Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
dolb dolb g dolba Lai mütt dolbaga bikitass kalaʔ bruḱki Lei
jola jola Kuu Vai Hää loba, tüütu jutt sais ühe `kerra sest jolast `lahti Kuu; küll monikaisel on `paljo jola Vai; ei taha kuulda su jola Hää
kola1 kola Lüg Kul Mär Kse Juu Jür JMd Koe Kad VJg Sim TaPõ Plt TMr Ote Plv Se lokk, lokulaud mõisa ärg oli nii tark, et kui keskommiku `löödi kola, jäi `seisma Kul; `mõisades oli `sööma `kutsmese kolad Kse; karjane lõi kola, sis kõik lasid `loomad `väĺlä; kola lööb, lähme `veiseid `aama Juu; kolaga kolistatasse, kui tulekahju on Iis; kes näeb tuld, lü̬ü̬b kola Kod; vanaste lü̬ü̬di karja`mõisaden kola, `lõunale ja `tööle Ote; kolaga `aete rahvast `tü̬ü̬hhö ja kolaga `sü̬ü̬mä; kell om katõsa, `mõisast oĺl kola kuuldaʔ Se
kola2 kola S Mar Mär Kse Var Hää HMd Juu VJg Sim Hel Ran Nõo Ote (vana) tarvitamiskõlbmatu kraam, kolu kohes ma oma kolaga liha Jäm; seda kola on keik nurga ääred täis Khk; Mis asja ma säält puumaa peelt saand ole - - umbest nimepärast natikse tühja kola Kaa; Onts nendel siis selle va kola puudust; Seal `nähti `söuke suur kola koorm peal olavad Pöi; see oo tühi raem muedu, tühi kola Muh; keik kohad suurd kola täis Emm; ahutagune vanasti, võis `tühja kola `sinna `sisse visata Var; see nurk on kolas (kola täis) HMd; `siivusin `terve pääva seda vana kola VJg; mis kuradi kola sie siin `jälle jalus on Sim; kolive kige oma kolage Hel; ega sääl midägi ei olõ, tu̬u̬ vana kola om Ote
kola3 kola spor R, Mär Hää Ris Trm Kod Plt KJn Hls Hel Puh TMr San kolin, mürin `Katsu et sa kola‿i tie IisR; suur kola `kuulus Vai; mis sa kolistad ja krobistad, teed nihukest `ullu kola Juu; leid kola pru̬u̬dile järele, et meks ei and `viina, tõid padad ja pańnid `väĺjä, leid kola Kod; pöönikul om jälle üits kola ja mürä Hls
kola4 kola Jäm Hää kuma Valguse kola paistas puude tagant Jäm; tulekahju kola `oĺli `taeva pääl; Päeva kola on ikki alles `taeva all Hää || värviline helendus taevas (pärast loojangut) täna on õige `seĺge kola; ku `valge kola on, siis tuleb vesti pu̬u̬lt tuult; Kola (kollakas helk) `näitab ikki `alba `ilma Hää
lola loĺa loll lähvad kolm `venda: kaks `tarka `venda ja üks on nna `puudulik, loĺa vend Ksi
mola mola VJg, moĺa Saa Hel
1. loba ma ei taha sinu moĺa kuulata, kõrvad juba `uugavad selle moĺast Saa
2. tola vahib nagu mola, suu laiali, eks ta loĺl eḱke ole VJg hola hola VId, hoĺa Har alp, kerglane; rumal, lollakas Taa no˽mõni `tütrik vai, üt́s hoĺa om Har; um üt́s hola inemine, täl ei olõʔ `õigõt juttu Plv; Ta sääne hola jo latsõst saani Vas; mõni om oma tü̬ü̬ pääle hola (hooletu) Räp; `aete vi̬i̬l lat́silõ säänest hola jutto Se; uja (ajab) suust hola `kõńnid (kõnesid) Lut
ola- õla- Olanugid `nindagu `sarvikad `püstü Kuu; muist [särke] oli `niisukesed `justku `nüüdki `leigetu, `laiad ola`päälised VNg; tõogassi veedike olanukaga Ran; `korgõʔ ola päälüsseʔ, tu̬u̬ oĺl üts rummaĺ mu̬u̬d Kan; ta jo vana hädä täl olaluiõ seeh Vas; ḱul munõl ommaʔ õks ilosaʔ ola joonõʔ; Suvõl - - käveʔ ilma `käüśsildä kleidigaʔ, sis olaotsaʔ `paĺliʔ ni arʔ Se
veebiliides
@ veebihaldur