[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

maoline1 `maoli|ne Jäm Nõo, `mauli|ne Kuu Khk VJg Har/g -tse/ Rõu(-nõ g -sõ) Plv Vas Räp, `maole|ne Mar Tõs Plt, g -se; `maoli|nõ, -lõ|ni g -dsõ Krl maitseline (sag liitsõna järelosisena) supp on täna `mitme`mauline VJg; kibeda`maolene või Plt; taa ru̬u̬g om ää`maulõni Krl; se putr om raassõ `hapnõ `mauline, ei˽tiiä, kas `tihkat sedä laualõ viiäʔ Har; vesi um `mauline (isesuguse maitsega) Vas || maitsev tu̬u̬ leib oĺl `mauline Rõu

maone `maone Kod Plt; `mao|nõ g -dsõ Krl; `mau|nõ g -dsõ, -tsõ Plv Räp Se a. maitseline (sag liitsõna järelosisena) üvä`maone leib, üvä `maoga Kod; mis `maone ta on Plt; tämbä omma ruvva alva`maodsõʔ Krl Vrd magune b. halvamaitseline tekke no taa liha ärä, muido lätt `mautsõss Räp; teraʔ ka ku omma kavva arʔ saisnuʔ, siss lööväʔ `mautsõst Se

mihkli|päev rahvakalendri tähtpäev, 29. september (põhisõna sag lühenenud) `mihkli`päiväks tabeti `lamba - - igä `oinal oli oma `mihklipäev Kuu; sügise sai `ninda `kaua `karjas `käia, kui päält `mihkli`päivä külm tuli; `mihkli `päiväst tappetasse päss, tehässe õlut ja pühitsetasse Lüg; `mihklipäiv õli `jällä küläs `tähtis päiv, siis õli - - `karja `poisilgi pühä; Iga `mihklibe - - `möldrid tegivad `aasta `liiku `neile, kes `aasta `ümbär `veskil `käisivad Jõh; `mihkeli`päivä `aegu tulovad `külmäd ja rajod Vai; `Mihklipäe `lasti `suilised `lahti Jäm; sügisine püiaeg, see on nda `mihklibe `ümber Khk; `Mihklibeks olid `tuhlid `kistud Kaa; `Mihklipäe `näitas, mis sui kasvatas Pöi; `mihklibest akati `ketrama Muh; Kaapsas kasub mihklibe ööse viltse lönga katki Emm; `tantsisime ja `mängisime ja, sedasi `võtsime siis seda `mehklibäd `vastu Rid; seetse nädälid `enni `mehklipäävä oo `seemne tego; kihulane oli lauln: sääsk sitt sügisini, mena mees `mihklibäni Mar; Juripää annab lammas kuue, `mihklipää kasuka Han; `meitel põle `pauku egä palukest [leiba] mineväst `mihklibäst soadik Tõs; Mõnes talus `oĺli nii, et tüdrik tegi sügisi `mihklepäevast mardipäevani oma tü̬ü̬d Hää; `mihklepäävaks olid kõik `tehtud, rehed olid peksetud ja - - linad olid lõugutud Nis; `mihklepäävaks pidi kohe `saama lammas tapetud, muidu uńt viis `lamma ära Kei; `mihklepävaks - - `tapsid `lamma ära, tegid õlut, siis sõid ja jõid, `teenijad olid ka Tür; `mihklipääval sai karjane siis `lahti Kad; `mihklipääväl vedeti õenass `ümber kivi, et lumi ruttu maha `tulla ja `putru kiädeti Kod; kõik õli `mihkli päävast lõpetet, pideti püha Pal; jüripääval paneb püha jüri `uńtidelle `päitsed pähe ja `mihklepääval võtab peast ää Plt; `mihklepääväst kuus [nädalat] `marti, mardist kuus `jõulu KJn; `mihklebä `ü̬ü̬se aab kaaĺ villatse lõnga katik, ninda paĺlu kasuved Hls; `mihklepäeväst pannass undi suu `kinni, ta‿i saa ääp `lambit murda Krk; kui `mihklepäevässe puulehe maha om lännu, siss om kah maarjapäevässe lumi lännu Hel; meil võtit jaanipävän riha `säĺgä, iki vikat ja riha, vikat ja riha seenigu `mihklepääväni Ran; `mihklipäeväss om `kartoli ärä `võetu, `kuhja ja `keĺdrede `pantu Nõo; `varsti om kaits nädälit `mihklipäeväst ärä, aga puu om vi̬i̬l enämbide lehen Ote; `mihkli pääväl lõpõss `oina vaiv Plv; `mih́tlipävä käve˽sańdiʔ, `ańti `lamba`jalgu ja saiamunakõisi Vas; lämmä suvõga maasikõʔ `häitseseʔ `mihklepääväneʔ Räp Vrd migeli|päev

mudilane mudila|ne Lüg Jäm Khk Muh hajusalt L, Juu Koe VJg Trm Kod Plt KJn Trv(mude-) Krk Pil, -lai|ne VNg Iis, g -se; mudila|nõ Har Rõu Plv Vas, -lõ|ni Krl, g -sõ väike olevus (sag lapsest) ku küsiti, pali `lapsi on, siis sai `üella, et üks mudilane on Lüg; mudilased oo pisikesed linnud (putukad), suuremad kut seased, pisikesed kirjud tiivad Muh; tuba mudilasi täis Kse; mudilased üks selts matiku ikke oo, kihulased ja teesed Tõs; Lieviidikäs ehk väike mudilane, peaaegu läbipaistev väike kala Khn; `lapsa just‿ku mudilasi kõik kohad täis Tor; sääl majas oĺli nõndapaĺlu mudilasi, et `tahtsid jalust maha joosta Saa; tal lapsed viel kõik veikesed mudilased VJg; `veiksed `põrsa mudilased juaksevad Kod; lähäb nigu mudilane, tillike teine KJn; temäl om `ulka väiksit `latsi, justku mudelase tõise Trv; siin om mitu väikest mudilast Puh; tanh om paĺlu `lat́si nigu mudilaìsi, suurõmbõid ja vähämbeid Har Vrd mudilas, mudulane

no|jaa nojah (põhisõna sag lühenenud) `Nua‿ja, ega siis minul õle vajagi `tulla Jõh; noja, mis sellest nii pailu kaaguta Khk; noja, no mis sa tahad Tor; nuojaa, `vastlapää pidi ikke ua ehk `ernesupp olema KuuK; `nu̬u̬‿ja, nu isa tõi sis kaks tükki kodu Äks; nuujaa, selle veli‿p ta om Krk; nojaa, no [sea harjaseid] kõrvetedi ennembide küll Puh

nõum|puud nõum- Pöi Muh, nöum- Sa(nöun- Kaa Pha), nöu- Khk Mus Pha Emm, noum-, noun- Jäm Khk sarikad, paarid (põhisõna sag lühenenud) noumpuud [on] `otstega murispuu sihes; `nounbude `pεεle pannaste latid Jäm; leeplati teine ots on `nöumbu sihes, teine ots on murrispu sihes Kär; nakid‿o `nöubute sihes, nee oidavad katuse lattisi Mus; `päästlesed teind `nöunbute `otsade `külge pesad; Kui kolm paari nöumpuid püsti oo, siis veib tuudi üles panna, et maja nöumpuude liigud käde saaks Kaa; `pöidlad (sarikate tugipuud) käivad `nöumbute küljest murrispu `külge, `oidvad `nöumbud `kinni Krj; Nõumbud olid mädad, sellepärast lumi vaotas katuse sisse Pöi; nöupuud - - kene pεεl katos on Emm

nüüd nüüd R Pöi Rei Rid Kse Khn Hää JõeK JJn ViK Iis Trm hajusalt eL, nüid Sa Muh Phl L K ILõ Lai M T, niid Sa; (rõhutus asendis) lühenenult: nüd, nid, nd

1. (just) praegu, käesoleval ajal või käesolevas olukorras; tänapäeval pojad on nüüd merel Jõe; nüüd `praiga võttin seppiku `ahjust `välla Lüg; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; niid ep ole änam jumalad `usta Jäm; nüid‿o neid aja`lehti egas peres Khk; pole säält rabastikust enne `eina saan, p‿saa niid ka Krj; akkame nüid `öhtale minema Pha; nüid minge seda `silda kada Pöi; nüid‿o jutu ots `väljas (kuulujutust) Muh; kask oksendeb juba, nüid on mahla aeg `mööde Phl; akkame reht `ahtma nüid Rid; nüid änäm lämmet ei `öetä, see (sõna) oo vana`moodi Vig; `enne olid ika äke ja atr, nüid oo sahk Kir; nüid oo jõulud käe, nüid sõedame `vankrega kiriku Tõs; Pät́s meite ärra (riigipea) oo nüid PJg; naine `mõtleb ja `mõtleb, mis nüid tiha Hää; nüid on juuni Kei; ei ma nüid lähä änam kusagile Juu; `voata nüid, `lendab katukse `peale Kos; Kari läks siis vara `väĺla, ega‿s nii `iĺla läind kui nüid Amb; nüid siis ommeti sai sie tüö `vaĺmis Koe; nüid me elame siin `veikses saunas VMr; eks ta (tee) nüüd ole kuiv Kad; nüüd on ia elada Iis; nüid iĺja tuli, `praeguss tuli Kod; ma põle nüid eenamal käenu Pal; ei kuule mitte `kośkilgi `uńtisid, nüid ei kuule neid [enam] jah Äks; mis nad nüid tegema akkavad Lai; tule nüid ruttu KJn; poiss võtab nüid süist `lahti Vil; no nüüd om `valge väĺlän Trv; si̬i̬ om puhas paar, mis ta nüid kõneleb (kuulujutust) Pst; vanast olli arakmarja, nüid õigats `sõstre Krk; mul olliva ilusa piḱä pleti, kos‿na nüid om jäänuva Ran; kana om orsil nüid, ega kana prõ̭lla ussaian ei ole Puh; nüid lähme minemä, lähme ärä `tarre; vanast iks `olli toda `kuństmist `rohkemp ku nüid Nõo; siss jõulu`lauba, siss `oĺli meil ää mi̬i̬l, et nüüd saame `vorsti TMr; ma osati päḱä ärä, küll nüid valutap Kam; päiv elgitab, nüid tule `vihma Ote; kas nüüd joba tulõt Krl; nüüd ummaʔ tõsõ aoʔ kui vanast oĺliva Plv; nüüd sõida˽kodo ja panõ hobõnõ `aita Se
2. (sag lühenenuna) väljendab modaalseid suhteid, kasut a. (rahustades või kehutades) kas sa‿nüd lihad ühekora Ans; mis sa‿nd sii teed `känkus Khk; mi‿sa‿nd räägid na rumalaste; pane‿nd jalad `kinni Mih; ek‿sa‿nd `voata koa Trm; mis sa‿nd ikki `jandad Kõp; anna‿nd üits toḱk onde, `vänte uśs `viskab `säĺgä Ran; sü̬ü̬ sa‿nd iluste; pia‿nd pia, ma piä veedi `maŕdma Nõo b. (tõrjudes, vastu väites) mes sadam nüd sitt oli, üks kivevare oli sääl VNg; ma nüid sehoksega räägin Kul; koer sü̬ü̬b nüid suure elon `põrsa ärä Kod; või mina nüid tian Pal; oh, tu̬u̬ nüid mõne saks Nõo; nüüd tege sul kiä mõnõ tü̬ü̬ Plv c. (mööndes, kinnitades, nõustudes) mida sie [vest] teha nüüd oli, mina `raasukene `aiga seda tegin VNg; `Lamba jalast pole nüid `süüa midagid Pöi; olgo‿nd, mis oo Mih; eks ta laia kaare võtab nüd küll HJn; kes‿sis vana inimesele nüid enamb kedagi ilmutab VMr; eks nüid `värskid kalu jah, `tehti mõnes kohas küll (pulmasöögist) KJn; krädse vai kräbe, üits kõ̭ik, kudass sa‿nd `ütlet Ran; vahi, meh mä vi̬i̬l vana ikke `kuulda saa, si̬i̬‿m si tü̬ü̬ palk nüid Puh; ega perenane es loe ka nüüd `voŕste, kui paĺlu neid `oĺli; nüd meil ike nahatäis tuleb TMr d. (kaheldes) kumb nüd isämes on ehk kumb peigmes Lüg; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kangast kudund VMr; kas ta‿nd `tahtse toda rublat Nõo e. (halvakspanu väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes) Ah, täma juttu nüüd, tońt teab, mis ta kokku `luuletab IisR; ah `Oskari juttu nüid Nõo
Vrd no

hoidma `oidma (`oe-), (ma) oia(n) eP(oja(n), oea(n); h- Phl) M(ma-inf -me) hajusalt T; `oidama, (ma) oja, oia hajusalt Sa, `oian R(h- Kuu); `oitma, (ma) oia Võn Kam Ote Rõn San V(h-)

1. kinni pidama, haardest mitte vabastama ema oeab last süles; öpedaja `oidas raamadut kεε Khk; lapsed `oitsid tagumisi `jalgu [lamba pügamisel] Kul; egä sa jõua ju siiss ühü `käega üksi oeda mette [külvimatti], see rihm `aitas ikke Tõs; luoslaud `oeti kεεs, sedasi `luodi kangas üles Ris; `ristimise aal vaderid `oetsid last Jür; minu kääd akkasid külmetama obuse `ohju `oides Ann; adra `kurgi on minugi kääd oind Tür; ühe `kääga oisid lina pihu, teise `kääga virutasid mõegaga Trm; teine oiab [hobuse] `jalga, sepp `rautab Lai; ois pääd kate käpä vahel; ma‿less ta süle sehen `oidnu selle ü̬ü̬ Ran; oesi toda kühi`vitsa suun, tu̬u̬ purut kõ̭ik `amba ärä Nõo; ma hoia iks `võt́mõ peohn, ku ma tõsõ tarõ mano ka lää Plv; sikuska, toda hoietass käeh Räp; ku pilaḱ oĺl, siss olõ õś vaja `pirdu `hoitaʔ käeh́ Se
2. mingis kohas olla laskma, seal pidama `tasku raamat, siäl vahel `oitse raha Tõs; Ramatud‿mtõ või süemä lava piäl oeda Khn; kana oiab oma tiiva all `poega Hää; vahel lõhuti aedad ära, akati varastama, sellepärast ei `oita `riidid aedas Pal; ku käe ärä palutit, siss võtit `peoga `su̬u̬la, pannit `pääle, oesit tüki `aiga, katte valu ärä Ran; lasnu peni `usse, mes sä penist taren oiat Puh; sitsirät́t om egäpäevi pään oeda Nõo; piät `hoitma ega aśa uma kotusõ pääl Vas; Mõ̭nõl oĺl tettö˽perüś küĺvipõĺl ja `hoise tu̬u̬d alate aad́ah Räp
3. a. mingis olukorras, seisundis, asendis olla laskma või olema sundima piad `oidama päi (lainega risti)- - `muidu mene vene `kummule Vai; püksirihm - - ojab püksid ülal Jäm; pöllud piab korras `oidma Khk; läbi sörmuse lüpseti ternest, se `oidas piima kogu Mus; [ussi] pia piad ära lömama, et ta‿p saa ennast elus oida Pha; möni naine - - oeab mehe oma käpa all Vll; pistid `oidvad malgad koos Muh; kass ojab oma saba `püsti Käi; küll see [kõrtsmik] oleks `teenind, [kui] see oleks end targaks `oidand (poleks jooma hakanud) Rei; oia obo `ohjas Rid; Vahest oidetse suud irmuga kua lukkus piltl Han; oiab käed `ristis Tõs; Nahk oiab `końtisi ku̬u̬s (väga kõhn) Hää; oea parem enese suu `kuomal piltl Hag; nisukest `aśsa peaks salaja `oedma Jür; üks ots on `kõrgemal, oiab `ingede pial (uksest) JJn; kui sa nii tasa`kaalu ei oid, siis oli [käru] `käntsti `ümber Rak; aŕgid oiavad [kuhja] varrast `õige IisK; piim `oidi varjol Kod; mõni obune küll ti̬i̬d ei oia Pal; keelik on si̬i̬, kes `vankri ku̬u̬s oiab Ksi; `oskab ennast `äśti üleval `oida (käituda) Plt; tinkpiiritus oiab piä laheda KJn; ega ma salussen (saladuses) - - ei oia midägi `asja Krk; vikati kants tuleb `niitmise `aigu ästi `vastu maad oida Hel; nigu abiss sai, nii nakass nõna `püśti `oidma; ihu `ümbre `panti talje, tu̬u̬ ois rinnad üless Ran; ega‿s sulane ütsindä es jõvva talu tü̬ü̬d joonen oeda Puh; ku pird kõvaste palama lääb, siss oia `pisti; oia anuma `puhta, siss om piim illuss Nõo; põigusse oiava ri̬i̬ jalassid üten Ote; halv om, ku hobõnõ võngerdamma harinõss, sõ̭ss om rassõ tedä `õigõl ti̬i̬l `hoitaʔ Kan; otsa päält om paĺk tõsõ otsa `pääle `hambadõ raot, tu̬u̬ hoit `hu̬u̬nõ kokku Har; peediʔ umma ilosaʔ, ma‿lõ iks hainast niä˽`puhta˽`hoitnuʔ Rõu; `Atra hoiete sõ̭ss käśsiga üleväh Räp; hoia [talu] kõrrah Se b. (lonkamisest) Obu oiab jalga, vist oo ää naelatud Han; oiab `jalga, `luukab Kod; oben oiś `jalga, sepp olli är `rauten ta Krk; vana lehm olli serände, ois `jalga iki puusast, limbass Puh; lehm om sõrgatsimi ärä `murdnu, nüid oiab `jalga Nõo
4. säilitama, alal hoidma; säästma, säästlikult kasutama; hoolikalt ümber käima nied `lieri `pildid - - `saavad `oidada `ninda `kaua ku `surmani; õled oma elo `oidand Lüg; tule piab ikka küll ülal `oidama, et ep kustu ää; killele ma seda suppi oja, lεheb apuks Khk; [tööriistad] `seisvad mitusada `aastad - - kui nad `oitud on Pha; ta võiks õlut oeda, mis ta tast ühe korraga `otsa `kiusab Muh; söö aga ära, mes sa ojad neist sedasi Rei; `villa `oiti pikka `aega Kul; oiab `kangesti obusid, raatsi `sõita Mär; Ei tä saa kedagi oma tiada oida Han; mind nagu tiibad `oidad, ma `aiged ei saa Mih; tia, mis jaos `seuksi pias `oitama (metssigadest) Tõs; puid oedatõ, siis külä `lähtväd `sauna Khn; kuld rahad, eks näid oietse `praegugi Aud; need (loomad) ikke `oskasid oeda ennast PJg; Ärra `oidnu ikki obuste jauks paremad einad Hää; sie `kaugelt `oitud, mõni kolmkümmend `oastad vana; `oedmese varal on ike läbi `soadud Juu; isa oedis nad alles, aga mina loĺl `ańdsin ää HJn; neid käkkisi nad tegivad siis sest `lamba verest, neid `oiti kua kogu `talve KuuK; oian tuld all JJn; `oitsin ike kaua `aega [puulüpsikut] mälestusest VMr; kuda tä rammu oiab, egä päävi rangid kaalan Kod; puu nõu sees on kõege parem `rasva `oida Pal; kui [marju] `oidmise jaost keedeti, siis keedeti paksult ära Lai; juurepät́s `oiti ikki teesest teost teese `teoni Vil; oia see kiri `alla Trv; [surnu] `mõskjel ma oia iki `ruuble `ärä - - `mõskje piap iki `ruuble `saama Krk; oid esi`eńden, ei selläte kiigile oma `asja Hel; liha`raasu `oiti ka aenaaeass Ran; oiab `lämmä peräst abet Puh; to‿m äste `oidja, oiab kõ̭ik alali; mul ei ole midägi tagavust, mia ei ole `endäle korjanu ei `oidnu Nõo; `oiti ja korjati raha, es ihnata perele süvvä `anda; `si̬i̬pi vanast oieti Ote; Lihaga˽`tu̬u̬ga˽pitsitedi ja hoiõti kokko Urv; tü̬ü̬d ei massa˽`perrä `oitaʔ, piat är˽tegime Krl; ala sa˽tu̬u̬d kellegi kõnõldu, hoia˽henne sisehn; ma˽hoiõ kah raha vannu `päivi jaoss Har; es mõistaʔ umma avvu `hoitaʔ Plv; ma võt́i taa pluusõkõsõ `säĺgä, et kavvass ma˽tedä hoia Vas; kõv́o puid hoiõtass `leibä kütsäʔ Räp
5. ohjeldama, tõkestama, takistama; ebasoovitavat vältima onopoig parandas mul kattusse `vällä, nüüd `oiab `vihma; ma just `liiga `laiast ei `räägi - - `oian tagasi Lüg; `Lapsekesed - - kuda `teie `saata sedasi `vankri edesi, kui `nindapali mehi `oiavad `jalgudega `vasta Jõh; `ühte [koera] oja siit, teine tikub teissest kuhast `jälle; inimest äi oja ju `keegi, ta läheb, kus ta tahab Khk; [tõrv] Ojab ussid eemale Kaa; Märg ojab puud pakatamast küll Pöi; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; pole ma siis ka mette nuttu tagas `oidend Käi; töö `juures oiab igal pool ennast tagassi; sai appi, `oidis ikke ää selle õnnetuse Mär; Lai räästas `oidis vihma tagasi Han; telka rihm oiab, et rangid kaela `piäle ei `vaota Tõs; ma pian `oedma nüid `ärgi, et `sinna [metshaldja] `jäĺgede `piale ei soa, et `kauvad ää Jür; puu oiab maru sügise; vähä oiś pulma aeg, moeto alate täis ku kalkun Kod; egä asjaga võib tagasi oeda, viinaga kah; kes `tü̬ü̬ga tagasi oiab, tu̬u̬ om laisk Ran; oma maja `varga i̬i̬st ei jõvva sa midägi oeda Nõo; toda oosime, et lat́s aad́a ala ei saa minnä Võn; pidit ärä `oitma, et tule kibena es lää katussede Kam; ega˽ma‿i˽`häüstäʔ, ma hoia hinnäst tagasi, kõ̭nõla ilostõʔ Rõu; tulõ˽kodo, sõ̭ss hoia `varblaisi ja, ei saa˽kanolõ midä `panda Plv; ma iks `hoiõ, nii et mul `halva `haisu ei olõʔ Vas
6. hoiduma `täüdüs igä `jälle `hoidada, et jüst kova maa`tuulega ei mend [jäätükiga sõitma] Kuu; südä `oida jumala `puole VNg; `oia `valge iest ära; eks `poisikeselt saand ikke `oidada oma `seltsi `puole Lüg; Ära `karda `kuera, `oia mu `selja taha IisR; mis sa ojad ennast ukse `körva; koes sa tead `aiguse eest oida Khk; tera `oidas maha, äi passi löö `otsa Kär; omapere inimesed `oidvad egas asjas `ühte Vll; Päästlased vidistavad ja lendes oidvad kangest moa ligi Pöi; ää oja `valge ette; param `sõuksest `eemale oeda Muh; oia, et tule kirs ei löö lage Käi; veta uks `lahti ja hoja ise ukse taha Phl; ma `oitsi ulu `alla Mar; oiab ennast nende `seĺtsi; linnud oiavad `paari Mär; lapsed `oitsid ikka vanemate inimeste seĺla taha Lih; kitsas riie oiab inimese `seĺgas `tölli Var; Ojamõ ravadõst `iemäle Khn; minu maja oiab põhjast `lõune Hää; mis sa `kööku oiad HJn; oja iest ää Amb; oiś ennäss varjole; `oitka, et teie tämä `külge ei `puutu Kod; neid `iiri oli ju paĺlu - - iirte eest ei saa `oida Äks; mõni oiab ennast `looka; tüir inimene on `kange oma `poole `oidja Plt; oia sa kurat kätt, üät kätt lää paĺlu `ti̬i̬sit Krk; ega si̬i̬ vihm `meile ei tule - - si̬i̬ oiab `rohkemb `alla järve poole Hel; sügiseld oesiva ihessed `randa; kedä ta `vihkab, kud́a ta tolle poole saab oeda Ran; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen; serätse vastatsigu voldi olliva [kampsunil] all, nu̬u̬ oesiva äste kaharade Puh; ma - - oesi iks majade `varju Nõo; Ta lepälavvust annum `tüḱse `hoitma iks `veŕpjäss Urv; nimä˽tan majan `hoitava kõ̭iḱ ütele poolõ Har; ei˽saa˽`piḱse i̬i̬st `hoitaʔ Rõu; `rõivaʔ omma vedelihe - - säläh, ihost `hoitvaʔ `kaugõhe Plv; rehe `pesmise aigo tulõ tu̬u̬ i̬i̬st `hoita, et mõ̭ni ohhak `silmä ei lääʔ Räp; maʔ hoia kavvõbakõsõh, maʔ hoia‿i ligi näid Se
7. a. hoolitsema, järele valvama sie vanamuor ei saa enämb `lastki `oietust Lüg; kut me püsused olime, käisime ikka `lambud `oidmas Khk; põle mool `aega ta last oeda Muh; teeni `saksu ja oja nende `lapsi ka Rei; loomad `ańti minu `oida Mär; minä seokest rübe änäm ei oia Vig; küll tema oo iluste oma last oidn Tõs; oja oma kodo urtsikud viel Khn; käi `ütle nannel, et tule titte `oedma Ris; ma aina olin `aitamas ja last `oedmas Jür; laps on tema `oida `antud JMd; esimise lapse ajal - - võt́in `oidja - - einamaal oli last `oidmas VJg; koer `irmus ilosass oiab eläjid Kod; korraline `aitas karjussel `karja `oida Lai; ka‿sa tulet meil kodu `oidme Krk; käesin sääl karjan ja oesin iki ärä kõ̭ik Ran; nüid om Tańnul anise, a ei mõestava oma `ańne oeda Nõo; kuvve `aastatsen `panti joba last `oitma minu Ote; oĺl t́siku `oitõnu San; ma˽lähä timä `kraami `hoitma, huju˽no ei˽lähä˽maʔ Har; taalõ tõi veli latsõvingadsi `hoitaʔ Plv; kodo`hoitja tulõʔ koto `hoitma; paŕõb `hoita˽ku ohadaʔ vns Vas; `lat́si `aeti `ruuhõ mano tsiko `hoitma Räp b. (loomade pidamisest) ein `kasvas, vöis änam `loomi `oida Khk; mina enäm lammass ei oia; lehmä suavad `oida, vana obese `ruaskene kua Kod; veli üteĺ mullõ alati, et mis sa näist (emastest kassidest) hoiadõʔ Rõu; kiä jovva as `lehmä pitäʔ, tu̬u̬ pidi `kitsõ, kits oĺl `keŕgep `hoitaʔ Vas; set́ä `vaśkõt joht naka‿iʔ `hoitma; kat́s põrssat hoia üle talvõ Se
8. kiindunud olema, armastusega, poolehoiuga suhtuma `ninda `oiab oma last, et ei `raatsi `vitsagi `andada Lüg; ojab teist nönda, ei `ütle `santi sönagid Khk; oma kassid, neid nad (koerad) nii `oidad ~ `oidvad Mih; ta oiab teist meest änam ku oma meest Hää; isa `oidis väga oma `tütre`poega Kos; ema oedis `ella mind JMd; kes `koera `oidma, sel õlema obesed ilosad Kod; na oiave tõne tõist Trv; üte `ammege ristiti `latsi, sõ̭ss latse üit́tõisi oiav; obest oia ku naist ja seo ku varast vns Krk; oesiva minu nigu oma last; imelik, kud́ass lu̬u̬m nakab inimest `oidma Ran; ta ois miu nii `kangede Nõo; emä `oitsõ minnu kõvastõ Ote; meil Mańni `väege oit vannu inemeisi Krl; pujakõist timä hoit, a naist põlg Rõu; varblaisi kül˽ta‿s saĺli, aga muid `lindõ ta `väega `hoiśe Plv; taa üt́sik lat́s, taad hoiõtass ku munna Vas; timä `väega naist hoit Se
9. (sugutamisest, paaritamisest) kεisime [lehmaga] pulli juures, lehm `oiti ära Jäm; teisepere söńn `oidas meite lehma εε Khk; Lehm pole siasta veel `oitud Kaa; kui kukk pole kana oidn, siis `poegi äi tule Krj; Noort kana kukk juba `oidis, see akkab `varsti munema Pöi; mis kukel viga, ole `otras ja oja kana Muh; see [lehm] juba `oitud, äi taha änam `pulli Emm; Lehem oli ühe `aasta aher, aga `seaste on `oitud Rei; kukk `kargab kana õrssile, ojab tättä Mar
10. hoia alt millegi tõhusust rõhutav väljend On sel `õmmeti suuvärk, kui `räekima akkab, siis `oia alt IisR; Kui obused `päeva palavaga puristavad - - siis tuleb teise päeva `vihma nii et oja alt Pöi; erilane jah `nõelab, tuleb et oja alt Mar; Tantsi`õhtal oli `neuke laŕp, et oia alt Han; eks neid möirakarusid ole alati old - - kui veel pia täis `tõmmab, siis oia alt Lai; Ar vihastas, siss hoia alt Vas; Ummõĺdevva˽sääńtse˽kirä˽`pääle [linikuotstele] niku˽hoia alt Se; hoia ja keela hoia alt sain niisuguse `lahmaka vett `vasta `vahtimist, et `oia ja `kielä Kuu; Valetas `ninda, et `oia ja `kiela IisR; Nii `kange valu rist`luudes, et oja ja `keela Rei; Oia ja keela sehukest naist maapeal olemast Han; hoia piip ja prillid (mingist asjaolust, mille eest tuleb end hoida) Piab kõvasti `kinni õlema, `lahti `pääsib, siis `oia piip ja `prillid Jõh; Nuor obune, kui sie `lõhkuma akkab‿s `oia piip ja `prillid IisR; Kui seda asja niid puistama akatakse, siis oia küll piip ja prillid Kaa; hoidku (sag koos teise sõnaga) teat (rahvapärane) ütlus, mis väljendab emotsioone, suhtumist vms jumal `oidagu sõdade iest; nii kuld `ambaid suu täis et `oitku Lüg; sina lähäd edesi, oh `oidagu Vai; Oitku arm, jälle see laps liidi all tule kallal Kaa; jumal `oitku nii vanaks elamast Pha; `oitku söda jälle tulemast Pöi; oh `issand `oitku Muh; `Jeedam eige `oitku, ta tuleb just siiapoole Rei; jumal `oetku, `messugune mõisa aed oo Rid; jah `oitku, ma `oska `nüitse aja noortega juttu kedägi ajada Vig; oh sa `oitku, mina‿i `oska änam seda seleta Kir; liha säriseb pannil - - mis `oitku kohe Tõs; oh `oetku küll, milla see ükskord lõppeb Kei; pidime - - tegema sial `mõisas tööd nii et `oitku Kos; nüid mähitasse `lapsi naa et `oitku Koe; jumal `oitku `jõukate `juure `juhtumast VMr; oh jumal `oitku ku `kanged `liikmed Kod; käod kukkusid nagu `oitku Äks; mõni vannub nii `irmsast et `oitku Lai; na oiav tedä kui `oitku Pst; jäi nii nõrgass et `oitku Ran; taevass `oitku ennäst nii armetuss jäämäst Nõo; Noʔ noorõ inemise˽kägisäse ja rögisäse˽nigu˽hoitkuʔ Urv; sa‿lt vereviid sipõrlaisi nii täüś ku `hoitkuʔ Plv; jummaĺ `hoitku no `sääńtsit `lat́si ka saamast, kiäʔ lääväʔ `huurama Se; kinni hoidma 1. haardes hoidma; mitte võimaldama liikuda või ära minna mina en saa `tulla, minu `oita `kinni Lüg; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; teine oeab lammast `kinni, teine niidab Khk; aero tüi - - kost `kinni saab `oetud Rid; `pahmaja oiab obused `kińni Lih; nee, mis `õĺga `kinni `oitsid, `üiti `roikad Tõs; Katsu paelast `kindi oedõs `kuõrma `otsa roenata Khn; eenakuhja `vardale pannakse argid ette, need oiavad varrast `kinni Nis; läksin `aitama vinna köit `kinni `oeda JõeK; peńnid ojavad sarikad `kinni; Sa pidi `inge `kinni `oidma, kui `seĺga panid Amb; oja varrest kõvasti `kińni VMr; veeke laps ei sua seessä, oia käess `kińni Kod; mine ärä, ma oia teda `kinni senikavva Trv; küll mia oless selle õnne `mõisten `kinni oida piltl Krk; suur lammass ollu - - ammastega ois `kińni kaala mant (hundist) Ran; laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; ku sa tahat `lu̬u̬ma pedädä, siss oia looma `kinni Nõo; mul um mitu jalusõga vikahtit, ku niidät, siss jalussõst hoiat kińniʔ Vas 2. suletuna hoidma Kes siis õhutas, uksed `oiti `kinni, et soe `seisis Pöi; oia aga see suur tee `kinni Mär; oia suu `kinni, muidu süd́ä `jahtub ärä nalj Ran; kudass sa saad siin akand `kinni oeda, nii kuum om Nõo; kõrva(le) hoidma 1. vältima, millestki hoiduma `oiab tüöst `korvale Hlj; sie on siis midagi pahandust tehnd, et `oiab `kõrvale Lüg; Kui sie `purjus `piaga `putrama akkab, siis paremb `oia `iaga `kõrvale IisR; ojad ennast körvale teise eest Käi; Oiab nüid viina eest `kõrva Han; `oidis ennäst `kohtu eest kõrvale Tõs; tü̬ü̬ ets (eest) oiab kõrvale Kod; na olli nõnda sula sõbra, nüid oid joba `kõrva Krk; temä es taha kroonu pääle ka minnä, ois kõ̭igist kõrvale Ran; sa piät `käsku `täitma, käsust sa kõrvale oeda ei saa Nõo; minnu oieti kõ̭gõ kurja i̬i̬st kõrvalõ Krl; oĺl mitu sääräst moonamiist, kiä tü̬ü̬st kõrvalõ hoit́ Har 2. kõrvale põikama `lööper soadeti ette, et kõik tielt `kõrva ojavad Kos; nagu sitta pilpa peal hoidma kellessegi ülimalt hoolitsevalt suhtuma Oia nagu sitta `pilpa pääl ja vahi, mis sa pera sene iest saad Jõh; Seda `oia küll nigu sitta `pilpa pial, aga ikke ta - - saab pahasest IisR; Sedä last `oiti nagu sjõtta `pjõlpa piäl Khn; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl - - ike tal om ädä Trv; tütärd oiab - - nigu sitta `pilpa pääl, aga `poiga `põlgsiva Nõo; oma nahka hoidma 1. ennast säästma Oli sõa aeg, ega üks `oidis eese `nahka Pöi; kes ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; sie oeab oma `nahka JõeK 2. (karistusähvardusena) Kui sa `piaksid valestama, siis `oia oma nahk Jõh; Kui viel `sohki tied, `oia oma nahk IisR; oia oma nahk, ku ma tule, sõss ti̬i̬ sul `perse kirivesess Krk; silma peal hoidma valvama, jälgima Tubilièrid (külavalvurid) `hoisid küläl `silmä pääl - - `muidu `voisid `tulla meri`rüövlid Kuu; Oja siis ikka silm peal koa, kui ta `siia tuleb Pöi; taga hoidma armastama, kalliks pidama; taga igatsema ku [loom] on `arjund peremehega, siis `oiab peremiest taga Lüg; `Lapsed `oiavad isa viel `rohkemb taga kui ema IisR; süda `oidis teda taga Mär; laps oiab ema taga JMd; obene oiab `irmsass taga inimess, obene one `kange armastaja Kod; mõni poiss akas tüdrukut taga `oidma Ksi; ta (laps) oiab minu taga, emaga ei `teegi tegemist Lai; temä oiś sedä naist `kangest taga Krk; ta ois miu nii taka, et kellelgi puttu miu es lase Nõo

olevi|päev olevi- Muh JõeK Kod/-ĺ-/, ooli- SaLä(`ooli- Khk), `oolja- Khk Mus, oole- Hi(`oole- Emm), olõva- Har rahvakalendri tähtpäev, 29. juuli (põhisõna sag lühenenud) oolibä tapeti jääras; `leikma aketi oolipääva `aegu (rukkilõikusest) Ans; `ooljabäst jäi parm pimeks, siis ep näe enam lennata Mus; saab `oolepää `mööda - - akeda `uusi `tuhlid `sööma Emm; oolebä - - tapedi lammas Phl; oĺevi `päevä pidetässe muku, si nimi one kalenderin üleväl Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur