[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kohus2 kohu|s (koho‑) g ‑se R(‑ss, g ‑sse Lüg) S(‑ss Muh) L Ris Juu JMd Koe VJg I(‑ss, g ‑sse Trm Lai) Plt KJn(g ‑sse) Hls, ‑ss eL(‑śs Rõu Se, g ‑ssõ Plv, kuhuss Har)1. kohustus a. Eks sie õle ikke `lapse kohus vanema `aitada Jõh; me täidame oma kohut, kui me oomingust `öhtani tööd teeme Vll; sinu kohus oo `easte elada Tor; tee mes kohos on tehä, mes `siäduss `sulle vaja one Kod; käis korra `aastas kirikus, `täitis oma kohusse ära Lai; siul kohuss kullede, miul `õiguss ütelte Krk; ku inimene oma kohust ei ti̬i̬, siss `palvege ei ti̬i̬ midägi Hel; nüid ma ole mehe naene, pia naese kohusit `täitmä; vanadel om kohuss minnä (surra) iki Puh; ega neil ess ole kohut tedä `sü̬ü̬tä Nõo; kui sul `viina om, siss paku mullõ, tu̬u̬ om su kuhuss; ta piat nekruudi kohust `täütmä Har; Muʔ kohus om vaesit latsi avitata Vas; (nagu) kord ja kohus nagu peab ela nönda kut kord ning kohus on Vll; Inimene käis ikka `leeris äe, nõnda kut see kord ja kohus on Pöi; oma kolm `tassi ju̬u̬ss ka [teed], oless nagu kord ja kohuss (magus) Trv; ka sa võtat naise `vastu nagu kõrd ja kohuss Krk b. millegagi seotud konkreetsed ülesanded Rendikõhapidaja kohoss õli, pidi tegemä `mõisale tio`päivi Lüg; tahab kuol`meistrist `saada, kui oma kohossed `vällä `täidäb eks tämä siis saa Lüg; `moole `tehti kohuseks aid ede tömmata Khk; sinu kohuss on laste järele vaadata Lai; soldat `oĺli iks oman `saisusen, timä pidi iks oma kohussit `täitmä Ote; kerigu hüülmel̀dri kuhuss om opõtajat `altarihe `laskõ ja `altarist `ussõ `laskõ Har c. funktsioon kohust täitma asendama `lambanaha `serväst `tehti `niiskesed mugulad ‑ ‑ sie `täitäs siis [kasuka] `nüöbi kohost Lüg; ämma emand täidab vana ema kohut `linnade sihes Khk; vana Mustjala kirju kuvvel oli ai all ‑ ‑ oli änam iluduseks, aga paela kohut tä `täitas Mus; [unilauk] täedab sibula kohust koa, kui sibula vart ei ole veel Muh; [varakult] akkasin juba `tööle. mehe kohusid `täitma Mär; se (riie) täidab mantli kohut JJn; ise asetan teda, täidan tema kohusid Plt; perenaene ollu põdelik, Ańna `täitnu perenase kohusit kah Nõo; tsõõriklänik, mia kuhussõid no˽kauśs täüt Har

nekrut nekru|t Rei Kos, neekru|t Var Tor Plt/-t́/, g -ti; `nekru|t g -ti Lüg Var Rõu, -di Vai/-o|t/ Khk Nõo; `nekru|t́ San Krl Plv Vas(g -ti) Räp, `nekruu|t Muh Tõs Hää Har(-t́), `neekruu|t́ Mär Räp, g -di; `ńekru|t g -da Lut; n, g `nekrotti VNg; negru|t LNg/-ot/, g -ti Var Vän JJn VJg/n -t́/ Iis(g -di); neegru|t g -ti Juu(-t́) Jür, -di Ris; nikru|t Rei Kse, niekru|t JMd, g -ti; `nikruu|t Kaa Pöi, `nikruu|t́ KJn Kõp Vil M, g -di; `niek|ruut g -ruu·di Kuu; nigru|t Mar Kse Ris Trm Kod, niegru|t́ Koe Kad, g -ti; pl `neekrodid Vig, ńeekrutaʔ Se väeteenistusse võetu; noorsõdur nied õlid `nekrutid, ke sõaväe `tienistusse `läksivad Lüg; noored mihed `lähtvad `nikrudiks Khk; See oli suur `sündmus, kui `nikruudid läksid, `terved külad olid `saatmas Pöi; nekrutid lähtvad söda Rei; `neekruudi `võtmese `aeges käisin `linnas koa Mär; noored nigrutid `lähtvad Kse; `nekruudi pikkus mõõdeti Tõs; neekrutid läksid nummert `võtma Tor; pillet́ `pańdi `rinda, siis oli neegrut́ Juu; keda negrutiks `võeti, `tienisivad Puolas suurem jägu JJn; niegrutid `võetasse sügise Koe; ega sie niegruti elu olnud `kerge ühtigi - - `tienis kakskümmend viis `oastad Kad; `ennevanass õlema nigrutid vägise `võetud Kod; `piale selle `prantsuse sõja akatud `nikrutisi `värvama Plt; `nikruudi lääve Viĺländise Trv; ennitsel aal `nikruudi võtiv `mõisen `lu̬u̬su Krk; vanast `viidi kõik `nikrudi vallamajast obestega `liina Puh; sügüse nakatõs `nekrut́̀te `võtma Krl; iisspäävä läävä `nekruudi `lu̬u̬si `tõmbamma Har; `nekrut́el oĺliva tärniʔ Plv; tululiĺli viha paist jala üless, `neekruut́ hõ̭õ̭ŕd jala `sisse, et kroono päält ärʔ päsesseʔ Räp; ńeekrutaʔ, naa tsordsõʔ (ropendasid) Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur