[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kanepi- lepptaud on kanepi `nüörist Jõe; kanepi eli tehässe kanepi `siemnidest Lüg; kanebilöŋŋast olid tallad nöölutud [pasteldel, pättidel] Mus; Leimed ma kedrasi kanepitaksed Kaa; Kanepi lõng oli pailu tugevam kut linune lõng; Pisike kanepi moa lapp oli `tuhli `aidas rihaltse taga; Kanepi rehi see oli üks va tüütis rehi rabada Pöi; kanepi arjad‿o ühe pesaga, lina arjad‿o kahe pesaga Muh; kanepi lõngast `tehti `köisa ja `mõrdo; sii `poodis oli ühö`aasta kaneperiiet Mar; `tu̬u̬di poest kanepi `nü̬ü̬ri Saa; Arva arja pial `soeti ka `väĺla kanepiluud Kei; kanepi köis on puole kõvem kui linaköis Koe; kel liha `olli, tu̬u̬ pańd röömikese liha kah kańepi kõrutusele Ran; kańebi vägi om paĺlu paremb ku liha vägi Har; Ku kańõpipää˽kuivass saivaʔ, `võeti mahaʔ, `lü̬ü̬di `ku̬u̬tõga pääle ja terä `oĺli vällän kuʔ üt́s lõhn innõ Rõu; tu̬u̬ `oĺli tennu kańepi karaskit Nõo; mine˽käänä nu̬u̬ kańebipeo kuppu Har; päie agana˽`hauteva eläjille, lina ja kanepe aganaʔ t́seolõ; [tambitud kanepiterad] `pańti leevä koorõ vahelõ, tetti kanepe kõrulist; kanepe lobjak tetti leevä `kastmess ja kartole `kastmess Räp; Kańebe`si̬i̬mnest tet́te kamma ja kańebe`kroslet; kel kańepit olĺ, tu teḱk kańebiõlli ‑ ‑ kańebi `maaslat ka kõnõldass Se
kartuli|supp 1. kartulisupp kui piimaga kardulisuìp, siis `tangu ei `panda, vaśt pannase, vahel lase `piuga nisujahu `piäle, et siis vedel enäm `tummis oo Var; `ki̬i̬tsimä kartulisuppi ja makaruĺlid ulgan Kod; `kartuli supi `sisse pannasse mõnikõrd `tangu, mõnikõrd jahu ja mõni kõrd keedetse peris ilma Äks
2. (vedel) kartulipuder – spor V `kartoli pudro oĺl ni̬i̬ʔ `kartoli supp Kan; kartoli suìp om tambitu kartoliist Urv; veteĺ kartole suìp `suurmidega Räp
Vrd kartuli|puder, ‑roog, ‑söök, ‑tükk
kess|paika 1. ruumiliselt keskel(e), (millegi) keskmisse ossa või keskmises osas alt oli [heinakuhi] ‑ ‑ teräväm ja kes`paika suur mõhk `ümmer`ringi Juu; laud oli kes`paika Äks; `kapsa patta ‑ ‑ ja tangu ja lihatüḱk ka kess`paika Pst; siĺm kess`paika `suurma sakõlõ ja kartole pudrulõ; tsägärikukõnõ linno pandass tiigi kess`paika kokko Räp; kuh́älõ pandass oŕs kess`paika Lut 2. prep keset Kiige `tehti kess`paika küla Kaa; maea oli just kess`paika `kohta (talu krunti) Kul; kess`paika `pääva kõige `rohkem ta (tuul) `puhkab Hää; saha konks oli kess`paika puud, teene ärg oli teenep̀ol `tiisle Rap; suur kauśs oli kess`paika `lauda VMr; vili oli kokku pant, rõuk tett kess`paika `nurme Krk 3. postp kui labu kess `paika `einu tarist on, siis `eetesse: pane `keskele ka Khk; tsägärikukõnõ linno pandass tiigi kess`paika kokko Räp
Vrd keskpaika, kesspaiga

mokka|mööda meelepärane; suupärane Sul oo kohe mokka`müöde sie `ammet Kuu; Kloppis `üöse `ukse taga, et lase `tütruku `juure, sie tal jah mokka`müöda küll oleks IisR; Kui sind kiidetakse, see oo iga mehe mokka mööda Kaa; See [toit] on just mokka `mööda Pöi; Linnumagus oli lastel mokkamööda Emm; See jutt oli Juhanile juba mokkamööda Mar; Kui kõik oo mokka mööda, siis oo süda rahul Han; Ninda mokka `mü̬ü̬da oli si karduli puder rasva kõrindeg, koore sousti ja sibuldeg Pst; nüid andass sia põrn kassile, kassile om põrn periss mokka `mü̬ü̬dä Puh; Tu es olegi täl mokka `mü̬ü̬dä, et es lasta oma päält joosta Nõo; sü̬ü̬k oĺl `väega mokka `müüdä Plv; tii˽mullõ `kartole suppe, tuu mulle `väega mokka `müüdä Se Vrd mokka|pite

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur