[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

heli eli hv eP, M T; elü, eĺü Pst Krk spor T, V(h-; j- Lei); eĺu spor M
1. (inimese) hääl, häälekõla; kõnekõmin mul on kõva eli, kui puŕjun õlen Kod; veli pistäb suure eliga `rü̬ü̬ḱmä; kui ta (hunt) sinu enne nännu, siss `võtnu eli ärä, et es saa `rü̬ü̬ki Ran; kõrva`kuulmine ka om alb, nigu laḱka lü̬ü̬b selle eli, ei saa aru, mes tõene inimene kõneleb Puh; latsel es ole eli enämb es midägi, tei enne `paĺlalt kõ̭õ̭kst kõ̭õ̭kst; eli käriseb, ei tiiä kas lõ̭õ̭r om kokku kasunu vai; tõese `oigava ja röögivä, a temä mitte üits eli; [ta] pu̬u̬l ikutse eliga kõneli; peenike eli nigu niidist `tõmpap; ma‿s saa äste aru, ta poole eliga kõnel Nõo; ku tu̬u̬ vaśk mu eĺli `kuulde, siss ta `pańde kodu nigu and `välku takan Võn; vahel lätt mi̬i̬l alless et, nüid ei kuuleki enämb emä `eĺli Rõn; aja kilõ˛õt ellü Urv; mõni inemine kõnõlõss killõ elüge Krl; aja taad `kuŕja heĺlü (laps, kes palju karjub); aja pääle umma `hellü (karjub vahetpidamata); muidõ Otu helü võtt kõ̭igist üle; ega ta siss minnu ei tunnõʔ, ku˽ma hellü vallalõ ei tiiʔ; ma˽hõigi kaŕja kaŕust kaŕjaga kuuʔ tu̬u̬ teḱk helü `vasta; mi perremiis om `pihme helüga, a˽muidõ perremiis om kärre helüga; konh hulga `lat́si majan, sääl om maja hellü täüs; ńaust ma sinnu is tunnõʔ, a˽helüst ma˽tunnõ su välläʔ Har; hummogu tuĺl `tarrõ, oĺl nii `haigõ heĺüga˽kui; [sa] nakat mu jutu pääle suurõ heĺüga `naardma; heĺlü iks kuulõ, a `arvo saa aiʔ Vas; mis sääl om nii `väega suuŕ heĺü. ka sääl om `väega suuŕ tüĺü vai tõra; ma kuulõ heĺlü piteh (häälest); peeńokasõ heĺügaʔ; torrõ heĺü ~ jämme heĺügaʔ Se; mis sa tan kirsut kuŕä kurguga, kuŕä helüga Lut
2. (loomahäälitsus, linnulaul) tämä `suurduse `kõhta üöbikul on paĺju eli Kod; pardsi teevä eli et, me oleme siin, anna `terri nüid Puh; ma‿i ole `nännu, mes `karva kiivitäjä ja koovitaja om, ma eli olõ kuulu; tu̬u̬ puĺl `aie siĺmä `jõĺli, `kaapse `jalguga maad ja, möeräss `irmsa eliga Nõo; vigijat röögivat käreda eliga TMr; tassakesi sonnavisi kõneliva, nigu parmu teiva eli Võn; ega `audva kana muidu elli ei ti̬i̬, ku‿ta pesä päält `väĺlä tule `sü̬ü̬mä Ote; põra nakasõ mõtsalinnu `laulma, umma hellü ajamadõ; kits hauk mõtsan nigu pini, a räbinä helügaʔ Har; päriheĺüga `oinal ka heĺü värisäss; mehiläse heĺü um nigu suḿmin; `vaśklanõ tinnõ helüga ku mesiläse helüga Rõu; varsakõnõ hirn `pi̬i̬nü heĺüga, a vanahopõń hirn iks torrõ heĺügaʔ; `kaśsi putuʔ õ̭nnõ, siss ńaug, aja nii ilotut hellü Vas; üt́s `kärbläne om tarõh, a mito ü̬ü̬d aaśe säänest jället hellü Räp; pini vaug, nigu `undass piḱä helügaʔ Se
3. (igasugune muu heli või hääl) a. eseme(te) tekitatud heli, (mingi) kuuldav hääl, müra Vanadest seisnd kuuse `laudest `tehti ka `kandlid ja viiulid. Nee `andasid ee eli pillile Kaa; `kümnekopikased õberahad ja õbesõrmussed annavad kõige parema eli [lutsumännal] Trm; klaver teeb kõhe eli, kui näpiga `puutud Kod; mõned (lambad) rabeleva, `pelgävä ravva (pügamisel lambaraudade) eli Ran; kõrraga kuuli seräst imelikku eli, mes ma konagi vi̬i̬l es ole kuulu; joba köögin potieli ja pannieli, joba söögitegemine käib; obesejala eli `olli kuulda Nõo; koputiva vikatit, `tundseva elist ärä, kas olli `pehme, vai kõva teräga Kam; ku ei näe˽kedägi ja, ussõ heĺlü inne kuuldass, sõ̭ss üldäss, `kiäki vaest tuĺl Kan; vanast üteldi luu heĺlü teḱev Urv; `ku̬u̬tõga pesten heĺüst `peeti `takti: tõkat takat, tõkat takat; masina helü om suuŕ, ma is kuulõʔ, mis sa `üt́li Har; eǵä `pu̬u̬ĺbä oĺl kellä heĺü, ku˽kosilasõ˽sõidi˽Kunnu`kolka; ma˽kuuli küll et ratastõ heĺü oĺl Vas; koputõdi leevä `pääle, ku oĺl `kerge helü, sõ̭ss oĺl kütse; Terri visate `vasta riihealotsõ `saina, ku - - terä heĺlü kuuldaʔ oĺl, sõ̭ss `pańte vi̬i̬l aganet mano; Sääl (mõisarehes) olõvat `kuulto egasugutset heĺüset ja `oigamiise Räp || kippu ega kõppu, vähematki kuulda ei ole eli ega äält, `kulle Hls; aga `ü̬ü̬se `kellä katõtõi·ss`kümne `aigu `olli kõ̭ik nii vaga et mitte üits eli ei ääl Puh; poiss `võtse siss üte vana`tüt́rigu, nüid elävä `äste, ei kuule eli ei ääld Rõn; aga kes havva vallalõ kaiviʔ, tu̬u̬st kuulõ õs hellü ei vallu Rõu; kuulõ ei˽heĺlü ei˽vallu, no om iks puśs rikkõhõ lännüʔ Vas b. ka fig, kõuekõmin olge nüid otegi vakka, kas te‿i kuule et vanemb ti̬i̬b eli Hel; vanemba eli om kuulda, vanemb müristäp; `taivaesäl om `irmuss kole eli, ku‿t́a tõreleb Ran; põlla˽vana eĺlü ei olõʔ, tan ei olõ üttegi˽`pilvegi; `piḱne tegi eĺlü San c. kaja eli kostap, ilm lätt tõsele Kam; heĺü tuu lätt `mõtsa piteh Se; alk-ain un aĺlass kivi and eĺü tagaždi (öeld, kui mets vastu kajab) Lei
4. (muusikaheli) a. lauluhääl; häälerühm (kooris); lauluviis temäl `oĺli iluss eli kah, `õkva `tahtsit kullelda ta `laulmist Ran; nüid ma enämb laolda ei saa, ei tule eli `väĺlä; nellä eli `pääle laalava, edimäne eli om i̬i̬steli, tõene om tenur, kolmass om `altu, nelläss om paśs; `köstre annap eli kätte, siss laaluku̬u̬r laalab; lätsime sünnipäeväle, siss laalime `mitme eliga Nõo; mõ̭ni laul nii jämehede nigu `saapa seerest aja hellü `ussõ; mul om `korgõ helü, ma madalõst laulda ei saaʔ; `määrtse laulu sisen paĺlu `pu̬u̬li helle om, tu̬u̬d om rassõ oppiʔ; mõ̭nõl laulul omma täüs helü kõ̭iḱ Har; Naaśe˽lauli˽pää heĺlü, mehe˽lasi˽tõist heĺlü; [ta] Piä es lauluviit kińniʔ es, sõ̭ss ku˽purjun `pääga lauĺ, sõ̭ss lauĺ üt́sindä `säitsme helü pääle Rõu; `korgõhe nõst hellü, madalappa `raaskõistõ alustaʔ Lut b. muusikariista heli, kõla; mängitav viis [mängis karjapasunaga] ilusad elid olid Lai; topeld elidega kannel, tol `kandlel olliva topeld keele; Meeri `mõisa peni tulliva tolle pasuna eli pääle kõ̭ik Kiriläde miu velle manu Nõo; musik `mäńge ilosahe, helü um kuuldaʔ Plv; `aavapoust trumbiʔ, koagil trumbil oma jeĺü Lei; `kandlõl olõ‿i helüʔ är `veedüʔ (häälde seatud); `puhsass duudakot́ilõ `hõngu `sisse, a `sõrmiga `korjass hellü; varganiśt laul esi a varganõst lätt helü, piĺliʔ `andva helü Lut
5. kuuldus, (kuulu)jutt; avalikuks tulek ta `larrap kõ̭ik ilma `pääle, asi lääp `väega `elli Puh; mõni oiap küll, ei kõnele, aga peräst tuleb asi iks `elli Nõo; ei olõ˽tu̬u̬st aśjast ütte hellügi `kuuldunu ~ `kuuldanuʔ; siss tuĺl helü üless, et timä om mõtsan kohja manh käünüʔ; tu̬u̬ helü `nõśsi üless nagu kulu tuli, aga kõ̭iḱ om tühi lori Har; siss lät́s tu̬u̬ latsõ`tapmise heĺü nii kavvõndahe, et oĺl tiidä˽kõ̭igil Rõu; olõ õi heĺüstki (kuuldagi); su kośaʔ ommaʔ ka jo heĺüh Se
6. värvitoon, -varjund; kuma Sinilini on sinine väŕv vähe punaka eliga Plt; kõllaka eĺuga rõõvass Trv; päävä eĺu (koidukuma) om nätä; punane lehm, vähäst musta eĺu Krk
7. kanapujaʔ jo mitu `päivä väläh olnu, nu̬u̬ʔ edimätse [pojad] harinõsõ umma hellü ärʔ (omapead, eraldi käima) Plv
ette3 ette R Muh L K I eL(j- Lei Lut); ede van Kuu Hlj Vai, Sa Hi van Var Tõs Khn Kod; että hv Krk; (lausefoneetiliselt) ete Vig Kir Kad Iis, ete- Kul JJn Koe Sim VJg Pal Ksi (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
Tähendusrühmad: I. adv
1. välj kohta või liikumissuunda a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) c. aiste vahele, rakkesse d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni)
3. välj aega a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem b. varem kohale või valmis c. tulevikus
4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda
5. kätte, tegevus- või mõjusfääri
6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks
7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse
8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama)
9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks
10. (juhuslikumalt) vastu, kätte, kasutusele (juhtuma, tulema jne)
11. meelde, mällu; kujutlusse
12. koos teat verbirühmaga a. piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga b. ettevaatust, tähelepanu välj verbigaII. postp
1. välj kohta või liikumissuunda a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) c. aiste vahele, rakkesse d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni)
3. välj aega a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem b. (teat aeg) tagasi
4. asemel, kellenagi või millenagi
5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses
6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse
7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne)
8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne)
9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale
10. (näitelaused, mis ei sobi eelmiste tähendusrühmadega)III. prep (ruumiliselt) ettepooleI. adv
1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu; ja siis sai [püksi] `paelad `siie ette `solme `tomma VNg; veneusulised - - eidavad ristid ede Jäm; teine vötab kooguga suast läbi [lõngad] ede `vastu Khk; Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa; [tulusel] nii `kaugelt kut tule `valgus kumab, nii `kaugelt paistab kala ede ära Pha; üks istub ette saani koĺlu `peale Kse; Ku tahad pikka `toime tiha [kangale], siss võtad ikki trepp-trepelt kas tagant ette või i̬i̬st taha Hää; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva - - et ei kasvatand teist kätt ette (üht serva pikemaks) VMr; lähäd meierile, tõene paab õmad piimad ette Kod; [kurgedele hõigatakse sügisel] ema ette, isa taha Äks; [kampsun] käis `vaakidega ette `kinni Lai; seḿm tetass eläjäle ette; ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette Ote; Karulõ vald ette, kalsaʔ mahaʔ, õigaśs `mõisnik `kohtul Krl; nu̬u̬ŕ [inimene] hiit jala ette, tu̬u̬ ei˽sataʔ Vas; suurõl tabal om võĺl - - pööretäss ette; ma ati (lasksin ativõrgu) sinnäʔ ette ~ `sisse Se || teene jälle paneb mu `kõrba teist `viisi ette (üks räägib üht-, teine teistmoodi) Mih; karjalapsed ikke tegid tule ette [karjas] Juu; e t t e v õ i ~ e h k t a h a ~ t a a d e (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem õlgu `uassa ette või taha. aga ta neĺjä`kümne ümmer on; õlgu pääv ette ehk taha eks ta ike testod suab Kod; nellä`kümne `aasta `ümbre ta iks om, olgu päiv ette ehk tõene `taade Nõo; e t t e (j a) t a h a ~ t a a d e igatepidi; kõik viimseni valmis Kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha `valmis IisR; Mis naistel niid viga elada keik asjad tehakse ede ning taa ää Kaa; kõik tie neile kätte ~ ette ja taha VJg; ise `sõimad ette ja taha ärä; ennäss kiidäb - - ette ja taha kõneleb Kod; ti̬i̬ kõik `talle ette ja taha kätte KJn; mõestab `asja ette, tõist `taade, ei lase `endä `koskil tüssätä Nõo; kõ̭õ̭gi päädi mõist ette ja `taadõ Räp Vrd ettehe b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette Vai; rahi pörsastele `tuhlid ede Mus; loomad söid seda `eina küll, ei nad pole ede mette jätt Rei; `kooris ühü püt́i [piima] ää ja `ańdis kohe perele ette Mär; süödo koŕv pannakse `einu täis ja viiakse luomadel ette Ris; panen [lehmale] joogi ette JJn; õlesi jahu õllud, ma õlesin ette kannud `siale Kod; pane lehmile õle ette. `viska obestele ja lammastele kah einä ette Hel; nüit tõmmatana jah ette `kõ̭iki, `talve siss om sü̬ü̬k otsan Nõo; nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä Ote; ma vali söögi `tsialõ ette Vas; [heina] kuivatame kuivast, sõ̭ss saa lemilõ (lehmadele), mis ette `pandaʔ Lei c. aiste vahele, rakkesse Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti) IisR; paned obuse ede, aad ta aiste vahele Jaa; säeb obust ette Tõs; aŕk sahk - - kaks `ärga ette KuuK; rakenda obune ette Lai; soridega `pańti obone ette KJn; `pańdive obese ette Hel; taludel `oĺli obesit [vankri] ette panna mitut Nõo; [peremees] siss lööno - - kaks obest `tiisliga ette saanile ja KodT; obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San; nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv; `iistame obõsõ riel jette Lei d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks jänes juoks tie `pääle ede Kuu; pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette Lüg; sa oled `umbest ede `juhtund Khk; aĺl udu vetab ede (nägemine jääb tuhmiks) Kär; piiru nakid torgatse ette, siis lõng ep akka pooli pealt ää varisema Muh; abokati (advokaadi) `võtsid ette Mar; ahe oli pealt `lahti, lebad ei tahtnd ää `küpseda. munutsi tuli `tehti ette; lööb nagu luku ette `kõrbesse (ei kuule hästi) Mih; `siatsin mäńni oksad ike `eesele ette - - olin ise sial taga Nis; kui sa ei oja, jumal ei saa ka `tulla kätt ette panema Amb; `viskasin selle reha jänese joosule ette Pai; sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatada; täl ike üks asi ette tuli, et tä ei suanud `tulla Kod; pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv; käänä pü̬ü̬r ette [ust sulgedes]; liidi sehen suur auk, `sinna vaja savi ette tõmmade Krk; täl om `aonõ aid ette tettu, et eläjä ei saa `kapstide Nõo; mes minust prilla tegijät ei ole, siss mine `sinnä ette ribelema Rõn; `poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette Har; timä käänd hobõsõga ette ti̬i̬ pääl Se; `saiõ ńääĺe jette süvä ni laǵa haud Lut
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) `talve `aknade `raamid on ka mädäd, `viimaks saa ettegi kogu `aknu Jõe; aja nööbid ede Jäm; se kerves vöttas kenasti tera ede [käiamisel] Mus; said sa ette aada (lõnga nõela taha); aesad pannasse adrale ette ja Muh; peiupoiss `säätas noorikule `põlle ette Pär; vanast oĺlid mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän; ega muido ei näin kojoda kui panin prill ette Ris; siis poisid tegime `eńdile neist (puusamblikest) suured abemed ette Amb; panen kardinad ette VMr; ilusamad särgid - - neile olid siis ilusad kirjad ette `tehtud Lai; teräśs pannasse `kirvele ette Vil; sõss (talvel vett kandes) oli kikk põll ärä karratet ette küĺmägä Trv; Kit́iga `pańti iks `aknakruudi ette Rõn; aia `värteʔ omma kidsavallõ ette `pantu Krl; kaṕi võt́i `sündü ette külʔ Rõu; naistel oĺl verevide `nü̬ü̬rega ärʔ `aetu säŕgiʔ, `aeti [varruka] suu `vi̬i̬rde, ette, `taade Plv || (muust tasapinnast) kõrgemale aja rind ede Khk; sõi omale - - kõhu ette Kos; [pärast sünnitust] mõnel jääb suur kõht ette Ksi; kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass Ran; ei noh `sihvtin poiss, ku ta vi̬i̬l rinna ette ka aab; kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõ̭ik ette `puńveli Nõo
3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem inimene ei tia ette tuuld, aga kala tiab Kuu; kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma Lüg; olid selle asja pärast ede keind (altkäemaksuga mõjutanud) Khk; kes nende nime muidu `tohtis suhe vötta kui es `ütle `rohkest seda ruuva nime ede Kaa; kõik `sääti ja õpetati `taale ette Mär; `mustlased kuulutavad ette; niisugusid tähendusi oli see mees paelu ette `rääkind Mih; see oo nii ette laedetud (määratud) Aud; me `iandame `kaapsa `seemne ette ära Hää; inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod; ma `aimasin seda õnnetust juba ette Lai; ei `mõtle ette, mis ta kõneless Hel; inimene ei ole ette nii tark kui `taade Nõo; ma kõnõlõ sullõ [enne minekut] ette, mis ti piät tegemä Krl; sa˽piat egalõ `tü̬ü̬le uma aig ette `vällä `arvamma Har; üldäss õt parep õks ette kõ̭nõlda ko `perrä tõrõldaʔ; hoolikass mi̬i̬śs, hoolits ette jo arʔ Se || avansiks; lisaks, juurde `Selle mehele küll raha `enne ette [maksta] ära usu IisR; sihantse mihele‿p tohi ede anda (maksta) Khk; Eks peab peremehe kääst vaka rugisi suilisepalgast ede vetma Kaa; üks teeb teisele päeväd ette [sõnnikuveol] Mar; juut́ küsib puale `inda ette Kod; ma ole üte `aaste ette arvanu, sii olli lühep üit́s `aaste Krk; ma maśsi opõtajalõ naaśe i̬i̬st palga ette (laulatusrahast) Räp b. varem kohale või valmis isä jagas igäle ühele oma jago ette Lüg; Mina lähen ette, `tulge `teie järele IisR; Kivi ehk `kandu kaaluti, labindaga natuke `auku ette, viblas `alla Hää; ja eks `kervega tuleb ette `raiuda [sälk puulangetamisel] VJg; viib käsu ette et sel pääväl `tultse `vassa Kod; om `ti̬i̬dmine joba ette `viidu, et piäp `riśtkät̀si minemä Nõo; Surm tu̬u̬ õi˽sõ̭nna ette Rõu; `määntse kivi ette `viskat, tu̬u̬ peräh lövvät Vas; [surm] sõ̭na ańni jo ette, võt́i ar kõrva`kuuldmisõ Se || varuks, tagavaraks No siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid] Jõh; piab vilja `järge ede `oidma; söö siis pühapεε nädali `vastu ede Khk; oli tal vaadiga ede ostetud [õli] Vll; ma `jõudsi eile ikka päevase küli ette külida Muh; akkavad `toitu tegema ette kohe [pulmadeks] Tõs; üks talve jägu kisuti ette kohe [peerge] HJn; sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla Rõn c. tulevikus mis taĺv ette tuleb (tuleval talvel), siis akkame `tüele Hlj; pikk ü̬ü̬ tule ette magade mudiki Krk
4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda minä `jõudasin tämäst `einaga ette; Kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa] Lüg; Katsu aga veskile minnes teistest ede, siis saad rutem jahud käde Pöi; lasõ oma obo ede Khn; tagumest rattad käevad ette (öeld lapsega tüdrukust) Kad; ega `keegi ei võind oma `eega ette `minna Trm; mõni tükib õma jutuga paĺju ette, kiidäb; si̬i̬ juakseb kõhe tuuless ette Kod; iline vili lääp varalise viĺläst ette vi̬i̬l Krk; illane voonake kasvap varajatsest ette Nõo; sa lähät uma rinnaga ette lõigatõn Har; timä jälʔ juusk `mõtsa pite, lätt `puhma pite ette Lut || nor- maalsest kiiremaks (kellaosutitest) `meie oma [kell] kippub ette suvel Lüg; kellu keib ede. poole `tundi ede keind Khk; meil [kell] verotab küll ette jah Mar; kell on ette käind Kos; si̬i̬ (kell) käü pu̬u̬ĺ `tunni tõise kelläst ette Krk; üits kell käib ette, tõene jääb `taade Nõo; sulanõ `käändnü˽kellä ette Vas
5. kätte, tegevus- või mõjusfääri kuer käib jahi pääl, ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg; Täna on `jälle `söuke `kohtlane ilm, võib `jälle ede `minna (väljas töötada) Pöi; [puud] `lastasse teisele ette, teine raiob oksad `jälle `vihko Mar; [pulmas] et kui laud sai pühitud, siis `vinnasid mõne `kopku ikke ette koa selle `pühkijale `pühkimese raha Vig; üks mees pani `alla, kaks naist lahutast ette [vihke rehepeksul] Aud; kärutasin `saue tegijatele ette Rap; siis `viidi [kosilastele] ette üks ja teine naisterahvas, ikke ei ole sie tedre VMr; vana inimene `tõmmas põhu tuustaku ette, raputas ilusast rehaga läbi [käsitsi rehepeksul] Trm; reheaeg ette`kiäńjä kiänäb `üstelugu ette tõesele, tõene annab aŕgiga paŕsile Kod; edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette Puh; kana tahab kikast, laseb lohvikeli ette; `kohtualune kutsuti ette Nõo; piät ette (kohtusse) tulõma tu̬u̬ss aoss Plv || hoolele, karjatada, rühmana kokku `karjane vottas `värsid ja `muĺlikad, `kümme `luoma ette Hlj; Karjane vöttis omiku karja küla vahelt ede Pöi; aga nüid võta `veissed ette ja mene jälle Vig; Igaüks `laśkid oma lehmad laudast `lahti temale (karjasele) kohe ette Kei; kui kibe tü̬ü̬aig `olli, siss `panti mulle sia ja lehmä ette, ja mia oesi ka kõ̭ik iluste Nõo; nüt tõenekõrd lastass `püśsi jälle - - mina siad ette ja kodu TMr
6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks `viimäst tuli asi ette. `tohter üttel et sinule ei `aita `prilli vägi enämb Lüg; egal oma [lõikus]rind ede `vöötud Ans; see (kohtuasi) küll nii ruttu ei tule ette Mär; Si̬i̬ (soonehöövel) võtab `kitsad jutid ette ja läheb Hää; no tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi ko `lastel [koolis] HMd; panid kilimitu uuest [vilja] täis, `jälle uus rind ette Trm; [kes] teeb `kurja, selle võtab ette (noomib läbi) Kod; üks kõik mis ette `pańdi (ettepanek tehti), tema oli ikke `vasta Plt; üit́s esi võets kõrrage ette Krk; si̬i̬ om `uhke nigu rikka mehe kuĺt, ei võta `kõhna emmist ette Nõo; rabe ja peru ja räpäkass obene, kes vedämist ei võta ette Ote; timä võt́t ette mõ̭nõ makõ jutu, sõ̭ss muidugu ai tu̬u̬d Vas
7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse ruut akkas `kerjama - - võttis ühü naise omale ede Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale Mar; näd olid saksad - - võttis omale kaks kolm tüdrikud ette Var || fig võt́i ma‿ka‿ks `õigõ `süäme ette (julguse kokku) ja lät́si `kaema Vas
8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama) üks siis lugi ede ja, siis olid `naaburid siel kaik `kuuldamass Kuu; juut `luiskas `soole ede Khk; ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh; teine inimene `ütleb ette ike sõnad `palve`tundis Mar; vanad inimesed on üks tõesele `kannud ette sedä juttu; vanana paab (räägib) ette; kiidäväd poośile ette et, tule ja võta tüd́rik ärä Kod; teesele räägib teist `viisi ette KJn; ta kõnelap ette sõss tõine usub Trv; meil võletide ette, aga asi oĺl periss tõiseti Hls; sai [laul] `seĺgess, siss paarin laoleti ette opetajale Ran; nemä võldsiva, puhuva vanainimesele ette Nõo; ta aja (jutustab) sullõ ette inne, sa mugu usut Kan; ta tuĺl ette `käänmä (süüd teisele veeretama), et ta oĺl kuŕja tennüʔ Räp || (koos etteheidet välj verbiga) ta eidab mulle alati vanu `asju ette VJg; võõras `viskab emäle ette, kui laps teeb kedägi Kod; oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk; hauk imäle ette et, timä ollõv `tüt́rigu tütäŕ Har
9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks kuol`mester `kirjutab tähed ette Lüg; `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks] Jõh; teine kεib külimihe körval, vaadab kohes küli rind, pistab pulgad ede; `näitad teisele üht tööd, teed natise ede Khk; jalaga viisid jälje ede, kui külirind löppes Kär; [seinapalgil] varaga jooń ette ja `kervega `õõneks Mär; ega mud́u ei teä jo [palki] tahuda mitte, siis tahmase nööriga `tehti kriips ette Juu; `tõmma juaned ette. ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä one üvä lõegata Kod; [hark]adraga `aeti `it́smed ette Vil; kassige tõmmats riips ette [seinapalgi varamisel]; kiḱk sai tal ette ärä näüdet Krk; `võtku esi `endäle sihk ette, kedä `mü̬ü̬dä ta lähäb Ran; Nurmõ pääl vidi jalaga `hitskmõ ette Rõu || asitõendiks `näita leping ette Muh; kuller `näitäs tõesen juaman obese kõrvad ette Kod
10. (juhuslikumalt) vastu, kätte (juhtuma, tulema jne); kasutusel (olema) on ju mittu kord ette tuld, on kala`paadid ajaned purust ja VNg; elades tuleb pailu ede Khk; `vaema on vana söna, nüid seda toleged ede Käi; teeb seda tööd, mes ette keerab Mar; tuli üks tuhin ette, `tahtis `senna `minna Mär; neid (leetreid) on nüid ikke viel, lastel ja tuleb ette KuuK; mina `korjasin põllult kõik kivid ära - - mis ette `juhtusid Trm; kõik ärä viädud, mes ette si̬i̬ kätte Kod; si̬i̬ tule sul alle `aaste peräst että Krk; meil viĺetsä aena, siin kolmess tegemist es tule ette Kam; kanaʔ savitsõsõ miä taht, miä ette nääle putuss Plv
11. meelde, mällu; kujutlusse sie `kabo·rnik `üstku tähendaks teist `aśja ka viel, aga ei tule `paergast ette Hlj; üks jutt toob teise ede Jäm; Kessele see ede tuli, et `seike asi veib tulla (öeld mingi ootamatuse puhul) Kaa; ei keerä ette `paergo Mar; ei tule ette, kuda seda `üeldi JJn; mes‿sa sedä ei tuanud ehk ei küsinud. ei tullod ettegi Kod; aga kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob Plt; miul es tule ette seast juttu, et ma os küsünü ta käest Krk; mul `tuĺli ka ette nigu Ülo eli oless ollu Nõo; tulõ õs tu̬u̬d ettegi et är˽`pühḱsä `kahvliʔ Rõu
12. (koos teat verbirühmaga) a. (piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga) leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg; Kas eina kevadeni ede lööb vei äi Kaa; Kui raskid kehalikka töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg; see töö jätkub mul veel `mitmeks päävaks ette Ris; leib ei `piisa ette VJg; kui si̬i̬ toŕm läks maja südämesse. mes si̬i̬ ette lü̬ü̬b; ühe päävä perena, ei `piisa `ükski asi täl ette; nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod; sellel ei pisu kedägi ette Krk b. (ettevaatust, tähelepanu välj verbiga) `Sengä `täüdüb edevalatada `kuida `räägid, on `oige äkkine Kuu; vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka Lüg; looma `otsimise juures piab ede (hästi, hoolega) nägema, et äb lehe kaudu Khk; `vaata ette et sul õnnetust ei `juhtu Tor; `voata ikke `enne ette koa, kuhu sa lähäd ja mis‿sa teed Juu; sa ti̬i̬t iki sedä `asja ilma ette `vaatemede Krk; mes‿sä joosed nii räpäkude, ku‿sa ette ei kae Nõo; rõba [inimene] ju̬u̬sk kas `saiba `otsa, ei kaeʔ `hińdäle ette RäpII. postp
1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse pime kui kott - - ei nää jala ette Lüg; see söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; `pinkide `peale `istusid. `rendide ede Ans; ühekorra (vanasti) `pandi pöhk [loomade] nina ede maha Mus; mis te ukse ette kusete; päevased tembud tulavad `ööse unes su ette Muh; ta siab vεhe `korda εnnast, siis tuleb so näo ede Phl; eks sa `vaata eese ette koa `onti, et sa oma jala ää taod Mar; `vahtind enese ette Mih; ise läks `sängü, mind pani sängü ede `valvama Khn; `silme ette läks mustaks Nis; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette (päikesest läände) `lastud Kos; tuob surma ka suu ette Kad; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (eeskujuks) Kod; ees minu läheb tua ette KJn; ahju suu ette es panna puid Hls; et ei ole `mahtun tellede ette, kangast kudame änäp; mis sa ütte `kintsupidi läät, võta kaaŕ rinna ette; mine riida ette, võta lühiksit puid Krk; ma lää ka voki ette, naka `paklit tokutamma Võn; kae sinna aida ette trepi `laudu pääle Har; saistass jumalõ ette, vannuss Se; ḱülm veži `tuudass sanna ette Lei || lei `plaksti `õtsa ette Jõh; siis et matakas tee `vaeva mette, kui tõrvaristid `lehmdele otsa ette `tehti Muh; võta `külmä vett ja tõssa õtsa ette Kod; mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette; latsel keedeti (köideti) laṕp `ümbre pää - - sõĺm tetti otsa ette Nõo b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) `anna `leivamurened kana ette Lüg; Ohakad `kisti viljast ää ja `toodi sigade ede Pöi; pebred korjati kokko korvi `sisse ja `viidi lammaste ette VMr; [kõlud] visati kanade ette siblida Kad; [kõrvitsakoored] anna lehmä ette Kod c. aiste vahele, rakkesse siis `pandi obosed rakke `saani ette Vai; aga poiss `panni [hobuse] omale ikka siis vedru`vankri ette Muh; pannu obuse ri̬i̬ ette Saa; mõesa ärjamehed panid ikkega ärjad suure aŕksaha ette Kos; ärg listri̬i̬ ette, ies `saŕvi Kod; `õhta tõmmati ia obune saani ette Lai; egä sa `lehmä adra ette ei pane Krk; tõese ägle ette pannass tõene obene Nõo; esä `pandnuʔ hobõsõ `vaht́siidõ ratastõ ette Rõu d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst Vai; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni Khk; Ooda ma lähe siia augu ede ehk siis `saame kana käde Kaa; naene tuln saunast parasast ja pand kääd `rindade ette Muh; jöö ede `panta pais Emm; ää topi `eese nina teeste ette ~ vahele Mär; lehmale `pańdi silma ette üks niisuke laud, et ta ei näind `minna Amb; kelle ette sie piaks `puutuma VMr; õige klaassepä tütär, seesäb `valge ette; vars juakseb oudo ette Kod; kui kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal; lää tõõśte ette kambertem purjuste `jalgege; turbast ai adra kaala ette Krk; plaat `panti ahju suu ette, ku `leibä küd́seti Nõo; ma `teie rohulist `aida haost karja ti̬i̬ ette Har; [kastekannul] ei˽tule˽torost vesi `vällä, looga`hiit́jä `lätvä˽`sõkla ette Rõu
2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) pole `eese silma ede `rilli saand Khk; särgi ette `aetse rinna lapid; õle topp torgatse `leitse augu ette Muh; ja sedä (sakilist paela) `aeti noorde meestele särgi `rõnde ette Mar; [äkkel] niisa·ma kui `vankri ette panid aisad Trm; sammetid `pańdi [jaki] `rinde ette kua Lai; riiv käib ukse ette KJn; ta pańd `kardina ka akande ette Nõo; kraań käänetse aami ette San; mi˽`väikene `preili pańd ka jo prośsi rinna ette Har
3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem kui tuli suur pöllu `kordamine - - rugide (rukkikülvi) ette Ans; eenaaja ette, siis oli naestel suur särgi `õmlus Kul; tuulispask nagu tuule keerod - - vaest ilma `muutmiste ete Kir; sie oli jõulu ette Kse; `Kapsad `võeti lume ette aeast ää Kei; [lehmal] `lüpsma tulemise ette siis tuleb piim nisasse Ann b. (teat aeg) tagasi kahe `aasta ette oli mul suur õnnetus; ühe nella`kümne `aasta ette Ris; kaheksa`kümne `aasta ette siis tema oli juo ikke, ilus leib KuuK
4. asemel, kellenagi või millenagi siis (alguses) nied kardulid olid nii iad aśjad et nied olid piima ja liha ette [supis] KuuK; ma olin kaheteist`kümme `aastane, jäin sulase ette VMr; [sõrmkindad] kel õlid sõlmed sies, siis sie õli kahe poari kinnaste ette Kad; ma sedä innass ei `arvagi ~ inna ette ei `arva Krk; Vanast reheahjun kütseti kaale kah mes läits kah söögi ette Nõo; arvaśs tu̬u̬d tävve ette Plv || (kellegi, millegi) võrra, väärt, (kellegagi, millegagi) võrdselt, sama palju tieb ikke mihe ette tüed Hlj; See joob `mitme mehe ette; See viab obuse ette (hobusega võrdselt) Han; lehm ei anna mitte kitse ette `piima VJg; mis‿sa padrad või paterdad või vaterdad. need käivad kõik ühe inna ette (on samaväärsed sõnad) Plt
5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses keik läks `inna (raha) ette, ega `raisku mend midagi [hülgest] Jõe; kus nad `viĺja `muidu `saivad, `silkude ette vahetasivad Hlj; `kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi VNg; ei `maksand kedägi, sain `aituma ette `tõise kääst Lüg; kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette Jõh; tegid `mõisa `päivi selle (popsikoha) ete Kir; suur tänu sööma ette Ris; kiriku juurest jägati jahu, selle ette käisid karja tied `täitmas HJn; ema `ośtis raha ette ka `piima JJn; ikke pidi et sa lieris olid ikke selle ette `maksma Kad; turu oor laseb kõigiga raha ette Plt; tü̬ü̬ arvati reńdi ette [mõisas] Räp
6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse Peremes lükkäs `silgunappa sulase ette; kits ei `anna `püssimehe ette Lüg; Peab ikka vihma ede minema Pöi; kui korikad `välja jätad koi`valge ette, siis oo lapsel koi viga; siis `toodi vars rehalt `valge ette Muh; seda `juhtob ka elo`aeges, et inimene tole ede jεεb Käi; ei tä võta mette `miskid `asja inge ette (ei söö midagi) Mar; panime pääva ette (päikesepaistele) veed `sooja Kse; naelane ahvenas `juhtund not́i ette Vän; `Öeldi `jälle nõnda mõistu [rasedast], nägu laste kõrvade ette ei tahetu lausa `kõike `väĺla `rääkida Hää; vesi ei piä surma`ohvrid õma ette `võtma - - ajab `kalda piäle; si̬i̬ asi tuleb ike ühekõrra - - ilma ette (inimeste teada) Kod; ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akandki KJn; villa kadsad tullive masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; no om küll irmuss, kes laste ette tuld jätäp ehk tikku Puh || hoolele, karjatada ajad oma loomad omigu `väĺlä, karjatse ete Vig; ennembide suur külä kari käis ütte kokku, üte karjusse ette Ran || kõrvu, teada naise jütt läin `viimaks `möisa härra ette Phl; [kaevati] rehepapp viib `viĺla sialt. jutud läin ärra ette Nis; viimaks läin sie asi `keisri ette juo JõeK; kannab kõik ilma inimeste ette KJn
7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne) siis `kutsuti kohe mehed `sinne `kohtu ette VNg; sis saadeti meid arsti ede Ans; ta tulli oma äda mu ette alisema Muh; `lapsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; [õpetati] ku `kohto ette minevä, siis vaadata `kohtokuĺli `piäle Kod; esi ta kõneless miu ehen, lää tõise ette kõneless et mea kõneli; senikava ku suure koolini pidiv latse ku̬u̬ĺ`meistre ette lugeme mineme Krk; kutsub koolust pääst vi̬i̬l `kohtu ette Nõo; pomisõss `eńde ette Krl; üteĺ, et ku ma lät́si opõtaja ette, siss ma võt́i raamadu `piiu henne siĺmä manu Har || alluvusse `suata `ämmä ette kui ämm on `alles Lüg; siis ma jäi venna ette (teenistusse) Tõs; tulin `võera ette [teenima] PJg
8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne) `ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette Lüg; ega minu ette põle `karta, et ma nurisema akka; mis sa Manni ette `õhkad; kevade `olli `kange külm, siis `olli selle ette `karjumine Muh; küll mul oli `kange irm selle asja ette Ris; nää `vaeva ja jüst oma kõhu ette Juu; selle ette et nad `vasta akkasid pekseti kiriku `pośtis HJn; aga ma sain selle ette õletata et õige `aitas Kad; `ükski vana inimese ette u̬u̬lt ei kanna; suur muretsus selle aśja ette Kod; ommendse päeva ette ärä muretsa Trv; oolitse talve ette kah Krk; temä ommenitse päevä ette ei `mõtle Nõo || jaoks, tarvis noored inimesed põle jõun selle ette muretseda (lapsele riideid enne sündimist) Muh; vahel tüdrikid `üeldässe, vaĺmissab vana aja ette - - ku naesess suab, siis one täl vana aja ette vaĺmisset Kod
9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale virk poiss `koolis, lähäb teeste ette oma õppimistega Mär
10. ise enese ede (päralt) olemine – pole teistega segamini Khk; Nee (vindid) on `eese ede `söuksed vagusi linnud Pöi; üks niesukene nohik miest, enese ette (omaette) ta pusib Sim; käib nagu koi ise enese ette. ei laasu sõnagi KodIII. prep (ruumiliselt) ettepoole üteldi vanast et, regi lääb ette obest, jõõrastab Nõo
iva iva R hv S, L K I Hls Krk Võn Kam San; n, g iba Kul Mär Vig(ibä) Kse Vän HaLä Tür; ivä Kod KJn Vil M T; pl ived Kuu
1. tera a. viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka; iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu; kana nokkib ivad maast `välla Lüg; Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus moha Pöi; tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestab Kul; kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär; mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änam Saa; Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikama Kei; vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `peale Juu; karu kaeral on oma ivad sies ka VMr; tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purust Kad; lakaga kaeral on ivad ühel puol; maa kaeral on `piened ivad Sim; kivi om iväde sehen Nõo || tungaltera `mustad ived Kuu; `tungal tera ivi oli rukkiste `ulgas Hlj; ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad Lüg; mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti ivi Sim b. kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb; nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn; kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad; oa ivad Sim c. muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivad Lüg; virtsi ibad pannaks kalade peal; pöle `mullu sui näin mena maasika iba; öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mul oli ivasi, `pipra ivasi; nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; ivad on ike [püssirohul] VMr; sinepiiva VJg; ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod; kihud on nii pisikesed nigu ivad Lai; sońn on einamaal, veike ümmargune iva Plt
2. tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas; kõssakudel iva ei ole Saa; `ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tule Hls; terä akkass kasume, iva om sehen joba Krk; katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen; `veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä; kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺlu Nõo; iva tulõp [linnase] koordõ seest `vällä Võn
3. teraviljasaadus a. jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬ta Saa; vaja iva `anda eläjille Kod; rokk tetti kaara iväst Trv; iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puha Krk; `siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssi Puh; ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusi Nõo; kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kah Kam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkä Rõn b. jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasik Hel; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo || jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peru KJn; ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihen Trv; ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivage Hls; egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõo c. van uhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisse Krk; jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit; Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel; vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putru Nõo
4. toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai; Ole ma täna viel iva suhu saand IisR; Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; ma `võt́si natuke iva Hää; [haige] ei võta iva `röömigi Saa; rahvass tahave iva, `õhtu oodakud; nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om iva Hls; ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti; Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä; kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsa Krk; nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu; tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä ärä Hel; ja ma olli ilma ivätä terve päiv; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisse Ran; miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu; ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu; miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo; Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva ivä Rõn; ma võta iks vähä iva [varahommikul] San
5. väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva Kuu; ei `andand ivagi Vai; vöid pole mette iva kodu Khk; pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär; naene ei õlema suanud võid ivagi; and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks iva Kod; pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal; ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand; `ühte ivä ei sua `tehtud KJn; võtame paar ivä (sööme veidi) Hel || natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi; ei lahe iva ust `lahti Kod; kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhata Lai; see (reuma) ei kannata `külma iva Plt; `oĺli ivä ärä KJn; ilust naa ivaki ei elä Hls; tal ei oole aru mitte ivaki pähän Krk
6. terav ots a. oherdi või vindla teravik – Vig Vän spor Ha , MMg uherdi iba Vig; oherdi iba `lõikab puud Nis; Oherdil oli ia õhuke iba Kei; oherdi iva van ~ ots; oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ää JMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse läheb Tür b. terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läind Jäm; `västrä ivä ~ kisa Võn
7. `siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕs Vän; `iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase taha Kei
Vrd jüvä
kaal5 kaal g kaala Hi Saa Juu KuuK Kod Kõp Vil eL1. a. kehaosa, kael nii petka kaalaga inimene et Emm; kaala sooned `aiged Käi; suured vollid löövad `sisse, siis pügalad kaala pεεl Phl; pańnin saĺli `kaala, mud́u on kaalale küĺm Saa; võtab kaala ümmer `kińni ja annab suud Kod; rüi, si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud; pikk kaal nagu kurel Vil; obesal kaal ärä õõrut, taossa `kitsa Trv; künnap om lehmal kaala pääl Pst; kaal `ringi, pää seĺlän (hobusel) Krk; kaal jäi `kangess; kaal kui ratta rumm Ran; `linna kakuti ku `vihma satte, siss ollit esi ka kaalani likke Puh; Kena kaal keträjäle, kerge perse kudajale (tervitus töötavale naisele külla minnes); mul `olli ka vanast rammun kaal ja paks Nõo; pańnin vikati talle (ussile) kaala varre pääle, `naksin tedä `preśmä KodT; tsial `atla, `paistass kaal ärä Ote; mihel om kaalal liṕs; taosse om obõsiil kaalal Krl; tä muŕd ärʔ uma kaala (kaelaluu) Rõu; Kaal must ku rattanaba Räp; üü, sa olt nii `kangõ kaalaga kui susi, painu ui kohegi tu kaal; ni väega murt `kaala (kael valutab) Se; pikä kaalaga hopõn olõ‿i hüä hopõn, ka kui kuŕg Lut; k a a l a k a n d m a ~ t a l u m a 1. pead püsti hoidma kahe `kuune `kanva `kaala, viie `kuune `tunva `vitsa Kod; kate kuine kand `kaala, viie kuine võtt vitsa `piiu Krk; ei kanna˽`kaala, pää juńks otsah Se 2. töövõimeline, tööks suuteline olema kes vähäkese akab `kaala `kanma, lapsed, `pantse `ti̬i̬ńma Kod; ma nakassi maast madalast võõrast `orjama, nigu ma nakassi `kaala `kanma Ran; Nigu kaala nakab kanma, nii õkva orja ohja kaala Nõo; Kavva naist lat́sist no˽silmä `rõ̭õ̭mu um vai, nigu˽`kaala nakkasõ˽`kandma, nii kotust `kaosõ Rõu; k a a l a m u r d m a ~ k a a l a g a v e d a m a jõuproovimise mäng: nöör või rihm seotakse mängijate kaela ümber ja tõmmatakse vastasmängijat kaelaga enda poole kaalaga vedämine on üks mäng. lähmä kaalaga vedämä, rihim kaalan ja vedäd Kod; ku ńaa `kaala `murdva, siss `laskva käpile, `pandva kabla `kaala ja `kiskva nikuʔ vereväst lääväʔ Se || turi katsiratsi kaala pääl (kukil) Trv; katesekümment om kaala pääl (80 a. vana) Krk || kurk, kõri lips one kaala all Kod; egä neil [vammus] es oole kaala alt `kińni, kikk i̬i̬st oĺli `lahti Vil; suutäis läits kaalast `alla nigu `jõnksti Nõo; `ni̬i̬ldse suurõ `kartolitüḱü `kaala, no neeliskless San; `serbä˽`piimä pääleʔ, muidu jäät kaalast kińniʔ (toit jääb kurku kinni); `ḱaolõ lätt kesvä uhak `kaala, sõ̭ss inäp ei kuuguʔ Urv; ei lääʔ kaalast `alla Krl; Süük karas kaala (toit sattus hingekurku) Har; miä kajoh tu kaalah (ei ole midagi süüa) Vas; kui om kaala `haiguśs, võtaʔ mett `suuhtõ, määriʔ kaala `pääle, saasõ kaal `tervest Räp || vähilakk vähäl süvväss kaal ja kaits `kintsu Krk; vähjä sõrg ja kaal San; vähä kaal Rõu || fig joba külmä kaal om käänet, lääp tagasi vähä; nüid om külmä kaal murt (ilm hakkab soojemaks minema) Krk b. fig küll si inimene kiidäb kas kaal `kat́ki Kod; suu ehen sula sõber, taga seĺlä `lõikass `kaala Krk; suu i̬i̬n om libe ja ää, säĺlätaga `lõikab `kaala tõesel Ran; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se | kuda käsi ti̬i̬b, nõnna kaal kannab Kod; mia uma käsi käänd, tu̬u̬ uma kaal kand Har | ega nali `kaala ei `lõika Nõo; lihane ki̬i̬l `lõikap `luutse kaala `õkva läbi Kam | murra kas kaal Kod; tü̬ü̬d om kas murra vai kaal otsast ärä Hel; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭s ma˽käänä sul kaala katõkõ̭rra Rõu | eidab kaala `pεεle, äi tee tööd Emm | Üle kaala sadanu (rasedast) Trv | ei˽tiiä kas jäi no˽kaala pääle (jäi kuhugi kinni); nii kõnõĺ taa, et sa kohe kaala pääle `jäie (sai otsa) Har | `Õigõ mi̬i̬ss joht `hindele säänest naist `kaala `määri `lasknu õs; Kagu˽pańd nu̬u̬ŕ inemine uma kaala paku pääle (sooritas kuriteo) Rõu | Hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu; nii `ütlesski sullõ tu̬u̬ sõna nigu `kaala `kargass (vihastab) Se; k a a l a p e a l(e), p e a l t 1. tülinaks, mureks; tülinast, murest Jähi vanamate kaala pεεle Emm; nee (tööd) olid pohas inimeste kaala peal Rei; si̬i̬ inime one riśsiss, käib su kaala `piäle alate Kod; mis rõõm sääl saa olla vi̬i̬l, ku mure kaala pääl Trv; sis olli sõda kaala pääl, `püssek lasive ku raginen Hls; nüid om kiḱk kaala‿päl, rügä om valmiss, einä kähen alle, linal om tuli sehen Krk; eläb tõese kaala pääl (teise kulul) Puh; mia toda `endä kaala pääle ei võta Nõo; um tõsõl kaala `pääle ku väits Plv; näĺg kiputass kaala pääle, sel jo `tü̬ü̬hüge lätt Se Vrd kaalan, kaelas 2. lähedal si̬i̬ on `nuhtlus sii pu̬u̬d́ siin kaala pääl Vil; ü l e p ä ä j a k a a l a hooletult, lohakalt si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu nigu ossenduss Ran Vt ülepeakaela
2. ülekantult teat kehaosade, esemete, tööriistade jms kitsamast, peenemast osast a. kehaosadest kolli (härjakara) kaal Phl; põie kaal Hls; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis. siss köideti nööriga `kinni tu̬u̬ kusima kaal, et õng `väĺlä ei tulõ Ote; mao kaal Krl; kusõmakaal om lühükene lõigat Har b. tööriistadest ja muudest esemetest Akikerves on laia öhuse tera ja pitka kaalaga Emm; käiä vändä kaal; kuadi (ladva) kaal; lina piho kaal. kaal on kupode pu̬u̬l. kaalass õled sidonud Kod; rańtspaĺk `vällä keilit partsikaalan Krk; `saapa kaal (kitsam koht pahkluu kohal). saabass om siit `valla kaala kottelt. siit kaalast olli `kitsa; kirvess om kaalast ärä käänet. tõisipidi lüüp `lihku ja tõisipidi lüüp sügäväss puu `siśsi; nüid änäp `tiiru ümmer ei kua, nüid võta `kaala. tõise silmäst `tõmba tõise läbi. si̬i̬ om `kaala `võtmin (sukasilmade kokkuvõtmine suka lõpetamise puhul) Krk; `vankri ratass kaalast är `käändünü Har; `kitsa kaalagaʔ (kraega) Se; a d r a k a a l adra kaal – adra terä mant seniss ku `ti̬i̬sleni. turbast ai adra kaala ette Krk; adra kaala alune om siiva ja väedse vahel. `künmisega ummistab vahel kaala alt ärä Ran; adra kaal jääss mullaga `kinni Ote; p u d e l i k a a l pudeli kaal oo `kitsam Kod; koer poiss, pessäp pudõldõl kaala pääld ärä Puh; mõnel pudõlil om `kolde ja kollete otsan om tu̬u̬ pudõli kaal Nõo; ma `aie koŕgi podõlikaala `sisse, et ei päse luh́vt vällä Har; Peräst `puuldõ `naati `võtma pudela `kaalõ voŕstivalamise jaoss Rõu; puteĺ kaalaga; klaasi kaal Se; v i i u l i k a a l viiuli kaalal pannas keeled `pääle Saa; viiuli kaal, kost `käege `kinni võtat Krk; viiuli kaal om kos keele pääl omava Nõo; v o k i ~ l ü h i k a a l voki kurk; k a a l a h e i t m a, j o o k s m a, p i l d u m a, v i s k a m a oḱk om sitt, ei saa kedräde, `viskass `kaala (heidab lõnga lühi ja pooli vahele); `kaala `viskass, `kaala pild, lühiravva ümmer, sõ̭ss om kaalan lõng; kudamise man lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb), om sitast kedrät, om ümmer pant Krk; voki kaalast `lasti `alla kui kedräti; lang läits `kaala, ammaste küllest tulli ärä, ju̬u̬sk sinna vahete `pääle, `värtne ja siivulise vahe `pääle Ran; miu tütär - - mugu `sõkse voḱki valiste ja laśk voki kaalast tu̬u̬d `langa `alla Nõo; kui lang aagi päält ärä lätt, siss lätt `kaala, siss `keträss `kaala Kam; ei olõ `langa ratta kaalast `alla `laskunuʔ (ei ole kedranud); no˽hiidi˽sa mul `kaala (lõng läks kedrates üle pooli otsa); rõibõʔ (vokk) pill `kaala Har c. kõrsviljadest jm taimedest Oder kasus naat keer kaala pεεl Emm; `leike kaal – ümarik ring `leike päl, kust lehed `kasvavad Rei; näväd (odrapead) on õrnad kaala ju̬u̬rest murravad maha kui vanemast lähäb Kod; keśu kiśk kaala `rõnksi, pää mahan; kesväl kõrre kaalast lääp nõrgass, pää är lokisten. kesvä pää kaalast lääve nõrgass Krk d. ehitiste jms osadest truubi kaal (kivilõõr truubi ja korstna vahel); [veski] päävõlli kaalal om raud võrud `ümbre. all om maa kivi, kos kaala ase `siśse `raotu, `kaala määritäss tavo·tiga ehk eliga Ran; pilli kaal (puust toru alumise veskikivi keskel); mine võta riihhetarõst kurukaala päält tu̬u̬ lambikõnõ; kuru kaala pääl om ahu veerekse pääl Har
3. kitsas maa- või veeriba; maa- või merekitsus üks kaal [heinamaal] lähäb metsäde vahele Kod; `kitsa kaala kottelt käip [jõest] ti̬i̬ läbi; [järve] `kitsa kaala kottel om liivane põhi Krk; aenama kaal; järve kaala pääl pü̬ü̬sime kala. me pannime ku̬u̬ritse järve kaala ette, kos vesi ju̬u̬sk Nõo; nu̬u̬ olliva aena kasuja kaala, kos keväjä vesi üle lät́s; `põlde vahel üt́s `väikene vahekene, tu̬u̬ om kaal; ubaleht - - `kaśvi `kaalu pääl Kam; tu̬u̬ aenamaa kaal ju̬u̬sk `alla sinnä suhu; pane obene sinnä `süümä, sinnä niidu kaala `pääle Ote; võrõndiku kaal om ahtõmb ja õhukõnõ, siss lätt äkki sükkä. võrõndiku `kaalu pääl `ollivõ˽suurõ˽kalaʔ San; tan om üt́s ahtakõnõ niidukaal Kan; suu`kaalu pääl ummaʔ londsakuʔ Plv; järve kaala otsakõnõ olõ õi lajakõnõ; om säidse `versta su̬u̬ kaal Se
kaema1 `kae|ma hv Vai HljK Äks KJn, M(-me) T(-mõ, -me, -madõ San) V(-mõ,`kaimõ Krl, kaõma Lei, `kaemadõ Har, kaemma Rõu); `kae|da Trv T(-de San, `kaia Ran Puh Kam), kaia M(`kaede Krk Hel) Võn, kaiaʔ V(`kaiaʔ Lei; kaia,`kaia Se Lut)1. a. vaatama läks `kaema sedä `asja Vai; ma tulli siit kaut `kaema, kudass teie `tü̬ü̬ga `vaĺmiss saade Ran; lammass läits järven nii `puhtass et luśt `kaeda Puh; päiv paestap nii valusalt, et `kaeda ei saa Kam; annaʔ vaŕokaetus siiäʔ, maʔ kae kas suu om must Kan; `siĺmi man `puuduss, kõveralõ kaess Krl; ala˽sa takka kaiuʔ; tu käü maad-`i·lma mü̬ü̬dä kaien mis `konkina om Har; ta kaess muʔ pääle iks üle ola (vaatab halvakspanevalt) Rõu; tulgõ˽`kaema, mis asi seo um; mis mul sääld viga kaiaʔ, kae nigu `peegli pääld; ma‿i `lääki tõsõ eläjät sõ̭ss `kaema, et sõ̭ss, olõt nõid vai, nõiut ärʔ vai Plv; `saaja läät, `saani kaetass (otsitakse kingitusi); mul lät́s süä halvass kaiõh; mul om halv kaiaʔ, ku sa `läädeʔ ja `ti̬i̬deʔ; mul om `väega˽hallõ kaiaʔ, ku˽tõõnõ läbi hädä tü̬ü̬d teǵe Vas; `tihka ei `pääle kaiaʔ tõõsõlõ, nii om häbü Räp; timä ei olõ vi̬i̬l vanaki kaiaʔ aiʔ; ma ka `tahtnu (oleksin tahtnud) tu̬u̬t kaiaʔ; poisiʔ vai naaseʔ tulõva `saaju `kaema (kontvõõraks) Se; e t t e k a e m a ette vaatama; ettevaatlik olema sa ei kae `eńde ette, jooset üle pää kaala; ette kaemate inimene Hel; kae ette, et sa `jalgapidi `auda ei lähä Nõo; märä om ramm, kae˽sa no ette sõiduga Kan; paŕemb om ette kaet ku `perrä kahit Har; ma˽hei kõ̭ik väädse˽teräväss, `kaege no ette, et `sõrmõ ei `lõikaʔ Plv; Ettekaeja inemine Räp || fig Taa poiss kaess joʔ üle katusõ Rõu | (päikesest) päiv veretäb, kaeb `taade, `näitäp `kuiva `ilma Ran; päiv kai `taadõ hummogu, küll nakass `vihma sadama Vas; hummõń saa illoś iĺm, ka päiv kaess `perrä Se || (imperatiivivormides tähelepanu osutavalt, imestavalt, ähvardavalt) kae kos kadekops; kae kui `tõmban sulle `mü̬ü̬dä kaala `su̬u̬ni Ran; kae, Rolli (koer) meil väherd, lätsivä ilma `õkva `saole ja tuulele Kam; `oina kae sügise jooseva lammaste perän `kangede Rõn; elusu̬u̬ń, kaeʔ ta liiguss kah Krl; kae et `kaot mu˽siĺmist Har; kae˽timä es tiiäʔ Rõu; kae `naĺja mis ta tege; `kaegõ˽ku suuŕ piĺv, sado tulõ Plv; kaeʔ et sä jalamaid siin olõt; kae `määrtse naase võt́t kui tingõsse Räp; kae koh om lännüʔ rahvass targast Se b. tegevusetult vahtima ta kaess mud́u ku päev `mü̬ü̬dä saa, aga tü̬ü̬d ei viisi tetä Hel; eläje˽`kaesse õnnõdõ, mitte ei˽süüʔ San; misa˽kait, naka˽tegemä Har c. tähele panema, hoolima egäüit́s askeldap oma askelduisi, kellel‿om `aiga tõśtest `kaeda Ran; võõrastele tükip `persede, oma elust ei kae midägi Nõo; `tüt́rigu likerdava pääle pośte `ümbre, kas särätse tü̬ü̬st ehk `kestegi `kaeva; es olõ latsõst `kaemist (hoolimist) Rõn; `liitrepuu maŕa omaʔ `jõ̭h́vtsõʔ, a `meh́tseʔ `koŕjasõ kõvastõ mett, ei `kaeva midägeʔ, et hais Räp d. käejoonte, kaartide jm järgi ennustama Kõvasi Kadri olli raamatuge `kaenu. `aigust ta‿p kai, kas om jumala `aiguss või maast või tuulest Krk; `mustlase kaeva kätt, nu̬u̬ olliva nu periss käe `kaeja Ran; temä käe päält kai, ega ta `kaardit es pane Puh; miä es lase kätt `kaeda Nõo; kotoh ka˽käveʔ õ̭ks käe‿päle `kaemah ja Vas; käve vana paaba man, laśk `kaartõ kaiaʔ Se; `arbd́a `kaiõ ḱätt kah, bõt põŕõda eidetasõ `paprõʔ (pannakse kaarte); `arbd́a kaess `t́šukri‿bäle, t́šukõr `oĺli `andminn tõvitsõlõ; ku moud is olõʔ sõss `arbd́a `kaie vi̬i̬‿bäle Lei; arbi`ańdja kaõss mustast raamatust; ummaʔ `säändseʔ mõistjaʔ, kätt kaõss ni `ütless sullõ tuu sul oĺl ni tuu sullõ või saiaʔ Lut || kurja silmaga vaatama, nõiduma Ennembi es taheta, et võõras kaeb nuuri luume, peĺläti et ärä kaeb ja looma lähvä siss kõtust `valla Nõo; ää meelega ei kae, kaess `kõõrdi Ote; kahe siĺmäga inemine, kaess tõsõ inemise eläjä ärä; lehmä olli˽nii hämmeʔ ku vi̬i̬st `vällä tulnuʔ, üt́s kuŕja silmäga inemine om üle kaenuʔ Har; Ku˽timä mõ̭nõlõ eläjäle pääle kaess, sõ̭ss tu̬u̬ elläi `haigõss jääss Rõu; kadõ˛uss `kaeõ `kõõri; tu̬u̬ kadõ˛uži kaess; `kaie mu lehma `väĺla Lei Vrd kaetama
2. järele või üle vaatama, kontrollima; revideerima inspektoŕ tuli `kuuli `kaema Trv; koolimaja `olli lähüksen kävvä, `kaemen ~ `katsel käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen, `kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls; vanast olli poe leti pääl kivi vikadi `kaemise jaoss. `kaeti, kudass ta rü̬ü̬ḱs Krk; kae `perrä, kas kari om jo kodu tullu Puh; tu̬u̬ minnev `lauta, `kaevõt kas elä˛iid paĺlu om San; ku taheti eläjäl suud kaiaʔ, `pańti pagu `suhvõ Urv; mineʔ kaiʔ aian mehitsiid Krl; ma˽pia kanul `perrä `kaema Har; opõtaja tuĺl `lat́si `kaema Plv; keväjä ińne `külvmest `pandass vilä teŕri idanõma, et kaiaʔ, kas `kaussõʔ Räp; `tohtri kaess arʔ, ant tähe; lääme `mõrdo `kaema, kallo `vällä `võtma mõrrost Se; vaia hobõśsile `hambilõ `kaia paĺlo um `aastaki Lut || fig varastama tõine [laps] ollu nõnda vagune, aga tõine mud́u `karmanist kaija; ega ega ma suur varass ei oole, ma ole `seante `karmani `kaeje Krk; `mõrdo `kaema (võõrast mõrrast kalu varastama) Se
3. proovima sõrme vedämisega kaetass `jõudu Pst; ma kae `õnne, `viska `lu̬u̬si; ma `kaie õnne `pääle tetä üit́skõrd Krk; [rukist] `kaeti `amba all, kui terä kõva, siss `olli valmiss Ran; ega sa tolle `kangusega midägi ei võeda, paremb kae `ääga Nõo; `kaie, kas jõvvap `tõsta Kam; ei viisi tü̬ü̬t tetä, mugu lü̬ü̬p `luikari, kaep kudass ta `kergembide läbi saab Rõn; taah `veivä suvõl aiah `poiskõsõ `luuri, `tahtva kaiaʔ kiä kõvõmb om Räp; oodaʔ, pan [hobune] et́te, ma kae t́al `jalga (jooksuvõimet) ka viil Se || maitset proovima, maitsma mia kai iki ärä, mis maik tal om Trv; si̬i̬ om taari `kaeje si̬i̬ muud ei ti̬i̬ ku kaes talu `taari (teenijast, kes tihti kohta vahetab) Hls; kae `maiku, ka soolane või make; supil kaets `su̬u̬la, kaets ka ta parass om; ma ei ole iva `marjagi `kaenu (ei ole veel midagi söönud) Krk; kae, kui makuss leib om Kam
4. katsuma, kompama, kobama, puudutama poiss `kaie tidrukit Hls; si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om; kae `käege surnut, siis ei `peĺgä Krk; tiiä küll, `juśtku `kaessi `peoge, aga ei tule `mi̬i̬lde; `mõistlik näge silmäge, rummal kaess `käege; lätsi oma `peoge `kaeme, `määntse rautti̬i̬ `rü̬ü̬pä om Hel; temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; kobi ja kae, sinnä ma panni tu asja Kam; surm võt́t kolm `poiga, t‿om jo egäl ütel `peoga `kaeda, kui vallus tu̬u̬ om Rõn
5. püüdma `kaeme ruttu mineme minnä, ei ole `aiga `u̬u̬ta. no kae kae ruttu `säädä, missa nõnda kava ehit; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; kae `aiksalt kari `mõtsa aia Hel; kaeme ärä tallitada ja `keŕkude Ran; inimese om kurja, `kaeva kudass üitsütte maha sõkku saava Nõo; ma kobisi hilläkeiste ussõst `vällä, `kaiõ kuis tulõma `saiõ Urv
6. hankima, muretsema; hoolitsema; otsima, valima sõss oĺl linadege si̬i̬ raha `kaemin puha Pst; kae ruttu pruukośt lavva `pääle Hel; kaed iki pühäpäevän söögi valmiss, et sa äripävän saat jälle tü̬ü̬n olla; miu käest sa abi ei saa, nüid kae esi, kudas sa oma elu säed ja sekid Ran; vana `Mälton läits `liina ratta osasit `kaema; ku karjalatse ollime, siss käesime `linnu pesi kaeman Puh; läits `endäle parembat aset (elukohta) `kaema; täl olna tõene naene `valmiss `kaetu; obestel ei ole `kaaru, tulep `kaeda, kost saab Nõo; lääme mõlepa `rändämä, `kaeme kost saap parepat tü̬ü̬d Kam; `enne `pulmi olli laits ärä kaetu Ote; läsä˽käävä asõnd `kaeman ~ `ot́sman ku˽mihiläne `poiga taht `laskõʔ Har; olõss ta mullõ `kaesi huulõ piĺli Plv || korrastama `kaegõ iks mu matust kah Plv || arvestama kasu`vaśkass kaiass ku om katesse ammast, siss saa ää piimälehm Hel; vanast `kaeti [naisevõtul] iki toda, kud́ass `kiäki tü̬ü̬t tei, ega siss muud es `kaeta Ran; vanast kaeti iks sitavedämist kah, ku lihaeite päeväl sitta olli `veetu, siss mädäni sitt ärä; temä kaeb nõu `kaudu, kudass ta saab Ote; sõ̭ss `naksi ma `kaema et, mis minnu suńd nii tõsõ all elämä Urv; vanast `kaet́i `aiga `taiva`tähti `perrä Har
7. külastama `kutsus `sinna `kaema, aga minust ei ole minijäd KJn; lääme last `kaema ~ `kaejatsi; `käidi `aiget `kaeman Ran; ku‿ma tule, ma tule iks su `kaema Nõo; poig käve iks ütte alasi minnu kaeman Urv; tu om `haigõ, ma˽lähä tu̬u̬d `kaema, siss vii toolõ ka˽medägi; tulõvaʔ `ku̬u̬ĺjat `kaema, kiä lähükesen olli Har; ärä˽sa minno ka ärʔ unõhtaguʔ, tulõ iks minno harvakultki `kaema Plv; `karksi üle läve sinno `kaema ka siiäʔ Räp
Vrd kaehhutma, kaelõma, kaetama
karman `karma|n g -ni Jõh IisR Vai(g -nu) Jäm hv Rei spor K I M, TLä Ote Rõn Urv Krl(g -sõ) Vas Se Lei; -ń(n) g -n(n)i, (-ńni) Hää VJg Lai VlPõ M TLä Võn Rõn San V, `karbańn Lih; karma|n g -ni Kod Plt Kõp M TLä Vas Se, -ń g -ńi Vig Hag Trv Hls Võn(-ńni) Har Plv Räp(g -ńe) Se, -ńn Vas; kaarma| Tor(-n) Vas(g -nni) tasku `püksi `karman Vai; pane see oma `karbańni Lih; püksid oĺlid kahe `karmaniga Pär; `pańni nua kaarmani Tor; poesil olid `karmanid kõik täis Kei; `püstis oma punga `karmanisse Kos; pintsaku `karman Kod; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; käsi kuue karmańnis KJn; kaldsa `karmaniss pisteti luisk ja piip; ega ma suur varass ei oole, ma ole `seante `karmani `kaeje Krk; täl iki kopik `karmanin Ran; Naesele raha andmine om nigu ütest karmanist tõiste karmanide panek Nõo; ütel säŕgil om kat́s `karmańni, tõnõ tõsõ küle pääl Kan; [pikk-kuuel] `karmań oĺ hääl pu̬u̬l, kural pu̬u̬l oĺ tettu tu̬ tühi mulk inne, kätt tsusataʔ Kan; `karmasõl kannõti [tuliriistu] Krl; panõt nõ̭narät́i vai rahakoti pruńdsi `karmańni Har; [käo kukkumise ajal] hoia raha karmanih, sõ̭ss - - ei olõ tu̬u̬st rahast kuna nii `puuduśs Plv; `karmanit pite ḱäü varaśs; täl oma hääʔ `tasku käeʔ, mõist `kuuriʔ `karmanit `häste Se; karmanitäüs [mõõduna] Lut Vrd karmand, karmanik
keeleline keeleli|ne Khk Saa M TLä Rõn, -Se, g -se (g -tse Har Rõu); keelele|ne Juu Plt, kieleli- VJg, `kieleli- VNg, kiäleli- Kod, g -se1. a. teat keel(t)es väljendatud kolme keeleline raamat, siit võit mitu ki̬i̬lt õppi Krk; ne omma `eestikeelelitse ja saksakeelelitse jutuʔ Har b. teat keelt oskav tämä ei õle meie kiäleline (ei oska eesti keelt) Kod; tä om jo keelelinõ, mis tä nii teḱk (mõistab kõnelda, pole enam laps) c. = s keelekas naane˽ka om hatt, kui sääntse keelelise ommavaʔ ja `valgõhatt Se
2. keermetega, keermeline – Trv Ran Rõn kolme keeleline kabel Trv; ohjad tetti linadest, alambist lina purakist, kolmõ keeleline, sai ruttu valmiss Ran Vrd keeline
3. keeltega varustatud (pill) kolme keelelene viiul Juu
4. teat kindakiri keeleline, si̬i̬ om `kindakiri, `siande sae`amba muudu kolmenukaline, üits ots teräv Hel; keelelise `kinda Puh
kibelema2 kibelema Vai, kibõlõma Vas valutama, kipitama `silmäd kibelevad Vai; Pääle nõgõsõga kõrbamist nahk nakas väega kibõlõma Vas Vrd kibidlema, kibõndõlõma1
koor|meister koor`meister kiriku organist, köster – Jäm
kroon1 kroon Hi spor L, Hag Trm, krooń Jäm Mär Juu Kos Ann Äks Lai Plt Vil, kru̬u̬n spor T, kru̬u̬ń Hää Hel TLä San V, kroen Jäm Khk Mar, g krooni; kruon g -i R(-ua- Jõh, n `kruoni Vai); kruoń KPõ Iis, kru̬u̬n Lei, g kruoni; kru̬u̬ń Kod, kruań IisK, g kruani; roon Khk Vll Pöi Muh Vig PJg, rooń LäLõ Tor, roen Khk Muh, ru̬u̬ń Saa KJn M, g rooni
1. peaehe a. valitseja võimu sümbolina `keisril on kruon Jõh; rooni pεεl tä istub, aga roen oo täl (keisril) pεεs Khk; kunningatel reagiti sured roonid olnd Vll; Rooń oo valitseja mäŕk Han; kuningas kannab `krooni Tõs; kuningal on kruoń pias Iis; roonid on vanast ajast juba KJn; ru̬u̬ń oli pähan Trv; kuningal ja pruudõl ummaʔ krooniʔ Krl; annivaʔ kroonile suud Plv b. kreekakatoliku kiriku laulatusel kui vene kirikus `laulatetta, siis `oieta `kruonid Jõh; sii vene kirikus olid sured roonid `pandi piha Pöi; `peimel ja ruudil o roonid peas, kui nad köivad `ümber armu aa (aia) Muh; vene laulatusel o rooni kandjad, `oidvad `rooni pea peal Kse || aupaiste, oreool tal jumalal om kru̬u̬ń `ümbre pää Räp | halonähtus pääväl om ru̬u̬ń ümmer, si̬i̬ tähents sadu, ku varu ümmer. kuul om ka vaist ru̬u̬ń ümmer Krk c. folkl ussikuninga hari ussil koa kiidetasse olavad kroen peas Mar; mina olen kuuld küll, krooń `olla pias [ussikuningal] Ann
2. pärg, vanik `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; kibuvitsa kroon `pandi Jeesusele pähä Tõs; `ruunisi ja `rańtsisi auade pääle Saa; pulmalaua `kohta ehitati ilusad kroonid Juu; kui mina laps õlin, siis üeldi ikke kruanid pias IisK; ümmer `surnu aadade `tehti kruanid; rissi `piäle `tehti kruanid; suvel `testi lilledess kruanid Kod; päŕg on uuema aea sõna, `endisel aal oli kroon Lai; rooni tetti puha lehmile pähä ümmer `sarvi (jaanilaupäeval) Hls; karjalatse teive `ru̬u̬ńe ellereintest ja kullerkuppest Krk; tõsõl pääväl ihiti kerikut, `koeti `kru̬u̬nõ; orjavitsa kru̬u̬ń oĺl Jeesusel pään Har; palokavaŕsist tet́ti krooniʔ, mis `kalmahe `viidi; `mõŕsa krooni˽tet́ti mirdest Rõu || Teisel krooni pähe panema teise nimel halba tegema – Hää
3. puuvõra Kase `kruoni `sisse tulivad nisikesed pesad IisR; jäśsid puud, aga pialt on ilusad oma krooniga PJg; õunapuu kruoń akkab sialt `piale, kus oksad akkavad Amb; ilosa kroaniga õõnap Kod; kru̬u̬n on suuress kasund, tüve ei jõuva järele Vil
4. hambakroon Ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast Lüg; Seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika Jõh; arst paneb uued kroonid `piale Sim; `mustline `vaatab iki, ka [hobusel] `krooni ka suhun om Krk
5. ülaosa, hari kapil nikerdud asi ka kruun Hää; [tuuliku] Pea kroon ja kroonialused klotsid, kus peal veski pea `ringi keerati, õlid kasepuust Trm; `vankri kru̬u̬n, [esimese] teĺje piäl oo kru̬u̬n, sellel kaks võru Kod; [veskil] kru̬u̬n käib `ümbre tuulõ `järgi Ran
kurask kurask Ote, g -i IisR Jür MMg KJn Ran Nõo(ko-); kura|śk Iis Krk San Se/-rr-/, g -ski Hls Kam, -śki Nõo(ko-) Rõu; n kuraśki Plt (leebe kirumissõna) pagan, kuramus Oh kurask, kus oled ikke vägeva obuse omale saand IisR; On kuradist tüdind, siis kurask `plat́sis Jür; os‿sa kuraśk, `ku̬u̬rme tah́ts ümmer minnä, ma sai vi̬i̬l `vastu Krk; ei mäletä kurask, ma ike olli vaest `kümne `aastane; koraśki suure `pääga mi̬i̬s `oĺli, nigu kańdeline `oĺli tu̬u̬ pää; koraski poiss, ei taha `karja `minnä Nõo; kurask, üits rattapulk tulli kuuritsede Ote; `Ossa kuraśk, küll oĺl illus vaip Rõu Vrd kurisk
kurat kura|t g -di (-ti) üld [-M V(kuŕat Lut Kra)]; kurät Khn, korat Rei Phl Kod TLä, koŕät Se, kuirat Khk; rõhutatult: kurrat, -t́, korrat
1. a. kuri vaim, saatan, sarvik ei ole jumalad, ei ole kuradid Jõe; Egä kurat `sendä `nindä `irmus ole kui tädä kujudeda; `Anna kuradille sorm, odab kogu kää Kuu; Kui `issand `inge `annab, küll kurat `toito tuob Lüg; ma vii koŋŋiga kuradile `marju, jo ta siis `moole oukuha annaks Jäm; `laiskus on kuradi peapadi Vll; Kes oma iŋŋe kuratile oli äe müünd, see `polla `öiged `surma soand surra; Kurat kulutade ennem seitse `poari jala`varjusi ää, kut kaks inimest `poari lähvad Pöi; kurat `õerude ome ahelad, et soaks `laia `ilma `tulla Muh; vana kurat ise `seitsme sarvega Emm; äi ole mina kuradid mette näind Käi; kuradisi `olle seitse leegoni Mar; metu vakka sa kebade kuratisi maha külisid, et sa nii paelu üiad tetta Kse; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast); Kurat kitsi seĺlas (sobimatust asjast) Hää; kus `kristus kirikut kinitab, sääl kurat kabelid `körva (iga kiriku kõrval on kõrts) Ris; kurat oli ta (moonamehe) ära kohe mielitand, inge ära mielitand JJn; puu kurat ja raud `ambad = vokilüht VMr; tõene inimene on su kurat, ei lase elädä ja preśsib `piäle Kod; mes sa nimetad sest kuradist, kutsud `endale `juure Pal; si̬i̬ om küll kuradi ori, kurat́ kurt tal ilmast `ilma suhun Krk; korat olna nii sama tark ku `jummal - - ta ti̬i̬s kõ̭ik mes jummalegi, aga korat ti̬i̬p `kurja Ran; kõ̭ik serätse looma, mes inimese `kiusaja om, ni̬i̬ olna kõ̭ik vana kurati `lu̬u̬du Puh; nigu korat püvväb inimesel `eńge kõ̭ge moodu pääl, nii nemä ka `kiusava; korat kolme jalaline, raud`amba suun, to‿m voḱk Nõo; kes ei usuva jumalat, nu̬u̬ om muidugi kuradi latse; tu om vaśt tu kuradide esä, tu `saadan; vanast iks nättu kuradit, `kõńnu `küllä pitti, and takan ja sarve pään; vana kõhn kurat ja paks kurat ja jäḿme kurat ja kõegi päedi tedä kutsutass, toda `vanna kuradit Kam; mi ei olõ˽`põrgun käünü, ei˽tiiä˽kas om noid kuratit paĺlu vai veidüʔ Urv; kuradi ommaʔ kõ̭ik esädseʔ Har; kurat́i jalapoiśs (nõid); kurat́it täüś (õelast inimesest); võhl olõ‿i jumalagaʔ, om kuradigaʔ Se; kurat́ elass ińemidse š́üämnen, mädä `mielega õigutass Lei || (võrdlustes) sen `lastiga migä meil tuli jo `karta `kaiki `mundrimihi `jüskü kurat kugu`laulu Kuu; Just kut pisike noor kurat üppab teise silma kohas Pöi; mustad kui kuradid Lai; miul `olli ka oma keerutedu sigar suun, `ta‿lli mõrru kui kurat Nõo || fig Kuradit `peltsebuliga `välja ei aja (ühte halba teisega ei kõrvalda) IisR; Kuradi piiblid lugema (kaarte mängima) Jäm; kuradile luhta, untsu Keik see värk läheb kuradile Kaa; keda kuraditki mitte kedagi mehed ikki uhkustasid, ma‿i karda keda kuradidki Saa; kurat (seda) teab (välj ebamäärasust, kahtlust) kurat seda teab kui vana see [küla] oo Muh; kurat näid tiäb Kod; kurat timmä tiid Räp b. pisuhänd vana saana viht, pahema käe sõrmest verd ja pudel `viina ja kurat käe, viab suule `vilja naa et küll Tõs; olli tennu kuradit, kolm neĺläbä `õhtut saanu tetä Krk
2. kirumis- ja vandesõna a. vandumisvormelite osa tuhat kurat ja must kurat ja sinine kurat. kis väga õel on, `ütleb kohe, oh sa tuline must kurat Jõe; kurat `võtku sinu ja sinu `ammetid ja tiud; sina, kuradi perald, taad malaka `saada Lüg; Kui [mehe] kätte `saavad, siis on küll kurat `lahti (asjad hullusti) IisR; Mis kurati pärast ma sind pia lihutama Krj; Ise `vandus ikka kiri kurat, kiri kurat; No tuhat tuline kurat, kus see [kirves] siis on Pöi; olin ikke tublisti `vintis koa, kurat Mär; kurat ma pane su `ambad na `kurku et Kse; kurat kus sa läksid Tor; oh sa tuline kurrat, kas sedä vaea tehja `oĺli sul Saa; kurat `võtku ned ärjad Ris; sa tuline kurat, ma `sulle `näitan Juu; sa kuradi kurat VJg; kuradi `pihta, kurat `võtku Iis; oh sa tuline kurat Kod; kurradi `saadan Krk; no medä korat ma noist `riistust puruss pessä Puh; vai temä tulep korat meie `aia `taade `sõkma; korat sa‿i tohi miu puid ärä `kanda Nõo; kurrat́, mis sa alasi hannan käüt; no˽kurat́, mis sa mu˽käest tahat; kurat́ `võtku sinnu; kuradi perält, ma ei saa kaʔ arru, kis neid `põrsa`jalgu `kat́ski pess Har; Saʔ igäväne mädädnüʔ kurat Vas || (vandumissõna kurat lausumisest) teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Laob kuradisi välja Kaa; tuhat kuratid aas suust `välja Jaa; [nööri] iga sõlme `sisse loed viiskümmend kuradit - - siis tuleb krät́t Rid; kui `kurjus oĺli südames, siss kuradid `muuku lennasid Saa; mõnel kurat ees ja taga Mih; nüid on `niiske `vaĺtsus, et ei tõhi jumalad `üeldä egä kuradid nimetätä Kod; küll `vandus kuradisi KJn; muidu sõna `järgi ei kõnele kui kurat́ ehen ei käü; kuradige minnäs magame, kuradige tõustas üless Hls; eideke mõnikord ütleb ka kuradiid Rõu b. (siunates, pahandades, taunides) kellegi (hv millegi) kohta täh saatan, põrguline kie neid kuratisi (rakvere raibet) `jouab `kisku; tuli neid parunid `vasta - - aga tämä `ühta ei teretand, `ütles, et mida kuratisi vel teretan VNg; `anna kuradittele Lüg; Ma pani pütiga vett kajule päikse käde `sooja, va konna kurat läind `sisse; `Teite kuratite eest ep vei `kerkus ka änam `keia Pöi; ega me `teitid kuratimi oma `juure lase Muh; mes nendel kuradidel `tarbis oo Mar; kes kurät jõuab nied ää `kjõsku, nied ljõnad Khn; `vuata kuradisi, mis nad ää teind Koe; sie luom on jo nigu `püśti kurat VMr; tige naine kohe `püśte kurat VJg; kes kurat one selle nime minu lapsele `pannud; tõiss `niiskess kuradid ei õle mua `piäle luadud Kod; tema (koer), kurat, `kargab kohe `jalga `kińni Plt; `kärpse kuradid on tulnd tuppa; ma sind tulist kuradid tahan reegutada SJn; `lamma kuradiga on äda, vaist (vahest) oĺlid eenamaass Vil; ka seast koradit siiä vaja oli Trv; temä nännü saksa kuradi ärä; tõine naarap ja `ütlep, et vat parass tal kuradil Krk; latse koradi om nüid magama jäänuva; susi üteldi alb lu̬u̬m oleva, aga mina tedä koradit nännu ei ole; nüid ole vana, aga koerastüki koradi ei jää ärä Ran; küll ni̬i̬ prussaku om sigisä, koradidest om `rasse `valla saada; `olli tu̬u̬ emä ka vana korat, nii `kange rahaimuline Nõo; oi ta kurat `purri `minnu väegä valuste Kam; küll kuradil om perse, kedä üless ei jõvva `kaalu Ote; kurat́ide pääle olõt paĺlu kulutanu, a˽hääd ei˽saa medägi (mesilasi kirudes); `sü̬ü̬mä olõt sa˽kurat́ küll miis, a˽tetäʔ ei˽taha midägi Har; um ta maru kurat́ Plv; kus kurat ~ kuradi|le, -sse kus tahes, ükskõik kuhu `Käigu sie oma `lolli löraga kus kurat IisR; mine kus kurat Jäm; `viimaks mo süda `kargas tulist viha täis ja `ütlesin siis taal ka, et mene kuradisse Käi; mene kus kuradile Mar; käi kus kurat Tõs; [sepp] Visanud pihid ja vuamri kos kurat ja lähnud pajast `väĺja Trm; vihalasõlõ üteldäss kurrat́, mine˽kos kurrat́ Plv
3. kuradi (intensiteedisõnana halvustavalt, taunivalt, harva tunnustavalt:) kuradima, pagana, sunniku vms Sa kuradi saadan, kao mu silmist Kaa; Kudas see `sõuke kurati uńt on (halvast inimesest) Pöi; mis koradi keerud nee on Rei; sa oled minu ees üks kuradi `kerjus PJg; Poisisiga, kuradi `moĺkus, `oĺli `siivre `kińni lükkanu Hää; on üks kuradi `kiuslik inime, kiustet on ta alati otsani täis Juu; kuradi poisid, mis nad teind on JMd; küll tema kuradi ing on `kriukeid täis; mis sa vana kuradi pialuu valetad VJg; niesukese kuradi pambuga ma‿i `käigi kohe Sim; ah sa kuradi vaim, si̬i̬ on muku maha lüädä Kod; `karjusid kuradi kõvast, `irmsast kohe Lai; se Ivaśk oli üks kuradi mees Plt; oh sa kuradi tõbrass, näe kos läits; olli kuradi marutaudi aig Hel; vahi kos koradi kadekops Ran; mes koradi paar si̬i̬ om, ei ole laolatedu ei midägi; olgu muud vi̬i̬l mis om, aga si̬i̬ kurati lennuk situp `kaala (kunstväetise külvamisest) Nõo; oi˽sa‿lt üt́s kuradi kavvaĺ Plv
kurbline `kurbli|ne g -se Saa Hls Krk jooksik, teat röövmardikas (Carabus) `kurblist ei taha kätte võtta, `aises; `kurblike `aisu oĺli kikk `sahver täis; `kurblisi oĺli vahel pastalde all unikus kohe Saa; sitasit́ik om esi, `kurbline om esi Hls; `kurblise tükiv levä `sisse `jaakapäävä kuu sehen Krk Vrd kurblik2
kõsseldama kõsseldama sööma, närima rot́t kõsseldap viĺlä ärä, jäävä `paĺla `kõsle, ei olegi `terri sehen; Mes sä säält karmanist võtad kõik aig ja kõsseldat Nõo
kütte- sai küttepuu `innaga üväd `palgid Lüg; mis pole `tarbline, [on] küttepuuks `mööltud Khk; kased on paremad küttepuudeks Kul; kevade turvas sie `kuivas nagu kõvemb, sie `võeti siis kütte `turbast Rak; mäńnid leigati suuremb jägu kütte puudest VJg; kütte `kraami küll Trm; lõegassime mäda puud kütte `puudest Äks; Me ollime terve nädäl sääl endile kütte turvast lõikaman Nõo Vrd küti-
lahti `lahti R eP(`laśti Kod) Pst u Hls, TMr KodT Ote San
1. avatud; avatuks rüsa `karja aid `jääta maa puold `lahti VNg; `Oiab suu `lahti Lüg; `ovves lume sado ja `tuisku, `ninda‿t ei saa `silmigi `lahti Vai; uks laiali `lahti, `kärmpsed tulad `sisse Khk; ta ika `lahti on, et ta ika lüpsab (lehmal ei ole piim kinni) Jaa; Uksed augud olid kõik pärani `lahti, inimese `inge pole `kuskil olnd Pöi; vörgu koer hojab silmad `lahti Phl; mis sa poiss vahid laua `otses suu `lahti Mär; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; kui saeul põle lõppu, siss `taeva luugid on `lahti Kei; meie uks on alati lausa laiale `lahti Juu; Suand kot́isuu `lahti ja leivatüki kätte, kui valitseja karand muast ülesse Amb; sul kasuka õlmad `lahti JMd; `tõmma uks `laśti ja mine `väĺjä Kod; teene uks käis väĺläpoole `lahti Pal; säŕk `oĺli neil ikki sedä`viisi, et `käissed oĺlid, aga `rinde päält `oĺli `lahti Vil || (poodidest jm asutustest) suvel kesksuve aal one `kohtod `kińni, nüid one `laśti Kod; siin nad lõõnat ei `sü̬ü̬gi, [pood] ommukust `õhtani `lahti Vil; ennemilt poed oĺlid `lahti pühäbalt Pst || fig ta nii kaua peremes kut ta silmad veel `lahti on Khk; välja töö vöi käsitöö, köik olid tal `lahti (oskas) Vll; ta keel oli ikke `lahti veel, et ta ikke `rääkis veel; ta süda ikke `lahti `anma teisele, kis `elma oo Mar; alati tuleb silmad `lahti pidada Kei; kohe kui silmad `lahti sai (üles ärkas), kergastab `tüele Sim; tee kuńni õmad silmäd `laśti one, kuńni õled elon Kod || Mis nüid inimestel viga, kõik ilm `lahti ees Pöi; ilm iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine kuhu tahad JJn
2. millestki katvast vaba(ks); tühi või tühjaks a. pakkis `lahti, pani `vällä `riiuli `pääle Lüg; tee kauss tuhliste alt `lahti; mis sui `lahti on, sügise rugi külitasse, see on kesa pöld Khk; Nendel on rattad `lahti (vanker koormast vaba); Kalla nee poar püutäit `koitand jahusi loomale, on kot́t `lahti Pöi; Ära jäta vöi `toosi lauale `lahti (kaaneta) Rei; ernob `peale, `ambad `lahti suus Mar; näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, `riide pialt ää, kui ma ää suren; sa tõid mul `piima, ma pia sul purgi `lahti (tühjaks) tegema Aud; paise läks `lahti PJg; [Lihu] aĺlikas pidi ikke küll `lahti olema, ei ole `kińni `kasvand Juu; isa aas ommiku vaud `lahti VMr; aa `kartulid `lahti Trm || fig Taal läks äkisti `lahti (tuli meelde), mis selle mihe nimi oli Kaa b. jää-, lumevaba(ks) kui juo meri `lahti `lähteb, siis `pühkigu nälg suu `puhtaks Kuu; tie on `lahti, lakke tie, ei ole lund pääl ei midägi Vai; sii‿o meri alati `lahti Khk; Allikad läksid madise päeva `paiku `lahti; `Sõnna `päeva veel `aega kui jõed järved `lahti `lähvad Pöi; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; meri põle veel üsna `lahti üht; mets oo `lahti juba, põle änam lund ega Mar; kui jõgi `lahti on, siis `püitakse ikke Vän; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; kui sõel `moarjapävaks jõuab ehasse, siis on veed lahti Kos; `käiti õege oolega `rannas [kala ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil || (päikesest) `päivä ei ole `lahti Vai; nii kenad pastu ilmad, kui `päike `lahti on Khk c. rõivastest, jalatsitest vaba või vabaks tie `riidest `lahti ja `eida magama Lüg; `viskaga aga muudku `riidest `lahti Jõh; `tiemo jalad `lahti, ottamo `saapad jalast `vällä Vai; naised ju alt `lahti, pole es `püksa jalas ei midad Jäm; vesise maa sees piab jalad `lahti `vötma Khk; Ma `jõutsi just `riidest `lahti võtta, äkist üks tuli ukse taha Pöi; võta `riidest `lahti, ia `lahke magada HJn; aka `jalgu `lahti `võtma Lai
3. kinnitamata (mitte köies, lukus, sõlmes jne); kinnitusest, haardest, kütkest vaba või vabaks; millegi küljest lahus, ära või lahku laud oli meil `seinäst `lahti Kuu; vili on `lahti jo pääs, ivad on jo `lahti Hlj; vihu sidemed `tehti `solmest `lahti VNg; Ajasivad obused `vankridega riiala ja `lahti ei `tehnedki Jõh; mesiläine `lasko peret `lahti (pereheitmisest); kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu Vai; lubab keik εε `viia, mis varna küljest `lahti tuleb; on riie aava `külges `kinni, siis sa `liutad selle `lahti Khk; äi saa vel lüdida, `pähked pole lüdist `lahti Mus; raamatu kaaned on liimist `lahti Vll; Mis seina küljest `lahti oli, see ää `viidi Pöi; obu tömmand ennast `lahti Emm; siis kui me olime jälle lestvõrgud `lahti `päästnd, vastalesed olid `randes, lestad `anti ää Rid; tee uks riivist `lahti Mar; lehm tahab köiest `lahti `laska Kul; akasid `leibä `lahti `lõikama Vig; `juused piäs `lahti, tulavad maha kõik Tõs; päris suured siad `õues, kεisid `lahti ja PJg; leiva kooruke on `lahti Kei; kingapaelad sul `jälle `lahti Juu; vikat otst `lahti; `riie `õmlusest `lahti JMd; `tõmmas kääst `lahti VMr; kes lammas vett täis, sel oo vill `lahti, si̬i̬ tükib surema Kod; kui kiud `lahti on luu küĺlest, siis on lina paras Pal; `ambad `lahti suus Ksi; eläjäd lasen `lahti, karja `vitsa `kuskilt ei saa Vil; maast ~ asemest lahti magamast üles omigu `üitase maast `lahti Khk; koit `väĺlas, maast `lahti Mih; ei saa asemest `lahti JJn || eemale ajasid paĺgid `kaldast `lahti Vän || fig ma `joosi `nõnna et ing oli `lahti sees Mar; ta on ull, kruvid `lahti Kei
4. kellestki, millestki vaba(ks) või ilma mone `korra ei `saantki `silkudest `lahti, `uota teist `laata Hlj; `mielest `lahti (arust ära) VNg; ma vana inimene, ammu juba maksust `lahti Khk; [ta] Sai selle partsuga eese terisest tükkis lahti Kaa; Tüdrukul nüid `jälle käed `lahti (laps suri ära) Pöi; mees mõteln, kuidas ma undist `lahti soa Muh; `Küldul oli rehem `külges, see käis üle pea ja üle öla, sedasi jähi parem käsi `lahti Rei; metsad oo `lahti (keelu alt vabad), sa võid `sõnna `sesse `menna puid `raioma Mar; ta ei saa `lahti `täidest Mär; isal oli popsikoht, pärast olime päris `lahti (ilma maata) Var; kui [naistel] käed `lahti olid (polnud muud tööd), ika kudusid sukavarrast Mih; sain kõik oma `võlgadest `lahti Vän; muist tulid [sõjast] tagasi ja tervisest `lahti köik Ris; nüid ma olen `kindast `lahti, `kaotasin ää; mo ing on sest `lahti, ma ei tea sest kedagi Juu; änam ei sua vihmast `lahti JMd; on ikke külm taĺv, [oled] leivast `lahti kohe Kad; sain kuradist `lahti Trm; akas ike `katsma, kuidas tämäss ike `rohkem ja `rohkem `laśti suada Kod; naene see on ka tervisest `lahti Lai; poiss võtab nüid süist `lahti Vil || (kooli- vms kohustusest vabaks saamisest, vaba olemisest; vallandamisest) sulane sai `ammetist `lahti VNg; `viimist `aastat `üeldasse `lahti `laskemise `aasta, kui `lahti saab `kruonost Lüg; söast `lahti saand Jäm; oli Talinas kuha pεεl, sai `lahti Khk; See on koolist `lahti ja ammu `linnas koha peal (töötab) Pöi; viin laseb `lahti ammetist Kul; nüid sai roonust `lahti Kir; esimese `aasta olime [leeris] õpilapsed, teise sügise `tehti `lahti (lasti vabaks) Var; kõneldi, et tä poeg oo linnast igast kohast `lahti saand Mih; ma `võt́sin ennast tienustusest `lahti JMd; `mõisas üeldi isa `lahti Kad; minu isä tahtnd `jääda `lahti, et temä ei võtagi talu Pal; vat leerist sain `lahti, sis oĺlin ma kuvve `tõiskme `aastane KJn; ametist `lahti ja aust ilma Vil
5. alanud, puhkenud; toimumas, käimas Kui `pasknäred `lendäsiväd `metsas `tiede peäl, õli kõhe sula `lahti; mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta Lüg; kisa oort `lahti, kui ep saa `süüa Jäm; lapsel kohe nutt `lahti, kui taal natine äda on Khk; kaśs ajab - - nii kena nuru `lahti Krj; Tuul õhutas tukid põlema ja oligi tuluke `lahti Pöi; me `tõusime koidu `aegas üles, sehuke kärin kukkus `lahti, kanad akkasid `karjuma Muh; nii `kange tuul, et `viimas võtab sao `lahti Mar; sõna `ütled, juba pill `lahti Mär; sulede `katkumise aeg oli kaks kolm `tundi ja siis `löödi pill `lahti Tõs; nüid oo `püśti kurat `lahti Tor; nönna kui ne esimest piisad käisid, nönna oli vihm `lahti koa Ris; seäl ju päris elus tuli `lahti Juu; kui ta (palk) ikke sadu akkab `suama, siis on mädanemine ruttu `lahti KuuK; lüöb lärmi `lahti JMd; noh kui lähäb `jälle sõast `lahti VMr; akkas `taeva nagu igisest vedama, aga näe, `vihma `lahti ei sua Kad; `ütled, et ärä ti̬i̬ õma jäält `laśti, nagu tõene kisendäb ja larmitseb Kod; no nüid läksid keelepaelad `lahti Lai; akasid rüselemä, päräst tüli `lahti KJn; ots lahti algus tehtud olen otsa `lahti `niitand Pha; töö ots oo juba `lahti nendel Mar; tema ikke vötab se jutu ots `lahti Ris; tegi jutu õtsa `lahti Trm; käsi ~ käed lahti 1. osav, virk, töökas kääd on `lahti töö `juures Khk; `kange töötegija inimene, ta käed oo ikke igas kohas töö `juures `lahti Mar; kääd tüö kallal `lahti JMd; teise inimese kääd on `lahti iga tüö külles Sim 2. Käsi pole lahti (mäng ei istu) Tür || (tulirelvast) kukked `lähtöd `lahti Vai; `revo·lver läks `lahti käe Muh; vana tulelukuga püśs oli olnud, tuli põlema süidata, siis läks `lahti Äks
6. laiali, lõdvemale `seilid teha `lahti VNg; `einä `unnikod ka `laodeda `laiale `lahti `kuivama Vai; Sa kujud `liiga `lahti (lõdvalt) Rei; tegi selle sao märjäs, sis sai `lahti `löödud, raputatud sedäsi laiale, et ta ää koevab Vig; Vill jäi `nätsu, siśs `tuĺli enne `kaarimest lahutada, `lahti nokkida Hää; `juuksed on `pahtun, ei saa `lahtigi `kraapida HMd; `vooti ohra vihud `lahti, et nad `pankas ei ole HJn; kaares on kua loog, aga `lahti löömata, ei kuiva Ksi; aavad sõńnikud `lahti Tõs; kondid ~ luud lahti (loomast enne poegimist; kanast, kes munele hakkab) kui lehm akkab kahe-kolme pääva pärast `poegima, siis `öötasse kondid `lahti Mar; kui kana munele akkab, on luud `lahti JMd; kui kana luud on `lahti, siis akkab munele Iis
7. lahtine küll sel on `lahti kiel (jutukas) Jõh; `lahti kätega inimene; joob `ahnest `lahti kurguga Jäm; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga Khk; siis oli `lahti viin vanasti ju Kär; teine on `kinni püid, vörgud on `köides - - teine on `lahti püid Krj; rihal `käidi ikka `lahti küünal [käes] Pha; `lahti kolle Phl; Temal (ogalikule) `öeldaks luitsakas kah, ikki nende `lahti `luude pärast; Suure kirjadel, kus pikad `lahti lõngad si̬i̬s, ni̬i̬d lähevad kõige enne kat́ti Hää; lahti inimene vabadik, maata inimene `lahti inimesed olid mõisas Rid; `lahti inimesed köisid `õĺga ja `villu viinutamas Kse; `Lahti inimesed elasid peremeeste `saunades ja tegid perel selle eest `päivi Han; ega meil maad ei oln, me olime `lahti inimesed Tõs
8. kõht ~ seest lahti (seedehäirest) kui liha on puol `räitand, tieb siest `lahti; siest `lahti `ninda kui `laada ärg Lüg; kui sihäst `lahti on, siis `vöötasse `kampli `viina Khk; kui `pörssa köht oli `lahti, sai toorest muna `antud Kär; kõhu võttis `lahti Muh; see rohi aab kõho `lahti Mar; põrsal kõht `lahti, see oo ära `tehtud Mih; kõht keedab seest `lahti Tõs; mu siest on täna nii `lahti, sitt nagu kure juok Ris; kõht nii `lahti, et ei ole `aega `süia kah Juu; kilgastand `piima põle `ühtigi ia `süia, võtab kohe siest `lahti Kad; kui lapsel kõst `laśti, `antse muśsikid; näd õlid kõik sidess `laśti, kas aja sisikond sidess `väĺja Kod; keedäb kõhu `lahti KJn
laulma `laulma, (ma) laula(n) Khk Mus SaId Muh Käi Mih Tõs Khn Pär Hää KPõ Iis Lai M(-me) V(-Krl), laola Khn Kei T, laala(n) Mar Kul Mär Vig PäPõ K Trm MMg Pal Lai spor T, Har; `loulma, (ma) loula(n) Jäm Ans Emm Rei(`loulama) Kse Han Var; `laalma, (ma) laalan Khk Käi Rei Trm Kod; `laula|ma, (ma) -n R(-mma Jõe), (ma) laulan Rak
1. laulma (inimesest) siel (mardisandiks käies) `laulasimme keik `laulu iga kord Jõe; kui `lauleti, siis üht`aigo `kääneti kaik `kruvvi Vai; pruudil lauldaste leier pεεst ära Jäm; ma käisin koa `kooris `laulmas Mär; `saarlased `laulsid sii roppu `laulu Hää; täna `lauldi need `surnud kirikus läbi Juu; pühapää oli nii kaĺlis pääv, `lueti ja lauleti kodus KuuK; vanass kui nuared tulid eenämualt, laaleti neĺjä jäälegä Kod; temä tõmmaśs `laulmist, lina `kakmise man olli laulet Krk; sääl laaleti ja naarõti ku jäle Nõo; miä ole joba küländ `laulunu, laula sa˽kaʔ Krl; Ala˽lauldu˽ni˽kõvastõ Har; olõ õiʔ `kõ̭iki [laule] meeleh. ei tiiäʔ, mis tu̬u̬ üt́s oĺl, tu̬u̬d plaksotõdi mito `kõrda `ümbre lauldaʔ Räp; śjonds laul `altri man, rahvass `laulva˽kerikuh tälle `vasta, tuu um kerigu `laulmene Lut || (pillimängust) varganit `laulma (orelit mängima); śjoo laul varganist, üte jaku laul sjonds, tõśõ jaku varganist varganidiga Lut || fig (mõistatustes) Lagi all, lagi pial, lae pial lauldetse = viiul Han; laud laul, pere˽sü̬ü̬ʔ = t́siga röhütäss, `põrsaʔ imeseʔ Vas
2. fig rääkima a. palju, tüütult või ebameeldivat juttu rääkima `Laulab ku `rannakülä sant, `rääkis ja padises pali Lüg; vanamees `laulis `ammu, et oo `tarbis vaatama `menna Mih; mis sa juhmile laalad Aud; mis sa laulad, see põle kellegi jutt; kelle leiba sööd, selle laulu laulad Lai; aanu nõnda suust `vällä, `saadan, `saadan, `laulen sedäsi Krk; mõni päiv laolab kui `lõoke, aga täämbä ei tule sõnagi suust `väĺlä Ran; pada laul pata, a üte mustaʔ mõlõmbaʔ Vas || fig Muudkut läks ja loulis (kadus) Emm; Läks ja `laulis Han b. valetama Ega teda `uskuda saa, see `laulab kui `linnuke Hlj; sa `oskasid küll taale `easti ede laulda Vll c. (laeva väljavedamisel) käsklusi hüüdma Kutsumõ Nuki `laõva `vällä `laulma Khn
3. häälitsema (lindudest, loomadest) a. (laululindudest) `tetred akkasid `laulma Hlj; tämä (metsis) ku `laula, siis ei `kuulegi `eigä nää; kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd Vai; rugirääk laulab sui, rugi `aegu Mus; kui metsa kukk `lindas puu `latva, siis laalab seal kõĺl Kul; lõõŕ laalab; pääsuke laalab PJg; ma `kuulsin, kägugi `laulis täna KuuK; sie `ongi vist piuliu, kes siin laalab VMr; sisa (ööbik) laalab SJn; tulilind laolap kõege keelde pääl `enne ku ta `põõste laseb Puh; ku tu̬u̬ sisaśk `laulisi, siss `ollisi ää linakülvi aig Har; inne `vihma siss piho laul nigu kaśs rü̬ü̬ḱ Vas b. (kukest, hv kanast) aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä Vai; kui kukk `peale lounat loulab, siis tuleb segast `aega Jäm; kana kutsub ja laulab ka, naa kut kukk Kär; kui kukk `laulis kolmat kord, siss akkasid mehed töhe Mih; Kana laulab lühemalt, väga `arva, pidi `lauldes oma `surma ette kuulutama Jür; kukk laalab tõiss `ilma ku malgale lähäb Kod; kana ei laala nagu kukk laulab, kana teeb koo-koo-koo; kui kukke ei ole, siis tükivad vahel mõned kanad `laulma Lai; kui kana laulab, siis tuleb õnnetust Krk; `kullõ ku kikass laalap joba orrõ pääl, aab rahvast üless Nõo c. (loomadest) tämä (karu) imeb `talvel käppä ja ise `laulab nänn, nänn, nänn Lüg; `kissad `laulad va˛el `mitme `äänegä - - moned `ellest, moned `kommest Vai; konnad `laulvad nii kena viisi pεεl; uśs lutib ka kui tä laulab - - lut́t-lut́t-lut́t Khk; kaśs aab `nurru, `öetse kaśs laalab `nurru, mõlemad `öetse Tõs; kas konn laulab siss kui `märgä põle Khn; kaśs laalab kurr-kurr ja tõssab küürä `püśsi Kod; meie oonass `laulse tuudelituu, tuudelituu, lammass `laulse laalelilaa, laalelilaa Nõo; kaśs laul Rõu
4. fig heli tekitama a. (putukatest) kui [maamesilase] ema akkab `laulama, siis `kolmandal `päiväl tuleb pere `vällä. `nuored (mesilased) `laulavad kõik, vana sie ei `laula Lüg; nämäd (kilgid) `laulad nii `kirgast, et `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; aga kilgid `laulvad Muh; rohutirts ehk kilk, ni̬i̬d laalavad, sehaksed `kargajad loomad Vil; mesiläse õdagu laolava, piuu piuu - - emäd laolava - - nu̬u̬r ja vana vastatside Ran; võib`olla aenaritsik laalap nüid kah, aga mia ei kuule jo Nõo; ritsigaʔ, nu˽`lauli `hirmsadõ ahu vahel Har; kihulasõ `laulva Rõu; imäʔ laulvaʔ [mesilastel], vana laul torõhõhe, a nu̬u̬ŕ laul kilõhõhe Se b. (hõõrdumisel) paneb `laulma [masina] Kaa; kui `ri̬i̬ga küĺmäga sõedad, siss regi kädsiseb, laolab Ran; hopõn ku sõit, rahuʔ `mängväʔ ali `laulvaʔ Lut || pane triks `loulma (tõmba tikku) Jäm c. näiliselt undama, pilli ajama köru aeab `pilli, körvad `laulvad Khk; `laulvad mu pia sees Tõs; kõrvad laalavad, ajavad `piĺli Kod; mul hüä kõrv laul, näüss kost no hüvvä juttu kuulõ; kõrvuh hunna mul kõ̭gõ, mul kõrva˽kõõ `laulvaʔ Vas
lille|tolm õietolm mesilased tuovad lille`tolmu - - pajuõitest ja `pungadest, `urbadest, kust nad soavad Amb; keväjelt `kandava˽mihiläse˽liĺli`tolmu ja paiu `tolmu haudmõidõ jaoss tarrõ `sisse Har
loksatama loksatama Kod Trv Puh, -eme Hls Krk; ipf (ta) loksat́ Hel, loksati Har
1. kolksatama, plaksatama rihavaŕs tullu `vastu nägu ku loksats; loksaten lää [muna] katik Krk; ku ma koti pääl [lamades] käe üles ai, siss satte tagasi ku loksat́ Hel; visaśs vasta aida kui loksatas; pikne lei kui loksatap Puh; ma lasi kõtulõ perve pääle i̬i̬st `ju̬u̬ma, väits sattõ rinna `karmanist ekkõ nigu loksati Har Vrd lopsatama, ploksatama
2. korraks loksuma, läigatama vesi loksatas üle servä; `veike laene loksatab `servä `tulla Kod
3. naksatama, raksatama sõrme loksative Trv; käsi loksat́ õla si̬i̬st. las ta loksate, siss saab `terves; kondi loksateve Hls; käe loksateve, `ju̬u̬skje sehen Krk
luu luuüld(lou Lei)
1. a. kont (inimese-, looma-, kalaluu) luu `paigast ära Hlj; luu `murdamist tule ikke ede VNg; Kää `varrel on kaks luud Lüg; `vaimu `kombel käib, ei õle liha ega luud Jõh; Sel jo luud-`kondid `unnikus (on pikali) IisR; `krompsu ei ole liha `eigä luu; krabul on kaks puol `ümmärgäist luud Vai; luud kondid on `terved, aga liha pole pεεl Ans; ää `murdag `eese luid-`kontisid ää Khk; pusija, kes `möistas luid `liikmid paega `peale `mutsida Mus; äi kana luudest saa midagid mette Pha; Vanasti oli luude `rohtu keedetud ja `joodud kui luud olid valutand Pöi; kassile `antud liha luid; `kärpsed ammustavad üsna luini Muh; Luud-kondid valudavad, ilm leheb sandigs Emm; Kui luu sees `aige on, kaabi aga öbet Rei; pigistas nii, et luud-końdid ragisesid Mär; tuli koa ehetamesel luid `väĺlä Vig; põletik oli juba luu sehes Kse; kaladel oo paelu luid Tõs; kõik luud `liikmed `aiged, või teha kedagi mette PJg; luuroos virutab luu `lõhki Vän; näe luu on `kat́ki `murtu Hää; olen täna nii paelu tööd teind, et luud ja końdid kõik valutavad Juu; [luupainaja] matab sinu luud `liikmed `kangeks, et sa `kuśkilt liiguta ei sua KuuK; luudes on valu; surnu`aedas on pailu luid JMd; ta nii ää põdend, luude vahel põle liha `ollagi enam Koe; luu on lapergune, aga końt on ümmargune Sim; sel luomal on paĺlu luid Iis; `ju̬u̬ksva lei luie `sisse Kod; põle luie pial liha kedagi enam, `paljad luud Ksi; üks `ütleb luuks, teine końdiks; luud końdid jäid `terveks kõik Plt; obesa luu, sedä änäm paranda ei saa Vil; luts om ilma `luuta kala Trv; süldil luu olli sehen Pst; ärä kahedet lait́s, liha luu ümmert `valla; ta om nõnda `puhtess varasten, et luud ega pääd ei ole maha jätten (mitte midagi); mu luu ja kondi om valu täis, ka neid võtt või jätt Krk; looma luu sehen om säsi Ran; ku kiiss oless ilma luida, siss `vaene inimene ei saass tedä `maitsagi; su silgu `sü̬ü̬mine olli, miä jäti iki pää ja luu alali, temä virut kõ̭ik kõttu Puh; peni üräb luud; kuul läits lihast läbi ja luu `sisse jäi `saisma; kos mul vanast perse `olli taka nigu pada, kobi, nüid om paĺlass luu; löönu [naise] nii `kangede `vasta `saina, et kas vai luu kondi puruss Nõo; siist puusa luie mant om valluss Võn; tu̬u̬ lätt niigu vana lõngess, nii ku `luidigi ei ole Ote; `rõhkust ei olõ luie sisen Urv; mul omma kõ̭iḱ luu `liikmõ `terhveʔ; anna˽telle silmä luie vahelõ (näkku) Har; maa seest tulõ inemise luid `vällä Rõu; liha nigu luu külest vallalõ Plv; kõik luu˽kondiʔ ragisõsõʔ Vas; liki luud [on] liha makuss Se; mul um aŕst võtt `ussõ ta lou Lei; laih liha um `luuga, a väkev olõ‿i· Lut; luud lahti ~ vallale (sünnitajal, munejal) kui lehm akkab - - `poegima, siis `öötasse luud `lahti Mar; muedu ei saa laps `sündi `ühti, kui luud `lahti ei lähä PJg; luud lüövad `lahti, [kana] akkab usinast munema Ris; ku kana luud on `lahti, siis akkab munele IisK; kanal luuʔ vallalõ Rõu || (kõhnast olendist) `püksid on luil (rebadel, st ei püsi üleval) IisR; ta (hobune) ommetik üits luu mul ette panna; ei ole muud ku eńg luie vahel Krk; lehm om nigu luu koŕv, nahk oiap luid ku̬u̬n Nõo; no‿m mul kat́s lehmä luud, no˽saat õks `piimä enämb Har b. (luu-, sarvainena) ku `naine elas, tegin luust `iegel`niula Lüg; kamm õlema `ülge luuss Kod; piibu `vanduss `olli ostetu, tu̬u̬ `olli luust tettu Nõo; kammi omma luust tett Krl; `tartu piibuʔ oĺli˽`kaĺliʔ, nu̬u̬ʔ oĺli ilosa luust hannagaʔ Plv; `pekslär, sarvõ luust `treise `väĺlä piibo varrõ ja pit́si ja koĺo Räp
2. kehaehitus, kasv monusa `luuga inimeine VNg; `korpi `luuga luom, alati nisukese `ilge õlekuga Lüg; tugeva `luuga mees Ans; see oo nii `moeka `luuga (ilus hobune, inimene) Muh; obune oo koreda `luuga, `sohkse suure jämedä `luuga, teene oo tihedä `luuga Tõs; laia `luuga inime Tor; üks va koreda `luuga obone, ajab ikke iest `sisse ja takka `väĺla; ea tihi `luuga obune peab oma ramm peal Ris; see va korbi `luuga obune, ei võta `rammu `ühti Juu; ilusa `luuga inime Koe; `kuivand `luuga mies VJg; kidura `luuga Kod; see on `peene `luuga, ei kaalu kedagi Lai; suure luiega KJn; ta‿i ole miu `mu̬u̬du ega miu luud kah Krk; ta om jämmembä luiega Puh; temä es ole suurd luud [vasikas], ta olli peenikest luud Rõn; taa meil illust laḱa luud lihm, taad `kõlbass kasuma jättäʔ Har; ei olõʔ ta mino luud Plv || (inimkehast üldisemalt) miul käis ihust luiest värin läbi - - ku ta maha läks Krk; no sai ma˽ka reṕist `terve luu-lihaga üless Vas; kunass ma kodo är saasõ uma luu-lihagaʔ Se
3. fig (võrdlustes, ütlemistes) Luu liha valijalle, `kannigas `leivä `leikajalle (jagaja saab jäägid) Kuu; Küll luu liha `kasvatab (tervis tuleb) Lüg; `Niisikest tuleb ikke `ninda `vemmeldata, et liha `lõhki ja luu sies pügäl Jõh; Luu-liha lusti täis, perse peremehe leiba täis (muretust elust) Kaa; Ää `näita oma `ristimata luid (öeldi lahtise suuga naerjale) - - `ambad tulad ju pärast `riśtmest lapsel suhu Han; Vihm lei luuni läbi Khn; nagu luud ajab `silmä, anna ja anna Kod; mis sa miu vana luiest närit (kiusamisest); väel ja vägisi aap luud sarve `seĺgä, muudku anna ja anna Krk; rahast ilma nigu peni luust; üitskõrd petetäss `luuga, aga tõene kõrd ei saa lihagagi pettä (tasuta jätmisel); Kõik aig ma lõdisi külmä käen, nii et ma ole õkva luuss külmänu Nõo; kas sul soe luu˽kõtun ommaʔ, et sa ni˽`kangõ olõt Har; `rõiva omma ar luust (kõvaks) küĺmänüʔ, toogõ `tarrõ `kostuma Se; luu ja nahk (väga kõhnast olendist) `aigus `ninda `kurnand `vällä - - luu ja nahk [järel] Lüg; Sie igavene `kolgispuu mõni `naine, nigu luu ja nahk; Vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk IisR; loom oo tükkis ää `nälgind, paĺjas luu ja nahk veel Khk; `Otsa lõppen nagu luu ja nahk, varsti Liiva Annuse `juure minija Han; ni vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk, nagu üks luu kere Juu; `paĺlalt luu ja nahk VMr; inimene kõhna, luu ja nahk Kod; si̬i̬ om nõnda ärä lõpenu ku luu ja nahk Hls; kõhn obes‿końt olli, luu ja nahk; ihu om nii ärä kujunu, paĺlass luu ja nahk jäänu Ran; liha om kõ̭ik luie pääld kadunu, `paĺlald nahk ja luu Rõn; kuis sul taa hopõń ni kõhnass om jätet, ta om nigu luu ja nahk Har; luust ja lihast kogu kehast `Maśsina vile `kuulub täna `ninda `selgest, et käib luust ja lihast läbi IisR; luust ja lihast keis valu läbi Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul - - luust ja lihast läbi Hää; tuuĺ puhk armõtohe, taa puhk `õkva luust ja lihast läbi Vas; leiba ~ iva luusse laskma pärast sööki pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; lähme `leibä `luusse `laskma Mar; eedan `leiba `luuse `lasma Tor; lähän aan nüid `leiba koa `luusse Juu; laheb `leibä `luusse, ku ärä sü̬ü̬d, suad vähäkene siruli `laska, kõhe kerem Kod; nüid laseme `leiba `luuse Hls; vanast üteldi peräst `süüki, et laseme ivä luie `sisse Ran; ma˽lähä `leibä `luuhhõ `laskma Har
4. (taimel) a. linaluu `ropsida kaik nied luud lina siest `vällä; `ninda `kavva `kolgida kui kaik luu `lähtö purust sääl sies Vai; linal o luud sees ja kiud `ümber; mõõgad `rookvad luud `väĺlä Vig; lina lõugeti oli, kellega `peksis luud purus Lih; Nõnda kavva `liutadi, ku luu kat́ti läks `ümmer sõrme mäśsides Hää; lõugutame lina küĺlest luud `lahti Juu; takud on luised, saab puistatud luud ää Ann; kui linad `vaĺmis `aedund on, siis kiud lüövad luu küllest `lahti Koe; mõegaga ropsiti linad luiest `puhtast Trm; eks poiss `oĺli lõegand rihmad `kat́ki ja luute `alla pand KJn; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; tuli os luie ja lemmelte `sisse lännü Hls; otsik `paklil `oĺli luid kah sehen Ran; lina `võeti leost, `laotedi maha [ja] ku luu loogan `olli, `võeti üless; kui kolgitsega `linnu kolgiti, siss `koĺkmisega tulliva luu, aga rabamisega tulliva ravike Nõo; [kui] ärä `oĺli kolgitu luu puruss, siss rabajaga `pesti luu `väĺlä Ote; võta masina alt lina luuʔ, vii eläjeile küĺle ala Har; Koĺgidsõ `vaihõl sai˽linaʔ jo˽pu̬u̬l `puhtass luust Rõu; lina kasuss `luuga, luu puhastadass arʔ `ussõ Lut b. luuvilja kivi kova luu on neil [lodjapuu] `marjol sies Vai; juba kikk `jälle loomi luid (ploomikive) täis pillutud Vil; toome marja, luu sehen, `si̬i̬mle terä luu sehen, säält kasvap puu; reegil ja `lu̬u̬mel, `kirssel om luu sehen Krk; kirsimarja omma hää marjaʔ, olõss neil luud sisen is olluʔ, siss olõss paremb süüaʔ olluʔ Har
lõhkuma `lõhkuma Lüg(-maie) Jõh IisR Pöi Muh (`lõhko-) spor , K I, `lõhkma Mar Vig Han Var Mih Tõs Khn Saa Kod KJn Vil M(-me) u Nõo Rõn Har(-), (ma) lõhu(n); `löhkuma, (ma) löhu(n) Sa Emm Ris, `lo-, lo- Jõe Kuu VNg Vai; löhuma Phl
1. a. lõhki, katki tegema Poiss läks ka isale abi puid `lohkuma Kuu; torm `lõhkus `metsä, ajas puud `juuridega `pitkäli Lüg; sinine kivi `löhkus ennast `kergemini ära, punased on sandemad `löhkuda Mus; Muidu on kena mees, aga kui `purju jääb, siis akkab `lõhkuma; Siga riu on aja `jälle ää `lõhkund Pöi; tolm `lõhkus suu ää, nii kipe et; tormid `lõhkuvad mõrrad ää Muh; Lülist puud äi saa kervega löhkuda Emm; nääd `lõhkvad kiba, ja lõhob `eese silmäd ää Mar; `lõhkus vana maja maha Mär; Lõhutse ja lõigatse, keedetse ja küpsetatse, aga `süia ei sünni = vorstitikk Han; labediga ei saa kätte sealt, raud kangiga peab `lahti `lõhkma Mih; `Lõhkma küll kangõd, aga tegemä põlõ `ühti Khn; tuul lõhub pesu, lööb `lõhki Aud; `Turbast maad piab äḱiga `lõhkuma Hää; ära lase lehmal `aida ära `lõhku Saa; nad löhuvad ühetese silmad ää Ris; `lõhkus sii oma `vankre ää, pidi `laskma parandada; ei te muud tee, kui `paĺlast lõhute püksid ja sokid puruks Juu; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ää lõhu akent ära Amb; poisid läksid kirikud `lõhkuma (ehale) Koe; mina oma adra talle `sinna kivide `sisse küll `lõhkuda ei anna VMr; `kange tuule iis, puid lõhub, murrab maha Sim; kiva lõhuti tulega Trm; `vargad tulid `aita `lõhkma Kod; alg lõhutasse neĺlast lõmmust Äks; `aknad lõhuti i̬i̬st ärä, poesiksed käesid si̬i̬s ja `lõhksid selle oreli ärä Vil; oles temä (tuulispask) `rõuku laiali puistan või `lõhkunu, aga temä es ti̬i̬ kahju Pst; ta om maruvihane, puruss lõhk kik asja Krk; tetti kuhjale aed ümmer, et mud́u looma lõhuve kuhja ärä Hel || fig hävitama, kahjustama sie lõhub mu südänt, [et] sain `niisukese `naise Lüg b. puruks kiskuma `kuera `lohkus minu verisest VNg; uńt `lõhkus `lamba ää Muh; üks puĺl võt́tis mehe `sarbe vahele ja `lõhkus ää Mär; libäuńt oo teene, mis `loomi taka lõhub ja murrab Vig; see ärg `olle siis `lõhkun veel mõne inimese ää Aud; kukel on suured kannussed, kui läheb `kiskuma, siis kannustega lõhub Lai; kuĺl `lõhkus öhe [kana] ärä Vil
2. midagi intensiivselt tegema a. lööma, peksma üks `riiu mies `lõhkus `tõise verisest Lüg; ma sai `lõhku Muh; tää (mees) oli nii lõhutud, [et] palagatega `pöördi Vig; obesed - - ammasteg `kiśsid ja isi `iuklesid siss, `lõhksid `jalgega ja `kaklesid Saa; küll juodikud `lõhkusid JMd; mis `kootidega lõhuti, need õlid alus rukkid Trm; oli üks suur puunui - - ja sellega siis `lõhkusid nõnnakavva ku vesi `väĺla tuli kapsastest Äks; kui lehm `lüpsta ei last, sabaga kõvast `lõhkus, siis naised sidusivad saba `kińni Lai; ma pia vitsa väĺlast `tu̬u̬ma ja sut `lõhkma Hls; anise lõhuv `siibege vett; tat olli nõnda lõhut aida `võt́mege, seĺg olli sinine Krk b. perutama Mõni obone `kardab, et `kandu käib midägi, sis tahab akkada `lõhkuma Lüg; Obu oli `kohkund ja `lõhkuma läind Pöi; [ta] oli riisu rähä peäl ja obone akas `lõhkma, pidi `surma `saama Vig; obused `pistsid `lõhkuma, `lõhkvad mis kole Tõs; vahest akkavad obused sõnniku vedamese aal `lõhkuma, kui redeled lähvad `kandu Juu; kui obune `lõhkuma läks, `juhtus õnnetus ka, kas `muŕdis kaelaluu või `viskas `kraavi Lai; vanast es ole `leisit pääl, es ole `raudu suhun, siis na `lõhksive iki `rohkep Krk; täl ei olegi serätsit obesit, kes `lõhkma lähvä, vana krońukese om Nõo c. valutama ristluid lõhub ja `aigetab Lüg; `Ammas `lõhkus `nindat `terve pia õli valu täis Jõh; Kõrva `kuume sihes lõhub just kut peksaks vasariga Pöi; pea lõhob ots Mar; va `lindav `juosmes, üsnä löhub täna mu sies Ris; lõhk nõnda ku ull, et ei lase magade kah Krk || pekslema südä lõhub siden Kod d. (muud juhud) üks lõhub (mängib) lugusid, `tõised `tantsivad Lüg; koerad `lõhkusid `auku (haukuda) Muh; ühöst kohast `teise lõhob ja elberdab peal Mar; Jässakad poisid oo, `kanged tööd `lõhkma Han; küll lõhub tene `eina `niita, nii et nahk märg Aud; `lõhkusid naerda na et Tor; iga pää löhud (käid) seda vahet Ris; vahest `kange tuulega `veśkid `lõhkusid nõnna et Juu; si̬i̬ lõhub jutto küll ajada; küll ta lõhk saanass `väĺjä Kod; kärsitul põle millaski `aega, et teeks korralikult, pirin-parin lõhub Plt; lõhu mud́u `aevit, turdsu nõnda et silmä vesitse pähän Hls; latse `lõhksiv jahu `putru kõtu täüs; temä lõhk `rõõva päält ärä (ajas teki maha) Krk; mugu lõhub tü̬ü̬tegemist, `taade`kaemist ei ole suguki; Lõhuva minekit, nigu jala vi̬i̬l vähät võtava Nõo
Vrd lõhkama
3. tükeldama neid `maasi katkutse ja lõhutse Tõs; lõhuti mua ärä, egäle õma jagu Kod
Vrd lahkma, luhkuma

maa1 maa (moa, mua) üld

1. maakera a. maailm; meie planeedi pind elukeskkonnana (ka vastandina taevariigile või põrgule) Palub omale maad ja `taevast abi Kuu; `Enne oli mies maad ja `ilma (mida kõike) lubama - - siis teind enamb juttugi IisR; ju maa pεεl pailu `riikisid on Khk; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlemine jumalagajätul); teist nii `öölad mina äi tunne mette maa `pεεlged Käi; ega nii elmast maast (kaugelt) ei olnd `lapsi [koolis] Rid; eks ma olen küll maa peal `raskusi `tunda saand Mär; lapse irmutis oled moa peal, irmutad ja koĺlitad `lapsi Tõs; olen maa pial üks `terve inime oln HMd; Maa ja taeva vahel ruumi küll Jür; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; kolmekeisi me mua piäl õlema, kaks sõsart ja üks veli; si̬i̬ mu̬u̬d sigineb mua `piäle; `niskess nime ma ei õle mua piäl kuulud Kod; küll se maa on suur ja lai, tagaspidi `Põltsamaad on veel talusid nalj Lai; vanakorat om nüid maa pääl, küll `mülläp; jummal `säädnu vikerkaari `taivade `pilvi `sisse, et maa pääle ei piä enämb vi̬i̬uputust tulema Nõo; toda ei lövvä sa maa päält ega `taivast kah Kam; üteldäss küll, et taivass ja maa lätt ukka Ote; ma‿le havva inemine, ega ma inäp maa inemine ei olõʔ; mis `mõisa neil jaka om - - ku inemise ei mahuʔ elämäde eiʔ maa pääl Har; naid pratu ja hät́i um maast `taivaniʔ (väga palju) Rõu; Maa pääle ei mahu, taivahe ei taheta ja põrgohe ei päse Räp; mis tuu minno vanna inemiist viil sinnä maad-`ilma pite vitäʔ, sis paŕep aja˽jo kotoh ar elävält `hauda Se || piltl ta `pööras küll maa ja `taeva pahupidi, aga võta näpust, mis läinud, see läinud Saa; timä ju̬u̬t viina maalõ ilmalõ (võõrastele) ärʔ Vas; maad ja ilmad ~ ilmast (ja) maast ~ ilma ja maad (jututeemadest:) sellest ja teisest, paljudest asjadest Sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku IisR; teab elmast maast seletada Mar; `patrab ja räägib `peale ilmast ja maast Mär; pajatab ilmast moast kokku Trm; räägib `iidamast ja `aadamast, `ilma ja maad Plt || ilmast maast (kõikjalt) tuli kokku [inimesi] ussi sõnu `viima Kse; maa ja ilm väga palju, küll ja küll neid puid on miule maa ja ilm Saa; siin on maa ja ilm `ruumi Krk; maast ega ilmast (taevast) ~ maad ega ilma (taevast) mitte midagi, mitte vähematki s‿õlin kaks vai kolm `päivä ja üöd `ninda, et midägi en `tiedänd maast ega `taivast Lüg; Ei tiand maast ega `ilmast, kus maa`kolkas sie küll õli üläs `kasvand Jõh; `Juuva täis, ei tia maast ega `ilmast; Paks udu, näe maad ega taevast IisR; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab, et näe änam maad ega taevast Pöi; Akkas kolõdad `muõdi `tuiskama, et olõss mitte muad ega taõvast nähä Khn; `ennemuiste olid inimest loĺlid, nad ei teand moast ega `taevast Juu; temast ei tia maad ega taevast JMd; nii marub, et ei nää maad ega `ilma VMr; minä õlen nõnna rumal, et ei tiä muad egä `ilma Kod; eläb ku tońt üksindä, ei tää maast egä ilmast Vil; südä iki valutep, et sa‿i näe mitte taevast egä maad Krk; sadasi maha, ei tiiä maast ega ilmast Ran; ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; tä es tiiäʔ maast es ilmast Se b. planeet ojatäht o ele erk täht, `körges paśtab, `löuna `sisse läheb Maa `varju Krj; päe ei kei, ike Maa keib [ringi] Tor; Maa `käänäp `ümber San
2. maismaa; mannermaa; sisemaa `tormiga kui vesi `touseb, siis vesi tuleb `maisse Jõe; `rannamies old `jälle maal `silku `kauplemass; tulid `toisep̀uolt Purekari `maisse Kuu; vihm ei jää tulematta, kajagad on maal Hlj; sügaval maa puol `kanneda `pasli VNg; `meie elama maa pial, aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial Lüg; `este `tahtosin, et tuon jo tänä rüsäd `maale `kuivama; tuul oli maa puolt Vai; meri touseb loeks, tuleb `kougele `maale, sügise sedasi Jäm; lehma sain säält maalt (sise-Saaremaalt); laevtega läksid vahel siit alt, läksid ikka linna ala kaladega ning siis obustega läksime maad `koutu Ans; mihed väljas (merel), maal tuli pöleb, näidatse, et mihed maale osavad [tulla] Khk; minu kasupölve aja sees on Salme jögi ummistund, viimaks läheb maaks Pha; äi nämad es karda kedagid, maa ega mere peal Vll; Vahest sügise suurde `tormide ajal mered tulid ää tükkis `moale, tõusid nii `kõrgese; Kala koorm `pandi [rannast] peale ja `mindi `moale `müüma; Astu edasi, `kindel moa jala all (merelt tulles) Pöi; nee (väikesed kalad) oo maa eares, sügavamas oo ikka suuremad; `kõinlased köivad `jalksi moal; laevapoiss `tulli moalt `leiba `viima Muh; Vanaste tulnd poomvilla laev Köpu alla `maale, siis inimest said sääld poom`villa Rei; tuul puhob maa poolt Mar; maa sees `köidi talve `reega [kalu] `müimas Tõs; `Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält `vällä `minnä; Tormaga ei maksa mua iärest `küüsi `lahti `laska Khn; kammilaid, noh neid ikke `tõivad - - rannarahvas ike `maale‿s käisid jälle maalt omale `leiba saamas juo ja KuuK; nuarits on nisuke `suarma `tauline luom, kes elab kuival mual Kad; rükki kõrduse aal on kajakas kõhe mual Kod; kuiva maa `kaptengi oli olemas, see oli nöök `ütlemine Lai; või mia mere veeren ole elänu, maa sehen siin elä Hls; mu˽veli oĺl kõ̭iḱ se sõa aig laiva‿päl madrussõn, noo om jo maalõ tulluʔ Har; järvehn oĺli˽nii suurõ˽`lainõʔ, et lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle Rõu; hädä maah, hädä mereh (kõikjal) Se
3. a. maapind, pinnas maa on `oistund, maa `oistub kevadel, kui on `külmand maa, siis kevadel `oistub Jõe; `Paljuks sie märg maa `vihma `kannatab (purjus inimene ei kannata viina juurde võtta) Kuu; kivine maa on, mis on vähämb kivi täis, aga kivistikku maa on `puhta kivine; sie on taga `aetod poiss, `tütrikud ei jätä maa `allegi tõst, säältki `õtsivad üless; Täma käib maa sies tüöl, lähäb maa `sisse `tüöle, on vagunilugija Lüg; `Naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt; `Ninda kõva maa pidi ikke õlema, et obust `kandas Jõh; `Päesukesed `vilksavad maa rajalt vihinal `kassi iest läbi; Kus ma ikke olin, ega ma maa `alle kaduda‿i saand IisR; perast soda oli siin keik `maaga tasa (kogu küla maha põlenud) Vai; mönes kohas mättad, siis jälle sile, sedine `mätlik maa Jäm; rabas on mäda maa, `leikab läbi; mis `körgemad maad on, sääl rohi `körbeb εε kuiva ajaga Khk; `lambad söövad maa `urmsseks Mus; Seal oli kõva maa, mis seal viga oli `eina teha Pöi; see `olli ikka `sõuke ea vihm, mis moa ühna tümaks tegi; `õunbu oksad `vaovad maini Muh; laastet maal on palju maasiged Phl; maa oli aleks põletud LNg; [puutelgedega vanker] `sõitis `rohkem `pehmed maad Rid; tänä oo `nõnna ikke lund sadand, et oo maa `valgeks teind Mar; nii kõba maa, ei saa teevastki `sisse Mär; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön Var; maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; `loiklene maa, küngas ja `jälle loik PJg; mis `turvlane maa, siis on `tarvis kütist teha Ris; siga `püörand ää kõik selle moa Kei; kuib moa, see vihm vaob moa `sesse, kadund kohe Kos; kuiva välk - - lüöb `õhta pimedas, madalas, maa rajal Amb; pia maa teral, pia maa ligidal Ann; siin on madalad maad, kõik kraavid vett täis Tür; sie ilm tahendab easte moad Koe; Kui Tammikust `tulla, akkab ilusam `sirgem maa, enam põle mäge Sim; vana rahava kuńss õlema et süĺtä maha `enne ku issid maha, muass võtta ärä moeto (muidu saad nahahaiguse); kadi minu köhä ku mua `alla Kod; sammas - - üks kolm `jalga oli ta maa sehes; maa on ikke pia asi viĺlal ja puul Äks; siin on maad tükati kivised ja savised, aga mägiseid `maasi siin ei ole; värav käis maa raealt Lai; tao vai maa `sisse KJn; kiĺgid, ni̬i̬d karasid nõnda‿t, maa sirises ja särises Vil; [jookseb nii, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; `enne es ole viĺla redelid, siss `lü̬ü̬di kärbusse `maasse, lati pääle ja, vili pääle `rõuku Pst; kallakune maa - - vesi vii kiḱk väe `alla; ei ole nüid ti̬i̬d ega maad änäp - - tuhk lumine; maa võt́s `kinni, ańds inimesel `aigust Krk; kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele, et ta maad ligi võtab; naese es tohiva tanuta `kõndi, et siss tulna oora põli ja maa lännä `lahki; nüid käevä kõ̭ik `paĺlald, ei ole tanud ei rät́ti ja maa ka ei ole `lahki lännu Ran; maa om jo nii sägävält küĺmänu, `kartuli `küĺmuva jo ärä Puh; sääl om lätte kotuss, keedäp maa sehest `väĺlä vett; laosa `paĺla maa pääl satte maha, es ole kivi es `kandu i̬i̬n; mia otsi, kos laits om jäänu, aga laits nukan nii vakka nigu maa; ku `uibu olliva ubinit `väegä täis, siss ku tu toŕm `tuĺli, siss maa olli ubinist `valge; mõnikõrd lina kasvap iluss ja puhass, mõnikõrd om nigu maa küĺlen `kińni, `sände lühike Nõo; uśsi`maarjapäävä läävä uśsi - - maa `sisse ärä makama Võn; tuisass, et taevass ja maa segi Kam; sügise `oĺli `paĺla `maaga (enne lund) tu̬u̬ varastamine Ote; maa om nii kuiu nigu üit́s puru San; no sannast tuĺlime jo sügüse ärʔ, joba musta `maaga (enne lund) Urv; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; siih kasuss niipaĺlo võid`lille, et `koṕlih kõ̭iḱ maa om kõllanõ; ku om `lambanaha suurunõ palakõnõ palast maad, sõ̭ss lõiv jo lõõritass pääl; keväjä sü̬ü̬ maa lummõ Vas; lätt maad pitih Lut || sõematagu miu maass vai massass, mia ole iks va Miku Juhan Nõo; maa alla vajuma ~ tükkima ~ pugema (häbi-, piinlikkustundest) kus sa lähed selle äbiga, kas poe maa ala Khk; ma äbi pärast vajuks kohe maa `alla Pal; temä sai silmä ninda äbi täis, et ta oless või maa ala tükkin Trv; täl nakass tollest nii äbi - - oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; mul sai ni˽häpe, et maʔ oless vai maa ala˽tükkünü Har; et maa must (kirumisest) vanamis `põhjas sind et mua must Sim b. põrand vm aluseks olev pind magamine ei `anna `maani `särki, uni ei `anna `uuta `kuube Lüg; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; Ruut oli kena küll olnd, leit olnd moani Pöi; jõkid `ollid `õndla august saadik, aga kuued `ollid maini Muh; Omal veel perse maa külgis kinni (on noor) Emm; siilik nii pikk `tehtod, üsna maani Mar; kört oli `maaga tasa, jalad ei paisn `vällä Tõs; `eńtsed `riided olid maani, jala pöia `piale `tehti kördid Aud; `enne olid [seelikud] jo maani maas VMr; kummardab `maani Trm; `niiske `uhmer oli, maast oli üks nõnna `kõrge Pal; sannan suits `maani Trv; mõni lää sedäsi paksuss, kõtt lää maass `kinni (tiinest emisest) Krk; trambib `jalgu `vasta maad nigu ull; tu̬u̬ jagu jalast, mes maad pidi ju̬u̬sk, pidi tävveste `õige olema Nõo; ku venne naisõ `keŕküde tuĺlivõ, siss es olõki muud, ku üit́s risti ette `eitmine ja `maani kumardõmine San; mõ̭ni vedä `jalgu maad `mü̬ü̬dä Krl; ku tu paugutamine oĺl, sõ̭ss tõõsõ oĺli˽kotohn põrmandu pääl maahn Rõu || piltl oh kui aka `mõtlema, südä lääb muani `lõhki Kod c. (üldisemalt, ka fig) ala, ruum, koht ei `löüdänd maad, kus `seissa; `anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki Vai; kui vanad inimesed rehe tuba tegid, siis `kεidi tule tukiga `ümber tua, sest saadik `anti suitsule maad Khk; Nooda looma maa (noodatõmbamise ala) `tehti meres kividest `puhtaks, kivide `otsas käristas nooda ää Pöi; `aigus võtab maad Mär; iga looma ehk `ankru maa peal piab olema neli `märki HMd; Anna ruumile maad (mine eest ära) Trm; läksimä üles püügi muale (kohta, kus võrkudega püüti) Kod; Pada ei või `riiki täis `panna, põle keemese maad SJn; lastel ei ole muial maad; temä sugugi tõisel ei anna maad eläde; selle inimesel ei ole naĺla maad (ei mõista nalja); tal olli vanu jutte, ta neid sõa maalt (sõjaväljalt) sai; mea ole nüit peśs `tervise maal (tervise juures); ullul ja rumalel anna maad (anna järele) Krk; naĺlal om õks enämb maad ku˽tõ̭õ̭l Har; `mõtlõ˽tu̬u̬ vere valangut, säidse inemist tapõti katõ versta maa päält Vas
4. viljeldav pinnas, põllumaa kui ei `jõua arida ega tüöt teha, siis jättad maa `süöti; maa on pien, `rohtost puhas Jõe; Üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis Jõh; maad `künnedä madalukaiselt Vai; liivane must maa, aga ta‿p vöta `sahka adra `sisse Jäm; see pöld pole väge saandkid, see oo ise rammus maa Khk; Uus maa, sellepärast kasvatab ka; See on `söuke `pörgu maa (vilets, lahja) Pöi; maa `ingab siis kui `jεεda kesasse, siis maa `puhkab Emm; kõre maa on üks kruusi rõhk, üks va vilets maa Mar; `kaevab labidaga maad Kul; paĺlu uut maad `juure teind Mär; sõnik `kündasse maa `sisse, kaks kuud `apneb Vig; Sedä `põldu iäks muaks ei sua Khn; va `lahtine maa (kesa), selle sui taal ei ole `vilja kedagi peal; mulla maa, kui sa ikka väge annad, see oo ia viĺla kasvataja maa Aud; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu; Ku sa maast ei ooli, maa‿i ooli sinust ka Hää; lähme uut moad `looma ja küt́ist tegema Juu; Odra ja kardulid said ikke korratud `muasse `tehtud Amb; uad tehakse ikka rammusa maa `sisse Ann; kui maa on toores, siis maa on `täńkjas, tema läheb `kuuli Tür; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; kui maa on ia, iast sõńnikud saand, siis ta on rammus ka; sauekad maad on `rasked maad Sim; `tehti `uusi `maasi, purustati kõik karu äkkega ära Trm; järve `kõlda vedäväd `muade `piäle; kruusane mua sü̬ü̬b sõnniku ruttu ärä Kod; siin on musta mulla maad, aja adraga nii sügavalt kui tahad Pal; kui maa rammusam on, siis [rukis] aab `poega, kui maa kehva on, siis ta ei jõvva `aada Äks; minu isa `ütles: alb mees jääb ädasse ia maa pial, ja ia peremees elab `äśti alva põllu`maaga Lai; ku sul maa valmiss om, muud ku `viska maha (külva); ni̬i̬ `maase om puha ää, neist maadest saa `leibä küll Krk; sulane läits `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; adraga vaja `lu̬u̬ma minnä, ader lu̬u̬b maad Ran; maa om ää küll, aga maa tegijit ei ole; nigu Miinä es pia maad, puha tõese näppe vaheld vaht; maa ei lase `endä mõnitada, maa taap väge ja maa taap ka arimist Nõo; si̬i̬ maa oĺl nigu ristikaina sü̬ü̬t́, nigu puhanu maa `rohkemb Ote; ku sa maad üt́s kõrd petät, maa pett sinnu ütesa kõrd Har; `vahtsõt maad tei manoʔ; ma ti̬i̬ no maa arʔ ja panõ kuŕgi˽ka ittu; Kehvembä maa pääle tet́ti kaar, parõmba maa pääle `kartoĺ Rõu; maa um rüä all Vas; sul maa joonõh (korras, väetatud), mis viga eĺläʔ Se; ku sa äi anna maal, siss maa äi anna sul kah Lut || piltl maa toedab meid `kõiki Ran; maa om tu̬u̬ emä, kes inimeisi ülevän piäp Nõo
5. kellegi kasutuses või omandis olev maa(tükk), krunt, maalapp minu isa õli `kuuendik, `kuuendikku maa pial õli; `viie `päivä maist `tehti kaks `krunti Lüg; midati maad `uvvest `ümber Vai; teised olnd suurema maa mihed - - Jüri olnd pisise maa mees; sellel puud maad kää (on talumees) Khk; `möisnikul oli pailu maid kää Pha; mina pole mitte teie elude maade sihes keind Jaa; Mõisa moa oli, `sönna küla looma jalg äi `tohtind `minna; See oli koletu maa, mis öhe inimese käe oli Pöi; vabadikel põle maid egä `loome Rid; see oli ilma `maata inimene Kul; tää oo maade piäl, sai maade `piäle, peremehes, sai koha omale Tõs; muadõ reńt oli `makstud Khn; siit Juuriku koha küllest oli tal maa Aud; eks meil omajagu muad ike ole JMd; mul ei õle jala`täitki moad Trm; `taśtid kõik mua käess ärä võtta, aga maja alune `jäeti; siäl o viis peret vai kuus ühe `muade piäl Kod; `kańtnikud tegivad oma päävad `mõisa nende maite eest Äks; mõned talud olid ropp suured, palju maad kääs Lai; `Maade piält ollid suured maksud KJn; siss tulli aig, ku neid `maasit `jaotive; veerek maad om, saa mõni vagu kardult tetä Krk; üits sinu kana jalg ei tohi kooli maa pääle tulla; miu esäl maad es ole, niipaĺlu maad `olli ku lävest `väĺlä tulla, `tu̬u̬gi `olli tõśte maa Ran; mõnel poesil `olli palga i̬i̬st lina pereme maa pääle tettu Puh; nu̬u̬ jaganuva `rüitlidele `väĺlä meie maa, nii teḱkunuva meie `maale `mõisnigu; siin üits veerekene maad `olli, tollegi i̬i̬st pidi peremehele kolm `päivä tegemä; üits jalatäis maad, tollega nüid nii suur ädä Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; meil om küländ maad, uma sada kat́skümmend vakamaad Kan; pu̬u̬ltõsõ päävä maa oĺl inne maa `mõõtmist, `pääle `mõõtmist `üĺti `taadrimaa; sääl medä om, `perse laiut maa (väike maalapp) Har; meil oĺl `väikene maa ja suuŕ pereʔ, latsõn `eĺli ma˽kehväste; kel oĺl mesi, tu̬u̬ sai suurõ maa, tu̬u̬ sü̬ü̬t́ maa`mõ̭õ̭t́jat `mi̬i̬gaʔ Rõu; [ta] oĺl mi˽maa küleh poṕs; maa om no käest är˽võ̭õ̭t, a vanast `tahtu es kiä tõõsõlõ adra`täütki maad `andaʔ Vas; `oĺle siss näil siin ta talo, katõ päivä maa `oĺle Räp; maad ~ maid jagama tülitsema, vaidlema, asju klaarima Meil pole omakeskis maid jägada Emm; Turtsakaga ära sa mine maid jagama Hää; mine nüid loĺliga maid jagama Kod; nüid na jagave sääl maad, nüid na `tõmbave Krk; kõ̭ik latse ei ole ää latse, kas tu̬u̬ oppejagi jõvvap needega alati maid jagada Nõo; mina ei lää temäga maid jagama, etse jäägu tu̬u̬ raha tälle Rõn; nakka˽naidõ juudidõga vi̬i̬l maad jagama Kan; Mine no saʔ vi̬i̬l `sääńtside loraśkidõgaʔ maid jagama vai soid `mõ̭õ̭tma Urv; kes jõud sääl maad jagada Plv; puud (ja) maad varandus, maine vara inimene sureb ää, mes sest kaso oli, nüüd kõik puud maad jähid tast maha Mar; mis puud maad su kää oo, et sa teesega õiendad Mär; kõik on ta ärä juonud, puud ja muad ärä priisanud, `terve varanduse Kod
6. a. kaugus, vahemaa; ulatus uss oli tuld vihinäl Jüri pääst `müöde, `ninda et `sendi`meeter maad jäi `puudu Kuu; nii neli `versta maad tuleb `sinne VNg; sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie Lüg; natuse maad mine, seisa `jälle; ons kellud ühes maas (kas näitavad ühte aega) Khk; Virn - - pitk peenike rohi, tükk moad on varrel vahet, siis on jälle lehed; `Laske maa oli pailu pitk, püśs äi võta nii `kaugele; `Eesel aluskuub tükk moad teise alt väljas Pöi; siit oo `sõnna ea laks moad veel; rehi pannasse nõnna, et natuke maad‿o parte vahet Muh; vesi tuleb vahest suurest merest kusa `maale (ei tea kui kaugele) Mar; pika maa takka tuli `siia Mär; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln; `kostis kos `maale ära, kui lenu lõugutati Han; üle jala maad sügä (sügav) Tõs; minu kodu oli `kaugemal küla lõppus, kilu`meeter maad ikka teistest `iemal HMd; osalt `müiri on ja muist maad on maha vaun Ris; oras on ikke juba `kasvand, `kämmel moad juba `kõrge Juu; Niievarv piab mõlemast otsast ühe maa pial olema; Kus `maale sie köis siis ulatab Jür; ühe `maaga sai ikke [rukkilõikusel] edasi `mindud Amb; jumakad tõrvaka kännud olid üks `mieter maad `samla sies JJn; tallab seda moad edasi tagasi aśsa iest teist taga Koe; `veśkini põle `kuigi pailu muad VMr; mõni aĺlika suoń - - läheb vahest kohe tüki muad mua alt Kad; pitkä mua tagass tuli `seie `kaugelt `kosti; kui pääv süld muad `kõrgel one, siis tule kodo Kod; elaja `söötmise riie oli - - täitsa nelja nukeline, süld maad oli lai Lai; kruav on üle jala muad sügav Plt; läks natuke maad Kõp; poolest maad laasi oksa ärä; otsa ürjätse om meelest lännu, ma `ütli poolest maad sedä `laulu Krk; obene kerib küll, aga maa ei edene Hel; katuss sai jalg maad paks Ran; tõenekõrd `kõnsit `ulka maad läbi, midägi es ole (marjul olles) Puh; me es olõ kavvõn, veedikene maad oĺlime tõõsõlpu̬u̬l `uśsi Võn; `mõtlõ, `seoni `maani oĺl rüǵä San; ma˽pańni riśtiḱ`hainu jänesseile ja˽lät́si esi lasõngu maad kauõdõ Har; Kullamäe `haudu mano om jo `ilmlik maa Vas; [võrgu] pullaset om paksost küleh, paaŕ `vassa vahet, vai vass maad ütstõõsõst Räp; `küĺbjä lätt `külben, tõõnõ inemine vidä hidsand, et `küĺbjä nännüʔ `kuoni maaniʔ `hi̬i̬täʔ Lut b. (ajalisest vahest, teat määrast vms) Sander oo Seiust tüki maad kolpsakam mees; Ma ole selle aigusega ulga maad peenemaks jäänd Kaa; ulk maad on vähemaks jäänd körva `kuulmene Rei; see maa oo ikke tüki maad parem kui see teine maa oo Mar; sinna `maale oo `aega veel Mär; me `soolasime `teisa (räimi) `sisse ja sõime `siia `maale Pil; Mine anna lehmile süia, aeg sial maal KJn; temä om miust `ulka maad löhemb Nõo; `seoho `maaha olõ ar elänü, olõ‿õ̭ `vaesust nännü Vas c. osa, jagu Põlve alt pireke `alla `poole on jäme säär, see peenike moa on peen säär, siis on luupeks Pöi; Vörgukudumisel juhtub - - ärg sisse minema. Seda muidu välja vetta äi saa, kut leigeda kuiut maa äärest ärjani vörk luhki ja kujuda puuduv silm vahele; rool, lai maa on vee sees, ots käib veidi üle paadi Emm; kui jöhvi maa `otsa löpeb, toleb tohl - - looma hänna tohl Phl; `uutel oherdidel pole ebre maad Ris; vikati rood ja kõber maa seal taga, vikati kand üiavad PJg; aeru änd olli peenempes tett, aeru lai maa olli seidse `jalga pikk Hls; [sukasääre] lai maa om joba är koet Krk
7. a. riik; teat geograafiline piirkond oma maa inimene, sie on oma `rahvusest Lüg; mei maal ei ole `tiigeri Vai; `laevadega käivad soojal maal Jäm; Rootsi on vana `Skandinaa·via maa, `kuulus maa Khk; `Tapjad saadeti enne maalt `välja, Siberi läksid Pöi; see on `vöörod maid näind Käi; `reisisid kõik moad läbi Tõs; `reaksid sii ikke, et meid pidi ää `viidama `võerale `moale Juu; küll tema on maid läbi käind JMd; kuda moa, nõnna viis, kuda lind, nõnna nokk Pal; `viina juvvasse üle maa Trv; egäl ütel oma maa armas, kun sa oled Hls; kui sääl `võ̭õ̭ral maal küll ää `olli olla, aga südä igäts iks esämaale Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirgu - - `suurte `parki (parve) ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; tiä om kõ̭ik maa ja mere läbi `reisünü Krl; näet Rood́si rahvass siin magahasõ mi˽maa seen (langenud sõduritest) Rõu; kurõʔ lääväʔ, pääsokõsõ lääväʔ, kõ̭iḱ nu̬u̬ `lämmäle `maalõ lääväʔ, nu‿mma `lämmä maa linnuʔ Plv b. tühi maa Siber vm kauge väheasustatud piirkond lubatud kõik tühjäle `muale viäda Kod; perremihe `lät́si `mõisadõ ja `ütli üless, `ańdi `mõisnikalõ maja˽kätte ja `mińti siss töhjäle maalõ Har; tühäle maalõ saadõte `vangõ, kerigu `kiskjäʔ ja inemise `taṕja, ar saadõtass tühäle maalõ, Sahhaliini saardõ Se c. suur maa mannermaa minu ema vend käis `suurel maal `tuoma `pääval, `joulu nädälil Jõe; `saaremehed `käisivad siin `suurel maal `kraavisi `kaevamas Jõh; sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; ma neliteisend `aastad ole suurel maal kεind, raavi tööd ole teind ning pargi ehitusi Kaa; Kevade `vöeti puudane leva kot́t `selga ja `mindi suure moa `sisse tööd `otsima Pöi; naesed `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; mool tuli suure maald söbra Käi; `Iidlast läksid suure maale sulaseks Rei; suurt maad `öeldi kah, kui `saarlased tulivad suurele `maale Lai
8. a. teat (maa)koht, kant, ümbrus ühüksa `unti - - läind kohe `ümber Juminda `nieme kohe - - `muile `maile Kuu; siin küla mail küll ei old `suolapuhuji VNg; Seal lahe äärtsete maade peal pole `ükski änam vikatiga käind Pöi; tänakond `viĺlä puis ja mais (heast saagist) Rid; Vigala maa sees oli mõesa, aga `Tartu maa sehest oli naene Mih; Meie käösime räämetegä Talina muass Khn; me elame Äädemeeste maal Hää; pärna puu, neid meie moades ei kasva Kos; ta oli Pańdivere maa pial `sündind old JJn; lääp kiideldes kodoje, õisadess õmile maele Kod; Talina mual olema nisuksed koŕvtanud Lai; meie mail ei ole `uśsisid Plt; suśe iki üteldi oleva, karu ei ole viśt `kiäki nännu siin maal Ran; [ta] ei ole sääl puil `mailgi (seal poolgi) käenu - - aga temä ike kõneleb ja süüdistäp; meie maal toda kõtu kõrvald `oidmise `mu̬u̬du‿s ole, a nüid om meie mehe ette ku mulgi Nõo; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; Palojäŕv om ka mi˽maa pääl, tu̬u̬ om ka‿ks parass jäŕv Vas; kärnähain, tu̬u̬ kasuss mi maie pääl kaʔ Se; (ei) puil(e) ega mail(e) ~ puis ega mais mitte kusagil(e) laps ei `sõisa puis egä mais Lüg; põle puis ega mais Hää; `tuodi nuorik majasse, ei suand ämmaga `puile ega `maile; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `olla VJg; sie inimese luom ei seisa küll puil ega mail paigal Sim; alate tagasipite, ei sua puele ei maele, inimene ei sua õma arilikku `leibä, ei riiet Kod; si̬i̬ ei seisä paigal ei puis ega mais Hls; ta om nii elläv ja pallav, et ta ei püüsü puil ega mail Har; lat́s `käüless `naklu pääl, püsü‿i·ʔ puil ei mail Lut b. eesti (rahvas; rahvus; keel) tańtsiti ring`tantsu torupilli järel, sie oli maa pulm, `randes oli ruotsi pulm Ris; mua Kasepa külä on eesti külä, tõene Kasepa on vene külä Kod; saks sü̬ü̬b ja maa sü̬ü̬b, `nuaga ei lõigata, lavva `piale ei `panta = emapiim Ksi; siss oĺl umb veneläseʔ, maa sõnna es mõistaʔ Se; maa kabõhõnõ (eesti naine) Lut c. (kõrvalisest kohast) mis pagana puis ja mais (kolkas) te olete `kasvand Pai; tu om nii veeren maad, konhkina kõrval; ma olõ siihn veerde maad, ega˽tu̬u̬d kiä ei taha, et piät olõma tarõ manh `valman (valvamas) Har; läki är `vi̬i̬rde maad, koh kiä näe es; sukõŕmańn tetäss kõrval maad, sis peräst säetäss `paika Se d. (ilmakaartest) Tuul puhub omikust - - puhub maa pu̬u̬lt (idast) Hää; iki läit́s külmä maa poole müristemin, ommuku ja põhja poole (põhja- ja idakaarde) Krk
9. maakoht, küla (vastandina linnale) õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi Lüg; möni lεheb maalt `linna Khk; löötsa pill, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Ta oli maal sündind ja kasund Pöi; `lõnnas oo preilnad, maal jällä tüdrikud Rid; ta on maalt pärilt Kul; maal kandase ikke maa `riidi - - süiasse maa `toitu, põle linna `ühti Tõs; kõik lähväd mualt ää, `keegi ei taa enäm mua tööd tehä Juu; linnan ep õle tü̬ü̬d, tuli `seie `muale `tü̬ü̬le Kod; rikkast lähväd, kes moalt `linna lähväd MMg; tulite `muale `käima Plt; maal es käi arstirohu `müüjid Vil; tidrek lännü maalt `linna, `sakse teenistuses Hls; sel aal maal `aŕste olli vähä; siin om linnast ja maalt kogusehen Krk; mes sä tapat `endä sääl maal, tule ärä `liina Puh; temä tiiäp `äste sedä maa elu, temä‿m jo maald esi ka peri Nõo; kes `jõuśe, `laśke liinah `väŕmi jah, oĺl jo maal ka `väŕvijit - - sõ̭ss väŕmiti maal kah Plv || si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa minema ei saa Krk
10. a. muld Pane maad `pääle [kui mesilane on nõelanud] Trv; põrmand om maast Krk; sõ̭ss ta tõi maad, pańd lina pääle ja õdagu `mäh́kse mu sinnä˽`sisse Urv; mõsi ma˽tu̬u̬ kasuga arʔ, kasuk oĺl kõ̭iḱ `maaga˽ku̬u̬hn; tu̬u̬ vesi huh́t mäest `alla kõ̭iḱ maa ja kiviʔ; ma naka es inäp `juuri liigutamma, na‿mma˽surõ `maagaʔ, mütsäkuhn panõgiʔ [lilled maha] Rõu; innembist eleti vahe`kambrõh, paĺgest lagi pääl, `samblõ vahel ja maa pääl Räp; pangõ paksõbahe [kartuli] kuh́a pääle maad Se; maale ~ maala panema ~ viima matma `vaesõl mehekesel `ku̬u̬le ar naane, olõ õs mehel miŋgaḱe naist maalõ viiäʔ Se; är `pańte `maala joʔ Lut b. (surnuaiast) pühitsetud maa oo `surnu aid Tõs; eks kabeli aid õle kõik õńnistet moa Pal; seo kotuss, kohn mi no elä, um pühä maa, siihn ollõv vana matusõ paik Rõu; toole maale minema surema timä lätt tuolõ maalõ, śjoost maast lätt tuolõ maalõ Lut; aig `kuolda, tuole maale mindä Kra
11. kaardimast mängu `kaartõ om neli maad: riśti maa, pot́i maa, härdü maa, ruudu maa Har; kõ̭kõ neĺjä maad mul om käeh, haŕgi maa, kruudi maa, pot́imaa, ristimaa; koŕas `hińdäle kõ̭iḱ verevä maa (punase masti) kät́te Se
12. adv a. maani täiesti, täielikult sie vast tuli siis, kui oli juba tuba `maani maas, poledattud Jõe; See maja on ammu maani maas (hävinenud), seal pole änam palgi juppi ka Pöi; põletas teese `ooned kõik maani maha, teese kohe puu `paĺlaks Mär; põles nii `moani maha, ei jäänd muud kui kostan Juu; puol Vau küla põles `muani maha VMr; varass varastap, jääp vaǵa `saina, aga tuli palutap kõ̭ik `maani maha, ei jätä sulle midägi Nõo; ilma tuulõlda˽`paĺli tarõ maani `maahha Rõu || (purjusolekust) Nisukest teist ei ole olemas `ilma `pialgi, kes `ninda `ennast `maani lakku täis võttab IisR; poiss tuegerd kodu, `oĺli `maani täis Nõo b. maalt saadik tumm - - lapsest maalt Lai; sest maalt mina‿i ole üksi veel kodu old Plt; sü̬ü̬k om poolest maalt keenu Hls

masuurik(as) masuuri|k Iis Har Vas, g -ku Kse JMd Kod Plt Krl, -ka Aud Tor Se, -ko Räp, -gu Saa, -ga Rei; massuuri|k JMd VJg Sim Trm Lai Nõo Rõu Plv/g -ka/, massuri|k Puh Krl, g -ku; `masuu·ri|k Se, g -ka Jõh; `massuu·ri|k g -ka Hlj, -gu Kuu; masuri|k San, g -ka Trv; masuri|ka g -ga Vai; surik Krk; masuurik|as Jäm Rei/g -g|as/ Mär Tor Ris Juu, massuurik|as Khk Vll Muh Vig Tõs Ris Nis Koe Kad VJg KJn, `massuu·rik|as Lüg/-s-/ IisR Jür, suurik|as Mar Kul, g -a suli, pätt; röövel, varas ma `kardan `massuu·rikaid Hlj; sa õled `õige `massuu·rikas - - tied `nõnda pali `vallatust ja pahandust Lüg; Pueg läks tal ukka, `olla tuld `teisest `massuu·rikas IisR; varas on massuurikas Khk; pole ikka `öige inimene üht, paljas va massuurikas Vll; see oo massuurikas küll, see varastab Muh; oh sa igavene masuurigas sõim Rei; nihoksed `varga `röövlid ja, need `üüti suurikad Mar; massuurikad `riisusid mehe `paljas Tõs; va linna masuurikad `tuĺlid `siia Tor; vene soldadid `oĺlid peris masuurigud, `võt́sid, mis aga kätte said Saa; kole kaśs, massuurika nägu ees, nägu `lõhki Ris; kõrsu ees tulid massuurikad, `vargapoesid Nis; ära sõbrusta nende massuurikutega JMd; sial kolme pere pial neid `vargaid ja massuurikaid küll Kad; sie on üks suur massuurik, mitu `ringi `kinni old Sim; massuurik oli inimese`tapja, see ei küsind, kellega tappis või lõi Lai; enamast noored mehed olid need masuurikud, `miśkit tööd ei teind Plt; si̬i̬ om üit́s igävene kaval surik Krk; Massuurik libistäp sulle sõbralikult juttu ja esi lü̬ü̬b sul karmanist midägi üle Nõo; masuurik tapp inemese ärʔ Krl; sa olõt üt́s masuurik ilman, näüss, mis `surma sa õigõ koolõt Har; massuurik - - tiä om suur varass Plv; masuurik sai uma palga, `võõti kinni ja pisteti `pokrihe Räp; `masuu·rik tuĺl mullõ suurõ‿ti pääl `vasta, nakaśs minno `riisma Se Vrd massennik, masuurnik

meel meel S hajusalt Ha I VlPõ, mi̬i̬l Mih Hää hajusalt TaPõ/g miäle Kod/ VlPõ, eL(mi̬i̬ĺ; g miele Lei Lut), g meele; miel g miele Khn Ha hajusalt , ViK Iis Trm, `miele R

1. aistingute vastuvõtu ja eristamise võime `ihmisel on viis mielt Vai; inimesel `öetse viis meelt olavad: `kuulmene, nägemene, `maitsmene, `aistmene, `tunmene Tõs; meil on jumalast viis mielt `antud JMd; Need on arilikud inimesed, kellel viis meelt on Trm; viie meelega `tehtud (teadlikult, mitte kogemata) MMg; ega loomal viit mi̬i̬lt pähän ei oole, ärä lüvvä `lu̬u̬ma Krk; meele peale hakkama iiveldama ajama Sie kala supp hakkas kohe `mulle `miele `pääle; Mage `süömine hakkab jo kohe `miele `pääle Kuu
2. a. mõistus, aru; mõtlemisvõime, arukus mis on `vergu parandamine. muudkui käsi piab `käima ja miel piab `tiadma, kuhu kedagi lähäb Jõe; juob `miele pääst ärä; `Poissil‿o kohe miel `tehtud (ära võlutud) `toises peress, `muudku käüb - - igä päiv siel Kuu; nüri `mielega eit, ei saa midagi `arvu Hlj; `luomal `luoma miel, tämäl ei õle aru, `enne ku mene lüö `nuiaga; sel mehel on `ninda tark miel, et tiab kõik `välla selitada Lüg; `undil on `üeksa mehe miel ja ühe mehe ramo, karol on `üeksa mehe ramo ja ühe mehe miel; sie on `mielest `vällä `langind, `ilma `arvota Vai; sool pole mette meele `tuhkagid pεεs; lühise meelega inimese jutul pole ju `miigid aru Khk; Kohe `loodud `sõuke targa meelega laps; Põrutas meele ää, nüid on segane Pöi; sellel põle nii palju meelt mette kut kana jala peal liha Muh; Ma tikkusi üsna tugevasti ta `pääle, jo näib, kas vetab meeld (muutub targemaks) Rei; verutasin tööd teha kui üks poole meelega Rid; meel `mõistus on `seĺge, aga änam oma ihu`liikmeid liigutada ei saa Kul; meelest ää `eese tegudega Mär; kui süda täis‿o ja `riidu lähäb teisega, ju tal siss meel segane oo Var; tuul lääb meelest ää (muutub maruseks) piltl Tõs; Mis sul mielesse läks, et tohmitama akkad Khn; sai teda ikki uditud, a või ta sellest meelt päha võtab Saa; mõni inimene on küll targa meelega, imesta koe Kei; ise ta (kass) `voatab nii aledalt mu `otsa, `justku oleks inimese meel ja `mõistus Hag; temal põle õiged mielt pias JMd; laps akab jo `kuagama, nää tal jo varekse miel peas VJg; sul oo kõhe lapse mi̬i̬l, ei õle täit inimese `arvo; tämäl ei õle miäle terä, ku ulluss lähäb Kod; kus see meel siis oli, `persses või. eks ta vahel lähe `persse kah Lai; sul meel `kaikaga õlal, põle pias. võta‿nd meel pähe Plt; koer on nii tark, tal just inimese meel KJn; pu̬u̬ĺ `narri om, mõni - - sääntse `väikse meelege Hls; võta mi̬i̬ĺ pähä, akka parepest eläme; tark mõist meelege, rumalel näidets näpuge; enne olli ta `raisku lännu mi̬i̬s - - või olla, et nüid akkass mi̬i̬lt pidäme (ennast ohjeldama) Krk; si̬i̬ om meelege `mõista (iseenesest mõistetav) Hel; `amba valu ja `varba valu, ni̬i̬ võtava mehel meele pääst; si vana inimese mi̬i̬l om nigu kit́se pi̬i̬r; emä `suskab rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei `suska pähä Ran; ää söögike küll, aga jätäme vaśt `sü̬ü̬misele `perrä, ega kõtul mi̬i̬ld pään ei ole; obesel om ka üitsjagu inimese mi̬i̬ld; ku sul mi̬i̬l `mõistuss pään om, siss sa olet iks inime Nõo; ma panessi sulle tõse meele, et sa `onte `saaśsi targembass Rõn; nüüd oĺl jo ta mi̬i̬ĺ segätsess lännüʔ Kan; Vana mi̬i̬s, varsa mi̬i̬l piltl Krl; ta‿m jo hullu meele‿päl, ei `mürrä tark inemine ni `hirmsadõ nigu ta; sul õks om ta mi̬i̬ĺ kah `väega lühükene nigu `mulgi Har; `õigõt mi̬i̬lt mul mitte ei olõʔ, ütte`paika tahat, `tõistõ saat; ku `kangõ vaiv ja murõʔ um, sõ̭ss kaoss ärʔ mi̬i̬ĺ; keeleldä meeleldäʔ, ilmamaa tark = päsmer Rõu; sääne om ta mi̬i̬ĺ, nigu˽`kiisla li̬i̬ḿ; miʔ imäst ei˽saa˽kõ̭nõlajat, miʔ imä om meeleldäʔ (mõistuseta); a olt vi̬i̬l - - iks meele man, otsani uĺl olõ õiʔ Vas; `süäme valu võtt vai meele pääst; ei tiäʔ mis asi tu̬u̬ pidi olõma, mis `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; tu̬u̬l olõ õi latsõ `võrdõgi mi̬i̬lt õiʔ; inemine om umast meelest `essünü Se; tühä mielega - - mitägi pääh olõ‿i·ʔ, tõńõ um tävve mielega; mi̬i̬ĺ mihele, a silmäkeseʔ sikalõ; nii paĺlo ku käldul ki̬i̬lt, nii paĺlo havvõl mi̬i̬lt vns Lut; meelt mõistma ~ märkama taipama, aru saama Ää olg `siokõ, mõesta‿nd ikka mielt kua Khn; laps akkab ju meelt `märkämä KJn; akkab mi̬i̬lt `mõistme, lääb targepess Hls; ma ole tedä kuulu sest saanik, ku ma mi̬i̬ld `mõistme `naksi Hel; ku ta `talve siiä käis, siss `oĺli ta ilmast `ilma täis, ja nii täis et es tiiä mi̬i̬ld `mõista; Röögid nigu eläjäs, kes mi̬i̬lt ei mõesta Nõo; `väikene Tiiu nakass jo mi̬i̬lt `mõistma, ei˽saa˽taad enämb pettäʔ Har; lat́s `märkass joʔ mi̬i̬ld Plv Vt meele|mõistja, meele|märkaja b. meelemärkus, teadvus miel läks piast `vällä, kukkusin maha, `silmad `lohki VNg; Mi̬i̬l jooseb pääst ära, siis kui pää uimane on, valutab ja `ringi käib Hää; mi̬i̬l lääb `ümmer, siis kõhe tükib maha `kukma Kod; ku `siĺme ehen - - lääp kirivesess, siss lääp mi̬i̬ĺ pääst ärä Krk; mõne pää ei kannata `karmu, mi̬i̬l lääp pääst ärä, satap maha Ran; ma pane `perse tooli pääle, näiss mes siss saab, kas mi̬i̬l lähäp pääst ärä vai ei lähä Nõo; ma võt́i pliidi alt tuha ärʔ ja `tunsõ nigu mi̬i̬ĺ lät́s pääst är˽minemä Plv; ma‿lõ nii sadanu, et meeleldä oĺli Vas; kõrra ao peräst, sõ̭ss tulõ mi̬i̬ĺ `päähä, siss nakass `tiid́mä Se
3. mälu (hrl sisekohakäänetes) Äkki `turgat `miele, et unestin `ukse `lahti; Mul jäi kohe sie reis `miele `pääle, ei saand `enne rahu, kui tagasi `oldi Kuu; ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kui `motlen `kaua `monda `asja, siis ikka `johtu `miele; `päivised `tembud tulevatta `üöse `miele; ärä tuleta vana `asja `mielle VNg; eks mul õle ka `mieles `menna `metsa puid `raiuma; ei tule äkkiste ette, aga `viimäst - - `tärkas `miele; ei minule jäänd `kergest `miele. mittu `kõrda sai ikke üle lugeda, `enne ku vast jäi `miele; `poisikese `põlve `asju, mida neist enamb on `mieles pida; õlen nüüd `selle `kautand `mielest `välla Lüg; siis oli `meele `ärkand, et vana Jüri - - oli `sounas olnd; mo `meele‿p tule `präägu, mis sellega tihaste Jäm; korra välgatab `meele; kui sool sεεl `εεsti läheb, siis tuleda mind ka `meele Khk; mool talbadas äkist `meele, et tä ise oli ühekorra nee sönad - - `itlend Mus; mette mu meele `sisse es tule; kui `meele äratate möne asja [siis räägin] Pha; Ju ta muist [lambaid] meelest `juure pani; se nimi ei taha `meele `jääja; Neid `päevade peale ilma `märkisi oli teab kui pailu vanade inimestel, ma pole neid nõnda `meele pannund Pöi; äkist tülbatas mu `meele; kui sehukst kenad kirjad siiliku aiad oo või `kinda kirjad või, siis pane `meele nee ja too kojo; tämal‿o kõik `meeles oma noorepõlve elu; ma mäletagi oast`numbrid änam `ühti, nee oo meelest juba kadun Muh; äi tule `prεεgu medad `meele, mes `aitaks kerjuta; sene ma unodasin nii εε, et pole `märkiged `meeles Käi; `talbe kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli. sest vaadati kala `saaki Rid; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; `kerkleb keele peal, `meele ei tule; midagist `meeles ei seisn ja pea oli sańt Var; `ü̬ü̬si ärgand `mi̬i̬li, et võti seal ülal `akna peal Mih; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, [ei] tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu Hää; `voatad seda, siis tuleb sul `miele Kei; paerga `turkas just `meele Juu; need aead on `möödas, mis me neist änam `meele tuletame Kos; ega vanal inimesel enam kedagi `miele siis jäe JMd; ei tuld `meelegi, et see kuer sial `aukus Ann; tuletati `meelde `lahkund sõbrasi Tür; see jo `ammu meelest maha läind Pee; `kahtepidi teda `üeldi, kuda `kelgi sie sõna `miele tuli VMr; sul pole muud kui poisid alati mieles VJg; panen `mielde kõik asjad Iis; elätäb `mi̬i̬li, aga ei tule mette `mi̬i̬li (asjast, mis ei taha meenuda); nüid mul algatas `mi̬i̬lde, mes mul `käśti tehä; lapsed `loevad üle, jääb kõhe `mi̬i̬le ~ `mi̬i̬lde; kui miäless ärä lähäb, siis tahad ike valetata. egä `õige jutt miäless ärä ei lähä Kod; minu `meele on jäänd, et nii ilusad nad (tangud) põle kui `veśkil `tehtud Pal; om küll mõttin, aga `prilla `aigu ei tule `mi̬i̬le Trv; obesel om meelen, kus ta käinu om Hls; ta om lühikse meelege, ei mälede kedägi; miul om si̬i̬ meele `sissi kulunu; siul es `älpä ~ `ärpä no `mi̬i̬li ka ometi; ma‿i või võtta oma muress sedä `asja, mul ei kurda (püsi) meelen Krk; sellege kui tsusaśs mulle vi̬i̬l emä sõna `mi̬i̬ĺde; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust si̬i̬ keelest vns Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; vanal inimesel ei ole enämb mi̬i̬ld pään, mitte midägi ei jää `mi̬i̬lde; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole Puh; ku mul `mi̬i̬lde algatab, kül‿ma siss tu̬u̬; äkkitseld karass `mi̬i̬lde, et `täämbä om jo pu̬u̬lpäiv, piap `sanna `kütmä; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu; nüid vanan kaop kõ̭ik meelest, ei tiiä ämp midägi; nigu `võeti meelest ärä, mitte es ole meelen; mia ei ole toda juttu viśt kuulu, ei tule nigu meele `sisse; tu̬u̬ om vaest mõni serände võõrass sõna, mes äḱki meele pääle ei tule Nõo; kudass sul siss tulep jummaĺ `mi̬i̬lde, ku sul ädä om Võn; mul om jo näet säändene mi̬i̬ĺ, et õkka lätt meelest ärʔ San; Mitte ta mi̬i̬ĺ ei olõ inäp uma kotusõ pääl, pää ei˽pia inäp midägi˽kińniʔ; Halgata mullõ `mi̬i̬lde, kuis tu edeots oĺl, kül‿ma sõ̭ss kõ̭nõla Urv; mul halgatu `mi̬i̬lde, et tsiga jäi söömäldäʔ; siss `juhtu mul `mi̬i̬lde ja ma `naksi kõnõlamma kah tu̬u̬st aśjast; ma˽panõ uma raamadu su˽kappi, panõ˽sa häste `mi̬i̬lde, ega mul esi `mi̬i̬lde ei˽tulõʔ; kae mia ma latsõn kuuli, tu̬u̬ sais mul nii meelen, nigu iilä olõss olluʔ; ma˽jät́i siss tu̬u̬ meelest mahaʔ Har; mõ̭nikõrd `haarduss meelest ärʔ (järsku ununes) Plv; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü˽meele `sisse, muud es kõ̭nõlagiʔ, ku˽tu̬u̬d hobõst; Mul satte äkki mi̬i̬ĺde, et leeväʔ vi̬i̬l ahoh; latsõ˽laja ilma pääl, kuna tulõ `kuagi `mi̬i̬lde; viisu kudamine om meeleh ja kõ̭iḱ om meeleh; näet püsü üi˽sõ̭nakõnõ meeleh; mi̬i̬l ei˽piäʔ inäp midägi˽kińniʔ, om nii sama ku sõgõĺ Vas; sa piät tu̬u̬ aśa `hińdäle `mi̬i̬lte `panma; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii et meeleh pidä Räp; Olõ õi mi̬i̬lt, ni vot eläʔ vai olõ vi̬i̬l; heidäʔ meelest aŕa, `naaku‿i `mõtlõma tu̬u̬d `kurbuist Se
4. (inimese loomusest, hingelaadist, vaimust, meelelaadist) Midä libejämb kiel, sidä tigejämb miel vns Kuu; `riiaka `mielega mies Hlj; sie õld au `mielega, `ninda aus mies; kes püha `kirja järele `püiavad elada, nied on vaga `mielega Lüg; Ta on küll pikka `mielega inime, aga nüüd on täma `kannatus ka `katkend IisR; Ära ole nii `kerge meelega (äkiline), nönda ei saa elust läbi Jäm; `körge meelega inimene pεεb `endast liig pailu; inimene nönda tore meelega - - `uhke vaimuga Khk; tää‿o vaa meelega, aga ise `julge Mus; Ta oli ikka nii äkise meelega just naagu püśs; Ta oli alati nii suure `lahke meelega Pöi; se nõnna ara meelega, `kartlik Muh; `äise meelega inimene (äkiline) Käi; kadeda meelega inimene Rid; oo kannatamata meelega, kärsitu Mar; meeste`rahva meel oo üks kergitos `kergid `õĺga, naese meel aga aho täis `toorid `alga Kul; väga laialdase meelega, põle tõsine inime `ühti; tuima meelega inimene, ei tunne tema aletsust ega alastust kellegi `vasta Mär; pikad `juused ja `kerge meel vns Var; vanem poeg `olle sandi meelega Mih; laia meelega inimene, lobiseb paelu Tõs; `Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst `narri Khn; toesu (tuisu) meelega, kes reägib `ühte `siia, teist `sõnna Juu; ta on ühe `muutliku meelega inimene JMd; `rõemsa mielega inime Koe; tige kiel, tige miel VJg; akka kannatama ja `pitkä mi̬i̬lt aŕjutama Kod; pika meelega, pole äkiline, teene paneb kärinal nigu kadakas Plt; si̬i̬ om va `eit́liku meelege - - ei ole `kindla meelege, üit́skõrd sinna, tõnekõrd `tõisi Trv; kate meelege, kõnelep katsiti Hls; si̬i̬ om mihitse meelege naine, kel abene suhun Krk; kes tiiäb, mes tä oma äǵedä meelega oless ärä tennu Ran; ku inimesel om serände kannatamada mi̬i̬l, siss ta tulep tõesele vai ammastega `küĺge Nõo; taal om säärän mi̬i̬ĺ nigu jumalõ tuuĺ, üt́skõrd siist, tõnõkõrd säält Har; Hää ku mehel om kimmäs mi̬i̬l Vas; naase mi̬i̬ĺ kui keldo li̬i̬ḿ Se; meelt muutma ~ parandama ~ pöörama end elukommetelt paremaks muutma, halba käitumist maha jätma inimine on paha tehnd, siis piab küll mielt parandamma Lüg; Iga päev lubab mielt parandata, `viina `tilka enamb suu `sisse võtta IisR; `juomarid parandad mielt Vai; `alba inimest mainitsetase meelt parandama Khk; Soadeti `oastaks `eese meelt parandama (saadeti vanglasse); Äi see oma meelt pööra, mis ta on, selleks jääb Pöi; oli ülekäte läind, nää nüid `pööras meelt ja sai üsna inime Mär; paranda meelt, ää ole `sohke `uhke Tõs; muudab mi̬i̬lt, jätäb maha nid `konked Kod; paranda laits, `ende mi̬i̬ld Trv; naka˽sa˽ka üt́skõrd taad mi̬i̬lt parandamma Har
5. (tunnetega seoses) a. meeleolu, tunne, tuju Omal üäst `mielest `silmäd vie`kalkvel Kuu; inimesed `kandasivad - - `nende (lehmade) `pääle koledast paha mielt VNg; ku akkab midagi `õtsima ja ei `leia, `ongi miel `tuulest `vällas; ku üva `süömist `anna, eks siis kuer süö üva `mielega Lüg; Ia miel, et ing sies IisR; viha meelega ta kuulutab moole sedissi `aśju Jäm; mo meel läks ka aleks; nii ea meel, `kargab kas vöi lage; läks teiste sega meelt lahutama Khk; Ju see sańt meel `mööda `jälle läks Pöi; ta `andis sene ösna εε meelega Käi; ma lähe `sõnna eese meelt lahotama, mo meel na `raske Mar; segane asi, tegi seda nii `kahtlase meelega; paĺlu tööd, see ajab meele üsna `kaela (teeb murelikuks) piltl Mär; need `iaduse sõnad ei ole, need `öötakse paha meelega Var; tä pahandas mu meele naa ää Tõs; tä tuleb `lahke meelega täda `aitama Aud; poisil ää mi̬i̬l, et jumal pole sit́ikaks loonu (öeld näilise põhjuseta rõõmustajast) Hää; üks `üösi miel jäi eti pahaseks nende (kirpude) peal Ris; mis meelega sa elad veel, kui sa oled teise inimese ära tapn HMd; teene elas `jälle rikkasti ja teise miel oli kade selle `piale Kei; lähän koa meelt lahutama, ole alati nii kodo `kińni Juu; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale, mis ta minust naerab Amb; selle ia mielega ta ei tiand, mis tegi JMd; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; inimesed olivad süönd - - ja siis uńt on tuld nende `juure ja `vahtind nii kurva meelega Kad; kadeda meelega ajab `laimu Trm; ma tahan parema miälegä (meelsamini) talukid `ümmer pahkluu; kui `jälle miäle ärä jätäb (vihastub), ei `kõlba kohegi Kod; kui teisel meel paha on, eks ta aka `albu sõnu suust `välja ajama Ksi; lapsed `kilkavad iast meelest Lai; targa inimese kõnet `kullet ää meelege, aga sedä albi `lärmi ei taha mitte Trv; ei ole vi̬i̬l tõine tõise mi̬i̬lt rikkun; nõnda ää mi̬i̬l, et süä `kargap si̬i̬st periss `vällä; vaigistets temä mi̬i̬lt sedäsi, ärä muretse kedägi Krk; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; tule `julge meelega, mes siin peĺlätä; ää mi̬i̬l, nigu sirk oless `piiu `sitnu; lätsi `väĺlä mi̬i̬ld lahutama - - et parembit mõttit ja parembat tuju saad; ää iki, ku `endä peräld majake om, kas mina makan ehk ti̬i̬n tü̬ü̬d, `kiägi ei pahanda minu mi̬i̬ld Ran; emä tulep väĺläst `sisse ja `kangede ääl meelel Puh; mi̬i̬l om `aige, ikk tükip pääle; nii alb inimene, et mi̬i̬l lähäp apuss; ta‿m alati vihäne, täl ei ole ääd mi̬i̬ld konagi Nõo; Kui˽sul vai kui kullanõ mi̬i̬ĺ om, sõ̭ss tiä rikk su˽tuiu är˽jäĺ‿kiʔ Urv; mis sul `tääḿbä ta mi̬i̬ĺ ni˽kurb om; mul om mi̬i̬ĺ ni˽halv, ma˽lähä poodi manu muu `rahva sekkä mi̬i̬lt jahutamma Har; heräsi üless, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ, et oĺl unõńago Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ, koi sullõ `kindaʔ Plv; mul om `väega halv mi̬i̬ĺ ja rassõ ollaʔ, tiiä‿i kas süä midä pahanduist mõist; makase (magaksin) armu meelega (meelsasti), no ei saa `maadaʔ, [kärbsed tüütavad] Se b. soov, tahtmine Kas on miniä ka sul `miele järel; sul on `aeva miel `koerust tehä Kuu; Tämä `miele järälä ei saa `kiegi Jõh; saad sa siis ega ühe meele järele teha Khk; noorem tüdrok oli änam meele järele Rei; Silmi põle peas sitale minna, aga meel peas mehele minna Mär; Sie jutt oli talõ miele `järge, üsä nagu olõs mett moka `piäle miäritud Khn; tahab ika miele järele `rääkida, et ei pahanda Hag; tegema pidi, oli sie tüö siis miele järele ehk `vasta mielt JJn; sie mies on üks iripill, `miski põle tal miele järele Kad; kerik õli küll minu miäle järele; kessi ilma miäle `perrä suab elädä Kod; kui meele järele söök, siis sööb küll; sügise `lambad omal meelel kolavad, on nii `takjaid täis Lai; mes asi sul meele `perrä om, toda sa armastad Ran; kes `vasta mi̬i̬ld om, toda ei taha [külla] `kutsu; aab edevust taka ja säeb `endä, et siss iks pośtele meele `perrä om Nõo; t́siga nakaśs magusast `haḿpsma, tälle sai hää meele `perrä sü̬ü̬ḱ Kan; lasõ no `rät́sepäl ummõlda säŕk uma meele `perrä; mi Eeduardil sai ta naanõ ülemeele (vastu tahtmist) `võetuss, ega ei elä˽ka˽hästeʔ Har; mul es olõki toda mi̬i̬lt tetäʔ, nüüd võti ette; kes `säärne meele peri sü̬ü̬ḱ, sedä sü̬ü̬t ilma `tahtmada Räp; timä tege `vasta mu mi̬i̬lt Se
6. mõte; arvamus, seisukoht; mõttelaad; meelsus miel `velgub viel `toise järel (ülekohus seisab meeles) vns Kuu; mis miel `mõtleb, sedä suu `räägib; nied mehed elavad ühel `mielel Lüg; sa oled ikka `söoke, koest tuul, sεεlt meel, täna sa tahad seda, oome seda `jälle Khk; mis meele peal, see keele peal Vll; meel ja mõte köevad `seltsis Muh; Mes targald meeles, see joonuld keelel Emm; tääl kust tuul, sealt meel, põle naa ühö meelega, naa tuulepea oo Mar; ühe pere rahvas peavad ikke ühel meelel olema Mär; Mi̬i̬l võib pailu mõtelda, aga ki̬i̬l ei või `kõike ütelda Hää; miel juoseb `ringi (mõtled ühest ja teisest) Ris; omas `meeles `mõtlesin, egä temä sedä teänd Juu; luabib sõnu, mes su mi̬i̬l ei `mõtle; ilman on `ki̬i̬li ja `mi̬i̬li egäsugusid Kod; sel ikke `õiged meelt ei old - - kust tuul, sialt meel, eks ta nisuke iuh-aih old Lai; mõni ei lase midägi ütelde, mis temä meele `vastu Trv; `mõtli seda ammu oman meelen Hls; meele ja mõttege `sü̬ü̬sse kikke Hel; meele ja mõttega `ti̬i̬ssegi vi̬i̬l, aga käed ei kuule enämb sõna; elävä käsi käen nigu velle, ja ütel meelel Ran; ma `mõtli kõ̭ge meelega (kõhklemata), et sina tõid [selle kanga]; vana inimese mi̬i̬l, to‿m nigu tuul jälle Nõo; mi̬i̬l mõõdlõss mihe pääle, süä puhk poisi pääle; ma esi olõ küll siihn, mu mi̬i̬ĺ käü `ilma `mü̬ü̬dä; meelest ja mõttõst oss tennüʔ, a käe ei˽küünü˽kohegi, `võimu ei olõʔ Har; miä sul meele pääl (mõttes) um Vas; `julgõ inemine hooli‿i midägi, mis om meele pääl, tu̬u̬‿m keele pääl Se; mi̬i̬ĺ `mõ̭õ̭tlõss mere takka, a surm sälä takka vns Lut; meelest arust, arvates nüüd ma `õige `mõtlen omast `mielest, vai sie asi läheb `kõrda, vai `läheb `nurja Lüg; Oma ema `mielest `kullatükk, `teiste `mielest `mullatükk IisR; see εε minemine‿s ole vanade `meelest `öige üht Khk; omast meelest `arvab `eese `uhke olevad Mar; poeg `olle vabast meelest (vabatahtlikult) seletan kõik ära Tõs; Paõludõ mielest `pietässe tedä targaks meheks Khn; silk moo‿mest `oopis etem kui se liha Juu; Minu mielest on sie ilmaväŕk päris segi kohe Jür; vaim ja ińg, ni̬i̬d `piäsid minu miäless ühed õlema Kod; üks paik oli teise meelest ia, teisel ei kõlvand kuhugi Lai; ta on mu meelest nigu‿ks nuĺl KJn; omast meelest ma ei ole kellekile `kurja tennu; olgu ta tõese meelest õĺg vai agan, aga egäl om oma armass Ran; ma esi `endä rumalast meelest `mõtle; inimeste meelest ollu ta ää ja tark poiss Nõo; nüid ma ole inemine, `endä meelest ja muide meelest kah Rõn; ma nuhudi taad liha, mu meelest visaśs nigu `halva `haisu Vas; muis meelis 1. hajevil, mõtetega mujal sie on `ninda muis `mielis täna, motted on `toisial Hlj; Ei `kuulagi `teise juttu - - on muis `mielis Jõh 2. arust ära Tia, mis tal tänä on, kisendab kui muis `mielis; `Tuulab nagu muis `mielis Jõh; meelt mõlgutama 1. meelisklema mida sie siel mielt `molgutab Hlj; mi̬i̬lt mõlgutab, ei kuule teese juttu Ksi 2. meelt muutma, ümber veenma akkas teese meelt mõlgutama ja segas `viimeks teese meele ää Mär; mis ta meelt mõlgutad, las lähäb PJg; poiss on tüdriku meele ära mõlgutanu (pea segi ajanud) Hää
7. meelekoht oimud või meeled, need on õrnad, need võivad `surma `tuua, kui äda saab Ris Vrd meele

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna () R(-mäie Lüg) Muh Hi Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut
2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp
3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut
4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod
5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har
6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se
7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se
8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu
9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi
10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San
11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas
12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se
13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; väega `piistü katuss, mis pikkämìisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv
14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

miski `miski (-ś-) R Muh Mar Mär Han Var Tõs hajusalt KPõ, KJn Plv Vas, `meski MMg Ran, midagi VNg, midägi Lüg Vai; g millegi Khk(-gid) Tür Ran/me-/, missegid Khk Muh/mise-/, messegi Ran, mikegi Krk; p mida|gi (midä-), -gi(s)t R(me- Kuu) S(-gid, -˛id, -d; -ged Pöi Hi, -get Emm; me- Kär Pöi Hi) hajusalt L(-gid; -˛id Var) K(-gid Rak Äks), Pal M T(-ki Võn) V(-giʔ; -ge Räp; medä- Har, mita- Lei, mitä- Lut Kra), -gina Ran Nõo Ote Urv Har/me-/ Vas(-nä, -näʔ), -gine Ote Rõn, `miski(d) (-ś-) hajusalt R(-t Lüg) Sa(-t Khk Kaa), Muh Rid Mar(-et) Kir/me-/ Var Tõs KPõ(-t Tür) I(`meskiss Kod); käändelõpud võivad liituda partiklile, nt: seestü millegist Mär Tür VMr, `miskist Jõe, mikkegest Krk; alaleü missegile Jaa; saav `miskiks Kei, mikekiss Krk; kaasaü mikegige Krk; samas nt: seestü mille|stki Khk/-d/ Nõo/me-/, minne- Lüg/`m-/ Kaa/-d/, `miŋŋe- Kuu, mine- Lüg/me-/ Jõh, misse- Pöi, mise- Muh, mike- Krk; saav `miŋŋekski Kuu, mikessigi Krk, `misseskiʔ Vas, messäski Kod; kaasaü `miŋŋegägi Kuu, `miskagi Lüg Jõh; lühendvorme: p midad, määd Khk; rõhutamise korral kasutatakse vahel kahekordset partiklit: p midagigi Ann, midagit̀ki HJn, midagistki Jür Rak, miskitki Rak

I. pron 1. a. lähemalt määratlemata ese, nähtus või asjaolu temä `tahtus midägi teha VNg; kas `luomal `miski [süüa]- - on `kõige vähämat Jõh; oled sa väsind, lased millegid `naale, `ingad Khk; oled sa medad `keetend Kär; suume (kiil) lüiatse `sisse, kui `kervele vöi missegile vart taha lüiatse Jaa; sa oled üks lämmkäṕp koa, anna so käde siis midad Pöi; äi ma tεε mette, aga jo sεεl siiss medaged ikka oli Käi; kui sa midägist tä käest küssid, ei tä `vasta siis üht Mar; midagi viirastab silma ette Var; akkasid maja `mööda `ot́sima ja `leitsid ühe `puldanist kot́i, miĺle sies midagit oli Jür; kas sa oled sellest inimesest `miśkid iad kuuld; sest aisast ei tule `miśkid `väĺla VMr; tema on aleda südamega, akkab `nutma, kui vähä `miski on VJg; akkan `miski tegema Trm; kui kośjad ära `peeti, siss pruudil pidi olema ike ka midagi `kinkida neil kosilastele SJn; sa iki mikegige olet löönü tat Krk; suure `tuiamisega (sundimisega) vahel iki liigutab midägi Ran b. mitte ükski asi või asjaolu tal ei ole `miskist `puudu, ulk `lapsi on `kasvatand Jõe; vähäse `arvuga inimine ei saa `arvu `miŋŋestki Kuu; täis kuld `sõrmus, ei õle segatud `miskagi, puhas kuld Lüg; ma ei tahand `miski `süia Jõh; eks saa‿p tεε ennemidi midagid jumala sönast Jäm; pole sest sii kuulda määd Khk; teistele jägab keik `välja, omale‿p jää midagid Kär; Äi mul pole missestkid nii kahju, kut sest, et ma sind eesele naiseks es saand Kaa; Vanasti pole nendega (põldmarjadega) muud `miski `tehtud, kut `söödi nii sammu ää Pöi; mina‿p tea mette misestki Muh; äi ma muista medaged ütelda Käi; loomad on `nälgas, midaged `anda pole Phl; ei ole `misket keetnd Mar; ta ei saa millegist aru Mär; ma ei näe midä˛id änäm, mis siäl põllu pankas oo Var; `larmab aga niisukest löru, mis põle midagid veart Hag; minule ta‿i `reakind midagistki Jür; sellest ei tia midagigi, mis viga sial `olla võib Ann; ega mägilese moa peal sis `miskid kasva Koe; `ilma priĺlita ei lue ma enam `miśkid VMr; ei mina soa sellest mite, mite miĺlist midagi aru Kad; mina küll `miśki ei kirjutand HljK; mina ei tiä `miskiski Kod; puud ei lähnud `lehte, `miski `kasma ei akanud Pal; aab `sääntest juttu, mis midägi väärt ei ole Hls; ma ei mõista sedä mikessigi ütelte Krk; ku ma `väĺlä lää, sis‿ma mitte kui üits midägina ei näe Ran; küll si̮i̮ inimene om juhmakass, mitte mellestki ta aru ei saa Nõo; es ole perremeel midäki tetä Võn; es tiia midagine `enne, ku aig kätte tulli Ote; es näe es midägiʔ, pümme oĺl Rõu; ma‿lõ nigu `vaenõ sańt, mul õi olõ˽midäginäʔ Vas; [loom] jääse kõhnast ku vana `kimle, ei sü̬ü̬ʔ midäge Räp || (elusolendist) ärä `ilmas `kiidä oma `luoma, kas `lehmä egä midägi Kuu; mi‿sa sääl pokõrdama lähät, ku sust iks midägi ei saaʔ Urv c. (eelnevat väidet rõhutavalt) mina ei `kartand ega midägi Kuu; `küündlabä `naised ei `ketrand `eiga midagi, pidasivad `küündla`pääva VNg; sedä (nirki) oleks võind võttada `kinni küll ja nahk maha, muud `miśki IisR; mes sa jörud, äi sεεl pole `viisi äga medaged Phl; a vat ei jäen `aiges egä midägi Var; ma käisin linnas selle puuaśsi `vankriga, ei sie põrutand ega midagi KuuK; Ega midägi, müi leib ärä ja osta tolle raha i̮i̮st toitu Nõo; sul om kõ̭iḱ taa pad́utuss ärä `kaonuʔ, ei olõ sul kõttu ei perst ei medägina Har; tu̬u̬l olõ õs inäp mi̬i̮lt pääh es midäginäʔ Vas; küläti̮i̮ - - ta oĺl jo nii keväde porinõ, ni‿et midäge `hirmsat Räp; õga‿s no inäp `lasta aiʔ [rabatud rukkiõlgi] ladamõhe ei midägi Se
2. mingi, mingisugune tüö jäi `miski `pohjose peal `seisma Jõe; `siie vahe `ukse `pääle kolm `kerda `lüödi `oite kovast, `jusku `miski kova `asjaga Kuu; [mardisantidele] `anneti `erni ehk `leiba ehk midagi `kuoki VNg; mina ei tia, kas nad (linnud) `miśki `õnnetusi ka `tuovad vai IisR; `piirberid `pandi, kui midagid `santi maitset oli kihal Jäm; laps jönnib, `miskid viga vöi `puudust pole, `siiskit nutab; üks midagid jumalus peab meitel ikka olema Khk; ei seda soa `miskid `nõuga kätte; piimal ei ole misegid `maiku Muh; kas sa tunned peas `miskid viga, kεib see `rinki ehk vuhiseb Rid; see `miskid `kuntsi peab ikke `teadma Mar; mis ma `oska nüid tiha, et mul midagi `nööri ei ole Kir; prääḱ maa, kus midagi `vilja ei kasva Var; eng `kinni, kui ma natuke köi, tahas midagi `rohtu, et oles natuke kergitan Aud; `väikse `kuivan `näuga, tal ilu `miskid põle Ris; külemitul ei ole `miskid `mõetu Kos; ma ot́sin [lõime kinnitamiseks] midagi tikku JJn; rehavarrel pidi `miśki viga olema VMr; `enne arbueided ja taadid ikke arbutasivad, kui mõni luom jäi `aigest ehk `miski muu äda oli Kad; suo põle `miski nuŕm Sim; Sial ei aita ei vanadus ega meski rohi MMg; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka Lai; mõni tõi - - pruudile midagi kingitust natuke SJn; mikegi moodug tast jagu ei saa Krk; esi ma‿i saa `osta midägi ihukatust (ihukatet) Hel; ma ei jää `messegi inna i̮i̮st kodu Ran; kolme `aaste peräst siss ma `pru̬u̬vse midägi ametid ette võtta San; ega˽midägi˽`kraami es olõʔ Urv; nu̬u̬ inemise eläse rõõmun ja lustin, nuil ei olõ medägi murõt õiʔ Har; täl es olõ midägi muud `riista kui t́siŕp Vas
3. (rõhusõnana eitavas väites) ega `selle `kolme vakka`maaga midagi eland VNg; mina `uotasin ikke, et saan `suoja `sauna, ei midägi Lüg; sääl ka ei tuld `targema midägi Vai; see‿b `aita mo eest (meelest) midagid Khk; laudkatus pea ju `vastu `miskid Mus; aab muidu tühist juttu, mis pole jutt mida˛id Krj; aga õlut ta es `oska teha mette - - see es ole õlut koa midagid Muh; nüüd ei ole sest änam midagist `ühti Rid; pulmad olid kolm `pääva, kolm ja neli - - kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln midagid Lih; ei tal õlnud seal maad midagi Kad; ku̬u̬rt ei olõ midägi, niu kirmakõnõ pääle tõmmanu piimäle San; olõ õi˽kuulu˽timäst midäginäʔ Vas
4. umbes, ligikaudu sial old üks midagi kuuskümend `puega va, ühes `karjas (hüljestest) Jõe; sie oli vist midägi `viie`kümmene `aesta `paiku Kuu; rahapalk oli‿s midagi nelikümend `rupla VNg; see ilmasöda - - no see `tuuris ka midagid kolm `aastad vöi `rohkem veel Ans; lasi teha kanadele kaunis suure avara aia, kuhu mahub midagid kakssada viiskümmend kana Krj; nii pikk päe oli, see oli midägist paarkümmend `tuńdi `pääväs tööd tehä Mär; ma olin ka vist midagi ühüteist `aastane, kui ma `kooli läksin HMd; kuolis oli [tütar] midagi paar `aastad, siis akkas vahepial `tienima KuuK; midagi `mieter `sarved laiad olid neil `ärgadel VJg
II. subst miski või keegi märkimisväärne või väärtuslik mis õli siis sie `tioline, sie ei õld `miski IisR; Kevade on koorm `einu suur midagi, soab mütu `päeva loomadega läbi Pöi; karja möisad, ne pole medaged, natune maad on ja Käi; ei old sie süek ka `miśki HljK; ega tu su̬u̬ ain midägi asi ei ole, aga piäb, piäb tegemä, muidu ei ole eläjile midägi `anda Ran; miskiks panema ~ pidama tähelepanu pöörama, oluliseks pidama tämä on sene `aigussega juo `arjund `vällä, tämä ei pane sedä menestki Lüg; Kiski ei pandki seda miskiks Kei; rikas ei pane nagu messäski, et ta rikas one Kod; ma‿i pane sedä mikessigi, mis sa mulle `ütlet Krk; naańõ hoit́ ka `lat́si, a latseʔ es piä˽tedä `misseskiʔ Vas
Vrd miaki, migägi, miigi

nahk nahk g naha üld(n `nahka VNg Vai)

1. inimese ja looma keha õhuke tihe väliskate [riided] `hierusid `sääred nahata Kuu; siin `reie pääl emä `tuodud `nahka ei õld (sündimisel saadud nahast), `sõnniku `aŋŋu vars õli kõik ärä võttand; uss ajab küll `nahka Lüg; nahk viab `volti, siis on vanadus Jõh; igine `nahka sügelö Vai; nii paks nahk kasund püu pesa (peopessa) Ans; kui sa teo `leiba olid ära `sötkund, siis `tεεdsid, et nahk oli märg `selgas Mus; Sai ikka ka mehemoodi tööd virutatud, nönda et vötis naha leemetama Kaa; Lutsu ja aŋŋeral on paljas nahk, soomust pole Pöi; nagu ane nahk ihu peal, nupilene Muh; ärgu nad joogu suja nahaga `külma vett, jεεvad `aigeks Käi; Mul oli nii külm, et nahk läks - - siniseks Rei; päe põletas `kangest ää, nüid aeab `nahka Mar; nahk on mõraskil Kul; nahk on pealt narmaskil, läks robelise kibi `vastu Vän; tandsivad nahad palavass Hää; kää nahk vähä `kat́ki - - nahk on `nilges Nis; on nihuke kueva nahaga inime, tema ei akka `kergeste igistama Juu; ära aa oma `nahka soojaks JMd; sie tüö võtab naha märjaks Koe; üht kubeme kõhu `nahka oleme (oleme sugulased) Kad; `tüetasin nii, et nahk `auras VJg; jala nahk on paks Sim; uśs aab naha maha. ma ise õlen nähnud uśsi `nahka - - uśs lähnud ärä, muku nahk muan Kod; mägra nahk on nagu siili nahk teravate okastega Äks; `tööga tuleb pihu pesasse ka nisuke paks nahk Lai; nahk `oĺli `kipra tõmmand Vil; nüid akkab `terves `saama, nu̬u̬ŕ nahk `pääle kasunu Hls; vana inimese nahk, mitte veri `väĺlä ei tule Ran; mul om nahk kõ̭iḱ köbrän joba Ote; nahk om ärä `audunu Krl; noʔ olõt nädäli `aigu [puid] `lahkunuʔ, noʔ om `sõŕmil nahk paksuss lännüʔ Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd Rõu; nahk um `lämmäss lännüʔ Plv; ma olõ luinõ, mu nahast jovva ai˽`kärbläne noḱki läbi aiaʔ Vas; luts keedetäss kõgõ nahaga Se
2. a. kilejas kattekiht, koor, kest `Kiedetud `piimale tuld juo nahk `piale IisR; neil (kooreta munadel) ei ole muud kui `nahka vaid pääl Vai; rugi `üigesel on nahk `ümber Khk; siis keedetse, et `ernel nahad pealt ää tulavad; ma pane nee `tuhlid nahaga `sisse, mis sa viletsad koorid veel Muh; ploomil‿o nahk, tä oo õhudam kui õõna koor Vig; Supil, kui `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; odradel ja kaertel on kesi ehk nahk pial, sial sies on tuum IisK; nahk on igal teral pial - - õdrateral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm; muage vesi, `sinna `tõmbab `piäle nõnnagu kullanaha; aĺlituse nahk tuli `väĺjä lüpsike naa (toru) sidess Kod; sial pidama i̬i̬s olema nisuke nahk, si̬i̬ minema `kat́ki (neitsinahast) Ksi; süĺt ei ole vi̬i̬l `üibenu - - om veedike nigu `nahka pääle tõmmanu; `voŕstel `oĺli nahk õhuksess lännu, lätsivä laḱka nigu `lardi Nõo; puul om nahk jo kinni, päält `pi̬i̬tri päävä, sõss om nahk kinniʔ Har; `tõmba naha päält, siss jääss pehme˽`perrä (rabarberist); Ku sõ̭ss `sü̬ü̬mä `naati, sõ̭ss ega üt́s tõmmaśs esiʔ umal `kartolil tu̬u̬ naha mahaʔ Rõu; liivamaa pääl ei kasuʔ kańepel `nahka `pääle; ploomi pääl om nahk, ubinal õks um ku̬u̬ŕ Räp || (õhukesest jääkirmest) nahk on üle juba Kuu; `suures `väinas koa nahk üle Muh b. silmakae seeniʔ ju̬u̬śk silmist vett `pääle, ku nahk `pääle `kasvi Krl; mõ̭nõl kasuss nahk silmä pääle, ei˽saa enne, ku `tuhtri vällä `lõikass Har c. laeva välisplangutus Mõnõl `tehti ennemä relling `vaĺmis, siis akati `nahka tegemä; Vana lae oli - - sellel oli viel korra `viisi uus nahk `ümber `tehtüd Khn; si̬i̬spul on `karneelik, väĺlapul on nahk Hää d. (ühtlaselt pilves taevast) ei ole pilve vahet, ühes `nahkes puha Hää; taevas tõmmas `ühte `nahka, ei tää, kas lähab `saole või Saa; taevass om üten nahan, nüid‿i `läägi [vihm] üle Krk; veda ilma nigu `nahka Har; nakkas `nahka vidämä - - tä õks saa meele ka jo `vihma Se || ku ütte `nahka (vahetpidamata) satass, siss ei saa õ̭ks rükä ka pandaʔ Har
3. looma keha väliskate nülituna, pargituna või esemeks töödelduna kui tappasin `miski `luoma, siis võttasin naha maha Lüg; `Tuorest `nahka pidi `enne puhastama - - siis panivad - - puu `piale `kuivama Jõh; mänin rebo `nahka `müömä `linna Vai; perse oli nahast, nee olid siis `ratsapüksid Jäm; nahad said `parki `viidud Vll; Noorde üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; lõhmuspuu koordega tehasse `nahku `pehmeks; aŋŋera nahast pannasse `paslile rihmad Muh; Sureb obu, maksab nahk (pole halba heata) Emm; mõned `niitvad `nahke pealt vellad ää Mar; Natuke `nahka, nael `rauda, sületäis puid = vokk Han; pargit `nahkest `tehti `saapu Tõs; Koid `nahkõssõ läin Khn; ku natuke lokset on, siis koogutab aga `nahku (merehaigest) piltl Hää; mõned, mis `kaĺlimat `seĺtsi nahad, need tehäkse `kraedeks Juu; mu isa tegi (parkis) `nahku Ann; `suapad, mes tehässe linnan, one üäveldet nahass, nahk üäveldätse `üstläsess ja piänemäss Kod; `pastled olid `parkimata nahast Lai; tõhu nahk on `jälle kaĺlis nahk KJn; naha karvapu̬u̬ĺ om kõvep, ihupu̬u̬ĺ om lõdu Krk; latse olliva `nahku `sisse mähitu, et `sõiten ärä ei `küĺmä Puh; ku `kaska `nahku `pesti, siss `olli aput `aisu kõ̭ik ilm täis Nõo; näpitsa vahel om nahk `kinni, siss om ää ummelda Ote; vanast es liigutõ `üit́segi t́sia päält `nahka, a nüüd kül‿võets t́sial nahk sälläst San; naa kablahaŕusõʔ koodil ei pia `vasta medägi, ma `saiõ angõrusõ naha, ma˽panõ tu̬u̬st Har; Ku˽paŕk är˽`jahtu, sõ̭ss `pańti sinnäʔ eläjä nahk `sisse Rõu; `tarva nahk [oli] kaalan Vas
4. piltl a. mes `preksu (maiusrooga) sa `oite `arvasid minu `keitämä, et sie toit naha vahele ei käü; minul oli kogu aja irm nahas, et täna küll elusalt kodu‿i saa; eks meil old samate oma nahk `kaige `kallimb; Ega minugi `seljäst kaht `nahka saa Kuu; ku akkab `riidu norima, siis `ütlen, et mene siit oma `terve nahaga `õige `välla; sie [hunt] jäi ikke nahale, `tõised kuus tükki `lasti ikke maha; eläb ikke vana `kombe järele - - elab vana naha sies Lüg; Mis sa selt nahalt võttad, sie on `paĺjas kui `paĺjas (vaene); Sul omal oli nahk `irmu täis, siis nägid säel `uńti ja `tońti; Nüid oled küll `nahka vedand, akka ükskord `tüöle IisR; `laiskus naha vahel, ep viitsi ennast liiguta Khk; Ega loom katsub `eese `nahka `päästa Pöi; õpetaea `noomis su naha - - ete tümäks, et sa‿ik parunite sõna pead `kuulma Mär; Kõik läksid [mõisa], nahk `irmu täis Trm; mees on nii `uhke, et ei mahu oma naha `sissegi Pal; `kange irm mõlembil nahan; ma ole toda oma naha pääl `tunnu Ran; papide `ürrämine oĺl irmu `nahka aanu Kam; ku hõel vikat́ om, sõ̭ss lits naha pääle (paneb higistama) Urv; tõsõ sai laadan tappaʔ, mina `päśsi teŕhve nahagaʔ Har b. (väga kõhnast olendist) Mis sa sealt tapad, omal siga kut nahk Pöi; [ta] Oo naa ää kuin, nagu nahk veel järel jään; Oli `aigemajas ühna nahas läin Han; üks tükk `karva, teene `nahka, ädäpäräst kondid ühüs `seisvad Tõs; sü̬ü̬b, mes tä sü̬ü̬b, ühesugone nahk alate Kod; mis sa nende `nahkege tegem akkat (kõhnadest loomadest) Krk; mes sä noist `nahkust `kisku lased (öeld emale, kes suurt last veel kokkutõmbunud rindadest imetab) Nõo c. (halvast, kadedast inimesest; ka halv üleajateenijast) [need] on `piiri`valvuriks üle `teenind nahad Jõe; Ta on `irmus nahk, koppika käest ei `anna; Oli paha inimene - - igavene nahk IisR; Juhan pidada nahaks `jääma Kaa; sa kuradi nahk - - si̬i̬ paab juba `sõitma eden Kod; Sa oled vana üibenu nahk, ei viisi midägi tetä Nõo; mis seräst `nahka kõnelda Kam d. (kõhust, selle täis või tühi olemisest) kui on jo `süödü ja `juodu, siis on nahk täis Lüg; `Vaatab, kuda oma nahk täis `saada IisR; Nüid on nahk täis, pole muud kut magama Pöi; Küll on nahk ele Vig; juba obuse nahk täis, mine too tä ärä Tõs; no koerake, kas ladisid nüid oma naha ka täis Sim; pane nahk täis, sõss mine ja lü̬ü̬ `einä jälle Krk; virut naha kõvaste täis Ran; no om nahk täüs, no võit jäl elläʔ Har e. (peksa andmisest, peksa saamisest) tulid võttid mul kraest `kinni ja sugesid naha täis Jõh; `Parkisid naha `poisil täis IisR; saa‿p tohi `minna mette, `soole `antase naha `pihta Khk; Tee sool naha korra tümaks, siis sa tead Pöi; lüiatse mu nahk `lahti Mih; Ma uhmõrda sellel naha läbi Khn; ut́sita sul naha täis, ku sõna ei kuule Aud; sugesin tal naha kuumast VJg; Küt́tis naha palavaks Hää; vanaesä oli karjapoisil naha täis `pessän Trv; soomitse su naha läbi Ran f. (kurnavast tööst) eina töö mo naha `peale kεib Mus; `Tõmma nii, et nahk jala talla all `ki̬i̬rdus Hää; `tõmba ommukust `õhtuni, nõnda‿t nahk nuriseb seĺlän Krk; obesed `sõksiva ladet, `sõkmine ańd obestele naha `pääle küll; kissime `vasta tuuld, nii et nahk nurisi säĺlän Ran g. (väljendab laadi või liiki) Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand Kuu; Mis `nahka mies sie on, pettis vai aus mies IisR; See, kes sääl valmis saaks, peab juba teist nahka mees olema, kut ma ole Kaa; minu `nahka, korralik inime Rid
5. ei saa ~ ei tule head ~ suurt ~ õiget nahka kellestki või millestki mitte asja saama Egä senest `poisist enämb iad `nahka ei saa Lüg; Kui `ninda `eĺlitab, kas ta‿s `luodab `poisist viel iad `nahka `saama IisR; laps oo ka ukkas - - saa‿p saa εεd `nahka tast Khk; Poisist äi tulnd ead nahka Emm; Ega sellest nisust head nahka saa, põld jõudis juba üles koostuda Mar; Neist `purlakidest nüid ääd `nahka saab Hää; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; õdra `jäigi `kängu, ei suand `õiged `nahka Trm; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka, aga ega sialt sügise suurt `nahka saand Lai; sest kuradist suurt `nahka ei saa, ta ei viitsi õppida Plt; las ta ellite pähle, ega sellest ääd `nahka‿i tule Krk; ega temästki `õiget `nahka‿i saa, ütte `viisi saesap nigu `ürbunu jälle Puh; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; kogu ~ kõige naha ja karvadega täielikult, kõige täiega Vasdudad keige naha ja karvdega Emm; Ta `pistis sene kogu naha ja `karvadega `nahka Rei; Kõige naha ja karvadega - - pihugi ei jäänu [midagi] Hää; luu ja nahk ~ nahk ja luu (väga kõhnast olendist) obu on paĺjas luu ja nahk Vll; läbi `aetod ja ää tapetod juba nao üks va luu ja nahk (kurnatud hobusest) Mar; ni‿vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk Juu; tämäl ei õle muud ku luu ja nahk Kod; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; vai mul muud om, nahk ja luu Ran; liha kõ̭ik `luie‿pält kadunu, `paĺlad nahk ja luu Rõn; ta om sääräne kõhna mi̬i̬ś, nigu luu ja nahk Har; ku ma seo lehmäkese ośti, siss oĺl tä luu ja nahk Rõu; mitut nahka võtma liiga palju nõudma Vettis selgast mütu nahka Emm; `vaese seĺlast `võeti mitu `nahka Sim; Mõ̭nõ `tü̬ü̬lise käest tahetass mitu `nahka Rõu; naha peale andma, naha peale saama peksa andma, peksa saama Ah et said `jälle naha `pääle Kuu; Tädi õli `kange naha `päälä `andama Lüg; anna poisile naha `pεεle, küll siis vahe vahele saab Jäm; Korra kenast naha `peale soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; ärgu ta suitsedama mette öppigu, siis saab naha pεεl Käi; vanal aal olid `mõisade sees inimeste valitsejad, kui sa‿i jõund mette, said naha `piale kepigä Mar; Mina ei ole kellegil naha pial ann, äga põle isi kua saan Han; minä jäen `terve nahaga, tõesed saed naha `piäle Kod; `mõisas kui naha `piale `antud, siis tõmmatud kepiga mäda `pihta Ksi; poiss tei `kurja, sai naha `pääle Ran; esä küll ois mu, aga emä ańd naha `pääle Nõo; sa ei kuulõ sõnna sukugi, ma anna sullõ naha pääleʔ Krl; naha peal elama ~ liugu laskma kellegi kulul, arvel, kellegi tööst elama Kaua sa mo naha peal ikka elad Pöi; teese naha pial tahab elada Aud; Laseb teiste naha pääl - - `liugu, ega `ki̬i̬gi `seukest `paari ei `võtnu Hää; Teise naha peal liugu laske, iga üks ei sua sellega akkama Trm; [peremees] üteĺ umalõ vellele, et sa elät mu naha pääl Har; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; nahas ~ naha sees olema kellegi olukorras olema või ennast sellesse asetama Noh, Leika nahas niid - - küll äi tahaks olla Kaa; Katsu korra mo naha sees olla Emm; ma‿i tahaks küll nende õnnetumate nahas `olla VMr; nahast välja hüppama ~ kargama millelegi tugevasti reageerima Sa hüppäd kohe nüüd nahast `väljä, ku peigmihelt `kirja said Kuu; üppab kas või nahast `väĺla - - ia meelega Sim; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väĺjä Kod; rõõmu pärast üppab kas või nahast `väĺla Lai; `kargass vai nahast `väĺlä, nii ää mi̬i̬l Ran; nahast välja jooksma ~ kiskuma ~ pugema ~ ronima eriliselt pingutama, mingi eesmärgi nimel vaeva nägema Emä, isä kisuvad vai nahast `välja, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; Sie nisuke rebane, ülemate ies pueb nahast `väĺja IisR; [ta] Roniks kas vei nahast välja, et teistest eese töödega ede saaja Kaa; väga püiab, `töötab, jookseb nigu nahast `väĺla Plt; Nüid om ädän, jooseb vai nahast vällä Nõo; nahka hoidma millestki kõrvale hoidma igäüks vähä joba `oskas oma `nahka `hoida ka Kuu; Kambajömmiks egaühte äi veteda, kui nähta, et mees rohkem oma nahka ojab Emm; oiab oma `nahka igast aśjast kõrvale Aud; kis ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; Mõ̭ni hoit õ̭ks paĺlo umma `nahka Rõu; nahka maha nülgima ~ võtma 1. (karistamise ähvardusena) Nüüd enamb ei `aita, nüüd võttan `poisil naha maha IisR; ära mängi, poiss, võtan su naha maha Mär; Kui karja kurja pääle lased, siss sul nahk maha võetass Nõo 2. petma, tüssama Saand söukste meestega kampa, kes ta naha maha nülind Pha; nahka silmale ~ silma peale saama uinuma; uinuda, magada saama ma ei saand `nahkagi `silmade `pääle Lüg; ei ole silmale `nahka saand, `ühte valu sai tööd teha Pha; Juba teine öö pole `nahka silma `peale saand Pöi; ma põle `nahka silmä `peale saand, naa `kangesti karivad küläs Mar; une `nahka pole ka silma pääl saanu Hää; alate õle virvetusel, ei sua mitte `nahka silmä `piäle Kod; mitti `ü̬ü̬se silmä pääl `nahka es saa Krk; nahka turule viima millegagi riskima, end ohtu saatma `Kelle süü on, kui vied oma naha turule Jõh; Ma oma `nahka turul ei vii, ma oia sest aśsast `eemal Han; nahka üle kõrvade tõmbama 1. petma, tüssama `Tembas `toisel naha üle `korvie Kuu; Mina omal `nahka üle `kõrvade `tõmmada sel pettisel ei lase IisR; Olid suured sõbrad, aga üks `tõmmas teisel naha üle `kõrvade Han; `mustlane pet́t mu `õkva kõrra peräst ärä, tõmmass naha üle `kõrvu Nõo 2. (karistamise ähvardusena) `Lastele `üäldi, et `tõmman su naha ülä `kõrvide Jõh; See enne‿b jäta [tüli norimist], kui öhes kohas nahk öle `kõrvade tõmmatakse Pöi; nahk lubati üle `kõrvade tõmmata - - mõne alva või kurja teo eest Lai; on paks nahk, paksu nahaga (kriitika jms vastu ükskõiksest inimesest) Küll sa oled vade `paksu nahaga Kuu; Ta on nisukese paksu nahaga, äi teind väĺlagi Pha; Taal on nii paks nahk, ta äi karda kedagi Pöi; On senel aga paks nahk Emm; Ta nii paksu nahaga, et pane mite so ütlemist tähelegid Käi; Mul om paks nahk, mä ei pelgä sõimamist Räp

*nirramine p `nirramist virisemine Ärʔ eleti jaʔ ärʔ `oĺti, kuulõ õs `nirramist es `nurramist Rõu

nurga|naine `Lähme `nurga`naisele `katsikelle Kuu; sie on jo `viiendat `kõrda `nurga`naine Lüg; `Nurganaist `mendi ikke `vahtima Jõh; nurganaene lähäb `nurka last `tooma Tõs; Kolm `pääva olin nurganaine ka, ei `rohkem põld `aega Jür; kanik `anti - - si̬i̬ oli nurganaese edimene sü̬ü̬k Trv Vrd nuka|naine, nulga|naine

nõid nõid g nõia Pöi Muh L K I eL, `nõia Lüg Jõh; noid g noia Sa, `noia Jõe Kuu; `noida g `noia VNg Vai; noi Kaa, g noi Khk, noia Vll; nöid Pha Vll Rei Phl Ris, nöi Kaa Emm, g nöia nõidumisega tegelev, üleloomulikku maailma vahendav isik kui `noida üht `luoma `vahtis, sis sie enamb ei süönd ega juond VNg; sie on `nõia `tuulispask, vana nõid pidi sial sies õlema Lüg; üks naine olnd noi, inimesed kεind [temalt] vett `toomas; vanasti olid noiad, siis mindi nende `juure abi `saama Khk; vanad noiad ohatlesid, pole nüid sellist `asja üht Vll; Vanasti olid `sõuksed igavesed nõiad, `nõidusid `aigusi ja `täisi teistele Pöi; ükskord oln nii `hermsad nöiad, et hobused on `öösse `lautas sedasi `hernuma ja `karjuma hakkan Phl; nõiad oo, muedo ei surevad ää kui `anda teisele, `enni `surma `anda teisele kätt, siis see `sańtus lähäb teisele Mar; kui pää paistab ja vihm sajab, siis nõiad `vihtlevad Mär; kui sa tahad nõias `saada, siss pead kolm neĺläbä `õhtad `valge märä obuse saba `alla köhima Vig; nõiad ikka olid, alles ilja aja eest räägiti. tegid inimestele `kurja Tõs; nõial nõgesi, kadedal kadaki, `õelal ohaki änna `alla [öeldi], ku ohutadi `nõidust Hää; inime `ööldi küll, et on nõid, kel oli kuri silm või Juu; vanad inimesed olivad ikke ise ka nõiad, olivad tuli`ändasi teind JJn; tõi nõia, kes karja ära `nõidus Iis; nõiad õlid ike tõist`mu̬u̬du kui targad Pal; nõid on pulma `rahva `nõidunud uńdiss Ksi; nõid võis paha tiha, aga tark tegi alati iad Plt; vahib ku va nõid Trv; kellel kate`kõrdise `amba, si̬i̬ ütelti nõid olevet Krk; kolm risti`päivä imetädänä, siss saana latsest nõid Ran; vanast üteldi, et kel `kańgla all `karvu ei ole, t‿om nõid Nõo; oĺli üks vana tüdruk, si̬i̬ oĺli nisukõnõ kah pu̬u̬l `nõida KodT; mina ole si̬i̬ inemine, `nõida mina ei usu Rõn; Kül˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; ma‿i `lääki tõsõ eläjät sõ̭ss `kaema, et sõ̭ss olõt nõid Plv; edimäne suvi oĺl mehega elläʔ ja ollaʔ, a mi̬i̬ss üteĺ, et koolõ˽vai ar˽kah, a nõia mano ma˽sinno ei lasõʔ Vas; nõid olõ‿i jumalast joht, tää õks om kuratist. muni `üt́les, nu̬u̬ omma vannõdu inemisõʔ, kiä saanuʔ nõiost Se || sõim kus om vast kaabak, rü̬ü̬ḱ, vana nõid (lehmast) Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur