[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

koduse → kodus(s)e
kodus(s)e koduse S Var, ‑sse Kuu Emm PJg Rakkoju jah ma nädala `päävad olin sial, siis lau`pääval tulin kodusse Kuu; ta‿p taha koduse jääda Jäm; tuli koduse ja vöttas omale naise Khk; ma tuli koduse, aga‿s leva teda üles kohe Mus; mis seal muud `tehti, `söödi, `joodi ja `mindi koduse Jaa; [pulma] õlled lõppesid `otsa ja siis `mindi koduse Pöi; kevade läksid ja heina aeaks `tulled koduse Phl; kus oli nagu rohkemb õmmelda tuodi rätsep kodusse Rak Vrd kojuse
kojuse kojuse spor Sa, kojosõ Khnkoju [rändpüügil kalurid] elast möned ead kuud ja läksid sügiseks `jälle oma kojuse; lehm tuli suure innaga kojuse Mus; tüdruk oli `toodud sügisi `jälle kojuse ema `juure Pha; aavad `lambad kojuse Jaa; poeg tuli kosjast kojosõ rhvl Khn Vrd kodus(s)e, koose
koluse kummi, kumeraks puu `tõmbab koluse Var
kongse kongse, konkse pahur, ebasõbralik ta `olli nõnna kongse mo `vastu; Ta sõhukse suure kongse jutuga; see oo nii konkse inimene ‑ ‑ nagu ahu pealt reagib mõne sõna Muh Vrd konk4
konus kui inimene jääb `toistest `tüöga taha siis `üölla sie one konus VNg; mul ike on konus (varuks) jua üks obune keda tahin `õsta Iis
konusse asi jäi konusse (hooletusse) Juu
koruse koruse Jäm Khk
1. küüru, kõverasse vädas ännast koruse Khk
2. kohevile, kummi keebmaad vahest samuti korutavad üles koruse Jäm

mõnus mõnus Hlj Lüg Jõh Pöi Muh hajusalt L(-os Kir), HMd Juu JMd Ann Koe VJg I Plt SJn Vil Trv Hls TLä, mönus Jäm(möus g `möusa) Khk Vll Hi Ris/-os/, monus VNg Vai, menus Kuu Khk Vll Mih, g -a; mõnu|ss Hel San Rõu, g -se Krk

1. a. mõnu valmistav, mõnu pakkuv; meeldiv Sai peris hüä menus reis Kuu; Rehe `ahju ees oli `õhta mõnus `istuda Pöi; see `olle üsna mönus töö, see `lamba `niitmene Phl; olass ikke poeg eland, olass ikke menusam ond Mih; mõnus toit Kod; reegi ju̬u̬k - - sehake mõnus ju̬u̬k, änäm ku õlled ja kikk muu asi kokku Vil; paĺlu mõnusit `asju om ilman, ka sa egät mõnu oma kätte tahat saia Krk; mõnus ilm om inimesele meele `jäŕgi, ku‿t́a väegä ele ega kuum ei ole Ran; opetajal om mõnus lugemine Puh; Kui laalab, siis õkva mõnus om kullelda Nõo b. mugav iad mõnusad `suapad JMd; ea mõnus ase mul Plt
2. lahe, muhe, sõbralik `irmus mõnus mies oli Hlj; Vahi kus õli mõnus `naine, `õskas `rääkida, `lahke ja ia igaühä `vasta Lüg; see oli ka sehande mönus `reilna Khk; vana aeas täna nönda menusad juttu, pole `poolistkid änam vihane olnd Vll; see põle mõnusad `moodi poiss mette Muh; jutul oli mõnus toen taga Rid; `ütles nii mõnusad sõnad kohe et Mär; tä iä mõnus inimene, aab kenä, mõnust juttu Tõs; `kõrtsmik oli nõnna mõnus mies oln HMd; ned‿on üsnä mõnusad inimesed, `sinnä või küll `minna Juu; mõnus mees, ia laheda jutuga Ann; reagib kohe nii mõnusad juttu, põle `uhke ega kedagi VJg; `ammamees oli see, kes naĺla juttusid `rääkis - - mis `äśti mõnusad olid Plt; si̬i̬ om üit́s ää mõnusa mooduge inimene, tal om ää `kombe kah Trv
Vrd mõnukas
3. sobiv, kohane, hea `otra one `oige monus `küpse VNg; ilosad mõnosad kaĺgid (piibud) kodomaa puust Kir; tegin mõnusa kauba Trm; kui seda sõda ei tuless, rahu õless ike mõnusam MMg; leib on ea mõnus küps Plt; ommukune päe om mõnuss `liĺle kasvateme Krk
Vrd mõdus

nolus, noluse nolus Jäm Khk Kaa Krj, -e Khk Kaa otsmikul; otsmikule Müts oli nolus pεεs Jäm; Ma `tömpsi päikse eest rätigu natuse noluse Khk; Menel oli rätik `kuklas, menel nolus; Vanaeide rätik oli noluse vajund Kaa; kadride emal - - rätik oli nolus peas, kassukad olid pahupidi `selgas Krj

hobuse- hobuse- vareksed `süövad obuse `nonnisi Jõe; `lehma`eina `saime kodund, aga obuse`eina sis tuli `väljast teha; hobuse`karjass olid `käuned külä`poissid `mitmakeste Kuu; [võrgu] pael, mis päälpuol, sie oli obusesaba `johvedest `tehtud, seda `kutsuti `pullu`paelaks Hlj; Obosekoppel õli igal talul omaette - - obose`kopli `viedi `üösest obosed `süömä; obosenaul on enamast ülevalt `laiemb, `naula pia on `nelja`kandiline; ei mina enämb näe, [muidu kui] `olgo sõnad obose`raua `suurused; `villased obosetekkid `tehti ikke siis `pruutidelle ja `õmmeldi ikke siis `suured `ruosid `pääle kõik puha ja Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas ka (pabulatest) Jõh; `Kauva‿s tal seda obuse`kannatust ikke `jätkub; `Poisikesed nied obuseajajad olivad rehe`peksul ja `sõńniku veul; Minul küll nii palju ramu ei ole, kel seda obuse`jõudu on, `mengu ja `tõstku IisR; tuo obose`riistad `vällä, panemo obone rage Vai; See tuli söuke obusekuse`värvi, ma värvi selle uuesti üle (punakaspruunist toonist) Khk; Obuseriistad tahtvad ette määrimist saaja Kaa; vilets obuseroju Pha; `talve on obuseraud kolme näsaga, sui kahe näsaga Vll; Obusekamm oli, kammiga tõmmati obu öle, kui ede `pandi; Vanasti oli `mõisa teha jalapäevad ja obusepäevad Pöi; kuus `naela köib obuse`kingas (hobuserauas) Muh; Sehust lokkis karvaga obuse`varsa pole ma `enni näind Rei; hobuseadral on kaks `aisa, aga härjaadral `olle üks Phl; vanaste tagosid sepäd kõik oboserauanaelad; obosetallid olid `mõisade sees - - küläs on obosed rehal; obosetekki kujoti ikke üks kuus küinärt Mar; siis teese `aasta ond ikk‿obosepäe ja teese `aasta ond - - jalapäe [kirikule teha] Mär; obuserähäga võets `loogu Lih; tä‿o na laisk ku va obuseohelik Var; korjatse obusesitta, `liotatse palavas vees ää, jahu `piäle, `anti ikke vanaste talve aeg õue sigadele Tõs; Sie üsä obosõleib, sie sünnügid omal seüä Khn; Mi̬i̬s ilmast `ilma ju̬u̬b - - sel naisel piab obusekannatus olema Hää; obuserõõvas `oĺli ka `pakline Saa; set́se `tähte `taeva sõela sies, kuus `auku oboseraua sies Ris; Obusetekk pandi maha, võeti lammas kinni, käänati selle piale ja seoti jalad kinni (villapügamisest) Kei; obuseammas tuleb siis, kui varsaammas suust ää Hag; vana ja vaevane obusekońt, ei lähä edäsi egä tagasi; `enne oli ikke obosevaip - - kas villane ehk `takne vaip Juu; obuse`varssaid `tõmmas [hunt] maha ja `kueri JõeK; Niit`lõime `sisse kooti obuse tekkisi kua, `tehti keskoht must või aĺl ja jeared punased Amb; mõned inimesed süövad obuseliha JMd; käis tene obuse`riistu parandamas Tür; obusekarjane sai oma palga, temale `toitu ei `antud Rak; `mõisas on neid obusekronisid kua küll VJg; aga sie on sul alles obusekolakas, kus sa talle riistad said Sim; mis kõva lina, see lahutati mua `piale laiali - - mõni õli nagu obusesavajõvi; kel viletsad obusesetukad, need panevad põllu `nahka Trm; lapsed olid ni̬i̬d obuse ajajad, sõńniku `kutsarid; pooled ravvad korjati ära ja `viidi sepale, sellest `tehti obusenaelad Pal; need põle kellegi obuserauad, need on ärja rauad - - vanad mehed `ütlesid, kui mõni sepp tegi viletsad rauad; kui kiriku sõideti, `seoti obusesaba `sõlme, plet́iti ära, siis keerati ülesse; obuse`vargust oli paĺlu - - `vargad vedasivad obuseid ühelt laadalt `teise Lai; va obusekońsik `aiste vahel; `saadusi läks obuse`koormasse neli `saadu Plt; `lõikad küll ära obusesaba, aga mis sa `paerga teed, kui parmud on, kellega tema vehib Pil Vrd hobese-

*oius g oiuse rumal `rääkind söust rumala inimese juttu kut oiuse jutt ikka oo Mus

ontse `ontse, ometi `ossa `eĺdekene, ärä `ontse `tapse siu; tulõ `ontsõ siiä, mis sa `aiga viidät San

oonuke(ne) oonu|ke Muh HMd Iis/ua-/, g -kese Trm, -kse Han; oonuke|ne Kad/uo-/, g -se Trm Lai; `uonuke, -ke|ne R(`h- Kuu; `ua- Jõh), `uonokai|ne Vai, g -se kehv, vilets; kõhn, lahja `ninda `uonukene tüö VNg; sedä ei tähendägi `alla `panna, sie on niipali õhukene, `uonukene (hobuserauast); `Lambal õli kaks `uonukest `talle Lüg; `Ambud on [tuuleveski rattal] `liiga `uanukesed; `Linnatüdruk õli nii `uanukene, aga `muidu peris kraps Jõh; `Ninda `uonuke, et tuul lükkab `ümber IisR; `nenda `uonokaine, muud ku luu asemed järel; mei `luomad `onvad kaig `uonokaised Vai; nii oonuke tüdrik Muh; `Saapad oo kua kehvad, na oonuksid ma põle veel `näingi Han; nisukene uonukene - - teine, mis ta uĺjub sial Kad; `aigusega ette oonukeseks jäänd Trm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur