[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

jõe|kiil jöökiil, natuke on sääsest suurem, sinikad Mus jõe|kiri tekimuster – Nis jõe|kirjak a. ”musta-halli kirju lutsu seltsi kala” – Mär b. haug Avi on jõekirjak, sii temal `seuke teine nime Hää jõe|kolistaja ”suur, paha, ebameeldiv inimene (hrl tüdrukust)” kuradi jõe kolistaja; näil `oĺli üits serände suur `tüt́rik, kutsuti jõekolistaja Kam jõe|korel (veeputukas) ? kiil jõe koreli, õhukse võrgu `taolise siiva, tõisel pu̬u̬l tõine kaits `siiva Hls jõe|kupp hrl vesikupp; hv vesiroos jõe kuppusi on `kahte `moodi, ühüd on `valge õt́ega, teesed on `koltse õt́ega Juu; tema kasvab ete sügavas jões, sialt saime jõekupu `õisa Tür; jõekupud `üit́i, `kanged kollased õied olid Kad jõe|kusk jõekiisk – Vas jõe|kõrend (veeputukas) kiil jõe kõreńd `kurja ei ti̬i̬; `kõrte otsan ta om ja vi̬i̬ pääl ta `lendap. jõe kõrend tõi `vihma kolmantel päeväl Krk jõe|kõrgas kõrkjas jõe kõrgas kasvab jões vee sees, kui ta kasvab, on pruunikas Tür jõe|luht jõeäärne heinamaa; ka seal kasvav hein seda ei söö kellegi loom, see va jõe luht Mär; jõe luht oli, ei old päris rand ein; rand ein on lühikene madal, jõe luht on pikk; jõe luha ein VMr; jõ̭õ̭ perve pääl jõ̭õ̭ luht Rõu jõe|lutikas (veeputukas) joe ludikas on `jusku `toinegi ludikas; vähekäine `suuremb, `ammusta kippest, on `merdo küles Vai jõe|luts jõe luts on must Pöi; Jõeluts elab kivi all Vig jõe|mats musträstas jöe mat́s, kollane nokk; jöeöpetaja ehk jöemat́s elab jögede ääres Mus jõe|murakas põldmurakas Sinine nagu jõemurakas Plt; jõe murakad kasvavad müüda jõe `kaĺdid KJn jõe|mutt (loom) vee sihes koa mutid, jõe `mutid Muh jõe|mõrd Ljõnakülä ning Ruõtsik̀ülä mehed suavad jõe mõrdõga egä keväde `auga Khn; kaks puudust on seal jõe mõrras koa Trm jõe|mõõk a. kalmus jões `kasvab jõemõõk, sene `juurest tied `juuva Lüg; b. kaisel `kaislad on ruki `muodi jõemõegad, pikad laia lehega Kad jõe|münt vesimünt jõe `müńtisid tuuasse jõest, sidutasse kokku nigu vihad. meil tüdruk õerub peeniksest kui tuhk, paneb voŕsti `sisse Lai jõe|mürk? jõemünt jõemüŕk, piparmeńts ehk mehvermeńts Plt jõe|nukk pl jöenukud (taim) – Jaa jõe|nupp vesikupp; vesiroos üks laps läind `püidma neid jõenuppusid, uppund ää Vig; lapsed tegivad jõenuppudest `elmeid `kaela IisK; jõe nupul on `siuke `valge õis, laiad lehed nigu kobru lehed ümmargused, suured ja paksud nigu kummipuu lehed Plt; i̬i̬ nupi liĺliʔ Har jõe|näkk jõenäkk, üks eläjäs tä oo, üks vee loom; jõe näkk on, inimesi `tõmmab jõkke Vig; jõenäkk uputab inimeisi ää Plt jõe|näks ”väike jões elutsev loom” jõ̭õ̭ńäḱs eläss järveh, pinisuuruʔ Räp jõe|hobene (veeputukas) mõni `ütles jõeobene, mõni jõepääsukene, mina ta õiget nimme ei tiia Ote jõe|osi konnaosi; ?kõrkjas jõe ośjad kasuvad järve peras, neist `tehtse tooli `põhjasi Saa; jõe ośs, ega nemad üksikult ole, nemad `summas, niida, suur paks kaare jääb kohe, kuivatakse ää ja tehakse eenaks Ann jõe|paju? vesipaju jõepajo on anipajo `taoline, `läikväte `lehtegä Kod; jõõ pajul om pikä ja peenikese lehe Puh jõe|papp vesipapp jõepapp oo must nagu kuldnokk, tegavad jõe kallaste `sisse pesa Var jõe|pudel vesikupp; vesiroos kõllane eelitsus one jõepud́elil, jõepud́el ei lähä põhõja, tal one suur lest Kod; jõepudel on jämeda rohelese varrega, õis kollane Lai; jõe pud́ele, neid om `valgit ja kõllatsit, neil kasvass pudel `pääle, koŕk ka pääl Krk jõe|pump vesikupp; vesiroos jõe `pumbud, `pitkäd, `valged `õiled, `ninda lai sie `õile nupp on küll kui sie `klaasi `pääline; `kõllased on ka; `jusku jõe pump, `ümmärguse `näoga Lüg jõe|pääsukene jõepääsukene kiil – Ote jõe|püüd jões kalastamine Narva mehed on änam jöö püi mehed Pha jõe|rohi jue rohod, `allid `kitsade `lehtiga, `kitsammad kui kure `miegad VNg jõe|roos vesiroos – Krk jõe|rästas musträstas muist kutsuvad neid jöe`matsideks ja jöeräästasteks; tänavu söid jöe`rästad köik marjad ää Mus jõe|rüsa jões kevade püiavad tõkete peal jõe rüsadega Trm jõe|soonik väike jõeke jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi. `suonikud `juoksevad jõkke Lüg jõe|suu j. suu (kiirkõnes ka `jõesu Tor Kod; `jõõssu Trv) jõesuue Joe suud on paremb `kinni `panna ku `järve suud (väikest auku on lihtsam parandada kui suurt) Kuu; jõe suus pidada `mitmet sugu kalad õlema Lüg; Soareküla meistel olid seal jõe suus ikka kevadeti mörrad sihes Pöi; kos `veikem jõgi `teise jõkke lähäb, seal on jõe suu Vän; `paĺgid `pantse plot́ti Õmedu jõe suun; mingä jõesuu `ustlemä Kod; eidä kas õege `vihma tulep, `jõõssu tõusup üless Trv jõe|särg õngega saab `vimma ja ahvenast, jõe `särge ja `augi Mar; vee lagumise aeg on pisiksed kalad, jõe särjed HMd jõe|tagune jõe tagused einamad Plt jõe|takjas vesikupp – Trm Plv jõe|tidi vihitaja jõe tidid `karjuvad tii tii; kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda Lüg; jõetidi elab jõe `jäärtes, vähä suuremb mustast räästast, valgekas aĺl, pesa maas, laulab tiit, tiit IisK jõe|tigu meil oo kaa neid jõe tigusi Tor jõe|tilder kaldapääsuke – Hää jõe|tilgut ”pikki jõge lendav väike hall lind, häälitseb tilu-liit, tilu-liit” – Vig jõe|ump jöö ump hüüp – Vll jõe|huuk jööuuk hüüp – Pha jõe|veerine jõeäärne jõeveerine einämaa Krk; jõeveeritse luha keväjä ommava vi̬i̬ all Ote jõe|vesi jõe vesi peab ea pesta olema Mar; jõõ vesi om `pehme Hls jõe|vingerjas Jõevingerjäs eläb jõgeden Kod jõe|vähk kilgid on nagu joe vähk Jõe jõe|õpetaja musträstas jöeöpetaja ehk jöemat́s elab jögede ääres Mus jõe|hõrn jõe õrn forell – Ksi jõe|äärne a. a jõe `äärne `einama, sääl on üvä rohi Lüg; jõe `äärised `einad. `pilli`ruogu ja Jõh; jõe`äärtsed maad Vän; jõe `äärne eenam lage kui laud, see on luht Pil b. s jõeäärne maa jöö‿rtsed jäävad si̬‿asta nii vähese einaga Khk; nõmmed ja rabad on `ümmer`ringi, jõe`äärne on `kõrgem Vän

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur