[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kantima `kańtima, (ma) kańdi(n) Mär Khn Aud Tor Pär Hää Kei Juu Kos JMd Koe Trm Kod Plt; `kantima, (ma) kandi(n) Sa Hi Rid Mar Han Var Tõs PJg, (ma) `kandin Lüg Jõh(-ńd-) Vai, `kantin Kuu Hlj VNg; `kańtma, (ma) kańdi(n) Krl Har Rõu Se, (ma) kandi(n) M(-me) Ran Nõo Rõn
1. palki kanti tahuma; laudu servama kodo tahuta, sae `veskid `kandivad Lüg; `Lauad `kańditasse, ehitusel `tarvis Jõh; akkame `palkisid `kantima Khk; poiss kandib `loudi Rei; lähtväd puid `kantima; kanditasse puud ää ja tihasse siss maja `seinu Mar; `kańtimese saag see oo suur kreissaag Mär; maas saavad ikke palgid enne ää kanditud ku nad `seina `lähtvad Var; kańditase puud kańdilises Tor; kańditud lauad JMd; vabrikun kańditasse lavvad Kod; `kirvege tahumin om `kaĺlep ku `kańtmine, ma lase palgi vabrikun ärä `kanti Krk; kolmõst küllest tulõb [sindlipakud] ärä `kanti, siss saab lõegata vi̬i̬l Ran; kajosalve puu olliva kõ̭iḱ `valmiss lõegatu, ja ärä kanditu, mugu ti̬i̬ kajo ja pane salve `sisse Nõo; `täämbä vaia `palkõ `kańti Har
2. maad krunti mõõtma maa om ar kańdit. kes tu `kantõ tud maad, oĺli `kańtnigaʔ Se
3. ühelt tahult teisele lükates teisaldama `Kantides on `kasti kergem nihutada kut taludes Jäm; kandime see kivi siit teisse `kohta Khk || nihkuma pu̬u̬m on ploki si̬i̬s, et plokk ära ei kańdi Hää
4. kandiga ääristama `kanti `riide ära VNg; kui õli sie, `traksidega põll, sie õli `kanditud erälise `servägä Lüg; tresspael, `kellega `kanditasse `kleitisi Jõh; akkan rätti `kantima Vai; Suure kuue ja vähekuue servad olid teist värvi `riidega kandit Rei; kanditakse `netse Phl; Raed kanditi isi `värvi `riidega Han; ma `kańtisi kördi ära Hää; põlled kańditakse teese `riidega ära Kos; punane riie kõllase nüärigä `ümmer kańditud Kod; kui kaalamulk om ära kanditu, siss ta oiab `ümbre kaala äste Nõo; [hame] küle ummõlusõʔ tetti üleveere `kańtmise `viisi, peenikene niit́ ja `häste tihe [piste] Kan
5. suunda muutma, pöörduma (tuulest) tuul `kantib, ei `tiia kuhu tämä `seisma jääb Kuu; tuul `kantib `lõunesse Hlj; Tuul `kantis vesigare poole Jäm; Vahest kandib tuuld mütu korda pεεvas, teise korra - - puhub nädalite koupa ühest kantist Emm; Saõmõ `Vormsi `trehvi, parajuttõ `kańtis tuulõ tagant Khn; siis akkas tuul `kańtima Aud; tuul `kańtis `teisel Hää; tuul kańdib, `pöörab `järsku `teise `ääre Kei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur