit) lõng vaja kokko `kierada Jõh; kööve keed `keertasse kogu masinaga Khk; kui ma lina peost teen `nööri, siis `keeran teda kokku Juu; aenatuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu, `panti kokku nigu saia `kringel Ran; villatse `narma isiti ilusa langaga kokku ja tetti suka Nõo; keerusõ `laśti kokku, siss sai kõva köüd́s Krl; `langa isitäss kate ehk kolmõ kõrra kokko Rõu; baabaʔ `iśkväʔ langa, `laskva kattõ `ki̬i̬rdu kokku Se
4. millegagi kaetuks, määrituks, määrdunuks kui `külmast pudelid tuba `tuua, siis lähvad igiga kogu Khk; pääva läbi `rehtes `mültand ning tolmuga kogu saand Mus; teeb kaasi leeväjuurega kokko Kod; `vastse ratta sõõri määriti tõrvaga kokku, et siss om kõva Nõo; tetti seebi vatt, `aeti lõug vatuga kokku Ote; te olõt kõ̭iḱ `eńdä `muagõ (mudaga) kokku `teotunu Har; rõiva umma poriga kokko pritsidüʔ Vas; sügüse `määŕte taro savigaʔ kokko Räp; lat́s teḱk `hińdä [kakaga] kokko Se
5. (ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites) juo `meie `rahvas leid nõud kokko, et `lähme `omme `einäle Lüg; kui ne koubad siis kogu said, siis `toodi [kosja]viinad `välja Jäm; tahad `ühte `asja toimeta, peat sellega kogu `rääkima Vll; jutud o juba enne kõik kokku reagitud Muh; `piame nõu kokku Ksi; kõnelive kokku, et egäüt́s läämi esi ti̬i̬ `arru Hel; siss nu kate talu poośi pidäsivä nelläkeste nõu kokku Kam; läämi˽kokko kõnõlõmma Räp; `mõŕƶ̌aga `oĺle kokku `paatõt Lei
6. a. koomale; kägarasse, nutsakuks vms tämä pakki omad `asjad kogu VNg; kohenda nied tule tugid kokko Vai; keera einad kogu ning vöta süle Khk; `korjab maagare ala `pilvi kogu Mus; oksaraad tömmatakse rehaga kogu Krj; tuul aab jäe rügase kogu Pöi; mes mere sees on kivid kogu `korjand, se `öödagse rahu Käi; vikatiga niideti rohi maha ja rähadega `võeti pärast kokku `jälle Rid; kebade vesi aab jää kokko Kul; poisil oln oma taga kubud kogu `väetud Var; villad oo kõik `ühte lätakase kokko läin Aud; selle vara on krat́t kokko vean Ris; Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse ja preśsiti kõvasti kokku Amb; jõhvikaid, neid oli, et `tõmma rehaga kokku Pai; õdrad ehk kaarad tahvad viäretätä kokko Kod; võta oŕk, kihude tuki kokku, siss akkav na palame; `juuse vanuss ärä, ku na `punni kokku lääve Krk; vikatile `panti lu̬u̬k `pääle, si̬i̬ viis einä `niitan kokku Hel; `enne `võeti vili säĺlä`täite kokku [kandmiseks]; tü̬ü̬ tahap tetä ja sina istut toolipääl ja võtat mõttit kokku Nõo; kate kaari ain `lü̬ü̬di kokku (niitmisel) Kam; ta aja raha nigu˽roobiga˽kokku Har; uma naańõ um kotohn, a tõõsõʔ umma˽muialt kokko habituʔ Rõu; (toonekurg) kand `huśse kokko sinnäʔ noile `poelõ Plv; massa ai˽kõ̭kkõ kokko ahnidaʔ Vas; suurõ põvva tüküʔ ollivaʔ, muld är kokko kuionoʔ Räp; kõ̭iḱ aig tohi‿iʔ kokko `küńdäʔ, vaja laḱka ka `küńdaʔ Se b. (koor võiks) vanamor meni rii `alle võid kokko `lüömä Lüg; kuor ei lähä kogo Vai; Vändi nenda koua, kui või kogu läheb Rei; `piimä ju oli, õeruti lusikaga kogu, `tehti võid ja Var; kokku, kokku, koorekene, kokku koera õnne `peale, lapsel leivatüki `peale rhvl Kei; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; mine aga Kadri lü̬ü̬ või kokku Äks; `naksi toda ku̬u̬rd kokku tegemä, aga või sai mõrru Nõo; puu annum `oĺli, sääl `lü̬ü̬di ku̬u̬ŕ pöörüssega kokku Ote; kirnu ku̬u̬ŕ oĺl jo piimäga˽segäne, tu̬u̬d es jõvva˽nii `kergehe kokko aiaʔ Plv; `leivä `võido kokko nigu plakin õnnõ Räp c. paksuks, sõmeraks, tükiliseks (piimast) tulise vee sisse (hapu piim) `kargab oort kogu Jäm; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb `ternesse kokku Mär; `värske piim läb koko Vig; `rõõska `piima ja apu `piima segamini panin `keema et ta kokku läks Pal; piim on kokku lähnu, si̬i̬ on si̬i̬sama mis apust lähnu Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; ei või enämb müratedu piimägä `kiitä siss lääb kokku Puh; nigu ma piimä patta valasi, nii karass kokku Nõo; Säälsaman om rõ̭õ̭sk, lähät `kii̬tmä, `tõmbas kokku Urv
7. (hooletult) valmis tegema loderdab tüö `kiirest kokko, `katsub kuda saab kääst `vällä Lüg; `loutest `lööda vähene kast kogu Rei; ükskeik kudas kokku klobitud - - kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; pokerts tü̬ü̬ suurt asi ei ole, et ta om kokku pokertet Hls; sa olet üle pää kaala kokku loperden, si̬i̬ tü̬ü̬ ei `kõlba kohekile Hel; lödist tolle kuvve kud́agi kokku, es `kõlba `säĺgä `panna Ran; ega ta iluste ei mõsta `nõklu, mugu punnip kokku Nõo
8. a. väiksemaks jääma, vajuma, tõmbuma eks ma tugevamb ja `suuremb olin, nüüd lähän juo kokku VNg; vana looma liha viab kogu - - keeb kogu kut käsn Khk; See (riie) lihab pestes kogu Pöi; löng on nii `keere, et veab ennast kogu Käi; villane kaŋŋas `tömbas kokku Phl; vana maja langeb kokko Kod; `nu̬u̬rusarm iki kergitäp, vanaduss kokku vandsutap Puh; siss ku ku̬u̬ḱ kokku satass, siss omma nu̬u̬ munaʔ halvaʔ Har; vanutõn `tõmbass `rõiva kokko Rõu; tu̬u̬ laut sattõ kokko Plv; kuiomisõga lätt kokko (hein) Se b. rulli, ühte hunnikusse (keerama, panema, lappama) [pleekimast] võtta lappandakse, võtta `kangass kokko Jõh; mei ikke `tembasimmo [võrgu] kokko `enne ja‿ss `tembasimmo `kerraga üless Vai; keera riie kogu, mis‿si sii laiali teeb Khk; Ma lappisi köve kogu Emm; vörk lapidagse kokku Phl; `ruĺlisin `kanga kokku Mär; `purje kokko `lapma Kod; mia `pletsi nu̬u̬ `kanga sääl kokku, panni kärru pääle Puh; palajõ˽ja käteräti˽truĺliti˽kokku Har c. ahtamaks, kitsamaks sukka kahandamma ehk kokko `võtma Jõh; ma akka kokku panema (sukka ninast ahendama) Muh; akka tätta [kuhja] vahest kokku `laskma Mar; lõid kuhja kokku, ülevast teravast Trm; vedä [auk] kokko ku ei õle `aega ilosass `nõuldu Kod; vanub `pastla nina ehk `kanda kokko Pil; kui kinnast kodasid, siss lõpetamise `aigu `tulli `silmi kokku panna Ran d. krampi, ebaloomulikku olekusse kesob üsna eese kokku, nii `kange valo täl Mar; kube sooned ja kõik `tõmmab kogu Var; kisub kohe kokku, ei saa liigutata (jalga) Lai; sü̬ü̬k nii pisu soolane keedetu, et magunaha kisup kokku Nõo; jala kisk kokku, mis ta muud om ku kraḿp Har
9. kinni, kokkupoole panen `akna kogu Hlj; `Töuka siivert `rohkem kogu, väab tule alt äe Pöi; pane uks kokku, ää päris kinni pane Mär; lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; nii kokku paśtetedu `oĺli lõõr, et enämb `alla neelätädä midägi es saa Nõo; hiirelõks sattõ kokku ja˽hiiŕ oĺl `ussõ päsnüʔ Har
10. ühtekokku sie oli `nelja mehe `pääle kokku sie rüsa VNg; Rugid, nisud, odrad köik kogu oli kaks vakka Pöi; tegevad kokku pulmad Mär; sa `rühjäd ü̬ü̬ ja päevä kokku, a t‿om siu `endä kasu Nõo; sai neli pu̬u̬ĺ vakamaad kõ̭gõ majaalutsega kokku Ote; tege ü̬ü̬ʔ ja pääväʔ kokko tü̬ü̬d; mäŕgime no˽katõpääle kokko üte naĺa juto Räp
11. kokku hoidma säästma näväd `oisivad `ästi raha kokko Lüg; üks `oidlik inime, ojab kogu Khk; oia˽kokku oolõgõ, sõ̭ss tult läbi poolõgõ Krl; kuipaĺlo `kopkit ma hoie kokku, et lehmäkeist `ostaʔ Rõu

kolakud pl kola|kud Saa, -ku Hls Krk, -kid Pst linatöötlemisjäätmed kui linu tehasse, sis need mis säält tulevad, linatükid, takutükid, linaluud ja rämps, see on kolakud Saa; kolakid pannas loomile ala. vanast `panti neid katuse arja pääle ja kive pääle Pst; lina `si̬i̬mnid sõkutetse, siis `võetse kolaku edimelt ärä, siis agana, siis seeme Hls; kolakit oidass `lehmi i̬i̬st, jääve kõrdmakku `kinni Krk Vrd kolatsime

liimima `liimima Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei L Ris JMd Koe VJg Iis Trm Plt, -mä Juu KJn Puh, `liimma Puh San([ma] `liima San), `liimmä Khn Nõo Kan Urv Har/-ḿm-/ Rõu/-ḿm-/, `liimme Hls Krk, (ma) liimi(n); `liimi|ma RId(-maie Lüg), -mä Kuu Lüg, (ma) `liimin; imps liimitas Ote liimiga kokku kinnitama `lauvad lihitässe ja `liimitässe, `pannasse kokko Lüg; möni `söuke sańt liim, ep liimi `εεsti Khk; kui möni puust asi ää lagund on, siis soab liimiga `kinni liimitud Vll; Puu liim sulatati liidi peal ää ja liimiti `istmid, `laudi ja kapisi; Liimit asi äi kannata `märga Pöi; Mõni liim ja `liimimene oo naa ia, et puu lagub enne ää, aga liimist `lahti ei lähä Han; laud lagun ää, tahab `liimida Tõs; Veess `liimmine ei `aita, tulõb `pulkõga kogo `laska Khn; `liimis oki kodarid ja `aisu Tor; liimib `akna iared `kińni Juu; kinksepad liimivad `suapaid VJg; liimin selle kapi ära Iis; `lauda om vaja ärä `liimi Hls; kui mõni tu̬u̬l liimist `valla läits, siss `minti `tiisläri manu, `lasti `kinni `liimi Nõo; ma `liima toda `kasti kinni San; Ma lasi toolipõhja kińni˽`liimi, oĺl liimist vallalõ tulnuʔ Urv; muide Miili om mi˽Henulõ nigu liimit `säĺgä Har || kaanetama mesilase liimive `kinni käre Trv Vrd kliimmä, liimama

mõte mõte g mõtte Pöi Muh L hajusalt K, I M TLä Kam San; mõtõ Khn Võn San, mõtõʔ V, g mõttõ; möte g mötte Jäm Khk Kaa Vll Ris; n, g möte Rei Phl, mõtte Hlj Lüg Jõh IisR, motte Jõe Hlj VNg, mette Kuu; mode g motte Vai

1. a. mõtlemise üksikakt või tulemus motted on `toisial Hlj; Mul tuli ia mõtte Jõh; inimese mötted nönda laiali, ta‿p tεε isegid, mis ta `ütleb; ise vana obu, aga varsa mötted, pole `küpsed mötted mette‿nd Khk; kes teise mõttid teab Muh; äi mina avalda oma mötet Rei; mõtted `lindavad möda `ilma-maad Mär; vaev ja mure ajas ta mõtted segases Tor; inimese mõte on ku oki ratas, `lendab ühest äärest `teise Hää; pää on mõttid täis nõnda kui ratta rumm kodarid Saa; mõtted on laiali, ei `märka midagi Kei; mitu mõtet pias Koe; pailu mõtteid surub pias, nii et ei tule uni `silma VJg; tea, mes mõtteid see audub Trm; koba aga näid mõt́tid piä ajode sidess ja `ütle sulle Kod; mõtted `vaevavad, ei saa magadagi - - ei saa neist mõtetest `lahti Lai; kurjad mõtted käivad `peale Plt; `mõtleb kõiksugu mõt́tid KJn; inimen ei saa mitte tõise mõtet är mõtelte; esi `vaevat ennast oma mõtedege Krk; mõtte ilman, ei pane tähelegi, mis ta tege Hel; temä oman mõtten pallelnu `kangede jumalat; pää ajo om mõtte kotuss, kes mõtet annab inimesele Ran; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit Puh; tü̬ü̬ tahap tetä ja sina istut tooli pääl ja võtat mõttit kokku; miä `rühkse iks toda kaara`niitmist, es tule säräst mõtetki, et varass võip taren olla Nõo; kas ma mõttõtark olõ, et ma su mõttõid või vällä arvada Har; Täl omaʔ kuräʔ mõttõ pääh Räp; mõttõʔ ommaʔ hajovallaʔ Se b. arvamus, seisukoht, käsitus; nägemus, kujutlus olen `selle vana pappaga ikke ühes mõttes Hlj; minu mõtte järele piaks tüö nüüd iast menemaie; `kaua sa `lonkad kahes mõttes (oled kahevahel) Lüg; sene töö ma teeks oma möttes veel ära Phl; nende mõtete `peale andn peremele `seĺga Lih; kus sa siis nüid koa omast mõttest lähäd Tõs; meel, mõte tees, aga ei saa, - - ei jõua Aud; õma arvuga ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enämb en näe kudoda Kod; meele ja mõttege `sü̬ü̬sse kikke Hel; jumalat ei ole, tu̬u̬ om tühi mõte `paĺlald; laśk ennäst `nühki egäl pu̬u̬l, temä `kińdla mõttega inimene ei ole ollu Ran; sa `mõt́li külh, et ma `rahva naaruss jää, su mõtõʔ lät́s vett `ju̬u̬ma; ma olõss lännü˽ka mõttõn kerikudõ, aga ei joua, jala omma `lühküʔ Har

2. a. mõtlemine, mõttetegevus, kaalumine ei tia, mida sie mottes `molgutab Hlj; sa õled sügaval oma mõttedes Lüg; Tia, mis ta tieb - - `paistab `ninda mõttes olema IisR; oma möttes inimene tahab küll pailu Khk; Et inimesel `sõuksed asjad mõttesse tulavad (teise vili ära varastada) Pöi; ei tea, mis selle mõttes oo (võist, mis kokku ei lähe) piltl Muh; omas mõttes saan sest aru, aga mis ma sest `ütlen Mär; sul oo ikka alles lapselik mõte Var; tä oo alati mõttes Tõs; Mis sä nda mõttõs seesäd Khn; kõik, mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla Nis; ma `vaatasin omas mõttes, et‿se isa jäi päris kurvaks kohe Amb; minä `mõtlen õmass mõttess, et mes tegijä minä enäm õlen Kod; seda `aśja piab mõttes `kandma, siiss saab täielikult ära tiha Ksi; mõte om kogundi tõise asja pääl Trv; si̬i̬ inimene om lühikse mõttege Hls; `siante kurb ja mõtten, nagu kivi ku̬u̬rm `süäme pääl Krk; aa mu mõttile Hel; ma esi `endä mõtten ka `kaalse toda `asja, et kuda ta parembide om Nõo; ta oĺl mõtõtõ sisen, ta is kuulõ medägi, mia sa˽kõnõli Har; ma `mõt́li uman mõttõhn tu̬u̬d, et las tä arʔ avaldass, kos tä tu̬u̬d juttu kuuĺd Rõu; tiä jäi nigu mõt́tihe Plv; jääss mõtõhtõ `sisse Se b. piltl (sombusest, vihmaeelsest ilmast) Ilm täna nii mõttes, tia, mis ta võttab teha IisR; Täna oo seike vindund ilm, nönda mötete sehes Kaa; ta oo täna omingu nii `pilves ja mõtete sehes‿se ilm Muh; täna akkab `pilve patakad kasvatama, ilm na mõttes Lih; ilm seesab mõttes PJg; nüüd tuul vuhib, kui oleks `vaikne, siis `ütleks, et ilm on mõttes Kad

3. mälu; mälestus pian seda omas mõttes, seda `kellelegi ei `räägi Lüg; vana `rahva mõtte on jäänd, [et] siis uus vill `kasvab ruttemine [kui noorel kuul pügada] Jõh; ta oma mötte `järge joonistab Vll; ega `kõiki maksa `rääkima ega õiendama akata, pea seda mud́u mõttes Mär; see seesäb ikke mo mõttes Tõs; minu mõttes `tehti need paiu ja lepa kooredega (lambanahkade värvimisest) HMd; pimedispidi lahen muko mõtte järele Kod; koolimaja seesab mul mõttes Plt; ma oia sedä `asja mõtten Hel

4. soov; kavatsus, plaan ei õle viel [naisevõtu] mõttet Lüg; mool oli ikka möttes korra veel `kerku `minna Khk; mool polegid sööma mõtet; Mool tuli äkist nii `kange kala mõte `peale (soov kala süüa), suu akkas vett `joosma; Mõte on `õige küll, et seda `viiti teha, aga kes see teeb Pöi; nüid [on] ühna mõtet `mõnda (mitu mõtet), mis sa teed Muh; täl ei ole seda mõtetki, et `sõnna lähäks Mar; Ning siis oli `meitel mõtõ `Kihnu `minnä Khn; neil oli mõte seda `silda `saare (Pakri saarele) tiha HMd; võisid - - tallata igate `seĺtsi `kirjasi `sinna [kangale], mis sa `tahtsid siis oma mõtte järel KuuK; laps muku tuarotab `minnä, aga täl on õma mõte Kod; mõte ei avide midägi, tegu piap `saama tett Krk; ta es saa oma mõtet täis `viiä, siss sai piḱä nõna Ran; no miä küll vi̬i̬l ikki kua sukka ja kinnast, ja mõte vi̬i̬l `olli kangast tettä Puh; kui täl mõte `liina minnä, siss võt́t taṕp `lamba ärä kah; latsel om nigu mõte kapi manu minnä, kaeb alt ja pääld Nõo; kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde vns Har; sõ̭ss mul tuĺl perähn vi̬i̬l mõtõʔ, et oss ma˽tu̬u̬ naasõ käest küsünüʔ, kuis‿tu asi oĺl Rõu; poel tuĺliva naase`võtmise mõttõʔ Plv; jema (ema) mõttõ‿päl (rase) Lei || piltl [ta] Putkestas küll sääl kivi kallal, aga äi kivil olnd mette teist mötet ka, jähi sönna samase paika Kaa; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿p tee tuulingule teist mõtetki Pöi

5. tähendus, sisu; asjaolu, suhe kaapjalg, sie on `vaimu mottes, sie kolab `üösel Jõe; Kuusk oli `kerguse mõttes väga ea puu Pöi; sõnal oo teene mõte kohe, põle `sohke kui meitil, tähendäb teist `asja Tõs; palga mõttõs ond `meitel ette vähä `palka Khn; vänderdamine ja kooberdamine ja komberdamine, kõik ühe mõtte pial need sõnad PJg; tõsises mõttes `peksa ma ei saand, aga eks ta äsand vähä JJn; tu̬u̬ om iki vaśt asjanda mõte, kes‿tu vi̬i̬l peräst `ku̬u̬lmist kodu tulep `käimä Ran; mõni mi̬i̬s om `väega `komblik - - ei pane kättegi `küĺge, tollen mõtten, et ta su `kiskma nakap Nõo

6. eesmärk, otstarve; olulisus, tähtsus plaravad sedasi `pεεle, pole ühh möttega jutt Jäm; Egäl tüel piäb oma mõtõ kua olõma Khn; ajab niisugust läma `väĺja, mil `mingisugust mõtet pole Kei; mes mõttega si vanami̬i̬s nisukesi sõnu tuleb ajama Kod; mis mõte sel aśjal on Lai; meil kui [heinamaad] mano ei anda, ei ole mõtõtki `lehmä pitä Võn; ma võt́i tu̬u̬ (talutütre) henele naasõss tu̬u̬n mõttõn, et ma˽saa sulasõ `orjusest vahest vallalõ Har; `kambre külel oĺl muldhi̬i̬r - - muldhi̬i̬r om `lämmäpidämise mõttõh Räp

Vrd mõõdõ

nurik nuri|k g -ku Saa Pst Hls Krk nurmik, vitsik nurik on see, kus või `sisse pannasse; nurikud oĺli puha kadaku puust, nurikide tegemises `võeti kadakid maha ja kadaku lauadest `tehti nurikid Saa; Suure nuriku sissi panti pang piimä, väikse nuriku sissi kaits nakla võid; vanast `viiti tuhunaisel nurikud - - tapeti kana ärä, siss tetti `liḿpe kah - - `panti nurik täis Pst; nuriku om piimä nõu, neil om kaaś pääl; nurikuge viiäs `sü̬ü̬ki `mõtsa; si̬i̬ om ike ää, si̬i̬ panni ku̬u̬ḱ, mis nurikus viias (katsikul käimisest) Hls

paksult paksult Jäm Khk Kaa Vll Muh Rid Vig Hää Saa Kei JJn Kad Kod Lai Plt KJn Trv Krk Nõo(-gs-) Har Rõu Räp/-olt/ Se/`p-/, paksuld Vai/`p-/ Trv Ran(-gs-) Nõo(-gs-) Plv/-old/

1. a. paksu kihina ta `pańdis võid paksult levale `pääle Saa; Sõnikud laodati käsitse - - argiga on sellest paha, et `ühte `kohta läheb paksult, `teise `jälle teragi Kei; periss ää paksult olli pant [sõnnikut] Krk b. paksuselt jala paksold um lummõ tulluʔ Plv; `mulda om tah arśsina `paksult Se

2. a. tihedasti `viidiko - - neid oli `paksuld kohe Vai; kutsuti kadarikkudeks, kus kadakid nenda paksult kasus Kaa; küll täna `olli paksult rahvast `kirkus Muh; õte paksult‿o `eina Vig; Puud laaksivad (laasivad) ennast isi alt ära, kus väga paksult ku̬u̬s Hää; `peet́e on liiga paksult külitud Saa; kihus vili, paksult külvatud, jäänd nii `kangeste pien JJn; rand õli - - paksult `lutsa täis Kod; rahvast paksult ku̬u̬s KJn; paŕve vai kamba `viisi käis latik - - ku ta `randa kohegi tuli, sõss olli kohe paksult Trv; kapuste om `väege paksult istudet, sõss ei kanna päid Krk; ärä sa nii paksult pane, `kartuliseemet om veedi Nõo; rahvast oĺl paksold Plv b. sageli, tihti sa˽käve `õigõ paksult `Urga Har; vahel um mullõ paksult tulnu˽naid `kirjo Rõu

3. vähese vedelikuga ma `keetsi riisitaŋŋu suppi, paksult keeda ning siis piimaga sega `jälle öhemaks Vll; kui `oidmise jaost keedeti, siis keedeti paksult ära, nigu muśtikad ja pohlad Lai

4. surm one jo ligi, paksult (jõuetult, hädavaevu) kõneleb mõne sõna Kod

pihelgas pihelg|as Muh L HaLä Pil, pehelg|as Mih Juu, g -a; pihelg|äs g -ä Tõs Khn pihlakas pihelga koortega värmitse võrk punaseks Muh; kala `mõrdasi tehasse pihelgast, korvi pannad tehasse koa Mar; sii `metses oo üsna paĺlu pihelgaid Mär; pihelgal oo suured tordid ots Var; pihelga vits oln käe ja siis akkan sellega [luupainajat] `uhtma Tõs; see pihelgas oo naa mügeruse koorega Aud; pihelgast teevad `vankre kodarid, ree `aisa Vän; pihelga õiedest tehasse teed Tor; pihelgas, temal ka kimbud `otsas Ris; sii `sammas `kasvis suur pihelgas, punast tarjad `küĺgis Rap; kui pihelgad `õitsevad, on `õisi täis, siis soab selle `oasta sees paelu tüdrukuid mehele; pehelga puu on koba puu, temäst tehakse rehä `pulki ja äkke `pulki Juu

raiuma `raiuma, (ma) raiu(n) eP(-aio-), `raiun R(-maie Lüg); `raiduma TaPõ KJn SJn, `raidma Saa Kod VlPõ Puh TMr KodT, `raima Mar Vig Han Var Pä KJn M(-me), (ma) raiu(n); (nad) raiva Se; imperf (ma) `raie Räp

1. a. terava riistaga hrl tükkideks, osadeks, katki lööma; löögiga midagi küljest eraldama `raua `raiumise `meisel - - `kellega said `raua `katki `raiutud Hlj; `praetud `kapsad on `riivitud mõnukamad `süia kui `raiutud, aga lient `keitä ja `putru, siis on `raiutud `kapsad ette Lüg; Ega nisike inime teist `kuulda ei võtta, `raiu vai tükkidest, täma ajab ikke oma `õigust IisR; `turba suost `raiuda `turbasi Vai; kui `oksi raiutasse, siis lüiasse ühe `pitkuseks `kirvega ning pannasse vits `ümber; ma keisi liha `raiumas Khk; kärbiseid [tehti], kuusk `löödi maha, oksad raiuti pikalt ära Mus; Vanasti sai keik apudkaapsud kaapsuraavaga raiutud Kaa; lihab `talve agu `raiuma Vll; Metspardist soab kodupardi `pilkus, pojalt ää tuuvakse, tiivad ää raiutakse, nõnda vilub ää, [ei] liha `kuskile Pöi; `kolde paku peal raiutse puid Muh; oa supp, liha `sisse raiut Phl; puud `tahtvad katti `raioda, ega näd seda`viisi ikke `aita põletada; `kaapsa rauaga raiotse `kaapsud ja ööbeldasse koa, aga mo eest raiutud `kaapsad oo paramad kui nee ööbeldud Mar; raiu `kat́ki ja pane paja `alla, mis sitast saa muud kedagi Mär; peeru kiin oli `lõuka ees, sellega sai `raiu, oli ea pikk vaŕs taga Vig; agad raiutse ikke `alla [heinakuhjale], et alt ein ära‿i mädane; vanaste oln `kangest suur `mätlene [heinamaa] ja siis tä oli näid ää `raiun, suure maa`kirve nagu suure konksuga Tõs; oksad sii `õuõs `raimata Khn; `raiuvad need kana suled `kat́ki, siis need kontsud sehes ja, need `kat́ki raiutud suled põle koa kellegi asi Aud; oli oma kanal tiivade `otsest tüki ära `raiunu Hää; `raidus `kapsid eina sagamise rauaga Saa; rasv raioti `pieneks Ris; muist `kapstaid sai särvitud ja muist sai raiutud HMd; `raius oma sõrmed otsast ää JMd; [lõngaviht] oli `senna kartuli `kaśti kukkund ja `raiusin rauaga suure ulga [lõnga] puruks JJn; minu vanames `tahtis ikke raiutud `kapsaid VMr; mua akkimise `kirvega raiuti uut muad Sim; kuuse juured on möda‿maad laiali, ia `kat́ki `raidu Trm; tä ise raiś suadu agu, ei õle mi̬i̬ss, kes raiub Kod; `raidusin sigadelle rohod, `kapsaleht on ia `raidu, rohod on `vinsked Pal; uhaka ja värske`kapsa lehed, mõni raiub supi jaost `kat́ki Äks; kui ma agu `raidusin, tegin neid [korvi] `vitsu; sepp `vaatas obuse kabja ära, võt́tis raua ja `raius `õige pikkuse `väĺla, kes õppind sepp oli Lai; saare pakud - - `kirvega oĺlid kõik raiutud KJn; `kartulad keedeti ärä, `pańti künässe, raiuti pudrusse Kõp; agu `laśsime ka `raidu Vil; esä lõh́ks puu ärä, raiś kikk puu valmiss Pst; aa sai puha ärä raiut Krk; mia oĺlin uhaka kakkuja väĺlä‿pält ja `siadele `raiduja TMr; ku ma `väikene `poiskanõ oĺli, siss ma `raie mät́tid Räp b. pidevate löökidega süvendit või auku tegema sai `kaivo `raiuda `kirkaga Jõh; `raiu jähä avando Vai; laavad raiutasse sihetse poolt öönakaks Khk; Raiutud kajud olid änamasti puumaa peredel, vabanikuinimesed es jöva eestele seda teha Kaa; jääd raiotse `tuurega, suur vaŕs taga ja nagu kerves oo all Mar; Mia `raisi kivist augu läbi ning pani `vaiõriga selle suurõ `ankru ketile `piäle `raskusõks Khn; poane `sisse üks `oasta `raiusivad [kaevu], nüid on vett küll HJn; `raius `kervega `jääle augu `sisse Tür; kevadi `kaevad seda `reńdi, ma olen iga kevadi teind, `kervega `raidund Plt; puraskige raiutse puu `sissi auku Pst; üits jää kilt karaśs mulle `siĺmä, kui ma jääd `raisi Hel; `laśti postel `raidu kraavi pääle nisukesed suured augud KodT

2. langetama, maha võtma (puudest) vanad puud `raius maha Lüg; `metsäst on sie keväde kaik puud maha `raiutu Vai; kεisid `sihti `raiumas (sihi rajamiseks puid langetamas) Khk; Üks `kuulti juba `metsas `raiuvad Pöi; ühe korraga `lasti kiik maha `raiu Muh; kui sa tahad teda kasumast ära vetta, siis raiud Käi; `keegi änam võsa ei raiu Rid; kui metsast puid maha `võetasse, siis `öötasse ikke, et raio aga madalaste maha, et suurt tüigast ei jää; kui vanas kuus puud maha raioti, siis `ööti `jälle, et mets ei `kasvade siis Mar; need oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; lepad raiutasse maha ja põletatse `uhta Kse; `raisid seält kadaku maha Var; sii muamõõdu `aeges raiuti kua siht vahele Khn; ära raind selle puu Vän; `küinla kuus on viimane `raimine; okaspuu tuleb noores kuus `raiu Tor; ma `laśsin selle metsa räät́sigu maha `raidu Saa; suurt `metsa `saetakse, aga `veikest raiutakse Juu; oli `raiund parajaste üht pienemad `kaske maha, juba metsavah́t tuld, tema pist `putku Amb; `raiund teine lepad kole `kõrgelt maha, jäend `irmus pikad `tönkad Kad; `raidusin suure kuuse maha Iis; tahid alet teha, pidid `raiduma Trm; `raisid `metsä Kod; `kervega olid paĺgid metsast maha raiutud Äks; seda ei maksa `raiduda, kes selle orja `lõhki aab Ksi; kahelt poolt raiuti võsud ära, sillulised `raidusid ja tegid kraavi põhjad `puhtast Lai; `raidsin pajosid KJn; talve käib `metsas puid `raidumas SJn; nüid `kennig ei raiu võsa, kasvab võsa `sissi puha Pst; `mõtsa ei tohi `raiu Hls; ta tei kütüsit, rais lepikut maha Krk; vanast mehed `raidnuva mõtsan puid KodT

3. (palkidest) ehitama sie mei maja pidi olema `Suomes üles `raiutud Jõe; `sellega kahekesti `raiusimegi `reietua; `üöldasse maja üles `raiuma, [aga] saab küll `saega [ka] `tehtud Lüg; ehitus`möister, kes elusid üles raiub Jäm; käisime tööl, käisime majasid `raiumas Khk; Kevade enne `eina raiuti toa kere öles ja `peale `eina `tehti katus `peale Pöi; tuba oo juba seinul, kui seinad `valmis raiut oo Muh; suvel raiudi üles maja Emm; näd `raivad sial maja `seinu ülesse Mar; Piäb õṕn mies olõma, kissi maja `seinä raiub Khn; `raiusid nädaliga maea ülesse Vän; majasi saab raiutud nelja seinaga Hää; raiuvad `seina, teebad `seina `kõrgemaks Nis; minu isa `raius kõik nied `uoned ise üles, eks ta old kõva tüömies küll VMr; mõni raiub nurga ülesse küll, aga ei sua otse Kad; isä raiś maja ja minä tegin undameńti Kod; vanamees isi `raius saana üless Pil; kui `kaugel olli maja `raimin; seinä om joba üless raiut Krk

4. terava riistaga mingit materjali töötlema, sellest midagi valmistama, seda viimistlema maja `kundamenti kes tahab `raiutud kivest, siis `raiuvad kived ära; kive `raiuja `ristisi tieb, `veski kivesi, `enne kõik `raiuti, nüüd valetasse Lüg; `kirkaga `raiutasse paat Jõh; tamme puust raiuti neid `pulki [äkkele] Khk; Olid nime koa lasnd `sisse `raiuda [hauakivile] Pöi; raiut kaared [paadil] Emm; rõhk sai paĺgi `sisse raiotud, et üksteise `peale jääb, kui `seina `tehti LNg; muist raiun eesel pähä (jätan meelde) ja panen `kirja koa piltl Rid; ristid oo kibist `vällä raiotud Mar; ammas sai `sisse `raitud ja sinna `pańdi aer `sisse Vän; `raius ree lansad `valmis; siss saab kaare asemad `väĺlä raiutud Tor; Kivi on nüri, enam ei lõika, tahab teravast raiu (veskikivist) Trm; ma `raidusin rakked `vaĺmis, nüid olema `pandud [kaevule] Äks; kivi `raidujad `raidusid kivid siledast ära, siis `viidi nad `audadele Lai; emä kedräs siäl [rehetoas], isä `raidus, kõik kodarid ja `aśju tegi KJn; miul olli [mälu] ku kivise raiut (väga hea) Krk

5. tulerauaga tuld lööma, räksima kui on inimesel ruos, siis `raiuti tuld `peale, sie tegi `terveks Jõe; `raiu tuli üless VNg; `raiusin küll, ei saand tuld kätte Mär; oli üks `väike must tulekivi, terasasi pidi olema, kelle `vasta raiuti Mih; Vanal aal raiuti tulõkivi küljest taela `külge tuld, kui viel pitskisi (tuletikke) olõs‿mtõ Khn; vanast raiuti kõvera ravvaga tuld Hää; vanaisa öösse `tahtis piibu `peale tuld, `raius siis üks toks-toks-toks Kos; `niuke raud oli, raiuti tael põlema, tuli tuli taela `küĺgi, siis puhuti ja õhutati seda tuld Ann; elidingale raiuti kua tule kivist tuld `piale, nagu olid vanasti nied tule rauad Koe; siis `aitab viel, kui tule `rauda `raiuda, nii et sädemed läksid sinna `piale (roosihaiguse ravist) VMr; si̬i̬, kes `veiksen `vennen, rais tuleravvaga tuld, siis si̬i̬, kes suuren `vennen, tiäs`vastu `tulla [öisel noodapüügil] Kod; rauaga raiutasse tuli taela `küĺgi KJn

6. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma `Juhtusid siis kala nägema, pidid olema kohe `kärme mies ahingaga kala `raiuma Kuu; `suuri kalu `raiusivad ahingega juest, vahest sai ka ikke VNg; kui `toosel kεisid `ougisid `raiumas, [siis] olid törvased männi londid Jäm; tegad tulelondi, vahel käiasse kalu pimespidi `raiumas Khk; suure ahingaga ikka raiutse, vähike oo takkvaraks Mus; ahingega raiutakse aŋŋergid tulega `ööse Pha; suur roudark oli, sääl vahel olid tule puud, raiudi kala Emm; ahingaga raiuti kalu öö aeal Vig; raiutud angõrju sua kusagilõ `müüä Khn; tõrvased `peale põlema ja siis raiu kala Vän; puudade `viisi `raius ahengaga angerjid Hää; meite pool käiakse ahingaga kala `raiumas Rap; kevade raiuvad `västrega `augi Trm; ma `raisin tänä kaks-kolm avi Kod

7. a. (sirbiga viljalõikamisest) rugid raiudasse Khk; kui es ole sidujad, siis ulk `aega `raiuti ning `pandi maha, pärast ulgaldes sai `jälle `siutud Kär; `teitel annab sügise neid `vihku `raiu Muh b. (kupardamisest) leno raiotse koa, `kuprad raiotse otsast ää Mar; lina, kui juba `vaĺmis sai, siis sai ära kisutud maast, sai `kuprad otsast ära raiutud Lih; lina `kuprid elual raiuti sirbiga Juu c. (niitmisest) `Raius ühe jala (st kitsad) kaared Jäm; `raiusin seda aja äärt JJn; pääväl `vintske rohi, `raske `raidu Kod d. (heina, rehe ümberpööramisest) `ümmer`raiuja raiub reht `rinki rähäga, raiub, et odrad seest `väĺla tulevad Lih; [heina] saba sai `ümmer kaarutud, akkasid ääre pialt `raiuma, niikaua kui `keskel `väĺlas PJg

8. taguma, lööma, lõhkuma `laine `raiub `vasta, kävi juo `vasta `keula, no ans ige tehä, `enne kui edesi saad Kuu; moni on tige obune, siis `raiu tagant üless VNg; Obused `läksid kokku, akkasid `raiuma IisR; [rähn] `raiu nigu `peiteliga Vai; kukk raiub kannustega Khk; obused - - panavad `persed `vastamisi, `jalgadega `raiuvad ja ise teevad kisa koa; Rähn raiub nokiga `toore puu `sisse augu, ju see ka töö on; Kui [tuuliku ratas] `kiiva on, siis akkab `värklid `raiuma, raiub puhas kedervarred ää Pöi; see ei ole tige kukk, see ei raiu Phl; kana na ull, raiub `poegi Mar; see oo üks va tuulepea obune, raiub takka ülesse, kui ais puudub Mär; Obused pidavad küll `latrite sihes olema, mud́u akkavad ühüteist `raiuma, kui nääd kõruti oo; Need vanad seinakellad `raivad küll, aga `laastu `lahti ei saa nalj Han; taal ei `peade lehm `lüpsa `laskma mette, `raiude `jalgega `kangeste Mih; rähn `tokside ja `raiude nii `valju, et kuulatad, et mõni raiub `kirvega Tõs; obune raiub takka üless Tor; Kõdu`räästi ma tään, talve kõdu`puude si̬i̬s nad elavad, jusku rähn raiub neid kõdupuid, aga rähn ot́sib `püśti puide si̬i̬st, aga tema, mis maas vana sadu on, seda raiuvad Hää; Nii paha lehm, raiub jalaga nii, et ära mine ligigi Jür; obune akkas `inkuma ja takka üles `raiuma JMd; [lehmad] ei lase enam käsitse `lüpsta, raiuvad kohe JJn; obused `laśti korraga `lahti, akkasivad `raiuma, tie nüüd mis sa tahad VMr; kui obune raiub, siis mõnikord ingub, tieb ialt Sim; kukel one kannussed, kannussega tämä raiub; obene raiś jala ärä, `piirme piäl ärä `raidnud (vigastamisest) Kod; obene om tõise obese ärä `raiun, `raudege om nii löönu, et veri taga Hel || (seksimisest) tämä tahab, et `raiu tämäle `ühte `puhku taha Lüg; ju sääl pöösaste vahel olid taa (taha) `raiund Mus b. kahjustama, puruks tegema koid `raiund `riided `kat́ki kõik Mär; koi raiob lõngad `kat́ki Ris; koi `raiund `riided nii kat́ti, ta teeb ikki peenikest tööd Juu; iired raiuvad kotid `kat́ki Kod; iir raiub rõõvast Hls c. (tugevatest valuaistingutest) äi vöi käsi liiguta, kohe raiub `sisse; `jooksva raiub läbi `kontide; `rindu `kargab äkiste valu, pusu, akab `raiuma Khk; Mo pea nii `ermpsaste raiub, peas on juba umigust saadik `raiund Rei; raiob nõnna siin `silmi sies Ris; köhä rinnun raiub ja põleb Kod

9. piltl otsustavalt oma arvamust avaldama `raiub `vasta, et `õigus pidab temale `jääma Hlj; sie `raiu `justku `rauda `vasta VNg; `Raiub kui `rauda, tämal ikke `õigus IisR; Raiub iga pää, et üks lehm [minu pärast] otsa sai Kaa; raiud teisele - - et teina seda `uskuma jεεb Käi; `raius nii `kangest `vasta, ikki põle ja põle Hää; egä tämä õma sõna ei jätä, nõnnagu `rauda raiub Kod; `raidus `vasta kas vai nui poolest MMg; raiup `vastu keele ja ammastega Trv; tõine raiup `vastu ku tuld Krk

Vrd raguma