[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

joru n, g joru üld, p jorru Urv Har Rõu Plv; n, g joro Lüg Jõh Tõs Ris VJg Kod Plt KJn Kan Se, p jorro Vas Räp Se
1. madal pidev ühetooniline häälitsus v heli; pej laul; sag joru ajama jorisevat häält tegema; virisema, nutma; ebamusikaalselt laulma Ajab joru, nägu laps juńnib või töńnib Hää; siga `röigab, aab pikka joru kohe Nis; kolme`kuune laps akkab `kuogama, akkab ajama joru Sim; ei mõessa laalta, aab joro Kod; uńdid `ulgusid, kolm `uńti korraga lasnud seda joru Lai; ku `ü̬ü̬se [autod] `mü̬ü̬dä lääve, joru aave, siss seinä värisev puha Krk; puĺl aab iki oma joru Hel; villa pessu maśsina joru; mis jorru sa ajat, ku‿sa ilusalõ õi laulaʔ Krl; vabrigu joru jo lät́s; [laps] `naksi häĺlin jorru tegemä Har; Aja nigu härä jorro (oskamatust lauljast) Räp
2. tüütu jutt, loba; torin, jonn; sag (oma) joru ajama mõttetult lobisema; torisema; kiuslema; fig kangekaelselt mingi mõtte v seisukoha juurde jääma jädä joru järele. mina ei taha `niisukest joru `eiga `jönni `kuullagi VNg; sinu juttul ei õle äärt egä `õtsa, üks joro `vaide on Lüg; sie ei õle `muutku tühi juttu joro Jõh; mis joru sool `ühte `jooni ülal on Khk; `käidi viel tagasi `kutsumas, aga mina ajasin oma joru, ei läind ka tagasi HljK; kui akkab oma joru ajama, ega siis jäta, temal jäägu aga `õigus Sim; aab `pialegi oma joru, lõpetab ja akkab seda üht joru Lai; inimene ajab oma plära ‑ ‑ ajab pähle oma joru Plt; lõpete vahel ärä si̬i̬ jutt, lõpete joru Krk|| vihatuju inimene saa `ende üle valitse, ta lask joru `mü̬ü̬dä Trv|| ? (kangekaelsest inimesest v loomast) See mees aa üks igavene joru Emm
3. rida, rivi, rodu rugi vihud one jorus maas VNg; `metsa joru IisR; tulid ku aned pikas jorus ükstese järel Aud; üks eina kieritis lüeme kahelt puolt kokko pikaks joruks VMr; matukselisi oli terve pikk joru kohe Sim; üks mägestiku joro lähäb `Niarme `külla `väiĺla Plt; üt́s piḱk joru lät́s vankriidõgõ suurtiid `mü̬ü̬dä Krl; ühe joruga, ühte joru järjest, vahetpidamata; joonelt, hooga [võrke] saab `paadist `lastud, `ühte joru sedasi Jõe; `üste joro alate kõneleb; ühe joroga tulin ärä `seie Kod; joru|l, ‑le korras, joones [olema]; korda, joonde, toime [saama, tegema] ei mina `joua jorule ajada, kui keik on segamiste VNg; teie õleta õma `tü̬ü̬degä jorol Kod Vrd jorgo
Vrd jora, jorin, juru, jõru1, jöru
joru|jommi, joru|s purju, ‑s Eks ned sovuo·sis ole täna jorujommis; Jäivad jorujommi Jõh
koru1 koru Ote San; koru, ‑uʔ V(korruʔ Se) 1. kõrgune polve koru mättä `õkva Ote; tiä ni madalõn vi̬i̬l˽es˽olõʔ, nii sülekoru oĺl tu˽päiv San; lumi om aia koruʔ Krl; Kõiv oĺl maja koru vai veidü˽korõmb Har; neoʔ ummaʔ ütte koruʔ Plv; herneh om jo˽`hindäkoruʔ Räp; Inemisõ koruʔ hopõń; üte koruʔ ommavaʔ, üte piuʔ Se Vrd kõrgu2. ”kõrgemale” – Lut
koru2 lahja niigu końdi koru Plt Vrd korul
koru3 koru `koŕkad Trm ”verekaanide kestad (söödetakse kanadele)”
koŕu → kori4
korul korul g ‑i SJn; koŕul, korõl Har; koŕõ|ĺ g ‑li Plv; korel Räp suur kõhn olend (hrl lehm) kes seda vana korult äm tahab SJn; lehem um jäänü˽nigu koŕõĺ Plv; suuŕ piḱk inemine kui vana korel, kõhna `näoga Räp Vrd koru2, korv2
korup koru|p Hlj Jõh IisR Vig JJn Koe VMr VJg Sim spor I, Ksi, koro|p Lüg Jõh Trm Kod KodT RäpT /‑ŕ‑/, kooru|p Lai Ran, g ‑pi
1. reele seotav varbpära, kresla `seĺjataguse korup. vai `seĺjatagune. ta `pulkadest õli `püśti `tehtud ka. ja sis sie õli `siutud rie `piale IisR; kresna puud on ikke rie pial, aga korup on sie kus sies istud VMr; korup oli mis ree `piale `siuti, ehk kresku Lai 2. väike seljatoega sõiduregi – Vig
3. laudadest korv reel nooda veoks; kalaregi korupil oli ikke kaks obost ies ja kolm `rauda käis kõrvi tamme puust jalaste `alla Trm; kui suur nu̬u̬t on järvele viädä on nagu koŕv jalasse piäl, si̬i̬ one korop, ümmärgune. nu̬u̬t on koropi siden; korop õli `laudess testod, sides õli `venne `mu̬u̬du, õtsad õlid `laudess testod üles, paksudess `laudess, keskpaegass õli kumer Kod; koropi ree `piäle `pańti keri. kolme ree piäl `seisi, [3–4 hobust ees], taga kaks rege KodT
4. elussigade veokast või ‑puur sia korup, nüid sia puur Lai 5. (hrl võrdlustes) mõni obune on suur ja lahja nigu korup; loom on tühi nigu koorup Lai; vana ah́o koŕop (lagunenud ahi) lahuti tarõst `väĺlä Räp|| vana voodi – Lai
korus korus Jäm Ans Khk
1. küürus, kõveras käis korus suure `kandami all Ans
2. kohevil, kummis korus maa Jäm
korus → koorus1
korut koru|tg ‑da, kort g korta, korrut Se; korrita Räpnooda sisselaskmise ja väljavedamise auk jääs korrita, suuŕ läṕp kost tindi noot `vällä tulõ Räp; `sisse `anmise korut; kort `raotass kat́s ruut`süldä pikk ja `arssina `tsetvert laǵä. suurest `kortast tõmmatass `vällä, a veikost kortest lastass ala noʔ võrguʔ; istuss ja u̬u̬t kui varõśs koruda veere pääl Se Vrd korits1

moru muru1

norg norg TMr, g noru Puh Kam (kala) üte noru sai Puh

noru noru nosu, nina mõni - - nagu ikka `tõmmas oma noru täis Kos

norun norun Trv Hls Krk TLä, noron Kod norgus, longus taim, mes issotet, one noron; inimene seesäb noron, ei õle tämäl `rõõmu egä `luśti Kod; si̬i̬ kõńd ninda norun, ei tiiä, mis viga om Trv; `aige ineme om iks norun Puh; Nüid om äbi, tuleb and sorun ja pää norun Nõo Vrd noroh

norus norus Hlj Jäm Muh Han Saa IPõ, noros Lüg VMr KJn norgus mida sie `ninda norus on Hlj; Nina norus, saba sorus Jäm; kui es `võeta [kosjasid vastu], no siis `ollid jälle norus ninad pias, läksid uksest `välja Muh; seisab nigu möigas, sedamoodi norus ja tasane - - põle juttu mette Han; loom seisab norus, kui ta `aige on, ei tule `sööma Saa; seisab alati iseeneses, noros `piaga VMr; kui kedagi alvast läind, siis - - käib `ringi, nina norus Lai; kül‿ta on noros, ei tiä, mis mure tal on KJn Vrd norun, norussin, nörös

hoorus `ooru|s Jäm Khk Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Koe, `uoru|s Kuu/`h-/ Iis, `u̬u̬ru|ss Trv, g -se; `hu̬u̬ru|ss g -sõ Vas hooramine `linnas on pailu `oorust Khk; `oorusega ukka läind Mär; kõik ilm oo `paergu `oorust täis Tõs; sie on nüüd selle `uoruse vili Iis; si̬i̬ `u̬u̬russ - - om tal egä jumala päiv Trv

org org g oru Jõe Kuu Jõh Khk Vll Pöi Muh hajusalt L, HMd Juu Kos JMd Tür Koe VJg Sim Iis Pal Ksi Lai Plt SJn Kõp M TLä Kam Ote San Krl Har, oro Lüg IisR LäPõ Kod Pil KJn VId; n, g `orgu VNg(g oru); `orgo g oro Vai

1. nõgus pinnavorm, madal koht `tarvis `menna orost läbi, kui jõe ligi `menna Lüg; ta läks ala `orgu Khk; `meite `kantis pole `söuksi `orgusi mette Vll; suured orod ja määd Rid; all `orgus jooseb oja Tor; nende orudes kasvab võsa Saa; määst `alla oru `põhja Kos; mõnes kohas on oru põhjas vesi Sim; Tuha `veski one oron, mägede vahel Kod; läks oru `kaldast `alla Lai; org on suur ja sügav, lohost paĺlu suurem Plt; ma käisi vi̬i̬l neid `orge ja mägesid `vaatamen Pst; mine säält oru vi̬i̬rt `mü̬ü̬dä Krk; jaanipäeväni om `orge seen ange, ilm om nii küĺm Puh; küll ma peĺlässi, ku ma orust läbi lätsi Nõo; laosik maa pääl `orge ei ole, mägede sisen om oru Kam; mägi lätt `pistü (laskub järsult) `orgu Har; sügäväʔ oro perveʔ oĺliʔ, alt ju̬u̬sk vesi Rõu; maja oĺl sääl `väega oroh, mäe˽kõ̭iḱ `ümbre˽`tsõ̭õ̭ri Vas || piltl `Lainte vahel olid sügäväd - - orud, ja kui siis `laine `arjale tost - - ans `jälle `aiga, kui `uuesti ala `jousid Kuu
2. padrik org‿o paks mets, suur metsa org Muh; sii oo kui igävene org, siält läbi sua `keegi inimene mette Var; org - - nihuke pute ja põesastega Juu; aja kari `orgu, sääl on tuulevari Ksi

oru oru joru mönel vanamihel see moed, ajab oru oma ede Khk

horup horu|ṕ g -bi Rõu; horop Vas

1. loru Taast latsõst õ̭ks üt́s horuṕ kasuss Rõu
2. edev Sa olõt igävene horop Vas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur