[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

kräkk kräkk Kod, kräk Hää on Su̬u̬kana ti̬i̬b ut́ ut́, kräk kräk, kräk kräk, jusku vut́i äält; Paskaa·giks kutsutaks paskräästas - - karjub kräk kräk Hää; arak kärissäb, kui näeb tõiss `lindu kräkk kräkk kräkk Kod
käkk1 käkk g käki eP, käku Hi(-o Käi) Trv Krk San, käkki R(n käkki Vai; g kägi Kuu Vai); käḱk g käki Muh Han Var Mih hv VJg Sim, M T(ḱäkk San) Krl Rõu, käkü, käḱü Urv Rõu Plv Räp; ḱakk g ḱaku V
1. tainast pätsike a. verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruoga rhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkki VNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho ja Mar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; eestroog oli praetud käkid Kir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahust Saa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikook Kei; käkki saab sia ja `lamma verest Kos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkist HljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; käkile teid kastet ka manu Puh; tu̬u̬ sa meele ka käḱke Nõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõ Rõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse Räp Vrd käkileib b. valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksem Khk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisse Jaa; Ega käkil oli vehene lihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargest Emm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbid Äks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikud Lai; mina tahan odrajahu käkka Plt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkke Hls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinna kummi`mulku `lämmäle Rõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔ Urv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔ Rõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔ Vas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Se c. kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käku Krk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔ Räp Vrd kääk1
2. (tänkjas) tükk a. klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm oo Muh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedamene Käi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisi Kos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańd Krl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakk Rõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔ Plv b. sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid `põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas Jõh; si̬i̬ `lamba käḱk om rasse `laote Krk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris
3. a. pej (vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigi Ris; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salli Hls b. ir, hum käki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkid Ksi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel
käkk2 käki
-käkk Ls mere|-käkk, hobukäkk

läkk1 läkk g läku S(g läka Jäm Khk Pha, -o Emm); p läkke Kad; sisseü läkku Krk

1. pori, muda, läga `Pεεle suurt `vihma oli karjaoue läkku täis Jäm; oled sa ka ukkas, läkuga kuumaks koos Khk; roja ussid - - läku sehes ripeldavad Kär; sügise läkku köik kuhad täis Krj; kukkus käpuli läku `sisse Vll; Poiss polnd läku päält kooritud (rumal, naiivne), pani kohtuga oma öiguse maksma Pha; Kalad pugesid läku sisse Pöi; ma köisi üsna läku sehes Muh Vrd lägu2
2. porine, vesine (maa) Pöld on nii läkk, et äi saa `künda Krj; Põld `paergus veel läkk, talu varest koa; Odr [külvatakse] läkku Pöi; rügä tetäss `tuhka, kesü tetäss läkku Krk
3. mereäärne põld või heinamaa, luht läko tuhli ajad, mere vesi käis öle Emm; läksin jöö läkust läbi Rei

läkk2 plekk1

mäkk mäkk g mäki Hi(mäka Emm) küngas Einamoo sees on üks vεhegene mäkk, sεεl äi kasva `eina äga midagid Emm; sii mede mäki pεεl oli `paargu Käi; einama on mäkkisi täis Rei

näkk1 näkk Käi Nis Hag Kos Sim MMg Äks Ksi, g näki Khk Pha Vll Mar/nε-/ Kul Mär Vig Kse Mih Khn Ris Juu JMd Tür Koe Trm Kod Pal Plt KJn, näkki Jõe Lüg Jõh, näku Jäm Kär Muh Phl, näka PJg Tor, näkä Tõs, nägi Kuu(pl nägäd); näḱk Plt Räp, g näki Hää Iis Trv Hls Krk Ran Nõo Võn Kam, näḱi Saa Juu Kan Rõu Plv; n, g näkki VNg; näkki g nägi Vai folkl a. (hrl pahatahtlik) vee- või metsahaldjas siin Jägala jões on näkk, kivi pial pidand `istuma ja pesema Jõe; Ihanalasti ku nägäd meress Kuu; õlen lugend, et näkk piab õlema `naise `piaga ja kala savaga Lüg; `kaivos on koledad näkkid, kes `kaivo `pääle läheb, sene `alle `tõmmab Jõh; näkid oo `söuksed vaimud Khk; Näkk on egas kohas sügave vee sees, olgu see meres ehk jöös ehk aukos Käi; `rääkvad näkki jões piab olema, siin põle näha olnd Kul; näkk `olle lühekse jalaga ja kõht oo täl lai, näkäd oo `ü̬ü̬si `välläs Tõs; kao augu `piale ei `tohtind `minna, et kaos pidid näkad olema ja vee `alla `tõmmama PJg; Korgastes elavad näkad, kis tulevad `väĺla ja viavad lapsed jõkke Tor; sii‿pol nihukest `kohta põle, kus näkki nähä oleks; `Peipsi `järves olla suur kibi, kus `otsas näkk ennäst pest Juu; ei ma põle küll mitte näkkisi näind JMd; näkid viivad inimese ää Koe; ära `vaata `kaevu, näkk `tõmbab `sisse Trm; näväd nähnud näkki, nagu luik, lüönud siivad laiali, ise `kangest lobistanud Pal; näḱk `tõmmeb `kaiu Trv; vanast olevet ollu näki kivi ahervarre sehen Krk; karjami̬i̬s - - lännu loodsikuga sinna kotale, kos ta (üks mees) uppenu ja ütelnu: näḱk, võta meie nõgel, anna meie koolu kätte ja visanu nõgla vette Ran; mõtsan käesivä näki `ümbre, essitivä inemìisi Kam; kaon om näḱk - - `hiusist võtt kinniʔ ja `tõmbass `õkva `kaivo Kan; sõ̭ss nakaśki järven tu̬u̬ näḱk umma vigurit tegemä, sääl timä `oiu, sääl timä `saisõ Räp b. (lastehirmutisena) `kaivu `ärga `vahtiga, näkk on `kaivus; älä mene `metsä, näkk tuleb; `lastele ikke `üeldi, ku ubi ja `erni `käisid `süömas, et näkk on `ernes, näkk on uas Lüg; mine mette `kaugele, näkk `tõmmab su `kause Mih; Näkk viib lapsõd `veesse, kui `puätõssõ lähäte Khn; näkk kajos, ärä mine KJn; ärä minnä lohu `vi̬i̬ri, näki `tõmbav `sissi Krk; Ei tohi jõe vi̬i̬rde minnä, näḱk tuleb jõest ja viib latse jõkke Nõo; ärge mińge vi̬i̬ `vi̬i̬rde, näḱk võtap viip ärä vette teid Kam

näkk2 näkk g näka Krj Pha Vll Jaa Muh Emm Käi Kul Mär Han Nis Rap Sim Lai VlPõ Hls Krk, näki LNg Rid hajusalt Ha(-ḱ- Juu), JMd VMr Rak VJg, näku Käi Rei; näḱk g näki Krk Nõo; pl näkkid VNg, nägäd Kuu tuhar Puhta istumise töö, vötab perse näkad aigeks Pha; näka keeru vahe vahest nenda kibe Vll; mo `perse näkk valutab täna kole `kangest Muh; paese näki `otses Rid; küll sel oo ead paksud näkad taga Mär; sai näkast natike aavata [sõjas] Tõs; `perse mutid - - need ikke need sammad, mis näkad PJg; `ańdis näka `pihta Tor; inimesel on kaks näkka, loomal on paĺt perse; kukkusin näkkapidi just kivi `otsa Saa; näkid jäävad `istumisega tuliseks Ris; pane näkid maha `siiä pingi otsa `piäle (istu); näkid lapsel `paĺlad, pane ometi pikem kuub talle `seĺgä Juu; ära sa puuduta mu näki `külge JMd; tal oli paise `persse näki pial VJg; mõni inimene ei taha `persse kanikad ütelda, siis `ütleb näkad, `loetasse vähä peenemaks Plt; näka jääve tuimas Hls; päälagi om paĺlass ku `perse näḱk Nõo

näkk3 näkk g näki Muh Käi Mar Kse Kad Kod

1. sakk, sälk, täke mo siilikul oo `pissed näkid paljast all Muh; kui tagid `tehti, siss jäid `väiksed näkid `otsa Kse; vajotasin näki `piäle, luku näkk one si̬i̬ õts, mes `sisse käib Kod
2. nukk, serv istub vanni näki pial Kad

näkk4 näkk g näki Ris; nakk g naki Rid Juu küpsis, biskviit tõe lastel näkkisi Ris; lapsed toovad puest nakki; nakid said `otsa Juu

näkk5 näkk g näki Han/-ḱk/ Tõs, näku Rei vistrik Pöldmooni öieleht, sellega arstiti, kui näkk oli Rei; Näkki ei tohi katti sügada; Sool kõik nägu näḱka täis Han; näkk oo `sioke `väiksem - - üks `piske kollase `piaga Tõs

näkk6 näkk g näki HMd Nis, näku Kul Ris Nis (punane sipelgas) näkid on kõege `õelamad, ammustavad na kurjaste Nis

näkk7 näkk, ńä- g näku, ńä- jahuklomp nakam jo `putru `kiitmä, näkuʔ ummaʔ jäänü `sisse; jahuʔ ummaʔ ńäkku sadanuʔ, ńäkuʔ siäh Lut

näkk8 näkk g näku pulk aiamulgul Näkud on lapuse ja posti vahel otsepidi posti sees, kus mulgu erred peel käivad Käi

näkk9 näkk g näku (taim) näkul on `valged `õitsed; näku juurikud `antakse sigadele [rohuks] Pöi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur