[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

klink1 link (u klink) g lingi neetnael lingidega lüiasse `kińni; `aamrega taotse lingid `otsa Tõs Vrd klinknael
klink2 → plink
klink3 → link1
klõkk klõ̭kk, pl klõ̭kaʔ lõikehammas `sääntse˽kõvõra `hambaʔ kutsutass klõ̭kaʔ, `vaihhõpääl noid purimidsi ja ede`hambit Lut
klüüs klüüs g klüüsi JõeK, g `klüüsi Jõe Kuu(plüüs) VNg(n `klüüsi); klüis g klüisi Mus/lüis/ Hi(plüüs Phl) Ris; lüüs g lüüsi JõeK, g `lüüsi Hlj; (k)liis g (k)liisi Hääankruketi ava laeva reelingus `ankru ket́id `jooksevad läbi `lüüsi Hlj; [laev] `klüüsist `saate vies VNg; Ankru klüüsid tehta laeva suuruse ja keti jämuse järel Emm; laeva klüis, ouk laeva sees, kust kitid läbi `veeda Rei; kliisi auk on i̬i̬s Hää; lüüsist tuleb ket́t läbi, sie on laeva tekki sies; `ankru kett käib läbi `klüüside JõeK

löök löök hajusalt S L, Juu Ann Trm Lai Plt KJn, lü̬ü̬k Hää Kod/g lüägi/ Puh Nõo Võn Krl Lei, lü̬ü̬ḱ Hls Krk San hajusalt V, g löögi; lüök g lüögi Koe Iis, `lüögi Kuu RId/n `lüöki VNg Vai/; lüek g lüegi Khn JMd VJg

1. löömine a. hoop [lõhe] Sava lüök on `ninda tugev Kuu; küll oli kova `lüöki Vai; ühest piitsa löögist oli küll Khk; sai teise kääst mütu `lööki Vll; mis sa - - mehe löögi ees oled Mär; andnd ühe löögi ja kohe kukkund Tor; ma sain `talle `anda öhö ea löögi, küll ta nüid `kuulab Juu; jäta ta nüid ilma lüegita JMd; minä nägin mi̬i̬ss, kellele kakssada `lü̬ü̬ki `lü̬ü̬di Kod; lü̬ü̬ḱ om keelet, aga `vastulü̬ü̬ḱ ei ole keelet Krk; sü̬ü̬ḱ `kõlbass kül‿söögi pääle, a lü̬ü̬ḱ ei `kõlba löögi pääle, lü̬ü̬ḱ om valluss San; Löögi i̬i̬st pakõt ärʔ, a˽halva sõna i̬i̬st saa õi˽kohegi˽`paeda Rõu; õdagu `aeti `taĺli ja sõ̭ss `ańti kas viiśtõisskümme `lü̬ü̬ki vai kat́skümmend `lü̬ü̬ki Plv || (löömingust) õientev õientev, senigu lääve `kaklem, viimäde tule lü̬ü̬ḱ kah Krk b. pikselöök `pitkse lü̬ü̬k ti̬i̬b kahju, ku `külge puudub, maha lü̬ü̬b Kod; pikne lü̬ü̬ḱ om tugeve Hls; `piḱse lü̬ü̬ḱ pand palama Vas c. kellalöök kell lei mitu `lü̬ü̬ki - - lei pali `lü̬ü̬kä kuńni pommid `alla Kod d. (niitmisest, niidetud heinast) `meie omad `tieväd tänä `einä `lüögi lõppetuse (lõpetavad niitmise); sie on tänä `ommikune lüök, ei õle kuiv viel Lüg
2. õnnetus, lüüasaamine see `olli löök küll Muh; ku tuleb mõni kahju asi, nagu lu̬u̬m suab `õtsa ehk maksab trahvi, et tuli lü̬ü̬k `selgä Kod; täo sai ta kige suurebe löögi, pańds obese `auku. olli si̬i̬ viimäne lü̬ü̬ḱ vi̬i̬l Krk
3. kordaminek, menu; trall, lõbu küll meil oli `lüöki senepärast et `metsas oli pali `marju VNg; Lõppõs oli `vjõmbõga igänes `lüeki; Poõstõl oln mine`üese kolõ lüek; Sügüse lastõl luandõ piäl igänes `lüeki, `ljõugu `laska ning nahata ning Khn; õli täna ia lüök kauba juures Iis || kudas elad koa. ah `keskmene löök Mar

lüik lüik g lüigi Ris Nis Juu puru, peenike praht õled lähvad `lüiki (peeneks) Ris; kaĺla nõul vaob lüik `põhja; puu mädanend, `tohkend na ää. paĺlas lüik jäänd järele; pühin põrandalt selle lüigi ää Nis Vrd lüit

lükk1 lükk g lüki Hää, lükki Hlj, lügü Kuu kõverast puust jalas millegi vedamiseks talvel; pikk ritv, mida kasutatakse puude langetamisel Lügügä sai `talvel `kaugald `tuodud vett; Lükk oli koverik puu, `miŋŋesgä vesi`tuovri lügäti `kaevuld, `olgu tua vai `lauda `juure Kuu; Puu on nõnda läbi `saetu, et vajuma võib akata, siś lükataks tend `seukse pika `puuga ladva pu̬u̬lt osast, si̬i̬ puu on lükk, üks roegas, muud midagi Hää Vrd lüke

lükk2 lüḱk g lüki pähklitupp võta lüki seest pähen `väĺlä, ärä lükiga järä Nõo Vrd lükiss2

*lükk3 p lükkü õnn `Keski hüüss `toisele ärä `mennes: hüä lükkü; `Piiridükse vedä˛ille `suobati hüä lükkü Kuu Vrd lüüd

lünk lüng(-)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur