[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

emb-kumb emb- spor R, Vll Muh Rei Mär Amb Kad VJg Nõo, emp- Khk Kär Rei LNg Mar Kse Kos JMd Koe VMr Trm, emm- Juu, g emma-, g `e- R; p `emba- Emm, `emma- Ris üks kahest, see või teine `Pohja ribi vois juo `emmast-`kummast `otsast vedämä akkada Kuu; emb kumb oli, kas `ernesupp vai uasupp `vastlapäiv VNg; No lihavõttest ja nelibüst siis `emmast-`kummast siis ikke tapeti vasikas Jõh; ta läks emmale kummale [poole], kas `lõuna või `põhja Muh; `Ütle ära, `emba-`kumba sa tahad Rei; emp kump, kas ma lähen või ei lähe Mar; eks sääl `emma-`kumma tuleb nüid – kas ta sureb või jääb veel [elama] Ris; kaks obust on, tule emma kummaga JMd; Vasikas kua, kui iast juua ei taha - - siis on emmal kummal viga, kas rokal vai vasikal Trm; võta emb kumb kas lammass vai oenass Nõo
kui1 kui üld; ku spor R L, Juu spor ViK, Kod VlPõ eL, ko Vai Kra
Tähendusrühmad:A. sidesõna I. a. sarnasusvõrdlustes
1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega b. kui-konstruktsioon seostub verbiga c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga d. kui-konstruktsioon esineb (ülem)määra rõhutavais väljendeis I. b. erinevusvõrdlustes
1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral
2. a. võrdlus- või viisilauses b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) II. tingimust väljendav sidesõna III. aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset
2. alustab täiend- või aluslauset
3. tähenduses kuni, nii kaua kui IV. samastav sidesõna V. sidesõna kui
1. selgitavas funktsioonis
2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks VI. ühendav sidesõna
1. nii ... kui ka
2. ei muud ... kui B. määrsõna
1. rõhumäärsõna a. tähenduses väga, õige, üsna b. tähenduses kuitahes, ükskõik kui c. lause lõpul d. väljendab imestust, üllatust
2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses b. kõrvallause algul
3. küsiva ja siduva määrsõna kuidas funktsioonis
4. iseseisev adverb kuidagi tähendusesA. sidesõna I. a. sarnasusvõrdlustes
1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega `naine on `kõhta sama vana kui `mieski Lüg; läks `ninda punasest just kui `keidetu krabu Vai; Seaste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi; nõna `sulgus kui jahisaŕv Rid; Tubak oĺli peenike narmas kui üks siid Saa; riiete sees ole nii `kange kui truĺl Juu; ta on elav kui säde VJg; tukkus laua naeal täis kui tińn Sim; pia sile kui lakutud Lai; õhuke kui laast KJn; ninda puhas ku kädsises puha Krk; suur ku‿ts ilma asi Hel; kõva luu kui kurivaim Ran; na‿m vana sarapuu ao, raseda kui kurjaristi Nõo; pimme kui sügisene ü̬ü̬ Kam; oĺl nii kahvatunu `õkva ku `ku̬u̬ĺja Har; lehmäʔ oĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ Rõu; nii mädä kui müĺgätüss Räp; `haĺlalik sääne ku haaba kuur Lut b. kui-konstruktsioon seostub verbiga `lapsed tulivad ku `porsad `ümber `laudu VNg; Kukal valutab kui ull Pöi; Kadus kui tina `tuhka Muh; vihm sajab kui pahin Mär; `leikas kui `nuaga Koe; vesi läks kui kolises Sim; põlevad ku pragiseväd Kod; magab kui `surnu; `aiseb kui `irmus Ksi; läks `kat́ki‿gu plaksatas KJn; lase `laulu ku larap Krk; vahip ku kuĺl, siĺmä om sõõriku pään Nõo; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga `naine käis `moisas iga päiv ku mies [tööl] VNg; miä olen näind `kärnä `konna ko leib`lapja Vai; kanad on nii kui paenakad, majal ei seisa kui kojas Jür; istub `koorma ots ja läheb, koorm kui kägu `persse all Pee; Nõnda kui‿t́s moonutus Trv; mis see vana inimene ike om, kui üit́s kõsu Hls; tal `õnne ku `tõrva Krk; kui järsikut kasvava nu lepä võsud ja pajod Ran; ta om külen kui tõrv Kan; Tu̬u̬ sälätäüś oĺl ku üt́s ilmamaa laiv sälähn Rõu; tuĺl noid paganaliidsi kokku kui põru Vas; sõss oĺl nigu üts ku pupe linapund Räp I. b. erinevusvõrdlustes
1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral tämäl on ramu vähemb kui mul Lüg; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; `poistega on ulk `rohkem tegu kui tüdruk `lastega Käi; `vaablased oo natuke suuremad kui erilased ja mesilased Mar; tä oo rikkam kui ma Tõs; iir on `väiksem kui rot́t Kei; tema on ikke `vahvam kui teine Pee; mia olli pu̬u̬l `aastat vanemb ku Jaan Nõo; no ei olõ enämb ku üt́sainuss kruuś Har; küla laib om magusamb eiʔ ku uma laib Lei || ta on targem kui tark Koe; Iga asja, õli ta sitem kui sitt, reagiti ja kõneldi igate kanti Trm; anna tal änap ku änap, ega ta rahu ei oole Krk
2. a. võrdlus- või viisilauses ma‿p tee ennast targemas `ühti kui ma ole Muh; enäm oo sedä kisa kui sedä `aśja Kod; sammal oiab paĺlu paremast lund kui luda Äks; ma põle täna `rohkem magand kui kaks `tuńdi Plt; siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; õdagu `kastega om parep `niitä kui pääväga Kam; mul ei olõ enämb ku üt́s ajastaig elläʔ Har; pinil ka `rohkõmp om häpü kui sul Se b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi LügII. tingimust väljendav sidesõna `Söisin kui `saisin Kuu; kui `omme on ilus ilm, siis `lähme `eina`maale Lüg; Kui `luomi ei ole, siis `viĺja ei saa IisR; kui üväst `lähto, siis saap `kallo küll Vai; kui äp saa `öigut, siis `kaibab edasi Khk; kui sa lustid siis joo Mus; Kui seal küüned oleks ta läheks ka puu `otsa Pöi; karu tuleb nahal pealt ää kui sa ooletu oled Muh; Kui sa ennast puhtaks äi pese, siis ma sind seltsi äi veta ka Rei; kui sedä teed, suad `peksä Tõs; kui pesed ja `vihtled, tuleb park maha PJg; Võta põrsas, ku põrsast pakutaks Hää; kaks vana `iigla puud - - kui nied mõistaks `rääkida Kei; kui `kolme `korda ei `kutsund, ei läind Juu; Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis läheb vähemaks = auk maa sees Jür; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; kui sa inimene õled, `ütle `vassa, kui kurat õled, tagane Kod; kasepuu kui vihma kääs `seisnud, `tõmbab `valgest Äks; mis sa amalet, ku sa ei mõista `õigest kõnelde Trv; ku mädä muna `viskat, sõss lää katik ku `plauhti Krk; kui ta röǵästäss, oless väega jäĺe Ran; kui ma saass nätä, merätsit puid na om maha lasnu Puh; kui `sõira, siss om `sõpru kah Nõo; ku˽tiiassi et ku˽pia är lõpõssi, siss ämp ei˽teesi midägi San; Ku‿ma iks sü̬ü̬ taad terä `sü̬ü̬ḱi, sõ̭ss ma‿lõ kõva ja söönü kah Urv; õlõss lännü külh vai kõ̭kõ pümehepäl üül ku kohegi minnä oss olluʔ Har; ku asi olnu˽tõtõlik, siss olõss ma˽pidänü uma suu lukuhn Rõu; ku `taiva pääl ku lina `hunde, hüä lina küĺb Lut || Kui teha, siis juba teha Pöi Vrd josIII. aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset kui `nuoremb õlin siis tegin `virsusi `karjas Lüg; ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka Vai; kui laps `karjund on, siis ta ekib pärast veel Khk; Kui `kööti siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda mette Muh; kui odrad `valmis on, siis lüdivad ära Rei; ku kihlatud said, köesid kiriku`mõises Vig; kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud; kui sa nüid söönd soad, siis tule kohe ruttu `meile Juu; kui sina ükskord ära sured, siis anna sie `mulle JMd; ku tuamingad õilevad, siis `tehta linu VJg; kui krabatanud, `pańti vi̬i̬l aganid `ulka (leivale) Kod; üks näedäs tuld kui `rehte pekseti KJn; siis oĺl puhas leib ku mina kasusin Kõp; latsele `tu̬u̬ma kõik, kommisid ja `saia, ku‿d́a tuleb Ran; talvel ku me koolis käisime Võn; kui müriśt, siss visass `väĺki kah Ote; ku mõtsast läbi sai ja ku˽peräle tuĺl, siss oĺl nii kahvatunu `õkva ku˽`ku̬u̬ĺja Har; Ku jo˽kaŕan `naksi `käümä, sõ̭ss ańd imä kaŕa manu˽mullõ `hammit ummõldaʔ Rõu; nu siss ku lätt tarõst `vällä minemä, siss `laulvaʔ Se
2. alustab täiend- või aluslauset ja ei `oldki kaks nädälä `aiga ku sie mies suri Kuu; midä tämäst perida on, kui tämä `müödä on Lüg; `jöutsime `umbest `seie männigu ala, kui siis akkas sadama Ans; Sööme enni kui supp ää jahtub Rei; eile sai nädal kui `vihma tuli Kad; sügüse polõ ku ma ütsinde olli San
3. kuni, nii kaua kui ulga `aega ma sedasi `mässasi, kui ma neist na jagu sai Aud; Suured kannud jäid `paika - - säl nad `seisid ku ära mädanesid Hää; ma sain mitu `korda `istuda ja oodata `enne kui ta tuli Juu; maas `aedus viel [lina], kui kiud läks `lahti JJn; ooda seeni, ku ma tule OteIV. samastav sidesõna mei kui `arstid, et mei oleme küll sedä `uurind KuuV. konj kui
1. selgitavas funktsioonis `Sönna [möldriametisse] pailu nooremad mi̬i̬st äi tahetud lubadagi kui neid küll majas oleks tiab kui pailu olnd Pöi; mis sa käsu all teed, see töö on raske ja vastik kui kua sealt kui palju teenid Trm; sai lõhut ku pää olli like otsan (kõvast tööst) Krk; nii täńtäss, kui maa˛i·lm kõ̭ik kärrä käeh; ol nii hüä miiśs ku anna mullõ rahha `võlgu Se; `kärblädse omma d́uʔ nei `äüdü ku šitusõ `suhtõ Lei
2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks nii `tervest tegi kui `tervest Jõh; oli kui vana oli, aga juba jäks akkas `otsa löppema Jaa; sest asjast oled ike elma, elma‿gu elma Mar; riie [on] nahk ku nahk Aud; läits kui läits, mina tedä enämb taga ei ike Ran; vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä; meil om tü̬ü̬ nüid nii kõrran ku kõrran Nõo; pää `ripsõ otsahn, koolu˽ku kooluʔ Rõu; jutussit külält `mõistse, nu̬u̬ ka ku vei ku vei (ununenud) SeVI. ühendav sidesõna a. nii ... kui ka Tämä ott labja ja ai kaik `tuhli`augu ku pibalue `kunku ägejä `mielegä `liiva ku kivi täüss Kuu; mõlemad mies ku `naine, `kardeti `nõidust Lüg; `loomel kui `oostel `antasse jaho vett Mar; Süid rokal kui ka vassikal Han; eks sajuvarjus käi nied ikke kõik, nii`äśti mäńd kui kuusk KuuK; alate suvi kui taĺv õli kasuk seĺjän Kod; nüid süiasse äripääv kui püha pääv nisu`leiba Äks; üit́s ku tõine kuts mut oma poole Krk; ü̬ü̬ ku päiv pid́i tü̬ü̬d tegemä Urv; noodamiiss püüt suvõl ku talvõl Räp b. ei muud ... kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri Vai; ega muud `ühti kui akame minema Ris; no ärjad, ega nad muud teind kui `küńtsid Hag; aga meste `riideid ei õmmeld `kiski muu kui rätsepäd Juu; kislad muud meil ei söö kui mina Ann; äket põld meil muud kui karu äke Trm; ja muud `palka es ole, kui kleedi `rõivakse tõi Ran
Vrd kutB. määrsõna
1. rõhumäärsõna a. täh väga, õige, üsna `Raiusin puid `ninda et kohe `lastud `lensid kui `kaugele; Meri `ehkus `suoja viel kui `kaua Kuu; säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga Lüg; vana `onti oli kui `kaua `kutsarist Vai; Siis on kisa kui palju Kaa; mena `rääkisin temaga keik kui `kougeld (pikalt-laialt) Rei; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää, seesap kui kaua Mih; inimene võib kui `vaene `olla, aga ole puhas Hää; kel last ei ole, see on noorik ei tea kui kaua Juu; ega ta `sinna kui kauast ei jäänd VJg; ega ta kui suur ole Trm; minä elän kui vanass, aga lapsed kadid nuarelt Kod; ma isi põletasin alet kui paĺlu Ksi; `uiskab sis kostab kista (kes teab) kui `ilmasse Lai; `viisega võesit kui suurest vi̬i̬st läbi minnä, vesi lät́s `väĺlä Kam; viim(a)ne kui kõik (viimseni) nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä Lüg; vöttis mu kääst `viimse kui raasu Rei; võttis ää `viimse kui lehe Mih; viimane kui aenuke liige oo valusad Aud; `korjasin viimase kui terä kokku Juu; `viimne kui kana pueg `müidi ära VJg; Viimane kui õks pandi kuppu Trm; viimäne ku uks ja aken õma testod Kod; nõrist viimätse ku tilga ärä Trv; perämine ku kana kah `müüdi mahaʔ Har b. täh kuitahes, ükskõik kui Õli sie `süämine kui vilets, nua ja `kahvliga `süädi Jõh; `olga kui suur tahab Khk; Olnd see koorm kui suur tahes Pöi; ole sa kui tark `tahtes Tõs; süe ehk kui `iaste VMr; olgu rõõvid seĺlän kui taht paĺlu Hel; olgu sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ, kud́ä tulõ, siss pahandõss jäl ärʔ San; olõ sa ku tark taht, kõ̭kkõ `aśja sa õks ilman ei tiiäʔ Har; Suutii pääle viä liiva kuʔ pallö, sinnä mõrka‿i midägi Vas; olgõ tä kui tark, `tarkusõga midäge ei ti̬i̬ʔ Se c. lause lõpul mõni õpib nii ruttu ku Hää; nagu närmik, nii `vaene närus kui VMr; kui kaste ein vanaks saab, siis lääb kõvaks kui Sim; on nii murelik kui Pal; `varda olive `lõngu täis kui Trv; kui kolm `langa üten, siss om nii ilus kui Ran; kuuse ladu om nii kahar ja tubli kui Puh; vahel `tuiskap suure ange kui Kam; päiv paist nii ilusallõ kui Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ, `kullõss kui Krl; Tõnõ (puu) ei `lahkõ `kuigi, pessä sa˽kui Har; Ega vanast tu̬u̬d puu `väŕki kiä kui väŕmi es Rõu; pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist ja kuʔ Plv; konnaʔ mullistasõʔ vi̬i̬ siseh kui ja `haukva Räp d. väljendab imestust, üllatust `ommete ku `uonost jäänd `kassi: ku ilos `kassi oli Vai; kui `kange valu ai, ai, ai Muh; sa paraku, kui `mõisnik seda nägi Mär; ena ku suured kardulid Kse; kui odabad olid aśjad Mih; ena kui tugevad need oo Tõs; kui `kierdu rehä tein Khn; `jennää· kui `paĺlu `lammud Aud; kui ilusad laulud meil olid Hag; oeh kui pailu sii neid on Juu; valata, kui `kõrgel juba kuu one Kod; kui `uhke ma `oĺli, ku ma nońde saabastega kõpsuti Ran; oĺl plödi pääl ja kuppu ku `oitku San; ta ni etev inemine ku `hoitkuʔ Kan
2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses kui `külmä vesi on Vai; kui koua see `aega vötab Ans; kui palju sa annad Muh; kui `kaugele su püśs jooseb koa Mär; kui paelu kellu oo Tõs; kui suureks sa viel `kasvad JMd; kui vana sa veel piad olema Pee; kui kaua sa teed Trm; kui kaua sa sussitad teda Äks; kui `kaugelt sa oled Nõo; noh ku kauõn sa õigõ elät Har; kui `minkõgaʔ Se b. kõrvallause algul miä voin `kergitä sedä kive, kui `raske tama on Vai; tule, ma katsun, kui suur sa oled Juu; ei tia, kui kaua sie viel `aega võtab VMr; minä suan `kätte, kui milla si̬i̬ õli Kod; ei tää kedägi, kui `paĺlu ta parep om Krk
3. kuidas et saand magugi (maitset) `tunda vai kui Vai; kui rendi raha `saaja (saada) Vll; kae˽kui taal `rõiva ripõndasõ alt; Ti̬i̬ no kui taht Urv; ei tiiäʔ kui paremb om Krl; tu̬u̬ om nii kui tuńnistajaʔ tegevä; ma ei˽`tihka˽tu̬u̬d sullõ üldä‿ga kui tu̬u̬ kõneli Har; sõ̭ss tuĺl üt́s mi̬i̬ss, tu̬u̬ tiiä˽kui üteĺ Rõu; kui täl ta aig är `pilluss; kui kand iih nii võsu takah; kui sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paljiidõ puiõ pääle Vas; `Aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; Kiä kui mõistsõ, tu̬u̬ nii teḱk; üldä võit kui tahat, ki̬i̬ĺ kõ̭gildõ murruss Se
4. kuidagi sa‿i mõista˽tidä kui süvvä ei söömäte jättä San; Umb`sõlmõ ei saa˽kui `valla, viidät paĺlu `aigu Urv; mõnikõrd om `hirmsa suuŕ halu, ei joua˽kui vällä˽kanataʔ Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́sirbiga lõõgadaʔ Rõu; läbi saa ar kui ni (saan kuidagi hakkama) Se
könnin, könnis könnin Nõo; `köńnis Khn Juu(-õ-) Kad Trm, `könnis VNg/-ss/ Tõs (kasvult) kidur, kängus sie one `ponniss ja `könniss, ei tia‿ks one vähä `süiä saand `toine VNg; kasu `könnis [loomal] Tõs; `köńnis luõm Khn; sia `põrsad kõik `kõńnis Juu; [vasikas] oli roka pial, `piima põld, nüid `köńnis Kad; Kasvult `köńni jäänu nigu könnin põrss Nõo || kägaras, kõveras `istus `köńnis ries, mina suand aru, kes ta oli Kad
labik1 labik g labi|ga, -gu Hi(-ku Emm); labig|as g -a Emm Käi Rei (leiva-, katuse)labidas Labigu kark käib tapiga varre otsas; Saarlest teenist vanast labigatega leiba; ölje katost `lööda labigaga; leva labigas Emm; mihed löid labigutesse naalad ja läkst `pöldu Käi; Labik oli nii mureks karastat, et kui lehm `taale pääle `astus, läks neljaks tükiks Rei || fig Mi‿sa sest völast rεεgid, külab labik tasub Emm || adralusikas Pööru kohtades puhastata siis sene labigaga vannas puhtaks. Labik ripub saha käsibu külgis Emm || mõla roka kloppimiseks oburoka labik Emm
leib leib üld(`leib|a VNg, -ä Vai, leiv Rid, laib Lei); g leiva Rei Phl spor L(leia LäLo) K(leiba Kei) I, `leiva (-ä) R, leivä LäLo(leiä) T spor V, leeva Khk Vll LäPõ K(leeba Rap) spor I, leevä Vig Khn Juu Kod Kõp T V(leebä Lut, laava Lei), leva S(löva Rei) L(leba) Amb VMr VlPõ, levä spor L(lebä Vig), VlPõ(leba) M Puh1. a. (hrl rukkijahu)tainast küpsetatud toit; leivapäts; leivaviil `leiba on `pandud kala`nuota, obeda ka [et kalaõnne oleks] Jõe; kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema; kumm all, kumm pääl, kure munad `keskel = `leivad on `ahjus Lüg; `Sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta; `Enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali Jõh; Leib `ninda vana ja `kuivand, et ära tulega ligi mene IisR; `leibä on ometund, sedä enämb ei voi `süvvä Vai; `metsa lihad, ikka tükk `leiba tasuse Jäm; vana `ambale on noor (värske) leib εε `süia Ans; ma pani kahepäise leva (leib, millest kaks päeva süüa saab) kotti Khk; Leib oli must kut karu sitt, ää `söödi kõik; Tegi pirekse emast `leiba (saia) Pöi; kõik pidi omast käest olema, kõrvane ja leib ja Muh; Kes leva seliti paneb, sene paneb leib ka seliti; ma seda levasuu `kohta (koht, kus leib küpsemise ajal teise vastas on olnud) tahagid Rei; küll on karune leib, viib kurgu `katki Phl; suurdel `leibel `tehti kolme sõrmega kolm `auku `sesse, ja obuse raud `tehti Rid; see [töö] maksa mette leia vettki ää, veel änam `leibä ennast; kis `erne leemega `leiba sööb, see närib eese keele ää Mar; `lõika lebä peält eä pikk vilukas Vig; igas peres ise leib, igas talus ise taar Kse; `leibel oli lasn Var; lebad olid suured nagu tõlla rattad Mih; nüüd tehässe [nurganaisele] `leibusi, mõni tieb saia levä või nisu levä Khn; näĺlane külalene tuleb, leib kukkus suust `väĺla Hää; leib on ää `tahkun, ega tal änam mekki ole Ris; kust `lõikama akatakse, on leiva pea; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; [pulmas] oli magedad `leiba ja aput `leiba, mage leib `tehti kaĺlaköśtiga Kos; soja leiva a·t́tähh peab kohe `taeva minema Jür; pere akkab lagunema, leib on `kat́ki Amb; vanal näĺla ajal on mäńnikoore `leiba `söödud Ann; leivad on ära põlend, liiga paĺlu soand Kad; ükspäinis leivast ei ela `keśki VJg; kõhe `terve leiva tõi lavvale Iis; `leibu tieväd `kõiki `mu̬u̬du, piterguisi ja ümmärguisi, õdra, nisu ja rükki jahuss; vanass ei `tõśtnud (tohtinud) pühäpääval `leiba tehä, siis ahjuluudaga `aetava `põrgun taga; mõnel naesel nisäd põvven ku leeväd Kod; tegu `leiba oli seetse kahessa `leiba Pal; leeva õng tuleb nińasse, kui leevad ahjus on Äks; leib oli vana nigu muld, ia oli pudi teha apu piima `sisse Lai; vanast olid suured paksud ümargused levad Pil; si̬i̬ oĺli vahel annud siis sel poesikselle kah sedä peenemad `leibä Vil; nüüd om ike `seĺge leib (ilma aganateta) süvvä; meil om egä päe nüüd `uudine leib (uuest viljast küpsetatud) Hls; silu silu `äste libevess leib, sõss saat sileve `suuge mehe, sedäsi naĺlatede; meil o nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; kardultege leib taht `kärku `ahju Krk; sepäl om must tü̬ü̬, aga `valge leib Hel; kui me latse ollime ja alle `oĺli joba leeväle pääle tullu, siss üteldi, oh latse sööge, si̬i̬ om kõtu rohi; tõese es saa pala `leibägina, tõese ehitivä `liina majasit Ran; kańepi töndsiga kõrutedi `leibä, kutsuti kõrutedu leib Puh; `pehmel leeväl ei ole jo midägi jakku, t‿om ää ja toda sa sü̬ü̬d paĺlu; leeväl om poig sehen (pealt küps, seest toores); leib `palli nigu turvass jälle, nii aganane leib `olli Nõo; tragi `pernane ollu, esi `kastnu iks ruttu ja ruttu `leibä Võn; `ernel om leib puhun, toda vuhi niisa·mate (söö ilma leivata); üits pät́s sai ike kõrrutedu `leibä tettuss, lihatükke pańti vahele Kam; näĺläne ollit, siss lätsit `võtsõt toda pinnust `leibä, noh agana nigu pinnu seen Ote; vanast ku mõni raasakõnõ sattõ mahaʔ, `võeti maast üless, `ańti suud leevätüḱüle San; leib om leeme all (öeldi, kui keegi supi kõrvale leiba küsis) Kan; kes `virku leevä sü̬ü̬, ku `laisku‿i olõʔ Krl; ta om `mitmast ahust leevä söönüʔ, `mitmast talust taari joonuʔ; mul om mõtsan haina tegu, ma ei saa leeväldä Har; kos joba `nõukamb peremi̬i̬ss `oĺli, sääl oĺl iks leib ka jo tuulutõt rüäst tett ja tu̬u̬d kutsuti siss `puhtajahu leeväss Rõu; koŕati `kü̬ü̬mnit kah, talvõss leivä `sisse `panda Plv; mul olõ õs leib ilostõ arʔ hilestet, meheimä nurisi, et sul olõ õi˽`mi̬i̬śki nii `ḱortslikanõ, ku sa seo leevä olt `jätnüʔ Vas; Määntsel ruvval `kartoĺ seeh oĺl, tu̬u̬ kõrvalõ `leibä võttaʔ es tohiʔ; Kes vanast puhast `leibä sai süvväʔ, rüḱi sai joʔ niipaĺlo veed́üʔ, et ku˽puhast `leibä naano˽`sü̬ü̬mä, sõ̭ss tedä `haardonus `kuige˽kavvas Räp; `ku̬u̬ljet om ka õks vaja meeleh pitäʔ, sis õks elät leeväh ne soolah; vii leevä pääl ommavaʔ kartsuh (kartseris); `kostranõ leib kõtuh, siss olõ õi söömäldäʔ, paigat hamõh säläh, olõ õi ihoalastõ Se; `uutse `pääle kutsuti hõim ku nu̬u̬ŕ leib sai; akań um leebä jakk, tuhk tubagu jakk Lut; sooja leivaga pähe löödud ~ saanud (nõrgamõistuslikust inimesest) `Selle o küll vist `suoja `leivägä pähä `lüödüd Kuu; See aa töösti suja levaga pehe saand Emm; tõesega ei sua juttu kua ajada, nagu suaja leevägä pähä lüädud Kod; `tälle om `lämmä leeväga pähä `lü̬ü̬du Ran b. leivatainas `leiväd on `külmäd, ei akka `kerkimäie; leib akkab appust `saama, ajab üless Lüg; akkas `leiba `sötkuma Krj; ma lähe `leiba `lõimest üles `võtma ja `ahju panema Muh; kui leib põle maha löönd mete, sis tä põle apu Vig; Piäb `leibä panõma, vana leib suab `otsa; Mia sõtku levä ää, sia panõ tuli `ahju Khn; mine tu̬u̬ seppa (pärmi), mis levä üless tõśt Saa; leib mureleb, leib on vähe `sõtkuda soand Kei; `siatsin leivad `sisse Amb; segäsin leevä `apnema Kod; leib tahab `ümber pöörata. minul oli suur [leiva] tegu, sai neĺla`kańti `ringi pöörata Pal; naene ei `tohtind `paĺla `piaga `leiba sõkku Plt; roka perä `sisse tetti ka `leiba Hls; kui leib `olli parasjagu ärä apenu ja maha vajonu, siss kasteti ta ärä Hel; ke leib laḱka `aeti, siss `panti kõrutuss pääle Nõo; leib tulõ joba mõhest `vällä Ote; leib om häste nõsnuʔ Har; ku leib jo plakś käeh, siss um `kastmisele parass Plv; leib om `alla sadano, siss om leib joba hapu Räp c. fig (leivaviljast) Ei `leiväst `leibä nää (oma põld ei toida ära) Kuu; neid o küll, kes kolme `aastast `leiba söövad Khk; Ta oli rikas mees, `oastane leib oli ikka `salves ees Pöi; meitil veel teese `aasta `leibä, põle `puudust oln Tõs; kudas ennem `leiba korjati, viimane ku iba korjati ära HMd; läks `veśkile ja jahvatas omale `leiba Juu; temal on teise `vuasta `leiba viel järel VJg; ma tulen leeväss `leibä õmaga läbi, nõnna kava one vana, kuńni uut suan Kod; leib tahab `pessä Trv; temäl ei ole `puudust ega `näĺgä ollu, temäl o iki leväni leib Krk; kost aga `õigembide sai, sääld laśk [tank] läbi, es ole `u̬u̬lmist et si̬i̬ om leib Nõo; me saeme kat́skümmend ütessä vakka `leibä Võn; leib kasuss mul hää Urv; tu̬u̬l om `mitma ajasta leib alalõ Har; leib pandass haḱki; `maalidsõl ĺeebäl (lamandunud viljal) `saaki olõ‿i·ʔ Lut || (kaunviljast) kõdrinõ leib um `herneʔ, uaʔ, läädsäʔ, selle et terä kasuss kõdrah Lut
2. toit; elatis, teenistus, sissetulek leib ei `etsi `vatsa, inime piab ise `leibä `etsimä; `Lüömme `leiväd `ühte kappi (abiellume) Kuu; isa `tõukas poja oma `leibä, ei saand läbi; õled `ammeti `kaotand, õled `leiväst `lahti; tahab `suuga `leibä akkada `tienimäie, õppib õppetaja `ammeti `pääle Lüg; isä ja `poiga `elläd eris `leiväs; mida igisemb nahk, seda magusamb leib Vai; see‿s möista leva eest tänadagid; küla leib `eetase magusam olad kut oma; ikka kerves kotti ja katsu kust sa `leiba saad Khk; nad akkasid ise `leiba, kui aeamoa said Vll; ma sai kuha pealt leva; Nii pailu vana ikka teenib, et jövab leva majas oida; Teine elab teiss majas küll, aga levad ikka öhes kappis Pöi; soa (ei saa) oma igapäist `leibagid Muh; Oompsegs oja leiba, aga mette tööd Emm; ta oo eese leia peal Mar; vabadikud o pere`rahva `kõrvas, isi `leibas Mär; Kelle `leiba sööd, selle `laulu laulad - - lebaisa juttu tuleb ias `kiita, mud́u laseb tööst `lahti Han; tä oo oma levä piäl, ei soa talust `ühti; sööb pere `leibä, põle omas `leibäs; otsi omale isi `leibä - - ää `kerja `ühti Tõs; Kui kalu suab, siis `jälle leib majas Khn; ta on meilt ää, ta on nüid teese mehe `leibes Juu; kel ammet on, sel on leib majas JõeK; ega sie (pillimäng) mul `leiba too; laste leib piab olema kibe `süia KuuK; nemad (vabadikud) olid oma leivas, nemad sõivad oma `leiba JJn; tienib kua oma igapävast `leiba `kümme küünega; õt́si kust `leiba ja riiet saad, ega sie `kerge põle Iis; tämäl leib kõrraline ja soe maja; si̬i̬ pere on koon, süäväd `üste `leibä, one ühen leevän; täl vaja `riiden ja leevän `õlla kõik selless palgass; kohos mõiśs küll lapse leevä `selgä (mõistis lapsekasvatusraha välja); obene onegi maja leib, ilma obesetä ei sua Kod; kes `kaela `kanma akkasid, pidid olema oma leeva eest väĺjas Lai; mina käisi temal `leiba järel viimas Vil; kelle `leibä sa sü̬ü̬d, selle `käsku piad `täitme; me oleme üten levän (elame koos) Hls; nemä ei taha laste leväl tulla, nemä tahav olla oma leväl; poig olli emä oma leväst ärä visanu; ta pia oma `leibä `kinni iki `oidme Krk; ta ei viisi midägi tetä, ta ei ti̬i̬ levä i̬i̬st ka mitte; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä: kukk, koer ja kooliõpetei Hel; ennemb kehvembä inimese seendega `ti̬i̬nsivä `eńdile `aasta leevä, ja `marjuga; kui teil om parembat `leibä saada, minge ja `ti̬i̬nge sääl Ran; tu̬u̬ om laesa inimese üteluss, et ku jumalal `päivi, küll peremel `leibä om; ilma `maata elädä‿i saa, maa om ikki leib; laste leib olna mõrru `süvvä (kui vanad on laste ülalpeetavad) Puh; amet kõ̭ik mes `leiba teenip; tü̬ü̬d om külländ, aga `leibä om kasinde Nõo; nika (nii kaua) om õ̭ks külh hää elläʔ, ku esä taad `leibä laual pedä; kis siss leeväldä˽tü̬ü̬d tetä˽joud; mesilaste leib (õietolm); leevä `raiskaja `kirvõʔ (lapse esimesed piimahambad) Har; Kelle `leibä sü̬ü̬t, tu̬u̬ poolõ haugut Rõu; küla laib pareb is ku oma laib Lei; `herneʔ ummaʔ kõva leib (tugev toit) Lut; leiba luusse laskma ~ selga ajama pärast sööki pikutama, uinakut tegema `leivä `pääle pidäb lebämä - - `leibä `luusse `laskema juo Kuu; Lasema üks pual `tundi `leiba `luusse Jõh; Laseme siis sööma pεεle püsut leiba luuse Kaa; Leba `luuse `lasmatta ei jõudn pikki `päävi `rasked tööd tiha Han; ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; lähme aame nüd `leiba `seĺga Juu; Egass no˽`kõikõ `päivä üte jut́iga muud ku˽tü̬ü̬d es tetäʔ, `laśti õ̭ks `leibä kah `luudõ Rõu; leiba võtma sööma akkame `leibä võttamaie, kell on juo kaks Lüg; võtame nüid `leiba Vig; tulge nüid vahest `leiba koa `võtma Juu; kägu pet́tis mo ää: ommiku vara lähen `väĺla, silmad pesemata ja leib `võtmata Kos; lu̬u̬g kuevab, nüid võtama `leibä Kod; tulge `leibä `võtme Krk; leiva otsa saama ~ otsas olema teenistust leidma, sissetulekut omama `tütrik lähäb mehele, saab `leivä `õtsa Lüg; Elada `mõistad, siis oled alati `leiva `otsas IisR; niid on εε pöli kää, sai leva `otsa Jäm; see oo jo leba `otsa saan Aud; mis tal nüid änam äda on, ta sai nüid leeva `otsa Ris; nüid on ta jälle leeva `otsas JMd; pu̬u̬l `ullu, ei `mõissnud leevä uńnike `õtsa `minnä, läks kot́ti `kanma (selle asemel et rikkale mehele minna, läks teenima) Kod; jätku leiba ~ leivale (tervitus sööjale) vöiras teretab ning `ütleb: `jätku levale, `sööbijad `ütlevad: `jätku `tarvis Vll; `jätku teie leiale Rid; tere omigust, `jätku leivale Han; `jätka jumal `leiba Aud; ku `sü̬ü̬mise `aigu tõese talule lätsit, `ütlit: tere, jakku leeväle Nõo; prii leib tööta saadud toit nüüd ta läks prii leia `otsa (vangi) Mar; vangid saavad prii levä Tõs; süäb prii `leiba JMd; kruanu pu̬u̬lt `ańti mõnele prii leib Kod; ku tü̬ü̬d tetäʔ ei taha, sõ̭ss nakka `vaŕgile, saat prii leevä pääle Räp || amet See pole kinegi leib (see amet ei kõlba kuhugi) Emm; ku `tohtre `kulli ehk `kohtu `kulli `toitma läät, tu̬u̬ um viimäne leib Plv
3. leibkond `meitel ka nüid kaks `leiba Khk; `teitid oo siis kolm `leiba Muh; seal oo meto `leiba öhös majas Mar; tiumaja iga katukse all oli neli `leiba Kos; `enne mõisa ajal oli mitu `leiba ühes majas VMr; mitu `leibä majah Vas
4. fig Leib `seljas (küürakast) IisR; silmavesi `ühte `jooni leivaks (raske elu) Pha; leib sööb ära (kõhn) Vig; Meil uśs leväss (muidusööjast) Khn; mõni - - õppis paĺlu, vahel mitu ametid - - `ütles et ega amet `leiba küsi Lai; `vaene ja armetu inimene - - `lõikab nööriga `leiba Plt; kõõrd`siĺmiga inemine, ütega kaess liha, tõsõga `leibä Har
lobistama lobist|ama R Jäm Khk Pha Pöi Muh Rei Mär Kse Juu Jür JMd JJn Koe VJg I/-ss- Kod/ Plt KJn SJn Trv TLä Rõn Kan, -amma Lüg Har Rõu Plv Vas Se, -em(e) Hls Krk Hel San, -õma, -õmmõ Krl
1. solistama; lodistama; lobinal midagi tegema `luomale vii `karduli `kuori, lobistab ära ruttu Jõe; `lapsed lobistavad vie sies Lüg; `Lapsed lobistasid `lauva taga `süüa nigu `põrsad IisR; mere mihed lobistavad `aerudega Khk; Jähi `sõnna `toori kallale lobistama `jälle Pöi; juba vesi ää lobistat; lehm lobistab aga `peale vee kallal Muh; lobistab küna kallal Kse; käppäpidi vee sees, tule ää, ää lobista siäl `ühti Tõs; `saarnad lobistavad ojas Tor; siga lobistas `ruhves, `ot́sis põhjast kardulid Saa; lapsed tahavad `kangeste vee sees lobistada; see leem põle muud kui va lobi, paras koerale lobistada Juu; lehmad lobistavad suĺbi kallal JMd; siad lobistavad muda ja vie sies Koe; lobissab sadada Kod; nagu luik, lüönud siivad laiali, ise `kangest lobistanud Pal; obune joob ja lobistab suust `väĺla Plt; [hani on] vee loom, mutku lobistab vee kallal SJn; lobisteb söögi man, ei mõśta süvvä Hls; pardsi lobisteve lohun Krk; latse lobistese lombin San; hobõnõ lobiśt kõ̭iḱ roka pańgist mahaʔ Kan; kalaʔ irmus lobistõsõʔ järvel Krl; A˽lobistasõ˽nimä˽kah, vesi mugu˽liiguss (haugidest); sannahn lobistõdass Rõu; latś lätt lumbi`vi̬i̬rde, lobistass pääle Se || kiiresti midagi tegema mukku lobisteb [aknad] `vaĺmi, tal om selle `järgi riista Hls Vrd lobistõllõma
2. kergelt pesema, loputama Nattukese lobistas `kaevu `juures, mis pesu sie IisR; jõel vede aagun käesimä talvel [pesu] lobissama Kod; lobisti kud́agi ärä, ega periss puhtass es saa Ran; mõne õdagu lobistat vi̬i̬st läbi ja om ää küll Nõo; närdsu lobistat läbi, `tõmbat paar `kõrdu `si̬i̬pi, om puhass Rõn; ma˽lobisti `hammõ läbi vi̬i̬ Rõu
Vrd logistama
3. lobisema üks valelik lobistab `peale PJg; purjus mehed lobistavad JMd; ää muts, kes `äste `asju aja, ää mokk, kes `äste lobistess Hel

lööm lööm g lööma Khk Kaa Pöi Muh Hi Mih Tõs/-mä/ Kei Juu Ann Plt; lüöm g lüöma Ris Koe, `lüömä Kuu Lüg IisR/-ma/; saav löömäss Rõu, lüämäss Kod

1. löömine; löök Süld maad `süömä kätt, puol `süldä `lüömä kätt Kuu; odre lüiasse `ümber, tehasse `ümber lööma küńd (küntakse odraseeme mulda) Khk; roka lööma labi `olli, misega `oostele rokka `löödi `toori sihes Muh; Udu aegus olid kellapoi löömad selgesti kuulda Emm; sööma käsi on pikk, lööma käsi on lühike Phl; lusti lööma koht Rid; pitske lööm Mar; kaks `polti oli [kellal], teene oli köema jaos, teene oli lööma jaos Mih; tein mul mitte midagi oma lüömaga Ris; Lööma oobid pidid tugevad olema, mis sa `paitad Kei; seenakellal on lööma ja käema lood́ ahelate `otses Juu; tema oli `lahti löömal (puhkemas) kohe, se eliding Ann
2. kaklus, lööming Nied `vennad on `riiukukked, `lüöma `piale `väĺja `lähvadki IisR; Kiige all pidi Loona meestega löömaks minema, aga meite poisid löid vedelaks Kaa; ega löömaga‿p tee ead Muh; mõned `riidlevad `nõnna et lööm `lahti Mar; lähäb lüämäss `laśti Kod; Kai, et asi lät́s jo˽löömäss, sõ̭s võt́i `visksi varvast Rõu

maki|rokk vorstikeeduveest supp Makirokaks - - kutsuti veel makikeedu vette tehtud suppi Rei || kes temä maki rokal om ollu (kes tema vanust teab) Hls

mõla mõla Hlj Lüg Jõh IisR Pöi Muh L K I eL(p mõlla V), möla Kuu// Hlj(mä-) Jäm/-ll-/ Jaa Emm, mela Kuu VNg Vai, mola Hlj Vai; pl `mölläd Vai

1. sõudmis- või tüürimisvahend (ka pikem aer paadi tõukamiseks) `pargal one melad VNg; pikkad mõlad, `neiega `aerutatasse vie pääl, `aetasse vene edesi Jõh; Mõni üüab paadi `airu ka mõlaks Pöi; pikk mõla, kellega lükätässe, sellega sõuda ei saa; `istudes `sõutasse `aerudega ja `püsti mõladega Mar; sõudasse jo mõlaga, kui naa üks lääb üksipäni, sis oo üks mõla Vig; venel oli teine pikk mõla ja teine oli lai lühike mõla; pika mõlaga `sõuti, kus `põhja ulatas Kir; pisikesed käsilootsikud on ike ühe mõlaga Vän; mõlad, kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; lootsikus on mõlaga `sõuamine Ann; mõla suur pikk ja ots tehakse laiast labida `muodi, sellega lüöb vett taha `puole Kad; viis mõlada on suures `vennes, luotsikus on kolm Trm; venet lükäb mõlaga Kod; ajori, kellege sõuvave, mõlage tõugates Trv; enne `võeti mõlad `vennede, siss `lasti kale `siśse Ran; noodal ollu mitu inimest, nu̬u̬ nakanuva mõladega sägäle pähä `pesmä Puh; loodsikul `olli tõene mõla tõesel pu̬u̬l, mõladega sõvveti Nõo; mõla om mõla `raude sisen Ote; ma˽taha lood́siguga üle i̬i̬ `sõitaʔ, kas mõla omma˽ka lood́sikun Har; aaŕoʔ, kellega sõvvõtass, mõla om, kellega toogatass; `tõmbasõʔ nelä mõlaga Räp
2. laia labaga segamisriist Kuhu sa minu `siebi `keitämise mela oled viend; Pesu vajutamiseks `kiemise ajal oli puust `tehtud mela Kuu; kui siep lüöb `katla `küllest `lahti ja mela `küllest `langeb `lahti - - siis on siep `valmis VNg; `leiba segan `leiva mõlaga, `käega `sõtkun `vaide Lüg; `Värvimise jaust õli mõla Jõh; enne oli ölle möla, sellega liigutati Jaa; õlle meśkit aetasse koa ikke mõlaga `seita Mär; puust `seoke mõla oli - - mis käe oli, see oli ümmarguses `tehtud, mis segas, see oli lai Tõs; leva juurt `pańti mõlaga ja roka juurt; igal öhel oĺli mõla - - teine mõla oĺli seebi `keetmise jaoks, teine leva ja roka tegemises, meil oĺli mitu mõla Saa; mõlaga segatakse leiba taenast, õlle `meśkid koa Kei; [leivataina] Kloppimise jäuks oli nii pikk nisuke puu mõla, kahe `kääga kõvast said ikke `kińni võtta Amb; mõla on kui `suĺpi kiedetakse `uostele, vett liigutada JJn; magusapu `leiba `tehti kolm `pääva, teesel pääval klopiti ää taenas mõlaga Ann; mõlaga jo naised liigutavad sia `süemist ja `siepi ja Kad; mõla, kellegä künän obessele rokka tehässe Kod; siuke puu mõla oli, sellega `eśti segasime leiva tainast Ksi; mõlage lopitse `leibä, tetäs säänte lai lapi, sellege pessetse Hls; `tüt́rik `iste mollin, `olli - - pudrusegämise mõla käen ja sõud nigu suure vi̬i̬ pääl Nõo; seebi `ki̬i̬tmise manh om mõlla vaia Har; leevä mõlaga klopitass leevä kohetust Plv || Vana`aegased või`maśsinad olivad kahe mõlaga (tiivaga) IisR

obrak, obrok obra|k g -ku Kod; obro|k g -ka, -ga Se maks tämäl one üks üvä obrak seĺjän Kod; vanast massõti õks obrokat [järve rentimise eest]; obrogat `masti kantorahe, kõ̭iḱ `viidi viĺägaʔ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur