[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jermol `jarmol, jarmoĺ, `jarmoń, jarmoń, järmoń, `hermoń, jermoĺ, ermul, ermuĺ, g ‑i; g ermeli; ermoń g ‑e; jõrmul Se; jõrmuń, jõrmuĺ Vas, g ‑i harmoonika, lõõtspill jõrmulit lüü ja karatõs Vas; tśuraʔ löövä jermolit; jarmoni `lü̬ü̬jä ~ u piĺli `mänǵja; ermul `mänge kõik aig; `jarmoligaʔ mängitäss i̬i̬hh Se Vrd jõrgapill
joomeline joomeli|ne Jäm Pha Var, ‑le|ne Aud; `ju̬u̬meli|ne Tor; g ‑se jooneline, triibuline, viiruline joomelesed oo sarabud ja ussid ka alli ja musta joomelesed, toredad joomed Var; tuule aad, joomelene, nagu jooned oo `taevas Aud; Naeste köŕdid `oĺlid ennevanaste ikki `ju̬u̬melised Tor Vrd joomiline, joomlik
kergitus kergitu|s (‑to|s) spor eP/‑du|s Jäm Khk Rei; keŕgitu|s Kod/, Hls, ‑ss Puh(‑ŕ‑) San, `kergitu|s VNg Lüg IisR, ‑du|s Vai VNg, g ‑se; kergitüss Krl; kergütü|ss g ‑se Rõu Vas, ‑śs Se 1. a. tõstmine, kergitamine maja ehitus ei õle müt́si kergitus Kod|| aukõrgendus Kae kui nende soldat om saanu kergitust, om joba paelamiis Nõo b. kõrgendik Puhja kengust, kergitusest om Virtsjäŕv nätä Puh c. fig kiitmine, kiitlemine Mis sest `suuga `kergitusest kasu, kedagi; `Misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis IisR d. kalapüünise osa sie luak mida on `vergu suu ies ja kisub `vergu suu `lahti, sie on `vergu `kergidus VNg 2. a. kergendus, hõlbustus, paremaks muutmine `muutku tie aga tüöd, `mutku mies `kõrjas `vaide `oiu`kassa raha ‑ ‑ , mina saand siin `targemma `kergitust midagi Lüg; `aigel on `enne `surma veel üks kergidus; `unglased, see keele kergituseks `tehtud et `unglased on, ju `Ungra maa olnd Jäm; südame kergitust saab `kirkus Muh; ta räägib, et see rohu oo `kergemaks teind ja see oo siss tale kergituseks olnd Mar; süi ülesse tunnistamine on südame kergitus, asi läks `mööda, on paelu `kergem Kos; nüüd sain õmmeti natuke südamekergitust (kui saab viina või tööst puhata) VJg; si̬i̬ olli suuress kergitusess `aigele Hls; saa seo maa ka kergitüst [kui] sitta `pääle pandass, väke Krl; `ku̬u̬rmat kergütä vai, śjo om kergütüśs Se b. soodustus, mingist kohustusest vabastamine `vangidelle `anneti `kergitust, `anneti ka manifest Lüg; vanalene mees oli. sai kergitust (vabanes vangist enne tähtaega) Pha; esimese kergituse mehed olid üksikud pojad, teise kergituse mehed olid punase passi mehed need ei läind koa mette. kolmanda kergituse ja elma kergituseta mehed, need `pandi `välla Mar 3. a. õlgede puistamine rehe lademed oo maas, võtad maast ülesse, veĺla terad tulevad seest `välla. siss kergitad veĺla `puhtaks. see oo sis õle kergitus Mar b. õlgede puistamisel korraga haaratav kogus Rehekergitused aeti rehatse laudile niŋŋ talvel söödeti loomade käde Kaa; vahel sai kaks kolm kergitust `pandud, suured vihud nõnna et, `ańdis üsna `tösta Noa; õle vihk – kaks kergitost Mär c. rehepeksumasina osa – seadeldis õlgede puistamiseks Kergituste rehm – rehepeksumassina `rumli völvilt kergiduste rehmarattale käiv rehm, mis paneb keima kergitused niŋŋ tuulivärgi; Kergitused keisid massina kere sehes niŋŋ viskasid pahna massinast välja Kaa; kergitused jähid `kinni; Üks kergitus pidi `katki olema. Panavad selle kergituse uie ja on `kordas `jälle Pöi
4. pärm; juuretis Pue `pärmet ei old, tegin ise `kergituse IisR; kui `pärmid on vähä, siis teha `klaasi vai `kruusi `sisse `kergidus. `enne `sotkumist jo `pandi `kergidus segavusele `sisse; `kergidus on `kerkind, `akka vaid plini `paistama Vai; Verele ei panna konagi kergitust – pärmi San
Vrd kergitis, kergits, kerkus
kivistama1 kivi|stama Jõe Kuu eP(kibi- L HaLä, ‑ssämä Kod), ‑stamma Hlj, VNg, ‑stämmä Lüg, ‑stämä Ran Se, ‑steme Krk San, ‑stõmõ Krl
1. võrgule kive külge panema verk saab `paati kivistattud, `umbes kaksteist kivi `vergu `kohta Jõe; `enne `saivad `veiked `võrgud kõik kivistattud Hlj; vörgud kivistatse ää; ennemini kalamihed kivistasid ega `öhta Mus; mena olen küll `vörkuse kivistan, pistat kivi kotuse `sesse Phl; Võrgud kivistadi ära, sis rulliti ja `viiti `paati Hää; vörk sai ära kivistud, piker`korne kivi see `seisis paeladega [võrgu allääres] Ris; teene mies `viskas võrgud `sisse, teene kivistas HMd; kammeljavõrgul on raam, kiluvõrgul ega `räimevõrgul ei ole, nied kivistatakse `paati Kad Vrd kivestama
2. kividega katma, sillutama tee `roopad ää kibistud; kao oo seest kibistud Mar; kui ti̬i̬ ei õllu vi̬i̬l kivisset, õli nii porine nagu lidisi Kod|| kiviseks muutuma kividest ja `põõsist pidi põld puhas olema, kotusside olli väega ärä kivistedu Kam
3. kivistuma lubi kivistäb Lüg; sukkur kivistand ee; sau oo `rumli `külge ää kivistand Khk; See lubi oli ea kivistama, omikuks oli köva kut luu Pöi; sool kibistas tahi ää, et änäm ei põlend Mar; tihteriit, see pidi kopso kivistaja olema Kul; mõni asi lähäb nagu kõvass kui kivi, `öetse kivistan ää Tõs; lubja põletajal kivistas kops ää Tor; kui vesi seisab sies ja ei puhastata, kivistab ju ää riistad Kad; ku jalg ärä kuevab, nahk kõvass `piäle ärä kivissänd; luisk on ärä kivissänd, tahm lü̬ü̬b luesule `külge Kod; kusi olli ärä kivisten, `lupja täis Krk; mes simendigä om valõtu, tu̬u̬ kivistäb ruttu ärä Ran; är kivistedu muna San Vrd kivistümä
4. kiviks moonduma `Kestla `metsäs `tehto pühä`päiväl `einä`kuhja, nüid on kuhi `puolelli, `ärjäd ja `saadud `juures – kivistänned kived Lüg; seal kusagil tie ääres pidi olema ‑ ‑ üks inimese kuju ja ‑ ‑ siis oli vanaste räägitud, et oli üks pruut́ sedavisi seal ära kivistand Kad; Näśsi Juaspi naene õlema ärä kivissänd Kod|| täl om kivistõnuʔ süa, ta ei lepü ilmangi tõ̭sõgõ äräʔ Krl
Vrd kivitama
kraasi|pink linaraats põllal raasiti linad ära, raasi penk oli, kümmekond nuga pakusse `pandud, vana vikatist `tehtud, laua noa pikkust PJg kraasi|täis kraaside vahel kohestatud villarull tie `mulle `kraasi täis `villu Jõh; villa εnd, muist `ütlevad kraasitεied, mis kraaside vahelt εε `vöetakse Ris; Need olid suured kraasitäied ja need näpiti veel kord katki. Siis tehti väiksed kraasitäied ja seda võis kehrama akata Kei; teen `kroaside vahel öhö kroasitäie `vaĺmis Juu; nigu [vill] juba `lahke, veereta `väĺla vahelt, on kraasitäis `vaĺmis Sim; kruasitäied tulevad nõnna pitkäd kui kruaś one Kod; sõgla täis kraasi`täisi MMg; mõni kraasib õredaks `enne, siis akkab kraasi`täisi tegema Plt; üte kõrra vahelepanekist said neli viis kraasitäit Ran; üte kraasitävve kedrässit ärä ja, võtit tõõse jälle Nõo Vrd karsin-, karsi|täis -kraasi|vaalikkraasimismasina osa `väiksed `kraasi`vaalikud `pöörlesid `trumli `ümber, `millel `kraasikord `ringi Lüg kraasi|vabrik villaveski Lihulas oli raasivabrik Han

masina- 1. rehepeksumasina- `Massina`reiel õli pali `reielisi vaja Lüg; massina`möister oli ika `seltsis Jäm; niid `akvad `massina rihed Khk; Massinapöhk oo ee veiste söötmise materjal Kaa; masinalaua `peale `pandi vili ja lükati `trumli vahele Jaa; meil oli suur massina rehi Rei; mõisa `rehjes `toodi masina`meistradele `süia Mar; akkasime rukkid `peksma, siis ma oli masina laua pial, `lõikasi `vihkusi katti Kse; Rihepõhk lähäb piinikses tolmos, masinapõhk jäeb jämedämäs, sellepärast luõmalõ param anda Khn; Masinarihi, üks päe ja neil viĺlad pekstu - - talu viĺlad läbi [masindatud] Hää; ega `ennem masinareht peksetud, sis tuli käsitse keik [teha] HMd; mine kutsu masine`meister `sü̬ü̬mä; masina`põhku eläje tahave, rehega pesset põhk om aga `tervep süvvä; masinerahvass tuleve, vigla seĺlän Krk; kui viĺlä `pesmise masinad `väĺlä tulliva, siss Uniküla peremehed asutiva kah masina ühisuse Ran; Massinapõhk om kül paĺlö paremb karälõ `anda ku innedäne rehega pessetü põhk Vas

2. niidumasina- `Massinanuga sai kodo `käiä pääl teridata Lüg; Poig `aitas isal `massinanuga teritada, ajas `käiä `ringi; `Massinareha kasutati `vilja`leikamise `juures, `sellega `aidati teha `vilja`vihku ja lükkati `massina`raamilt `viljavihk maha Jõh; nüid o masina rähäd koa, [aga] metsä ein o löhike, sedä ikke käsitse riisutasse Vig

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur