[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kats kai|ts g kate Saa M(-t́s Krk Hel) T, ka|t́s g -te Krk Hel Nõo TMr Võn San, g -tõ hv Võn Ote(p katte), V(-t́š Lei)
1. kaks a. kindel arv, kogus miul om kait́s `paari `kindit kähen; si̬i̬ (saladus) olgu me kate täädä esi, kate kõnelte; oben lää `neĺlä (tuhatnelja), lõhup katte `otsa Krk; kait́s `aastat pidasi sõsarege talu enne Hel; ruhimik om kate `peoga võtta; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l - - siss pletiti ärä; pü̬ü̬rkaarin `olli kate kaari ain ku̬u̬n Ran; niidivä nurmen kaits mi̬i̬st ja kaits täit `tütrigu Puh; kas `rohkemb es anda, sedä ütele varõssõlõ om paĺlu, katele veedi; kell käib joba kate pääl, ei tiiä kos ta om jäänu, ei tulegi tagasi; `Pi̬i̬dre Suur `olli tolle pääraha massu säädnu, egä mehe pää pääld `võeti kaits rubla; ega sinugi latsest katte ei kasva, mes sä niipaĺlu tast munatad Nõo; ärrä `naarnu nii et, katõ käpäga pidänü kõttu kińni Võn; Kat́s näütäse tuld, neli tegevä asõnd, üt́s eitäs pääle magama = koer Urv; ku siist `aknast päiv `sisse tulõ, sõ̭ss um mi̬˽kell kat́s, `olkõ sõ̭ss valitsuse kell pu̬u̬ĺ kolm vai mis taht Plv; vanaesä peśs pu̬u̬ĺpäävä iks kat́s ri̬i̬ht Vas; kell kat́s süvväss lõõnaʔ Räp; katõ-`aaśtaga vana lat́s (kahe aasta vanune); kattõ `mu̬u̬du – kas nii vai nii; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü (rasedast) Se; lihm katõlt piimält vai tõist `vuuri um `kanman Lut b. ligikaudne arv; paar arvate tunni kate peräst tulli - - turukubijas Hel
2. fig taal ommaʔ katõʔ mõttõʔ(kahtleb, on kahevahel) Se; katõ kaks korda, poole võrra katõ `kallip, katõ odavap Se; kate (kaalu) pääl(e) kahevahel ta jäi nii kate kaalu `pääle, ei tiiä esigi, kas saab `mińnä vai Ran; siss om tu mõ̭tlõmine katõ kaalu pääl; elu om katõ kaalu pääl, kas eläss vai koolõss Har; elo um katõ pääl (hädaohus) Vas; mä olõ katõ kaalu pääl, kas minnäʔ vai ei minnä vai Räp; kate keelega ~ otsaga vorst kahekeelne Mi̬i̬nä‿m kate keelega, kõneleb minule mes tõene ütel ja tõesele mes mia `ütli, aab inimesi `pü̬ü̬rä Nõo; ken edesi tagasi juttu aave, si̬i̬ om kate otsage voŕst Hls; kate silmä vahele jätma tähele panemata jätma, unustama jäti tolle uniku kate siĺmä vahele, es pane tähelegi; kae iluste `perrä, et midägi kate siĺmä vahele ei jää Ran; katel käel lahkesti temä võttass mu katel käel `vastu Krk; kattõ kõrda, katõn kõrran kõver, küüru(s) tu om katõn kõrran, nii jäänü˽kattõ `kõrda Har; kattõ päähhä kahevahel asi‿m kattõ `päähhä, kas eläss vai koolõss Se
1. kaks a. kindel arv, kogus miul om kait́s `paari `kindit kähen; si̬i̬ (saladus) olgu me kate täädä esi, kate kõnelte; oben lää `neĺlä (tuhatnelja), lõhup katte `otsa Krk; kait́s `aastat pidasi sõsarege talu enne Hel; ruhimik om kate `peoga võtta; keset pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l - - siss pletiti ärä; pü̬ü̬rkaarin `olli kate kaari ain ku̬u̬n Ran; niidivä nurmen kaits mi̬i̬st ja kaits täit `tütrigu Puh; kas `rohkemb es anda, sedä ütele varõssõlõ om paĺlu, katele veedi; kell käib joba kate pääl, ei tiiä kos ta om jäänu, ei tulegi tagasi; `Pi̬i̬dre Suur `olli tolle pääraha massu säädnu, egä mehe pää pääld `võeti kaits rubla; ega sinugi latsest katte ei kasva, mes sä niipaĺlu tast munatad Nõo; ärrä `naarnu nii et, katõ käpäga pidänü kõttu kińni Võn; Kat́s näütäse tuld, neli tegevä asõnd, üt́s eitäs pääle magama = koer Urv; ku siist `aknast päiv `sisse tulõ, sõ̭ss um mi̬˽kell kat́s, `olkõ sõ̭ss valitsuse kell pu̬u̬ĺ kolm vai mis taht Plv; vanaesä peśs pu̬u̬ĺpäävä iks kat́s ri̬i̬ht Vas; kell kat́s süvväss lõõnaʔ Räp; katõ-`aaśtaga vana lat́s (kahe aasta vanune); kattõ `mu̬u̬du – kas nii vai nii; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü (rasedast) Se; lihm katõlt piimält vai tõist `vuuri um `kanman Lut b. ligikaudne arv; paar arvate tunni kate peräst tulli - - turukubijas Hel
2. fig taal ommaʔ katõʔ mõttõʔ(kahtleb, on kahevahel) Se; katõ kaks korda, poole võrra katõ `kallip, katõ odavap Se; kate (kaalu) pääl(e) kahevahel ta jäi nii kate kaalu `pääle, ei tiiä esigi, kas saab `mińnä vai Ran; siss om tu mõ̭tlõmine katõ kaalu pääl; elu om katõ kaalu pääl, kas eläss vai koolõss Har; elo um katõ pääl (hädaohus) Vas; mä olõ katõ kaalu pääl, kas minnäʔ vai ei minnä vai Räp; kate keelega ~ otsaga vorst kahekeelne Mi̬i̬nä‿m kate keelega, kõneleb minule mes tõene ütel ja tõesele mes mia `ütli, aab inimesi `pü̬ü̬rä Nõo; ken edesi tagasi juttu aave, si̬i̬ om kate otsage voŕst Hls; kate silmä vahele jätma tähele panemata jätma, unustama jäti tolle uniku kate siĺmä vahele, es pane tähelegi; kae iluste `perrä, et midägi kate siĺmä vahele ei jää Ran; katel käel lahkesti temä võttass mu katel käel `vastu Krk; kattõ kõrda, katõn kõrran kõver, küüru(s) tu om katõn kõrran, nii jäänü˽kattõ `kõrda Har; kattõ päähhä kahevahel asi‿m kattõ `päähhä, kas eläss vai koolõss Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|