Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
koris koris g -e Mih PJg =
korin allikas ajab vett ülessi, koris `neelab `alla;
`viska korisesse puu pulk, see keerutab `ühte `otsapidi seal sees;
koris oo ikke `kõrge maa peal, soos ei ole Mih;
koris `tehti (kaevati auk) selle `tarvis, et suur vesi ära vaob PJg Vrd kuris
korkis1 pruntis üht`puhku suu `korkis VNg
korkis2 `korkis Kse Aud Ris Juu Trm kohrus jää oo `korkis Kse;
`astusin `korkis `eätsi `peäle, kukkusin `sesse Juu;
mua on `korkis (konarik, külmanud) Trm Vrd korkes1
kormis kormi|
s Mar Vig, g -sse Iis;
`kormis Mär hoolas, töökas kormis inimene, kis kõik pere-elumaja asjad ikke `kordas peab Mar;
vot kus on üks kormis (koguja) inime Iis Vrd kornis
kornis kornis g -e hv hoolas kes ikki muretseb, teeb enese ette, see o ikki kornis inimene Mär Vrd kormis
korpis1 korpas piĺlpajo on libeda koorega, kui vanaks läheb, sis läheb karuseks, sis on koor `korpis Vän
korpis2 kohrus jää on ülesse kohotand, `ööldi `korpis Tür
nordis norgus plika oli `nordis Kir
orkis `orkis Muh Hää Juu KJn harali; orgitaoliselt suured `orkis sarved [sitikal] Muh; Kuh́e on väga `orkis - - jusku ork üles `lautud, tal põle nägu ega tegu Hää; me rukis jäi nii imelikuks araks nende küĺma `öödega, oli nii `orkis Juu; ao kood on sedaviisi `orkis KJn