[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
harjakas arja|kas Sa hrv Emm, Käi L K, `arja|kas VNg Lüg IisR, g -ka; arja|gas g -ga Rei; `harjagas Kuu rändkaumpees (hrl venelane), kes vahetas kaupu ka harjaste vastu `arjakas käis täna `arjassi `õtsimas Lüg; kopiga ees ma `osti vana arjaka kεεst pisise nööp`nööltse Käi; arjakad olid `Pihkva venelased, köisid `müimes Tõs; arjakal oli rätikud, nisu juurt ja muud prödi Ris; (lapsi hirmutades:) ärge olge pahad, `voata arjakas tuleb paneb oma kot́ti HJn; arjakal oli `tõrva ja tökatid; arjakad käisivad `riide kaubaga, nied olid `rohkemb tataà·rlased VMr; arjakad käisivad, koormad `kelkudelle `piale `seotud, isi vedasivad Plt Vrd arjukas1, harjusk
esändäkene dem < esänd – isandake `mõisa ärräle üteldi `elde esändäkeni Krl; olõ nii hää kõŕdsi esändäkene, kalluda mullõ viie koṕiga iist `napsi Har
kena n, g kena R eP(kina Jäm Khk) u Hel Ote San Krl, kenä RId spor L KLõ, Juu Kod eL(kina San Krl Se, kińä Se); komp kena|dam Var Tõs Aud Kõp, -mb Kad, kene|dam Pär, -m Vig PJg Hää Kod, -mb Urv, kenä|däm Khn, -mb Lüg, -tsep Urv Krl(-tsõp) Har, kineb Se
1. ilus, tore (vaadata, kuulata) Üks niisugune madal puu, - - ja sie kohe `heitseb kui lumi `lähteb, `oide kenad `heided on Kuu; ilusad `suured `kartulid, kenad kohe Hlj; kenä paar; `kesnädälä kenä (laps, kes sünnib kolmapäeval) Lüg; kena `asja küll Vai; kounistasi oma pölle kenaks; `seiksed kenad löŋŋad Jäm; kenad `riided; kenad roosid (lilled); olid kenad pilliluud; pailu kenad noort `metsa; raamadus oo kinad pildid; vaada kui kena `röngas kailaga obu see on Khk; Kena nägu oo vitu `nuhtlus (= `rohkest `kiusajaid isaseid `järges) Kaa; eidud tegid kenasi `kindud; üks kena noormees tuli mo `juure Pha; Noorte üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; tegi kirgu jaoks kenad pätid Muh; ilus kina rätik Phl; mol kena piip Mar; kena tüdrok kondi poolest Lih; küll oo kena lill Kse; mõned sõukest kenadamad Tõs; vaśsikad olid na kenädäd; Nuorõd tüdrikud kõik kenädä plaaniga Khn; Ega kenemid tüdrekid põle `kuskil majal PJg; see on paelu kenem veel Hää; küll on sul kenad paiud JõeK; `ütlemata kena kõrv oli kannul Amb; `näu‿polest oli ikke kohe kena inimene; `enne leigati puu `asjadelle nuastud `sisse, siis oli kenamb Kad; vana inimene oo kua kenem, ku paab uuded `riided `selgä Kod; kena obune Lai; `oĺli mud́u kenä mi̬i̬s Vil; vaist üteldäss ilust obest kenässe Trv; üt́s kenä inimesek olli näo poolest Krk; kenä om pu̬u̬l ilus Ran; ilman om paĺlu `kennu `asju Puh; sa‿lt kina külh Krl; õigõ kenäʔ lääväʔ vi̬i̬l õigõ ilolõ tõõsõʔ Räp || Kass oli ju kena ää söönd (hum vastus kenaks kiitmisele) Kaa; asi kina mina ole, `eite kina kodu veel (vastus kenaks kiitmisele) Emm; kell `kerkib kenä `piäle (ilus tüdruk tekitab iha) Kod
2. hea, meeldiv, korralik (laadilt) seda kenamad `rõõmsamad aega pole minul olnd (leeriajast); täna on kena ilm Jäm; sai suutääve `viina, see tegi nii kena `tundmise Khk; kenat `pääva! Kaa; Kui päike omiku punab, siis on teise päeva kena ilm Pöi; see oo vääga kena `ütlemine; oli kena laps; `laulvad sõukse kena mõlgiga Muh; kina olemeisega inimene Phl; oli nihuke va kena mees Vig; tämä `ütleb kenädi sõnu Khn; see on kena inime, teep kõik mis sa reägid Juu; kena inime aab ilusad juttu Kos; kena ilmaga võis `vihma sadada, ega see kena `ilma ära rikkund Lai; jah, on kenad need aad küll Plt; väga kenä õpetaea temä oĺli KJn; miu `tervis üsnä kenäs korras Kõp; kenä poiss, egä tä ei ole `sände uĺak ollu ei midägi; ta‿m kenä mi̬i̬s, `sände vagane Ran; muidu `ta‿ĺli kenä `tüt́rik, aga ta vańd Nõo; serände kenä ilm om, ei ole küĺm ei lämmi Kam; neo om ka periss kina inemese Krl; `uhkõ `üt́less huultõ otsast, kinä üt́less keele otsast rhvl Se
3. a. maitsev, kõlblik (süüa) nee olid kenad, `kangest kenad rasvased, tursamaksad on `kangest kenad Jäm; säinas pane, pole midagid `keetades kena, aga kui sa ta paned panni pεεl, ära praed, siis ta on üsna kena; äi see [taar] aitas `juua küll, see oli üsna kena `juua Ans; `Tuhli sonk on vöiga kena `süia; pöranda leib `olla kena leib Kaa; se Saarema ölut on kena küll Pha; Kilu on siis irmus kena, kui ta kenast soolatud on; Kana liha on kena, munadest ma‿b ooligi nönda Pöi; nii kenasid `lesti saadi Muh; kena maegu ti̬i̬b KJn; seened on ka üks kenä toidu aine Vil b. terve, korras; kõlbulik, korralik neid on vahel kenasid puid (mis meri randa ajab); mujal on `keikedel kenamad maad kut sii; tee on täna kena küll, kas veereda raha Khk; täna pole kena kala `ühti, va kapukad on Mus; äga nee (tõrvasöed) pole nii kenad kut miili sööd Kär; kalad said `sumpa `pandud, jää ala `pandi kus nad kenad `seisid Pha; sial `ollid kenad nisu jahud Muh; siin oli kena katuss vi̬i̬l (enne rahet) Äks
4. a. (suurest määrast ja intensiivsusest) Viissada rubla, see ju kena kopikas Jäm; täna sai ikka kena paaru (leili) Khk; `lautas saab kenad raha, aga varane `töusemine; kui kena kaika käde saa, lähe kallale (ussile) Mus; `Sönna oli ösna kena jägu `jäätud (heinu); Sii kena kannikas veel (liha) Pöi; tuleb ikka kenad `vihma Muh; Tegi körvald kina kopiga Emm; siss oĺl mull kat́s tuhand rubla raha ja oĺl ka kraam joba õige kauniss kenä; seo olli joba tol kõrral kaunis kenä kopik Sanb. topelttäiendina Kena suur oun; Kena `selge ilm; Kena tükk `asja Jäm; kena tume sinine oli (potisinine) Ans; (komm) teeb südame kenaks laheks Khk; korikad olid kenad `puhtad lapid Mus; kenad kuivad einad Kär; Pipar teeb süldile kena ergu meki Pöi; kask oo ju kena `pehme ihuga; kena `lahke jutuga Muh; poiss on paks, kena `jumpsis Käi; nii kena viks viisakas laps Juu; kalmukid tarvitasse küll `kirpude `vastu, neil on kena `vinge lõhn Äks
5. hea, korralik vanast ajast inimesed elasid tükkis `väätimad `moodi kut präägust, niid tükkis kenam Ans; vilja kasu kena Khk; sest oli märgata, et ta `möistus oli kena; odra kasu on `siaste kena Kär; elu oo kenadam kui `enne Aud; Aga siss olli si̬i̬ `aasta küll kauniss kena Hel; `täämbä tunnuss `tervuss üsnä kenä oleva Nõo; kas Liinõl um `tervüss kenä? Urv
6. mugav, tore, mõnus (midagi teha) `kardu·hlid kevade maha tilgutada, kätistega on nii kena Jäm; `Kolde ees oli nii kena sojuta Pöi; oli kena kuulata, kui reht pekseti Mih; Miis om kenä kaeda, kui täl abe iin ja piip suun. naene om kenä kaeda, kui täl tanu pään ja lat́s sülen Nõo; Oĺl nigu kenemb kaedaʔ Urv; kena koht käimla Ma liha ennem `sönna kenase `kohta Pöi
7. imelik, pentsik, narr; inetu, halb o nihuke kena mees, aab nihukest kena juttu Mar; need nii kenad inimesed, ei nendega saa `aśja aeada Mär; küll oo kenä, ei see laps paegal ei seesä Vig; Ära ikki ole kena, `vihma ladiseb `alla ja sa lähed `paĺlalt `väĺla Hää; kui ei taha `öölda, et sa oled loĺlakas, siis `ööldakse: sa oled ikka kena küll oma jutuga Juu; olen kesspaiga põrandad nigu kena oinas (nõutult seismas) JJn; ni̬i̬d oo kenäd inimesed, eenä aal kodo; Mi̬i̬s õli nagu kena, omaette alate Kod; pia lähäb kenast (jaburaks) Ksi; sa olid ka kena inimene, `laśksid ennast petta Lai; aeab kena paha `siia `rinde `alla, valu ja kena, süda paha Plt; kenä on `irmus KJn; õige va kenä oma juttega Trv; Sihante va kenä (napakas) Pst; ei ole `päivä, piĺvitäb ja serände kenä om Ran; sa‿lt nigu kenä `enne, me‿sä‿ss sedävisi teid; ihu läits serätsess kenäss [külmetamisest] Nõo; ku ma kavva istu, siss lätt pää kenas, ei või olla Ote; tu̬u̬ nańõ, t‿om tel `säärdene imelik kina; ja teḱk säänest kenna eĺlü kah; teil om kül‿naid kinnu sõnnu San; sa olt nigu kinä õnnõʔ Urv; kivve `pańte käüssehe jah, tuu oĺl `veiga sääne kinä vikuŕ; tu om nii ḱinä naistõrahvass, piip suuh, priĺliʔ i̬i̬h Se
Vrd hea
1. ilus, tore (vaadata, kuulata) Üks niisugune madal puu, - - ja sie kohe `heitseb kui lumi `lähteb, `oide kenad `heided on Kuu; ilusad `suured `kartulid, kenad kohe Hlj; kenä paar; `kesnädälä kenä (laps, kes sünnib kolmapäeval) Lüg; kena `asja küll Vai; kounistasi oma pölle kenaks; `seiksed kenad löŋŋad Jäm; kenad `riided; kenad roosid (lilled); olid kenad pilliluud; pailu kenad noort `metsa; raamadus oo kinad pildid; vaada kui kena `röngas kailaga obu see on Khk; Kena nägu oo vitu `nuhtlus (= `rohkest `kiusajaid isaseid `järges) Kaa; eidud tegid kenasi `kindud; üks kena noormees tuli mo `juure Pha; Noorte üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; tegi kirgu jaoks kenad pätid Muh; ilus kina rätik Phl; mol kena piip Mar; kena tüdrok kondi poolest Lih; küll oo kena lill Kse; mõned sõukest kenadamad Tõs; vaśsikad olid na kenädäd; Nuorõd tüdrikud kõik kenädä plaaniga Khn; Ega kenemid tüdrekid põle `kuskil majal PJg; see on paelu kenem veel Hää; küll on sul kenad paiud JõeK; `ütlemata kena kõrv oli kannul Amb; `näu‿polest oli ikke kohe kena inimene; `enne leigati puu `asjadelle nuastud `sisse, siis oli kenamb Kad; vana inimene oo kua kenem, ku paab uuded `riided `selgä Kod; kena obune Lai; `oĺli mud́u kenä mi̬i̬s Vil; vaist üteldäss ilust obest kenässe Trv; üt́s kenä inimesek olli näo poolest Krk; kenä om pu̬u̬l ilus Ran; ilman om paĺlu `kennu `asju Puh; sa‿lt kina külh Krl; õigõ kenäʔ lääväʔ vi̬i̬l õigõ ilolõ tõõsõʔ Räp || Kass oli ju kena ää söönd (hum vastus kenaks kiitmisele) Kaa; asi kina mina ole, `eite kina kodu veel (vastus kenaks kiitmisele) Emm; kell `kerkib kenä `piäle (ilus tüdruk tekitab iha) Kod
2. hea, meeldiv, korralik (laadilt) seda kenamad `rõõmsamad aega pole minul olnd (leeriajast); täna on kena ilm Jäm; sai suutääve `viina, see tegi nii kena `tundmise Khk; kenat `pääva! Kaa; Kui päike omiku punab, siis on teise päeva kena ilm Pöi; see oo vääga kena `ütlemine; oli kena laps; `laulvad sõukse kena mõlgiga Muh; kina olemeisega inimene Phl; oli nihuke va kena mees Vig; tämä `ütleb kenädi sõnu Khn; see on kena inime, teep kõik mis sa reägid Juu; kena inime aab ilusad juttu Kos; kena ilmaga võis `vihma sadada, ega see kena `ilma ära rikkund Lai; jah, on kenad need aad küll Plt; väga kenä õpetaea temä oĺli KJn; miu `tervis üsnä kenäs korras Kõp; kenä poiss, egä tä ei ole `sände uĺak ollu ei midägi; ta‿m kenä mi̬i̬s, `sände vagane Ran; muidu `ta‿ĺli kenä `tüt́rik, aga ta vańd Nõo; serände kenä ilm om, ei ole küĺm ei lämmi Kam; neo om ka periss kina inemese Krl; `uhkõ `üt́less huultõ otsast, kinä üt́less keele otsast rhvl Se
3. a. maitsev, kõlblik (süüa) nee olid kenad, `kangest kenad rasvased, tursamaksad on `kangest kenad Jäm; säinas pane, pole midagid `keetades kena, aga kui sa ta paned panni pεεl, ära praed, siis ta on üsna kena; äi see [taar] aitas `juua küll, see oli üsna kena `juua Ans; `Tuhli sonk on vöiga kena `süia; pöranda leib `olla kena leib Kaa; se Saarema ölut on kena küll Pha; Kilu on siis irmus kena, kui ta kenast soolatud on; Kana liha on kena, munadest ma‿b ooligi nönda Pöi; nii kenasid `lesti saadi Muh; kena maegu ti̬i̬b KJn; seened on ka üks kenä toidu aine Vil b. terve, korras; kõlbulik, korralik neid on vahel kenasid puid (mis meri randa ajab); mujal on `keikedel kenamad maad kut sii; tee on täna kena küll, kas veereda raha Khk; täna pole kena kala `ühti, va kapukad on Mus; äga nee (tõrvasöed) pole nii kenad kut miili sööd Kär; kalad said `sumpa `pandud, jää ala `pandi kus nad kenad `seisid Pha; sial `ollid kenad nisu jahud Muh; siin oli kena katuss vi̬i̬l (enne rahet) Äks
4. a. (suurest määrast ja intensiivsusest) Viissada rubla, see ju kena kopikas Jäm; täna sai ikka kena paaru (leili) Khk; `lautas saab kenad raha, aga varane `töusemine; kui kena kaika käde saa, lähe kallale (ussile) Mus; `Sönna oli ösna kena jägu `jäätud (heinu); Sii kena kannikas veel (liha) Pöi; tuleb ikka kenad `vihma Muh; Tegi körvald kina kopiga Emm; siss oĺl mull kat́s tuhand rubla raha ja oĺl ka kraam joba õige kauniss kenä; seo olli joba tol kõrral kaunis kenä kopik Sanb. topelttäiendina Kena suur oun; Kena `selge ilm; Kena tükk `asja Jäm; kena tume sinine oli (potisinine) Ans; (komm) teeb südame kenaks laheks Khk; korikad olid kenad `puhtad lapid Mus; kenad kuivad einad Kär; Pipar teeb süldile kena ergu meki Pöi; kask oo ju kena `pehme ihuga; kena `lahke jutuga Muh; poiss on paks, kena `jumpsis Käi; nii kena viks viisakas laps Juu; kalmukid tarvitasse küll `kirpude `vastu, neil on kena `vinge lõhn Äks
5. hea, korralik vanast ajast inimesed elasid tükkis `väätimad `moodi kut präägust, niid tükkis kenam Ans; vilja kasu kena Khk; sest oli märgata, et ta `möistus oli kena; odra kasu on `siaste kena Kär; elu oo kenadam kui `enne Aud; Aga siss olli si̬i̬ `aasta küll kauniss kena Hel; `täämbä tunnuss `tervuss üsnä kenä oleva Nõo; kas Liinõl um `tervüss kenä? Urv
6. mugav, tore, mõnus (midagi teha) `kardu·hlid kevade maha tilgutada, kätistega on nii kena Jäm; `Kolde ees oli nii kena sojuta Pöi; oli kena kuulata, kui reht pekseti Mih; Miis om kenä kaeda, kui täl abe iin ja piip suun. naene om kenä kaeda, kui täl tanu pään ja lat́s sülen Nõo; Oĺl nigu kenemb kaedaʔ Urv; kena koht käimla Ma liha ennem `sönna kenase `kohta Pöi
7. imelik, pentsik, narr; inetu, halb o nihuke kena mees, aab nihukest kena juttu Mar; need nii kenad inimesed, ei nendega saa `aśja aeada Mär; küll oo kenä, ei see laps paegal ei seesä Vig; Ära ikki ole kena, `vihma ladiseb `alla ja sa lähed `paĺlalt `väĺla Hää; kui ei taha `öölda, et sa oled loĺlakas, siis `ööldakse: sa oled ikka kena küll oma jutuga Juu; olen kesspaiga põrandad nigu kena oinas (nõutult seismas) JJn; ni̬i̬d oo kenäd inimesed, eenä aal kodo; Mi̬i̬s õli nagu kena, omaette alate Kod; pia lähäb kenast (jaburaks) Ksi; sa olid ka kena inimene, `laśksid ennast petta Lai; aeab kena paha `siia `rinde `alla, valu ja kena, süda paha Plt; kenä on `irmus KJn; õige va kenä oma juttega Trv; Sihante va kenä (napakas) Pst; ei ole `päivä, piĺvitäb ja serände kenä om Ran; sa‿lt nigu kenä `enne, me‿sä‿ss sedävisi teid; ihu läits serätsess kenäss [külmetamisest] Nõo; ku ma kavva istu, siss lätt pää kenas, ei või olla Ote; tu̬u̬ nańõ, t‿om tel `säärdene imelik kina; ja teḱk säänest kenna eĺlü kah; teil om kül‿naid kinnu sõnnu San; sa olt nigu kinä õnnõʔ Urv; kivve `pańte käüssehe jah, tuu oĺl `veiga sääne kinä vikuŕ; tu om nii ḱinä naistõrahvass, piip suuh, priĺliʔ i̬i̬h Se
Vrd hea
kopikas kopik|as Pha Pöi hv L, spor KPõ, Iis Trm Plt, kopp- VNg Lüg(kob-) Iis, g -a; kopik|ass g -a, `koṕka Rõn; kopi|k (koṕi|k V) HaLo, g -ku L Rap Kad KLõ M, -ka spor Sa, Kse Hää Kei hv Jä, VJg Trm Pil Vil T hv V, -ke Tõs Rap Juu Ann Kod(g `koṕke, -p-) Krl/-kõ/, -ki Muh, -gu Jäm Khk Rei, -ga Kär Hi Rõu, -ge Khk Kär(-gi), `kopka Trm Kod KJn Trv spor T(`koṕka) V, `kopku KJn SJn, `kopki Mar; kobi|k g -ga Kuu, -ka Lüg; koppi|k g -ka VNg Lüg(g `kopka) Jõh, -ku Vai; kobi|ka g -ga VNg; kope|k g -ga Käi Phl, `kopka Võn Plv, `koṕka Se; n, g kobeka Vai; koṕk g `koṕka hv Nõo; `kopk|as g -a Kuu Lüg IisR Kos Jür Amb VJg; n, g `kopka Vai Jür hv ViK, Rõn Rõu; p `kopkad Kär Äks Vil(-t), `kopkut Aud Pst Hel, -d Vän, kopked MMg, kapikõt Lei
1. (veneaegne) raha a. peenraha ühik, kopikas; vastava väärtusega münt `kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi, neid sai kaks tükki `koppikalle VNg; Piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad IisR; mette üht kopikid es jää järele Muh; kui inimesed kerigu `tulled, möni `andis `neile (santidele) sis kopiga Phl; `enni oli naela tubakas, kakskümmend kopik oli see nael Mar; anna veel üks viiene või viis kopikud; pool kopik `maksis timp sai Mär; `eńni oli kopikas ikka suur raha Ris; kopikete eest ei soa kedagi Juu; kolmkümmend kopika oli sie pääva palk Kos; vaśk mõedud, kellega `viina valati miestele kopikate luol Kad; tal kas on `kopkas raha vai pole sedagi VJg; vanass õlid `koṕked ja rublad, kopik on veeke raha; vanass õlid veikesed `kringlid, kaks tükki `ańti `kopkelle Kod; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; `enne oli mul kuus rubla kopikutega [pensioni] Plt; seni kui sai sada kopikud, siss `oĺli rubla KJn; ega mia kehv mi̬i̬s ei ole, et mia raha kopikide viisi loe Hls; vanast `panti `surnul raha `rinde pääl, kopik ja kaits, ku vi̬i̬l [puusärk] `valla `võeti ja vaadeti enne äräviimist; egä viimast kopikut ärä ei või anda, siis ei lää siga ka ti̬i̬ päält `kõrva Krk; vanal aeal kopika i̬i̬st sai suure saia nigu obese, `väike põrss `masnu kopik; tu̬u̬ `oĺli igävene kooner, ois `kopkat peon et ta kuumass läits Ran; ta tingeldäb tolle `kopkaga, ta‿i täi tedä käest ärä `anda Nõo; `väike pät́s kamma `oĺle kopek, suurõmp pät́s oĺl kat́s `kopka, suuŕ määts oĺl kolm `kopka Võn; `koṕkedega sõ̭ss kõ̭iḱ õiendõdi ega sõ̭ss `ruubledegaʔ Räp b. väike rahasumma; raha üldse `Heinaajal olin kogu `heinaaja siis `ilma kobigatta Kuu; kui kopigud `taskust vötta on, ikka midagid saab Khk; [looma müügist] sis ta mened kopikad ikke sai ja Pha; aga ilma kopikuta ei saa kodust `väĺla minna Saa; mina ei ole `ühte kopiked musta pääva jäoks korjand Juu; põle `kopkastki inge taga Kos; mes `kopka saab ju̬u̬b maha Ran; ega mul ei ole `täämbä pääväni, et ma periss ilma `kopkada ole; mis‿sa `onte laits tu̬u̬t ja `raiskat `endä kopikat Rõn; mu oma kopikide i̬i̬st ostetu asi; seo olli joba tol kõrral kaunis kenä kopik San; jääguʔ jumala tassoʔ, ma‿i˽taha˽`kopkatki˽taast kaṕist Rõu
2. fig (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Paneme tööle kena jooni sisse, siis oo löunaks valmis kut viis kopikad (kindlasti, tingimata) Kaa; Nägu nagu serviti kopikas Kul; Mina olen kohal nagu vana viis kopkat (kindlasti) Jür; sii on selge ku kaks kopked MMg b. (vanasõnad, kõnekäänud) kes `kopkaid ei `korja, sie `rupla ei saa Vai; Kes kopigid äi `korja, see rublad äi saa Emm; Kes kopikast ei korja see rublat ei saa PJg; kes kopikeid ei `korja, siis `rupla ei soa Juu; Kes kopkut ei kogu si̬i̬ rublat ei saa Pst; kes kopikat ei oia, si̬i̬ rublat ei näe Kam; Kiä `kopkat ei˽koŕja, tu̬u̬ rublat ei˽näeʔ; `Kopkit `korjat, rubla saat Rõu | Ei kobik ole raha egä ludik ~ `prussagas (p)ole liha Kuu; kopikas raha egä kõhutäis `süiä ei õle mitte midagi (seda ei loeta võlaks) Lüg; Kopik pole raha, äga sitik pole liha Emm; Kopik om raha, aga lutik ei ole liha Nõo | Kon kotin kopik iin, sinna tulõ tõnõ manu Krl c. `seante `uhke inimene kes nooren ian kopiku raha pääl tańts Krk | (millestki väheväärtuslikust) Kuer vai asi - - `augu ei kedagi, sie ole kaht koppikagi väert IisR; rublane nimi ja kopike väärt ammet – si pidada perenaese põli olema Juu; Taa jutt massa õi˽sul joht `kolmõ `kopkat Rõu | (rahanappusest või puudusest) Ei ole omalegi viel `talveks `süömä`silku saand, kaik pane vade kobiga nenässe (tee kogu töövaev rahaks) Kuu; õlen `nõnda `vaine, et mitte koppika `krossi mul ei õle; mina õlen küll `nõnda `vaine, et mitte puold `kopka rahagi mul ei õle Lüg; kopik ööra punaseks `enne püus, kut sa εε annad Khk; Sellel pole punast kopikat inge taga Kaa; mul ei ole mette punast kopikid Muh; sa piad igad kopikud keerutama (vähese rahaga toime tulema); mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; ma olen nii ilma, et mul ei ole mitte punast poloskid hrl ~ kopiked hv Juu; põld punast kopikad `taskus; Põle kopikut serviti persse lüüa Plt; taa ei˽saaʔ ütte pümehet kopikat säält henele Har | (pillajast; vähese sissetulekuga inimesest) Ei sel kobik `päivä vanuseks saa; Ei kobik mekkijäl mihel `päivä vanuseks saa Kuu; Ei kobik kobika nää Lüg; Ega temal mehel ka kopikas kopikat taskus ei näe Kad; Si kopikule öömaja ei anna Pst; kopik es näe `koṕkat, `ta‿lli kõva viinami̬i̬s Puh | (ahnest või ihnsast inimesest) Kobika `täüdü `püüdä, `vaika ~ `ehkä kaks menis Kuu; Ennem sandilt rubla kui sinult kopikas Vän; Sel lääb kopik peon punatses Pst; Lask `kopka i̬i̬st vai `päähä lüvvä Räp | (peatselt surijast) Ise tahab maja ehita, omal pool kopikad surmaga `võlgu; Ise surmaga kopikas `võlgu Pöi; Surmaga kopik võlgu Vän; kopika eest natuke, pisut, veidi; (eitavas lauses) natukestki, vähematki, sugugi `Kopka iest `asja `rupla iest `sõisa (järjekorras seismisest); `Kopka iest `asja, `rupla iest `riidu Lüg; Küll on inime, oleks tal koppika `iestki aru pias IisR; Sul ei ole ka mitte poole kopiku eest mõistust Vän; Vanast mi̬i̬ss ehit́ maja üless, panõ es `kopka i̬i̬st `rauda manuʔ Rõu; tälle tuĺl vaast vaguvast `tüŕmä minnäʔ, tä es olõ `koṕka i̬i̬st tennüʔ kellelegi [halba]; Kopka iist om joonuʔ ja ruubli iist näütäss vällä Se; kopika peal ~ pealt elama rahapalgast elama Ega‿s sie koppika pial elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi IisR; ta elab `kopki peal, kui tal maad eesel põle, peab raha `eest kõik `eesele `ostma Mar; elab nii kopike peal ja peost suhu Juu; elab `kopka pial (vaeselt) Trm; `koṕka päält eläss (linnas raha eest) Se
1. (veneaegne) raha a. peenraha ühik, kopikas; vastava väärtusega münt `kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi, neid sai kaks tükki `koppikalle VNg; Piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad IisR; mette üht kopikid es jää järele Muh; kui inimesed kerigu `tulled, möni `andis `neile (santidele) sis kopiga Phl; `enni oli naela tubakas, kakskümmend kopik oli see nael Mar; anna veel üks viiene või viis kopikud; pool kopik `maksis timp sai Mär; `eńni oli kopikas ikka suur raha Ris; kopikete eest ei soa kedagi Juu; kolmkümmend kopika oli sie pääva palk Kos; vaśk mõedud, kellega `viina valati miestele kopikate luol Kad; tal kas on `kopkas raha vai pole sedagi VJg; vanass õlid `koṕked ja rublad, kopik on veeke raha; vanass õlid veikesed `kringlid, kaks tükki `ańti `kopkelle Kod; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; `enne oli mul kuus rubla kopikutega [pensioni] Plt; seni kui sai sada kopikud, siss `oĺli rubla KJn; ega mia kehv mi̬i̬s ei ole, et mia raha kopikide viisi loe Hls; vanast `panti `surnul raha `rinde pääl, kopik ja kaits, ku vi̬i̬l [puusärk] `valla `võeti ja vaadeti enne äräviimist; egä viimast kopikut ärä ei või anda, siis ei lää siga ka ti̬i̬ päält `kõrva Krk; vanal aeal kopika i̬i̬st sai suure saia nigu obese, `väike põrss `masnu kopik; tu̬u̬ `oĺli igävene kooner, ois `kopkat peon et ta kuumass läits Ran; ta tingeldäb tolle `kopkaga, ta‿i täi tedä käest ärä `anda Nõo; `väike pät́s kamma `oĺle kopek, suurõmp pät́s oĺl kat́s `kopka, suuŕ määts oĺl kolm `kopka Võn; `koṕkedega sõ̭ss kõ̭iḱ õiendõdi ega sõ̭ss `ruubledegaʔ Räp b. väike rahasumma; raha üldse `Heinaajal olin kogu `heinaaja siis `ilma kobigatta Kuu; kui kopigud `taskust vötta on, ikka midagid saab Khk; [looma müügist] sis ta mened kopikad ikke sai ja Pha; aga ilma kopikuta ei saa kodust `väĺla minna Saa; mina ei ole `ühte kopiked musta pääva jäoks korjand Juu; põle `kopkastki inge taga Kos; mes `kopka saab ju̬u̬b maha Ran; ega mul ei ole `täämbä pääväni, et ma periss ilma `kopkada ole; mis‿sa `onte laits tu̬u̬t ja `raiskat `endä kopikat Rõn; mu oma kopikide i̬i̬st ostetu asi; seo olli joba tol kõrral kaunis kenä kopik San; jääguʔ jumala tassoʔ, ma‿i˽taha˽`kopkatki˽taast kaṕist Rõu
2. fig (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Paneme tööle kena jooni sisse, siis oo löunaks valmis kut viis kopikad (kindlasti, tingimata) Kaa; Nägu nagu serviti kopikas Kul; Mina olen kohal nagu vana viis kopkat (kindlasti) Jür; sii on selge ku kaks kopked MMg b. (vanasõnad, kõnekäänud) kes `kopkaid ei `korja, sie `rupla ei saa Vai; Kes kopigid äi `korja, see rublad äi saa Emm; Kes kopikast ei korja see rublat ei saa PJg; kes kopikeid ei `korja, siis `rupla ei soa Juu; Kes kopkut ei kogu si̬i̬ rublat ei saa Pst; kes kopikat ei oia, si̬i̬ rublat ei näe Kam; Kiä `kopkat ei˽koŕja, tu̬u̬ rublat ei˽näeʔ; `Kopkit `korjat, rubla saat Rõu | Ei kobik ole raha egä ludik ~ `prussagas (p)ole liha Kuu; kopikas raha egä kõhutäis `süiä ei õle mitte midagi (seda ei loeta võlaks) Lüg; Kopik pole raha, äga sitik pole liha Emm; Kopik om raha, aga lutik ei ole liha Nõo | Kon kotin kopik iin, sinna tulõ tõnõ manu Krl c. `seante `uhke inimene kes nooren ian kopiku raha pääl tańts Krk | (millestki väheväärtuslikust) Kuer vai asi - - `augu ei kedagi, sie ole kaht koppikagi väert IisR; rublane nimi ja kopike väärt ammet – si pidada perenaese põli olema Juu; Taa jutt massa õi˽sul joht `kolmõ `kopkat Rõu | (rahanappusest või puudusest) Ei ole omalegi viel `talveks `süömä`silku saand, kaik pane vade kobiga nenässe (tee kogu töövaev rahaks) Kuu; õlen `nõnda `vaine, et mitte koppika `krossi mul ei õle; mina õlen küll `nõnda `vaine, et mitte puold `kopka rahagi mul ei õle Lüg; kopik ööra punaseks `enne püus, kut sa εε annad Khk; Sellel pole punast kopikat inge taga Kaa; mul ei ole mette punast kopikid Muh; sa piad igad kopikud keerutama (vähese rahaga toime tulema); mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; ma olen nii ilma, et mul ei ole mitte punast poloskid hrl ~ kopiked hv Juu; põld punast kopikad `taskus; Põle kopikut serviti persse lüüa Plt; taa ei˽saaʔ ütte pümehet kopikat säält henele Har | (pillajast; vähese sissetulekuga inimesest) Ei sel kobik `päivä vanuseks saa; Ei kobik mekkijäl mihel `päivä vanuseks saa Kuu; Ei kobik kobika nää Lüg; Ega temal mehel ka kopikas kopikat taskus ei näe Kad; Si kopikule öömaja ei anna Pst; kopik es näe `koṕkat, `ta‿lli kõva viinami̬i̬s Puh | (ahnest või ihnsast inimesest) Kobika `täüdü `püüdä, `vaika ~ `ehkä kaks menis Kuu; Ennem sandilt rubla kui sinult kopikas Vän; Sel lääb kopik peon punatses Pst; Lask `kopka i̬i̬st vai `päähä lüvvä Räp | (peatselt surijast) Ise tahab maja ehita, omal pool kopikad surmaga `võlgu; Ise surmaga kopikas `võlgu Pöi; Surmaga kopik võlgu Vän; kopika eest natuke, pisut, veidi; (eitavas lauses) natukestki, vähematki, sugugi `Kopka iest `asja `rupla iest `sõisa (järjekorras seismisest); `Kopka iest `asja, `rupla iest `riidu Lüg; Küll on inime, oleks tal koppika `iestki aru pias IisR; Sul ei ole ka mitte poole kopiku eest mõistust Vän; Vanast mi̬i̬ss ehit́ maja üless, panõ es `kopka i̬i̬st `rauda manuʔ Rõu; tälle tuĺl vaast vaguvast `tüŕmä minnäʔ, tä es olõ `koṕka i̬i̬st tennüʔ kellelegi [halba]; Kopka iist om joonuʔ ja ruubli iist näütäss vällä Se; kopika peal ~ pealt elama rahapalgast elama Ega‿s sie koppika pial elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi IisR; ta elab `kopki peal, kui tal maad eesel põle, peab raha `eest kõik `eesele `ostma Mar; elab nii kopike peal ja peost suhu Juu; elab `kopka pial (vaeselt) Trm; `koṕka päält eläss (linnas raha eest) Se
kulutama1 kulu|tama Kuu VNg IisR eP(kulo- Mar, -dama Hi) Trv TLä Rõn, -tamma RId Har Rõu Vas, -tem(e) Hls Krk Hel San, -tõm(m)õ San Krl; kullutama Vas
1. (kasutades) kuluda laskma; kuluma panema kes siis `kengi `raatsis kuluta, `palja jalu vottasima VNg; sa õled kulutand `nõnda õma `riide `katki Lüg; kes seda teise käde annab, [teine ju] kulutab εε Khk; lõng o angi argile `sisse kulutan; ää kulutag oma püksi `perse tagust `katki Muh; kuludad oma vigadid Emm; [kuningatütar] kulutan ega `öösse seitse `paare `pastled ära Phl; kulutas teese aśja läbi Mär; egas jakki võin kulutada mette Aud; sie [ratta]rumm ei kuluta `aśsi Jür; takused `kangad kulutavad `rohkem `niisi JJn; tu lińt om iki paremb, ei kuluta nii `telge ärä Ran || fig [ihnuskoi] Kuludab kopiga sörmde vahel εε Emm; mine sa alate pese `siĺmi ja kuluta `nahka Kod | ära hõõruma peenikse `varda kulutiv sõrme ärä; saabas olli jala är kuluten Krk
2. (millekski, millelegi) kasutama; raiskama ei `huolind tikku kulutada; olen `viinagi kulutand Kuu; `mis‿sa raha kulutad VNg; õlen nüüd `endast `vaisest kulutand, midagi mul võttada enamb ei õle; õlen sene `tüöga pali `aiga kulutand Lüg; mis sa mud́u kulutad, ää paku `süia `ühti Tõs; kulutasin paelu `aega Tor; üks kopik ei näe `ühte, teine teist, kõik ära kulutu Hää; mõni töö kulutab paelu `aega Juu; sa kulutad `liiga raha; kui paelu on tema `piale `aega kulutud JMd; ei akka tämä egäle ühele õma `piĺli kulutama; lapsed sitad eväd sü̬ü̬ egä kuluta kedägi Kod; mis sa ajast kuludet ilma`aigu Krk; ma ei kuluta üit́s kopik ilma asjata Puh; ala nakadu nait `päivi aśanda kulutamma, sa olõt nait kulutanu küländ; maʔ olõ uma latsõ koolitamise pääle paĺlu kulutanuʔ Har; paĺlo `aigo kulude är mant; `hindä pääle kulut́ hulga rahha ärʔ Se; keelt ~ suud kulutama fig (liiast või asjatust) rääkimisest mida `asja `piale sa kulutad õma suud Lüg; kes pailu lobiseb, kulutab suud Khk; mis sa sest suust na palju kuludad, ma ole seda juba kuulnd Emm; Mis ma muidu oma suust kulutan, ega si̬i̬ ei `aita ikki Hää; ei maksa `ültse suud kulutata, sest ei tule kedagi Lai; kuluts oma keele ka ärä ullu juttege Krk; mi‿sa no umma ki̬i̬lt ni˽paĺlu aśanda˽kulutat Har || fig vaevama, väsitama mes sa eese jõust kulotad Mar; ta kulutas ennast selle pika `tiega üsna `palju Ris; te kulutate `eńdid minu pärast pailu Ann; Sinu peräst piä ma ennäst `vaevame ja ennäst kuluteme ja `vaeva nägeme Hel; `sinnä minek om asjata, mugu kuluta ja käi Nõo
1. (kasutades) kuluda laskma; kuluma panema kes siis `kengi `raatsis kuluta, `palja jalu vottasima VNg; sa õled kulutand `nõnda õma `riide `katki Lüg; kes seda teise käde annab, [teine ju] kulutab εε Khk; lõng o angi argile `sisse kulutan; ää kulutag oma püksi `perse tagust `katki Muh; kuludad oma vigadid Emm; [kuningatütar] kulutan ega `öösse seitse `paare `pastled ära Phl; kulutas teese aśja läbi Mär; egas jakki võin kulutada mette Aud; sie [ratta]rumm ei kuluta `aśsi Jür; takused `kangad kulutavad `rohkem `niisi JJn; tu lińt om iki paremb, ei kuluta nii `telge ärä Ran || fig [ihnuskoi] Kuludab kopiga sörmde vahel εε Emm; mine sa alate pese `siĺmi ja kuluta `nahka Kod | ära hõõruma peenikse `varda kulutiv sõrme ärä; saabas olli jala är kuluten Krk
2. (millekski, millelegi) kasutama; raiskama ei `huolind tikku kulutada; olen `viinagi kulutand Kuu; `mis‿sa raha kulutad VNg; õlen nüüd `endast `vaisest kulutand, midagi mul võttada enamb ei õle; õlen sene `tüöga pali `aiga kulutand Lüg; mis sa mud́u kulutad, ää paku `süia `ühti Tõs; kulutasin paelu `aega Tor; üks kopik ei näe `ühte, teine teist, kõik ära kulutu Hää; mõni töö kulutab paelu `aega Juu; sa kulutad `liiga raha; kui paelu on tema `piale `aega kulutud JMd; ei akka tämä egäle ühele õma `piĺli kulutama; lapsed sitad eväd sü̬ü̬ egä kuluta kedägi Kod; mis sa ajast kuludet ilma`aigu Krk; ma ei kuluta üit́s kopik ilma asjata Puh; ala nakadu nait `päivi aśanda kulutamma, sa olõt nait kulutanu küländ; maʔ olõ uma latsõ koolitamise pääle paĺlu kulutanuʔ Har; paĺlo `aigo kulude är mant; `hindä pääle kulut́ hulga rahha ärʔ Se; keelt ~ suud kulutama fig (liiast või asjatust) rääkimisest mida `asja `piale sa kulutad õma suud Lüg; kes pailu lobiseb, kulutab suud Khk; mis sa sest suust na palju kuludad, ma ole seda juba kuulnd Emm; Mis ma muidu oma suust kulutan, ega si̬i̬ ei `aita ikki Hää; ei maksa `ültse suud kulutata, sest ei tule kedagi Lai; kuluts oma keele ka ärä ullu juttege Krk; mi‿sa no umma ki̬i̬lt ni˽paĺlu aśanda˽kulutat Har || fig vaevama, väsitama mes sa eese jõust kulotad Mar; ta kulutas ennast selle pika `tiega üsna `palju Ris; te kulutate `eńdid minu pärast pailu Ann; Sinu peräst piä ma ennäst `vaevame ja ennäst kuluteme ja `vaeva nägeme Hel; `sinnä minek om asjata, mugu kuluta ja käi Nõo
kõrvalt kõrva|lt Pöi Mar/-rb-/ Tõs PJg Ris HMd VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil Trv Nõo V, -ld TLä Võn Rõn; `korvalt Kuu VNg,`kõ- Lüg Jõh; körva|lt Jäm Khk, -ld Emm
I. postp ligidusest, juurest, veerest Mine sealt suure kuhja kõrvalt läbi Pöi; naine suri mehe kõrvalt ää VJg; [hobust] vedati `enne suu kõrvalt, pikka `mööda õpetati Lai; siss pańnime pulli `vankri ette, [aga] kis suu kõrvalt juhib Vil; sinna `samma lati `varda `pääle `võetass lati kõrvald siĺmä üless, siss nakatass suka `kondsa kodama Nõo; ma˽`kaksi säält `peoga `hainu nõgõstõ kõrvalt Har; kõhu kõrvalt fig söögi arvel Kust `meie sugune `muidu kogu `oidab, kui kohu `korvalt Kuu; Keik aa köhu körvald saadut Emm; `oidmise varal one kõik suanud ja kõhu kõrvalt korjanud Kod; `meie maal toda kõtu kõrvald `oidmise `mu̬u̬du‿s ole Nõo || samaaegselt looma toemetamise kõrvalt sai kudoda Ris || võrreldes nüid on kullane elu vana aa kõrvalt Plt
II. adv
1. lähedalt, juurest, lähedusest tömma körvalt läbi, `autu tuleb `vastu Khk; Sealt saab kõrvalt läbi Pöi; naene suri kõrvalt ärä, jäin üksindä KJn; [memm] `tõstnu iki ruhimikuga sääld kõrvald `päälmätse küĺle `pääle toda jahu Ran; ega ta miu man es ole pikäld, `oĺli `varsti kõrvald `lännu; lõikat puu pääld ärä, kasu aap kõrvalt `väĺlä; sääl om `väega vesine [koht], kae kudass sa kõrvald `mü̬ü̬dä saad Nõo; naane `ku̬u̬le kõrvalt arʔ Se
2. eemalseisjana, kõrvalisena ma `kuultsi körvalt Khk; kõrvalt `kuulsin seda juttu VJg; ku tõene kõrvalt näeb, narritab suda Kod; tal om `siandse alva nõu`andja, kõrvalt `soŕkja, nagu kihutev üless Trv; suur abi om, ku `kiägi kõrvald avitap Nõo; tõõsõ kõrvald oppeva et, ärä sa kõvastõ löögu tälle Võn; tõsõ˽tumbsanu˽kõrvalt et, är˽saistaku üless Krl
3. millelegi põhilisele lisaks; mitteametlikult Kena nosi ja kova kesk`paiga saab `korvalt (teenides) Kuu; Ema ise vottas `korvalt mehi, isast salaja VNg; nied pered kes ei `õskand - - midägi `kõrvalt `tienidä, nied õlivad `puudusses Lüg; Tegi körvald kina kopiga Emm; tä teenib kõrvalt koa raha Tõs; mees nõuab kõrvalt, põle oma naesega rahul PJg; `einu kipub napiks `jääma, nüid annab kõrvalt, annab vasikale `ärkulaid HMd; vähä ingepidet ikke suab, eks pia ise kõrvalt `tienima VJg; arinud mua ärä ja `ti̬i̬nnud kõrvalt kua Kod; ma‿le `lu̬u̬du üits tü̬ü̬ rühmik - - ma‿i ole `kostegi midägi kõrvald saanu Ran; temä võtap [huvilisi] `endä ala opeta, siss tolle i̬i̬st saap va˛el veedike kõrvald Rõn; uma naanõ om õks laulatõt, armukõnõ om nii‿saa (niisama) kõrvalt Har; `vü̬ü̬lmöldre oĺl opõtajalõ kraami `koŕjaja, timä sai esi˽ka säält kõrvalt hangadaʔ Rõu; tä saa kõrvalt süvväʔ, vai `ti̬i̬ne kõrvalt Se
Vrd kõrvast
I. postp ligidusest, juurest, veerest Mine sealt suure kuhja kõrvalt läbi Pöi; naine suri mehe kõrvalt ää VJg; [hobust] vedati `enne suu kõrvalt, pikka `mööda õpetati Lai; siss pańnime pulli `vankri ette, [aga] kis suu kõrvalt juhib Vil; sinna `samma lati `varda `pääle `võetass lati kõrvald siĺmä üless, siss nakatass suka `kondsa kodama Nõo; ma˽`kaksi säält `peoga `hainu nõgõstõ kõrvalt Har; kõhu kõrvalt fig söögi arvel Kust `meie sugune `muidu kogu `oidab, kui kohu `korvalt Kuu; Keik aa köhu körvald saadut Emm; `oidmise varal one kõik suanud ja kõhu kõrvalt korjanud Kod; `meie maal toda kõtu kõrvald `oidmise `mu̬u̬du‿s ole Nõo || samaaegselt looma toemetamise kõrvalt sai kudoda Ris || võrreldes nüid on kullane elu vana aa kõrvalt Plt
II. adv
1. lähedalt, juurest, lähedusest tömma körvalt läbi, `autu tuleb `vastu Khk; Sealt saab kõrvalt läbi Pöi; naene suri kõrvalt ärä, jäin üksindä KJn; [memm] `tõstnu iki ruhimikuga sääld kõrvald `päälmätse küĺle `pääle toda jahu Ran; ega ta miu man es ole pikäld, `oĺli `varsti kõrvald `lännu; lõikat puu pääld ärä, kasu aap kõrvalt `väĺlä; sääl om `väega vesine [koht], kae kudass sa kõrvald `mü̬ü̬dä saad Nõo; naane `ku̬u̬le kõrvalt arʔ Se
2. eemalseisjana, kõrvalisena ma `kuultsi körvalt Khk; kõrvalt `kuulsin seda juttu VJg; ku tõene kõrvalt näeb, narritab suda Kod; tal om `siandse alva nõu`andja, kõrvalt `soŕkja, nagu kihutev üless Trv; suur abi om, ku `kiägi kõrvald avitap Nõo; tõõsõ kõrvald oppeva et, ärä sa kõvastõ löögu tälle Võn; tõsõ˽tumbsanu˽kõrvalt et, är˽saistaku üless Krl
3. millelegi põhilisele lisaks; mitteametlikult Kena nosi ja kova kesk`paiga saab `korvalt (teenides) Kuu; Ema ise vottas `korvalt mehi, isast salaja VNg; nied pered kes ei `õskand - - midägi `kõrvalt `tienidä, nied õlivad `puudusses Lüg; Tegi körvald kina kopiga Emm; tä teenib kõrvalt koa raha Tõs; mees nõuab kõrvalt, põle oma naesega rahul PJg; `einu kipub napiks `jääma, nüid annab kõrvalt, annab vasikale `ärkulaid HMd; vähä ingepidet ikke suab, eks pia ise kõrvalt `tienima VJg; arinud mua ärä ja `ti̬i̬nnud kõrvalt kua Kod; ma‿le `lu̬u̬du üits tü̬ü̬ rühmik - - ma‿i ole `kostegi midägi kõrvald saanu Ran; temä võtap [huvilisi] `endä ala opeta, siss tolle i̬i̬st saap va˛el veedike kõrvald Rõn; uma naanõ om õks laulatõt, armukõnõ om nii‿saa (niisama) kõrvalt Har; `vü̬ü̬lmöldre oĺl opõtajalõ kraami `koŕjaja, timä sai esi˽ka säält kõrvalt hangadaʔ Rõu; tä saa kõrvalt süvväʔ, vai `ti̬i̬ne kõrvalt Se
Vrd kõrvast
murenema murenema Kuu VNg(-mma) Lüg(-mma) Vai/-mma/ HJn Jä ViK Iis Trm Kod Ksi Plt KJn Nõo Puh, -mä Juu Kod; murenama Trv pudenema; muredaks muutuma; koost lagunema verk `vasta`päivä `seinäle `kuivama, siel ott `päivä`paiste sen sida `ninda `kuivaks ja kribejäks, et murenes kätte vahel `ierujess `vergust `lahti Kuu; vili murenes ära `korte `küllest VNg; `ärjabä päid on maa täis. kui `liiga `kuivad, siis murenevad, `paljad `varred `jääväd järele; [kirve] terä mureneb `õkside `vasta Lüg; leib mureneb kätte ää, kuda sa tedä sööd Juu; `ambad muudku murenesid suust, panin poomvilla topiga lõnga õli `peale HJn; ahju küllest murenevad tükid `lahti Koe; kõhe maa mureneb `kergest, ei jää `plińki Sim; Teine kivi õli parem taguda kui teine - - [see] murenes, lõi tükka välja Trm; suabas oo `lõhki lähnud ja murenenud Kod; kui ammas ää mureneb, siis `üeldasse, et konts on veel sees Ksi; maa mureneb ja `kartuled murenevad koa KJn; maa murenap, muld murenap Trv; Vihm oĺle väegade ää, nüid sai maa äste muredass, mureneb ja saab kohedass. Tuleb läbi kõrrata ja õkva külimä nakata Nõo; kui jää murenep, siss ei tohi `pääle `minnä Puh Vrd murelema
nöölas nöölas g `nööltse Hi; pl `nööltsed Khk/-öe-/ Kaa, nõeletsed Muh
1. nõel Äi nεε änam nööltse taha lönga panna; Kassipuja eest anta suur nöölas Emm; kopiga eest ma `osti vana arjaka kεεst pisise nööp`nööltse Käi; `Aita mul nöölast `otsida Rei
2. piltl (liikmete tuimuse järel tekkivast torkivast tundest) käsi surnd εε, `nöeltsid täis Khk; nõeletsed `jalges Muh
perse|kärbes, perse|kärblane (kärbseline) Ma tömma obuse sabaaluse tuleölise topiga üle, et perse`kärpsed ää kauks Rei; kollaste `tiibadega kärbes on `perssekärbes või raudkärbes Juu; `perse`kärbläne hobõsõlõ tüküss hanna alaʔ, kaĺg om Rõu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|