[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kipar kipar g `kipra Jäm LNg Tõs Vän, kipõr ~ kjõpõr g `kjõpra Khn; kippar(i) g kippari VNg; kiper Aud; kipper Rei Aud, g `kipri Jõe Kuu JMd, `kipre LNg, kipperi, ‑ä Kuu
1. a kipakas kipper saan on pisike `kitsas saan Jõe; kipper paat, kipperä `pohjaga Kuu; sie kippari `laiva ei `kannata `tormi VNg; koos `jalgadega kipar pink, mis `kergesti `ümber lihab; kipar `ümber minema Jäm; eena saad `tehti nii kipper, et läks kohe `ümmer LNg; kipar paat́ õõtsub; ärge minge `kipra `paatidega Tõs; Nda paelu `aeti puid tekki, tegi laevad `kjõpras Khn; kipar lootsik (nõu, tool) Vän; ei selle `kipri `vankriga ma küll ei `julge `minna JMd
2. s kipakas paat `Panga tugevast `parlasti, ei sen kipperigä `muidu `seilada voi Kuu
Vrd kippur, kippurane
kipper1 kipper Trm, g `kipri S Rid/kiper/ Mar Mär Var Tõs Kos, g `kipre Emm Tõs Tor Hää, g kipperi Mar; kiper g `kipre Ris
1. väiksema laeva juht luubi kipper oli `voĺna mees meite seltsist Jäm; säält `ümbruse inimistest oli ikka üks mees luubi `kipriks, kis merd tunneb, `laeva osab `juhtida Khk; kipper oli see mees, mis keis `laeva sadamast ää `viimas [ja] vöörast `laeva keis ülalt merelt `lahte `sisse `toomas Mus; kui ea ilm o, siis põle `kiprid taris, sõuab niisamma kut teisedkid; kelle paet oo, see oo kipper Muh; pisisel laeval oo kipper, mis äi lähe `vööra `maale; kipper oo `koolimata, ise öppen, `kapten o `koolis käin Phl; kardule lõik oo lusikas nagu kipper laeva otsa pial Mär; `kipril ei ole `mundert Tõs; purju `paati juheb kipper Tor; poeg on laeva peal `kipreks Ris; `kipri sõna `piavad teesed `kuulma Kos
2. nootkonna juht, noodavanem kipper oli see teiste `juhtija (kalapüügil) Pha; Ega noodal oli oma kipper, ta juhatas nooda vada; Öhed vädasid ees `looma, kipper oli oma poadiga päras, pidas pära `sirgus Pöi; nooda kipper ojab nooda otseks, ta oo teeste juhataja Muh; kipper oli juhataja, piä, peremees nooda `sisse `laskmese `juures Var; kui `noota merese `lasti, siis üks oli taga laeva `otsas, sedä `üiti `kipris Tõs; kipper on `tohknik, kes suvel `noota `sisse `viskab Trm
Vrd kippar1
klepper klepper g `klepre Aud, g klepperi Hää; lepper Khk Var Aud, g `lepri Jäm Khn, ‑e Hää(n leper); lepar g ‑i JõeKpuksiirlaev `lepper viib sadamast `vällä Var; klepper oo see, mis teist `paati ees vääb; lepper, mis tuli nagu teist ära `viima Aud; `võeti lepper ette ja saeme `Riiga Hää Vrd slepper

nimeta|mats (sõrme nimetus) a. väikesele sõrmele eelnev sõrm `Sõrmi `loeti: täi tapper, `putru lipper, pikk `pieter, nimeta mats ja `väikä ants Kuu; täi tapp, kotti nipp, pikk `indrik, nimeta mats ja `veike ants Lüg; Nimeta`matsi `kutsutasse viel `kulla`kandjast Jõh; täi`tapja, kot́inõel, pikk `peeter, nimeta mat́s, veike at́s Plt; lastele `loeti: täitaṕp, koti nõgel, piḱk `pi̬i̬ter, nimetä mat́s, `väike ants Nõo Vrd nimeta|ants, nimete|mats b. keskmine sõrm nimeta mats `niidab `eina VNg

Vrd nimetsi|mats

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur