[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

minek mine|k Kaa Pöi Kad Hel San, g -ku IisR Jäm Khk Vll Muh Mär Kse hajusalt , Ris Juu JMd JJn Sim IPõ Plt Pil KJn Krk Puh Nõo Kam Ote Har, -ki Tõs Kod MMg Plt Krk T(-ń- Ran Kam) Plv, -gu Rei Krk Rõu Lei; mine|ḱ Hel, g -ki Trv Võn V(-gi), -ke, -ko Räp; mini|k Pha LNg Var PJg Kõp, g -ku Kir Aud Ris Tür Koe, -ki Tor, -gu Khk; mene|k g -ku Lüg IisR Vän VJg; meni|k g -gu Kuu; mińeḱ, mie|ḱ, -k Lei; g mineku Lut

1. liikumine, minemine ma jähi `eese mineguga `iĺjaks Khk; kas nüid oo minek käe Mär; naa kui kiri tuli, naa oli ka minik `lahti Var; enne raba `piäle minekid Tõs; oome neil `Tartu minik Tor; ta jät́tis selle mineku pärast `söömisegi kat́ti; `enne armulauale minekud peab `paastuma Saa; `linna minikuga jähin `aigeks Ris; ega mul `kuśkille minikud põle Tür; jät́tis miniku järele Koe; menekust ei tuld `miski `väĺla VJg; mõned o kõhe ilosad obesed, aga minekid ei õle Kod; kas teil `kaugele minek Plt; `enne `ku̬u̬li minekud sai `süiä KJn; ku miul kirikuss minegu ti̬i̬d ei os ehen ollu Krk; `vaate, kos olli minek, või `ojja `sisse kohe (hobusega sõitmisest) Hel; ilbutanu ennäst mińeki `pääle Ran; ku kesä üless sai künnetuss, siss `olli meil kippe aenale minek Puh; ilma asjanda minek, muku kõnni `ulka maad ärä; jätäme tolle mineku ommeniss Nõo; undid länno ike oma minekit KodT; obesel om `vastapidi minek, piḱk mägi `vastapidi minnä Ote; kui kavvele om minek San; tuĺl õks pinikene tagasi, susi lät́s umma minekit Har; es keeläʔ `üt́ski˽tu̬u̬d `pulmõ minekit; `ü̬ü̬se kell kat́s oĺl rehele mineḱ, kes sul sõ̭ss `maada laśk Vas; mullõ om mińeḱ ti̬i̬d saad́ma (pean minema teed tegema) Lei || väljaminek, kulutus `suures talus olid veel suuremad minekud kui `veikses talus oligi, sial on maksud suuremad ja `tööleste palgad `maksa ja; `linnes on muedugi `kaĺlimad palgad jaa aga noh, sial on suuremad minekud ka Pil
2. a. lahkumine, äraminek; (tugevdatult:) ära, minema akkame menekut tegemä Lüg; siis akati pulmarahvast `välja `pühkima kolmandamal pääval, siis pidi aru `soama, et minek oo Muh; olime jo minekul Tõs; kui kolmas kord kuuse apused maha tuĺlid - - siss oĺli lumel minek käes Saa; tie siit minekut JMd; kurede mineki aal one kuŕjad ilmad; nüid o - - keltsä mineki aeg Kod; vee mineki (äravoolu) `kohta ei olnd Plt; ma akka nüid `säädme minekul Krk; siss tennuva minekit, et serätse kotusse pääle enämb ei või `tulla Ran; siss roobitsedi ärä ja siis visati minekit, tu̬u̬ [linapeo] Puh; ennembide ütel, no jääge siss jumalaga, ku minekit läits; poesi - - karassiva maast üless, lassiva minekit; kui suure vihmaga sagar tulep, siss - - pühip kõ̭ik minekit Nõo; pu̬u̬ĺ `tunni om pussi minekide Ote; hää külh et sa no˽tuĺli. mi `oĺli `õkva kotust minekil Har; vai kat́s `tuńni `omgi minekihe `aigo Vas; nakass joba kabima mineket; es kuulõ inämp midagi, `muudku lahaśs minekot Räp b. (loojangust, loojumisest) `kapsta `lu̬u̬me istutedi perän päevä mińekit Ran; me‿i saa päevä minekuss kodu Nõo; tuul om päevä mińeki pu̬u̬lt Kam; eläje˽tulõsi `lauta `laskõʔ, päiv om minekin Krl; olõss ta tuulõ suvitsõhegi pääväminekuhe pöörässi Plv; `Tü̬ü̬tedi päävä tõsõngost päävä minekoniʔ Räp
3. (surmast, suremisest) Ei minust enamb, mul minek ies IisR; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; kui `aiguse tuurid tulevad, siis `mõtlen vahel, et nüid on minek käes Kad; mis sa sest obuse sut́ikast ääm (enam) peksad, ing mineku pial Sim; mai mitu `kõrda minekul ollu, aga elä `pirla alle Krk; `oĺli joba mińekil, aga ärä paravusi Ran; lätt `aastaig vai kat́s, om mul ka maa`mulda mineḱ Võn; ińg om minegi pääl Krl; süä nakaśs nii `kloṕma et, kas vai elovaim minekil Rõu
Vrd menuk
4. teise olukorda või seisundisse siirdumine See soldatisse minik oli küll raske ja vastik asi PJg; koeral akass enne `marruminekit suu ila `ju̬u̬skme Krk; nüid om inimese lihast `lahki minekil - - siss olliva kõ̭ik kehväksed Ran; `enne soldatiss minekut tei `tüt́rigule latse Nõo; uma naanõ oĺl jo hulluss minekil Rõu; pöksi põlvõʔ joba hevvetäseʔ, `kat́ske minekel joʔ Räp
5. nõutavus Menel toidul oo ee minek Kaa; nüid om kanadel minek Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur