Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
iialt iialgi iialt‿se `vällä ei tulnd Mar
ilt ilt g ilda kild Ma käristasi eesel kääselja peelt pisikse naha ilda lahti Kaa
imal1 imal g -a S(
h- Phl;
-as Rei; g -e Khk Phl)
Lä(-
ä- Mar Vig)
PJg Ris Kei hv KJn SJn Trv Hls1. mage; lääge, magusavõitu Vii sigadel üks rakutäis imalid õuni ede Kaa;
Imal õmpuu (õunasort); [soolakala] Ligus imalamaks Pöi;
leib o imalaks jään, põle apuks läin;
piim o kilgastan, põle apu ega imal koa mette Muh;
Imala supil pole `öiged magu Emm; [kasvanud teradest] jahud on imalad Kul;
magusapu leib oo imal;
kardules läind naa imalas. küĺm oo neid natuke pigiständ Vig;
kasond viĺlast saavad imalad [leivad] Lih;
perenaine küsis:
tõid sa imalaid koa. `värskid kala küsis Ris;
imal sü̬ü̬ḱ ike ää ei ole Hls Vrd imar,
imel2. fig nõuetele mittevastav, lipitsev, rumal jm on sure imala olemisega [inimene] Khk;
Sihuke imal (saamatu) inimene, pika liigutamisega Mus;
Veib sind `seikse imala `näuga `vahtida et üsna ajab südame sandiks Kaa;
Ajas päris imalad juttu Pha;
Tänane tükk (näidend) oli küll üks imal värk Emm
imal2 imal Kse Nis Hel idanema hakkamas vihmane aeg, [rukkiterad] lähvad kasuma, imal kõik juba Nis; rügä om imal, sis ku om piimäl Hel
imale imale Rei Kse Nis Hls idanema (hakkama), imalaks (minema) ruki terad `lähtvad imale Kse; vili om imale lännu Hls
imel imel Hlj, pl -äd Kuu imal imeläd ja magusad [marjad] Kuu
imät =
imämb täditütäŕ, ku ar jo ĺatt mehele, olõ õi imät määnegi suuŕ sugulanõ Se
milt miĺt (sültjast, paksust vedelikust) suṕp om äräde ütte keenu, `miĺti `minnu; Linnassa oliva `seantse miĺt Trv
molt molt g moldi paat, vene merel `molta põle, aga jõel kus ülekäim, siis [nendega] sõidetasse Rid Vrd mold
mölt1 mölt g mölda Kaa Krj Vll tihe suits, tuisk või tolmupilv Korsnas läpatab suitseda, pool taeva alust mölta täis Kaa; liiva mölt; lume mölt `lahti Vll Vrd mült1
mölt2 möĺt g möĺdi Kad; seesü `möltis IisR (tummisest toidust) Mõned inimesed ei süö `möltis suppi IisR; `möĺti kiend [puder] Kad Vrd mölts, mült2
mült1 mült g mülda Sa(-i Vll); müĺt g müldi Jäm Pha Jaa Vig, müĺdi Hää Saa, müldä Khn
1. tolm, puru, pihu pailast `mülta tee pεεl, pailu `tolmu Jäm; [
pahmati]
kunni parandale jähid odrad müldaga segamini Khk;
Jahukotti raputades tuli `mülta kui pailu Kaa;
rehede all `mülti nenda, et äi soa iŋŋata Vll;
jahu peenikseks müĺdiks läenu Hää;
nad `jät́sid tolmu ja müĺdi puha sekka ja viisid [
vilja]
`veskil Saa || (peenikesest, tihedast rohust või karvast) Rohi kui müĺt, nii raske niita;
Ruunal on nii tihe karv seljas justkui müĺt Vig Vrd mölt1 2. veekeeris Lae lähäb sedäsi, et mült taga Khn
mült2 müĺt g müĺdi Hää Saa, müldi Var tummine, püdel mass limbisupp oli müĺt Var; Natuke kauaks ki̬i̬ma jätad, laguneb kõik laiali, saab kartulepudi, jusku müĺt Hää; kui peenike liiv märjas saab, siss lähab ka müĺdis Saa Vrd mölt2
mült3 müĺt g müĺdi Vän Tor; mült g müldi Rap mutt müĺt, nii pahurad see `aasta, kardula vaod ja kõik aeavad ülese Tor; müldid `tustsid `kapsad üles Rap Vrd münt5
nimelt nimelt Khk Khn Hää Ris Kod Plt KJn Hls Krk Hel Ran/-ld/ Har Rõu Plv Räp, `nimmelt Kod Hls(nimmelt) Har
1. nimme, sihilikult ma‿s lεhe nimelt `sönna mette Khk; Aga mõnikord `tehti päris nimelt naśte`riideks läbivillest, tema on pehmem Hää; `Nimmelt jah tahid miul `kurja tetä Hls; `lasken venna maha, nimelt iki Krk; ma nimelt es taha sedä `asja tetä, aga ta tulli mul kogemede ette Hel; no oma inimese tunnet iki ärä, ku‿sa juśt nimeld vahit Ran; taa maja om nimelt palama pant, ta is saa siist `kostki muiast minnäʔ; Rüä sisen `kaśvi hiire`herneʔ, tu̬u̬ küĺveti `nimmelt sinnaʔ Har; jäme˛et [jahu] taheti nimelt, tu̬u̬st sai `putro tetäʔ Plv; vahitass nimelt aiah, ku om süĺleme `heitmise aig Räp
2. (rõhutavalt, kinnitavalt) a. just (nii), täpselt kell seetse või kaheksa, siis ond nimelt minemäs Khn; minu kana nimelt õli si̮i̮ Kod; selleperäst ma nimelt `ütle, et ta kätte `kaibass Krk; tungelpää om musta pää, rüäl vähä, aga kesväl, nisul nimeld Ran b. kindlasti piäb `nimmelt ärä parandama [kanga niie]; nu̬u̬r tüd́rik - - põletas enese ärä `niiskese äkitse vihaga, et kui tõene (noormees) one nimelt tämä õma, ei tõhi tõesega kõneldagi Kod; `lu̬u̬si `tõmbamma piat nimelt minemä, muud́u saat `trahvi kah Har
3. nime järgi; nimel õlesin lasnud kingäd nimelt (enda järgi) tehä, suasid parajad Kod; enämäśti `oĺli igä öhel oma tüki `jaokene [liha] ka vi̬i̬l `ummes ärä lõegatud, egä ta siss nimelt ei olnd KJn; tu̬u̬ raha oĺl kõ̭iḱ timä nimelt; vele nimelt um kõ̭iḱ mi˽maa ja elotuss, mul olõ õi˽midägiʔ Rõu