[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

kodusekodus(s)e
kodus(s)e koduse S Var, -sse Kuu Emm PJg Rak koju jah ma nädala `päävad olin sial, siis lau`pääval tulin kodusse Kuu; ta‿p taha koduse jääda Jäm; tuli koduse ja vöttas omale naise Khk; ma tuli koduse, aga‿s leva teda üles kohe Mus; mis seal muud `tehti, `söödi, `joodi ja `mindi koduse Jaa; [pulma] õlled lõppesid `otsa ja siis `mindi koduse Pöi; kevade läksid ja heina aeaks `tulled koduse Phl; kus oli nagu rohkemb õmmelda tuodi rätsep kodusse Rak Vrd kojuse
kojuse kojuse spor Sa, kojosõ Khn koju [rändpüügil kalurid] elast möned ead kuud ja läksid sügiseks `jälle oma kojuse; lehm tuli suure innaga kojuse Mus; tüdruk oli `toodud sügisi `jälle kojuse ema `juure Pha; aavad `lambad kojuse Jaa; poeg tuli kosjast kojosõ rhvl Khn Vrd kodus(s)e, koose
koluse kummi, kumeraks puu `tõmbab koluse Var
kongse kongse, konkse pahur, ebasõbralik ta `olli nõnna kongse mo `vastu; Ta sõhukse suure kongse jutuga; see oo nii konkse inimene - - nagu ahu pealt reagib mõne sõna Muh Vrd konk4
konksekongse
konus kui inimene jääb `toistest `tüöga taha siis `üölla sie one konus VNg; mul ike on konus (varuks) jua üks obune keda tahin `õsta Iis
konusse asi jäi konusse (hooletusse) Juu
koruse koruse Jäm Khk
1. küüru, kõverasse vädas ännast koruse Khk
2. kohevile, kummi keebmaad vahest samuti korutavad üles koruse Jäm
lodus(s)e loduse Jäm Khk Krj, -sse Jür VJg longu, lonti; norgu körvad laheb loduse, kui midad viga on (loomast) Khk; jääb `jälle loduse, korra oli püsut ergem Krj; vihm rõhund lodusse oksad, lodusse vajund Jür; `vuata, sukad lähävad lodusse VJg Vrd lottu
lontse lontse g `lontse Kad; n, g `lontse Kuu, lońtse Rak, lonse VMr Kad lobjakas, märg lumi Ilm `lähteb `huonuks, kova tuul ja `lontset sadab Kuu; sajab lonset Kad; lońtse on märg lumi, sügise sajab sie lońtse Rak Vrd lonts2, lontsak1
losus(s)e lośuse Kse, losusse Kad Sim(--) Trm
1. losakile eina unnik vajund losusse Kad; kuhi vaeob losusse Sim
2. norgu; uniseks laps jääb lośuse, enne kui magama akkab `jääma Kse; `piale ema surma jäi Tõnis kohe nii lośusse ja kurvast, et ei ole tesest suurt `aśsa ääm kedagi Sim
Vrd losko, lossi1, lossu, lösuksisse

nolus, noluse nolus Jäm Khk Kaa Krj, -e Khk Kaa otsmikul; otsmikule Müts oli nolus pεεs Jäm; Ma `tömpsi päikse eest rätigu natuse noluse Khk; Menel oli rätik `kuklas, menel nolus; Vanaeide rätik oli noluse vajund Kaa; kadride emal - - rätik oli nolus peas, kassukad olid pahupidi `selgas Krj

hobuse- hobuse- vareksed `süövad obuse `nonnisi Jõe; `lehma`eina `saime kodund, aga obuse`eina sis tuli `väljast teha; hobuse`karjass olid `käuned külä`poissid `mitmakeste Kuu; [võrgu] pael, mis päälpuol, sie oli obusesaba `johvedest `tehtud, seda `kutsuti `pullu`paelaks Hlj; Obosekoppel õli igal talul omaette - - obose`kopli `viedi `üösest obosed `süömä; obosenaul on enamast ülevalt `laiemb, `naula pia on `nelja`kandiline; ei mina enämb näe, [muidu kui] `olgo sõnad obose`raua `suurused; `villased obosetekkid `tehti ikke siis `pruutidelle ja `õmmeldi ikke siis `suured `ruosid `pääle kõik puha ja Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas ka (pabulatest) Jõh; `Kauva‿s tal seda obuse`kannatust ikke `jätkub; `Poisikesed nied obuseajajad olivad rehe`peksul ja `sõńniku veul; Minul küll nii palju ramu ei ole, kel seda obuse`jõudu on, `mengu ja `tõstku IisR; tuo obose`riistad `vällä, panemo obone rage Vai; See tuli söuke obusekuse`värvi, ma värvi selle uuesti üle (punakaspruunist toonist) Khk; Obuseriistad tahtvad ette määrimist saaja Kaa; vilets obuseroju Pha; `talve on obuseraud kolme näsaga, sui kahe näsaga Vll; Obusekamm oli, kammiga tõmmati obu öle, kui ede `pandi; Vanasti oli `mõisa teha jalapäevad ja obusepäevad Pöi; kuus `naela köib obuse`kingas (hobuserauas) Muh; Sehust lokkis karvaga obuse`varsa pole ma `enni näind Rei; hobuseadral on kaks `aisa, aga härjaadral `olle üks Phl; vanaste tagosid sepäd kõik oboserauanaelad; obosetallid olid `mõisade sees - - küläs on obosed rehal; obosetekki kujoti ikke üks kuus küinärt Mar; siis teese `aasta ond ikk‿obosepäe ja teese `aasta ond - - jalapäe [kirikule teha] Mär; obuserähäga võets `loogu Lih; tä‿o na laisk ku va obuseohelik Var; korjatse obusesitta, `liotatse palavas vees ää, jahu `piäle, `anti ikke vanaste talve aeg õue sigadele Tõs; Sie üsä obosõleib, sie sünnügid omal seüä Khn; Mi̬i̬s ilmast `ilma ju̬u̬b - - sel naisel piab obusekannatus olema Hää; obuserõõvas `oĺli ka `pakline Saa; set́se `tähte `taeva sõela sies, kuus `auku oboseraua sies Ris; Obusetekk pandi maha, võeti lammas kinni, käänati selle piale ja seoti jalad kinni (villapügamisest) Kei; obuseammas tuleb siis, kui varsaammas suust ää Hag; vana ja vaevane obusekońt, ei lähä edäsi egä tagasi; `enne oli ikke obosevaip - - kas villane ehk `takne vaip Juu; obuse`varssaid `tõmmas [hunt] maha ja `kueri JõeK; Niit`lõime `sisse kooti obuse tekkisi kua, `tehti keskoht must või aĺl ja jeared punased Amb; mõned inimesed süövad obuseliha JMd; käis tene obuse`riistu parandamas Tür; obusekarjane sai oma palga, temale `toitu ei `antud Rak; `mõisas on neid obusekronisid kua küll VJg; aga sie on sul alles obusekolakas, kus sa talle riistad said Sim; mis kõva lina, see lahutati mua `piale laiali - - mõni õli nagu obusesavajõvi; kel viletsad obusesetukad, need panevad põllu `nahka Trm; lapsed olid ni̬i̬d obuse ajajad, sõńniku `kutsarid; pooled ravvad korjati ära ja `viidi sepale, sellest `tehti obusenaelad Pal; need põle kellegi obuserauad, need on ärja rauad - - vanad mehed `ütlesid, kui mõni sepp tegi viletsad rauad; kui kiriku sõideti, `seoti obusesaba `sõlme, plet́iti ära, siis keerati ülesse; obuse`vargust oli paĺlu - - `vargad vedasivad obuseid ühelt laadalt `teise Lai; va obusekońsik `aiste vahel; `saadusi läks obuse`koormasse neli `saadu Plt; `lõikad küll ära obusesaba, aga mis sa `paerga teed, kui parmud on, kellega tema vehib Pil Vrd hobese-

ontse `ontse, ometi `ossa `eĺdekene, ärä `ontse `tapse siu; tulõ `ontsõ siiä, mis sa `aiga viidät San

oonuke(ne) oonu|ke Muh HMd Iis/ua-/, g -kese Trm, -kse Han; oonuke|ne Kad/uo-/, g -se Trm Lai; `uonuke, -ke|ne R(`h- Kuu; `ua- Jõh), `uonokai|ne Vai, g -se kehv, vilets; kõhn, lahja `ninda `uonukene tüö VNg; sedä ei tähendägi `alla `panna, sie on niipali õhukene, `uonukene (hobuserauast); `Lambal õli kaks `uonukest `talle Lüg; `Ambud on [tuuleveski rattal] `liiga `uanukesed; `Linnatüdruk õli nii `uanukene, aga `muidu peris kraps Jõh; `Ninda `uonuke, et tuul lükkab `ümber IisR; `nenda `uonokaine, muud ku luu asemed järel; mei `luomad `onvad kaig `uonokaised Vai; nii oonuke tüdrik Muh; `Saapad oo kua kehvad, na oonuksid ma põle veel `näingi Han; nisukene uonukene - - teine, mis ta uĺjub sial Kad; `aigusega ette oonukeseks jäänd Trm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur