[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

aam|palk aam- R(h- Kuu) L Ris Kei HJn Amb Tür Pee VMr Sim IPõ VlPõ M, voam- Nis Juu Kos Kad Lai, uam- Khn JMd Kad Sim Trm Kod Ksi, vuam- Juu VJg

1. laetala; parrepalk `võeta `ruodjammed ja `panna aam`palkide `pääle üles, et `põhku `kannab; `parside `õtsad `käisivad aam`palgi `pääle Lüg; aampalgid jah elo majas ja `lautel Mar; kaks aam`paĺki on lõsnad, parred käevad sial pial Mär; aam`palke pial oli lagi Tõs; `Piastlik tegi rihalusõ uampaĺgi `külge pesä Khn; voampaĺk on seinast üks jalg moad `eemal Nis; vuampaĺk piab jäme olema Juu; Sari `siuti aam`paĺki ehk `parde Amb; aampaĺgid, nied tahavad `rohkemb mehe `jõudu ja `seadmist VMr; uampaĺgi ots mädanes äe, kukkus `alla Kad; kõige viimane paĺk, mis üle aam`paĺkide `pańdi, oli venitus Sim; uampaĺk käib läbi maja, et seenäd laiali ei kuku Kod; aampaĺk oli rehe aluse või sara pial, rehetoas oli tala Lai; Maja ehitemise man aampalgi pääle käive tõiste palke otsa Pst || (muu tala, palk) aampaĺgid pannakse laepuude peal, et need paegal `seisavad Ris; aampaĺgid ~ venituse paĺgid Trm Vrd aam|tala, aan|palk

2. alustala a. (põrandal) aam`palgid `onvad laud põrandal all; aam`palkidelle - - `pannasse kived ehk munakad `alle Lüg; põigiti oo maja all - - maja aampalgid Mar; Paranda `laudõlõ pannaksõ kua uampaĺgid `alla Khn b. (sillal) silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; sillade all on aampaĺgid Hää; silla voampaĺgid - - pannakse pikuti `alla, teesed põegeti `piale Nis

3. voki rindpuu – Kei

kast kaśt Sa L K I eL(kaš́t ~ š́kaš́t Lei), kast R Muh Hi Ris; g kaśti L K I Võn Rõn V, g kasti S L Ris M T Urv Krl, g `kasti R
1. nelja küljega säilitamis- või transportimisvahend (millel hrl põhi ja sag kaas); laegas, karp kalusi `panna `vergo `argi `kasti VNg; vili `panna `kastide Vai; sia kastid ning `pörsa kastid. kui siad `linna viiasse, siis pannasse `kasti. pörsastele tehasse tihed kastid Khk; tiŋŋi kaśt, ting keib tiŋŋi `kastist läbi Mus; Pereajamese kast (mesilaspere puu otsast mahatoomiseks) Käi; Mesipuud olid ööned puud või kastid Phl; kaśti põhi; kaśti keha o kaśti seente (seinte) vahel Vig; ruusivädamese kastis mõni võtab sia `karva kua Mih; saalinga kaśt (tugev laudkast saalingu kohal mastipitsi otsas) Khn; pane `erned `kaśti iirte eest ää Ann; `kaśtidega mat́ima `kruami mua `sisse, kui sõdaaeg õli Kod; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubaku kaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil; tu̬u̬ arjukese kaśt `olli ütest lõhmusse kosest `väĺlä `murtu Nõo; lubi pandass `kasti; suidsu kastil pabõrossiʔ sisel Krl; haŕameheʔ, näil oĺ lõhmusõ koorist kaśti tettüʔ Se; ðkaš́tiga ž́idiʔ Lei || fig teokarp, koda kate sarvega tigu lähäp, kaśt om säĺlän, ädäkõrral `tõmbab `endä `kasti `sisse Nõo a. käärkarp, kast lõngakerade ja poolide jaoks `kanga looma kaśt Khk; `keärbu ~ `keärimese kaśt Juu ~ `käärimise kaśt Amb Koe ~ käärpuu kaśt Nõo Vrd käärkast b. (veskis) see oo sur `veske kaśt, kus jahod `sesse `joosvad. see on suur pikergone kaśt, aga ise neĺlanurgelene koa Mar; sõela jahu kaśt; püili niistutamese kaśt, lai, madal, vihaga visati vett `piale, segati ära (et tera kest lahti tuleks) Var; kede kaśt, `sinna lähväd sõõla jahu keded `sisse Kod; kruvvimisõ kaśt, nelä jalagaʔ Se c. istmealune saanis või vankris saanil oo kaśt koa, mis oo seal taga, kus estotasse. seal oo kaen peal ja seest oo tühi. `sõnna pane siis ükskõik mis `asja `sesse Mar; `vankrikaśt (vedruvankril) Kod; saani kaśt - - kos paki `sissi pannass Krk; saani `persealudsõ kaśt Har Vrd kapp, sahtel d. sahtel tu̬u̬ lavva kastist leistik ärä Krk; kolmõ kast́iga kummot́ Se e. (veime)kirst, hoiukast; viljasalv kirst om kumere kaasege, `rõ̭õ̭va kaśt om `õige kaasege Krk; miu `rõiva kõik kastin, vai siss miul kappi om Puh; esä laśk mullõ kasti tetäʔ, kraami kasti, pruuni värviga oĺl värvitü ja rohilise˽tsakitu ravva˽pääl Ote; mul om suuŕ kaśt [aidas], neli jakku, ikkä lätt neli vakka [jahu, tangu, vilja] `sisse; no˽`saie peigmihe kodu kaśtiga. peigmiis pedi `vasta `võtma, `kińni `masma kaśt Har; noorikõl om kaśt; `mõrśakastiʔ, kaśt om tsõõrigu kaasõga ja kummidu kaasõgaʔ Se g. (vankril, kärul) ühe rattaga käru, sellel kasti all ees`otsas üks ratas Khk; kui `sildu keiväd tegemas ja vidäväd kardulisi, sii oo `vankril kaśt peal. muidu keivad kartsad peal Mar; raud`aśsidega `vankrel ika on kaśt pial Hag; kahe rattaga kärrul olid raud rattad - - `piäle `tehti kaśt Lai h. aknalengid `akna raamid `ollid `kastide sihes Muh; `vahvärgige maeal pannass kastige `akna. `lautel om `pośtege `akna, maeadel iki lengi kastige Krk i. kakuami osa; kakuam – Jõe Kuu Vai Pha `Kasti nime sai sen `puolest, et `muidu oli küll enämbjagu rüsä `plaani, aga perä asemel oli suur lai kast, `miŋŋel oli linast `tehtud pohi all; `Kastid `püüsid `palju paremine kui `endised `räimi rüsäd Kuu; kakkuamil - - perä asemel on kast. `kasti `pohjas on lina. kala saab `kasti, `lähto `pohja, `ongi `kastis `kinni Vai; ehitavad kaśt`mörda - - kaśt on kahesugusest vörgust - - kala läheb sest kailast, mis enne `kasti on Pha Vrd kastmõrd j. mesitaru vanast üteĺdi et, mehidse kaśt vai mehidse taro Vas k. linnu pesakast oli suur kast, tuli külm, [lind] nogaga `luopis `väljä `jäised munad Kuu
2. ruum rehealuse otsas või kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist rehe kaśt [rehe otsas], kohe vili vedeti vihma edess `varju. siält siis `aeti `reste üles. tälle õli erälde `veike uks kua `testud, et `õtse sae siält `viljä rehe`tarre ajada Kod; ku vana tare olli, siss `kasti es ole. rehe om `kespagan, tõisen otsan kaśt, tõisen otsan rihaalune Hls; Egaüit́s vedäs `aiga`mü̬ü̬dä oma rüä `kaśti. kaśtist `aeti `rihte, ja ateti parsile Rõn
3. sillaalune palkidest tugiehitis seda `pulvärki oli üheksa `kasti VNg; jõgidelle `tehti `kastid, `palkidest `kastide `õrred, `õrside `pääle `laidapuud. kus lai jõgi, on viel `keskel üks vai kaks `kasti Lüg; silla kaśtid, suure raudkibidega täedetud. eest terab kaśt. `paĺkidest `tehtud kohe. ees raud lat́id, et jää ei sua `kaśti ära `lõhkuda. kaśt on silla `samma kohal `vastu`voolu, et jää `silda ei lõhu Nis; kolme kastige sild Krk
4. harkadra kast, (raud- või vits)pidemed ümber adrahargi ehk künnipuu keskosa, mille abil harki aisade suhtes paraja nurga all hoitakse – Emann kurg`atral on kast kus pääl käis lippiti Lüg; Adra `piälmine kaśt (põikpuu, millega vannas toetub vastu varsi); Adra alumine kaśt pannassõ `vatna argi vahõlõ Khn; adra kaśtiga köüdetse adra puu aśte `küĺgi. nüüd on adra kaśt rauast, vanast oĺli toomikse `vitstest Saa; kaśti kõrvad Sim; rauad mis `ümber kahel pool rauapuu pial, kos viadid küĺjes, see õli kaśt. pulk käib kaśti `raudade `sisse. need rauad õlid ühest tükist `tehtud Trm; kaśtid on vitsad, nabapulga `külge kääväd `kińni Kod; kaśt om raudpu all, tõmmatass kure `külgi `kapluga `kinni Trv; vana`aigne ader `oĺli aŕk adrakõne, ja sääl `oĺli paeo vitsust tettü kaśt, kellega ader köedetü `oĺli - - kasti pääl om luits Ote; kaśti omma vallalõ `tulnuʔ. kinnidä `kastõ kõvõbahe Se

müür1 müür Hää, g müüri Pöi Rei Vig Kse Tor VMr Kad VJg Iis Trm SJn Puh Võn, `müüri Kuu RId, müürü Khn San V(-öü- Lei); müüŕ Rid, g müüri Jäm Plt M, müürü hajusalt V; müir Sim, g müiri Sa Muh hajusalt L, Ris Amb JMd Koe Trm KLõ Ran Nõo, g müüri Kul Lih Nis Kod Äks TLä Võn, möeri Juu; n, g `müüri Vai; möör g mööri PJg

1. kivist sein `ahju `müüridega ühes `tehti `ahju rant, `tolli `seitsa kaheksa Lüg; Rikkadel õlid `lauda `seinad kõik kivi `müürid Jõh; `müürid tehä `paasist Vai; müirissepp teeb `müiri Khk; Vanaaegsed müirid on kövad vastu pidama Kaa; Vahest `ööti seda `moodi: mis tuul müürile teeb Pöi; lubjaga rohvitse müirid ää Muh; rihe ahol oo müir koa Mar; kõige õhem müir on kaks `jalga Var; seest müir alles `lupjamatta, välläst müir jo `valmis Tõs; meierei· müürid juba ülevel Tor; kibi `müiri krohvitakse, kibist on ikka müir - - teĺliskibi ehk murrukibi Nis; Neil oli ia suur pada müiri sees Amb; müir on `tehtud mulla pinnani ära Sim; patsas õli vasta `seinä, et tuli ei puudu `seinä, `niske `kõrge müir Kod; vana kõŕts oli ära põlenud, müirid olid aga alles Äks; Kõo `mõises tegid venelased `müiri Pil; `lautel tuleve laiepe müüri ku elumaeal, neil tetass kolm `jalga lai Krk; mes tuul müirile ti̬i̬b, üteldi, kui tõesest kõvemb `olli Ran; suur pada `olli kuan müüri sehen, kos lehmile tetti ja sigadele avvutedi Nõo; mine laho vanaajotsit `müüre, sa ei jõvva `lahko, aga nüid lagoness kõ̭iḱ esi `endäst Võn; ku lauda `müürü tetäss, om suuŕ vassar, `tu̬u̬ga `lü̬ü̬di mõ̭ni kivi kilt küllest nigu ta `passõ Har; hopõń lei mul pää `vasta `müürü Rõu; müürüʔ lubjaga tetäss ja kivvegaʔ Se

2. lõõr; soemüür müir on `tahma täis, ei `tõmma Koe; sielik sai märjaks, eks panin teise müiri `iarde `kuivama Kad; ahju truubid one müürid Kod; taren tetti tuli paa ala, müüŕ olli `kambren Pst; tuli `uugas, õige `tõmbas, `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; Kui pliidi all om rohkemb tule tegemist ja ki̬i̬tmist, siss lääb müir kah kuumass, ei ole vaja ahju küttägi Nõo

pool2 pool hajusalt S, L Kei Juu Amb Sim Trm Äks Lai Plt SJn, puol R Jür KuuK Amb JMd JJn ViK, pu̬u̬l (-ĺ) Hää Kod MMg Pal Äks SJn KJn Kõp hajusalt eL, puõl Khn

I. postp (genitiiviga) 1. suunas `länne puol `rannal on `ninda külm vesi Hlj; maa puol ei käind [kalu müümas] Vai; `tuulse ilmaga ike on punased pilved sääl `õhta puol Kad; meil oli põhja pool ilus kuuse mets Lai; põhja pu̬u̬l [oli] suur Uniküla vare - - `lõune pu̬u̬l `Raudja vare Ran; kae noʔ, końks om sääl mäe pu̬u̬l (kellaosuti on üleval) Plv

2. kandis, ümbruses, piirkonnas `Ranna puol ei old suurd `metsä Kuu; mei puol `kanneda ka nei `puiga Vai; ons teite pool midad uuemad ka `juhtund olema Khk; lee rand‿o koa Nõmmküla pool Muh; sii mede pool oli pailu kiva PJg; me pool ike oma keelemurre, Kuimetsäs ike oma Juu; meie puol on sie muod, et tehakse vägevad `kuormad Jür; tänavu `uasta on meie puol ilusad rukkid VMr; vend oli tal `rautel `kuskil seal `Rakvere puol Kad; meie pu̬u̬l ike `üeldi elejepuu Kod; Võru pool olema mägised maad Lai; vanast Abja pu̬u̬l, ku pidule `minti, siss `võeti kait`tõisku `paari `rõõsku manu Pst; tõese om nüid sääl Võru pu̬u̬l, sina siin Estin `eestläste (tartumaalaste) siän Puh; me ollime kandime sääl Paluperä pu̬u̬l Rõn; paakspuu mi pu̬u̬l ei kasuʔ, tu̬u̬d tuuass vällämaa pu̬u̬lt Har; Miśso pu̬u̬l es olõʔ - - a `Haanihn oĺl hirmuss räüss ja maru Rõu; Ah́a pu̬u̬l na ei pruugiʔ hii `tähte edeotsah (ei tarvita sõna alguses h-tähte) Räp

3. kellegi juures ta on `paergu minu puol JMd; ma käesin sääl metsavahi pu̬u̬l Äks; opetaja pu̬u̬l käesime egä päiv kaits `tundi, muidu ollime all `köstre pu̬u̬l (leerist) Ran; ma käesi mäel emä pu̬u̬l Puh; ain om ärä tettu ja tõug ei ole vi̬i̬l valmiss, mõtli, et ma‿lä käi Teele pu̬u̬l ärä Nõo; meil oĺl pereht kah, meid oĺl säidse last, tsõdsõ ja lell ka oĺl mi˽pu̬u̬l Rõu; ma olõ õi˽käünü˽joht neide pu̬u̬l Vas

II. adv 1. märgib paiknemist voib`olla mones puol oli VNg; arimalgad on mölemal pool katust Jäm; teised `mängajad oo teisel pool Muh; näĺg oli igas pool Kse; mõlemis pool `maantid Mih; teesel pool jõge Tõs; karjama on teenep̀ol seda `aeda Vän; Keede on `jälle aĺlikakoht, kus ikki vesi `väĺla ajab - - keedet on sii `mitmes pu̬u̬l Hää; Panin kepi ühe otsa jala `alla ja teise silmusest läbi, sedasi sain igal pool teha [sukapaela] Amb; pahemal puol kätt oli einama JJn; paadid ja vened ja luotsikud - - ma vahet ei tia, ma ei old linnas käind ega `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; `Praakima mägi oli `kõrge mägi, sood kahel pu̬u̬l Äks; mõlemil pu̬u̬l on majad kohe KJn; kahel pu̬u̬l `lauda `istusid inimest Kõp; mõness muial pu̬u̬l võis olla; olli ta siin ütess pu̬u̬l ja tõisess pu̬u̬l `reńtlikuss Krk; kaits palmikut `oĺli, tõene tõesel pu̬u̬l Ran; ni̬i̬ käo `lendä kõ̭igil pu̬u̬l ja kuku Nõo; ku sa siist mõtsast `ussõ saat, siss om hääl pu̬u̬l külä, kural pu̬u̬l villänurmõʔ; meil oĺl hää tubli kaar, pöörüse˽kõ̭iḱ ütel pu̬u̬l nigu viht Har; `pankõ no naid rüḱi kokko arʔ, vihma pilveʔ umma˽katõl pu̬u̬l Rõu; meil ommaʔ ütel pu̬u̬l setoʔ, tõõsõl pu̬u̬l `lätläseʔ Vas || piltl valmis, lõpetatud, rahul vms `seie ka viel aed, siis on mure ühel puol Hlj; nüid mõtted joba ühel puol, ära sain `viimased `einäd `tehtud Lüg; paness kardulekse maha, oss eńg ütel pu̬u̬l ollu Krk

2. pooleldi, osalt, pool- `niisukene puol `totrakas tädi oli tal Jõe; esimesed `kardulid olid `siie ka `tulled ja siis inimesed `tuoned [mõisast] ka ige puol `vargusi siis omale neid Kuu; minu emä õli juo puol `arsti, sie tegi pali abi inimistele Lüg; puol salamiste `tahvad `rääkida Jõh; Ise puol surija `valmis, aga `mõtleb `naise `võtmisele IisR; tal oli pool`peetud kuub üll Khk; Põldmint, pool ömargused lehed ja lillad `õitsed Pöi; üks vana pool pimedad mees oln Muh; ta oli na vähe pool tola Rei; nisuke pool `saksa oo, pole saks ega talupoeg koa Mär; rätik koa piäs pool `musta Var; Neljäbä `siokõ puõl pühä Khn; kilastand piim, põle apu ega põle rõõsk, pool muratand Hää; Eina `moarjabe `tehti [heinatalgud], siis oli na pool pühabene pää Kei; siis `pańdi [pesu] viel nõnna `auduma tulise vie `sisse - - nihuke puol kiend oli KuuK; ta (hobune) oli puol pimedad JJn; kui üks muna jääb `selga, siss on puol `kuĺti, liha aiseb samuti kui päris kuĺdil VMr; tõene sõsar one põhjatu vagane, tõene one pu̬u̬l `ullu Kod; `erned on pool keemata, tunned ju kõhe, kui on kõvad alles Äks; kel suur talu kääs, see oli ka juba pool `mõisnik Lai; kui [vili] vähä `viltu vajond, siis on pool `longus Plt; kas sa läät pu̬u̬ĺ`paĺlald Trv; ma pu̬u̬ĺ naĺlage tal `ütli; ku pu̬u̬ĺ palanu ollu tuli, pant kardule `ahju Krk; `pikne - - olli pu̬u̬l elutass löönu selle naese Ran; `enne olliva `käistega `amme, nüid ole pu̬u̬l alaste ja küĺmetä Puh; ta‿ĺli nii ärä `irmenu ja `kohkenu, pu̬u̬l ikutse eliga kõneli; `piĺtnik ütel, et ole nüid pu̬u̬l naarul, siss tuleb `väega iluss piĺt Nõo; ei ole `õige kõllane ega `valge, om pu̬u̬ĺ paat́ Kam; nemä panniva riśtkaena pu̬u̬l likeld `rõuku Rõn; Naistõ `ammõ vundameńdi rõõvass oĺl iks kas sõ̭ss läbi `paklanõ vai pu̬u̬ĺ `paklanõ Urv; noʔ sa ańnit uma hobõsõ pu̬u̬ĺ ilma välläʔ Har; vihmanõ ilm `täämbä, sääne pu̬u̬ĺ pilvehn Rõu; linaki oĺli˽nii piḱä, nigu pu̬u̬ĺ saistõh kaḱi Vas; pu̬u̬l aher, timä `piimä‿vil and (lehmast) Lut

3. poole sügise puol `onvad [lõhekalad] juo `lahjemmad VNg; Sinikivi`kaaluja on `kange ihne - - `kangesti oma pu̬u̬l `kiskuja Hää; kevade puol talvet akkas sie [haigus] `piale JJn