[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

aera1 `aera ablas kui [lehmal] karva jagam all madalas, siis‿o `aera, `rohke söömaga; see on `aera loom Khk Vrd aere1

aera2 `aera Khk Mus liighapu, tilgastanud piim läheb `aeraks; ölut läheb ka kilakaks, viimaks läheb `aeraks ka; see (supp) on `umbest `aeraks läind Khk; [taaril] o `aera mekk sehes, kui tä kaua `seisand oo Mus Vrd aere2

beeri pl beeriʔ, bie-, `bieri matused aidamiiš d́o kaʔ saa `bieren (matusele) Lei

eia (sülelaste uinutamisel) eia äia `aetasse lastele Khk

heiba (ma), (ta) `eiba, (sa) `eibat van = ei `eiba mina `mennu, `eibat sa ka `tullu; `sundisin küll `eiba sie `tehnu VNg

eiga `eiga R(-ä) Jäm, eigä KJn; eika Se; äiga Jäm Rei

I. 1. (eitavas lauses) ei ka, samuti mitte; ja ei ega siis `üksi `kaksi ei `tohtind juo kuhugi `toise külässe `mennä ei `kiigale `eiga `tantsu Kuu; [sa] et ole süönd `eigä `süömätä; ei tämä‿i `tunne enemb valu `eigä `vaiva (surnust) Vai; Ma `üütsi sinigu, et ääl kääst ää, aga lehem äi tule äiga tule kuju Rei; liigahhuda‿i midägi eika helähhüdäʔ Se || (eelmist väidet kinnitav) sie one alasti ja `paljas inimine ei sel ole `riiet `eiga kedagi; `eiga siis sest `einast saand lehm `eiga kedagi VNg; ei pidänd kived `kinni [rüsa] `eiga midagi Vai

2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) `eiga [niidu-, lõikus] `massina old `kuski puol, ei `einamaal `eiga, `eiga `leikamass VNg; `lapsed `onvad `vallatumad `eiväd `kuule vanembi sana `eigä Vai

II. 1. (eitust tugevdav) ärä sure (hädalda), `eiga sa nii hädäss ole Kuu; kääd `teeväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; äiga se pole tösi Jäm; See räägib ja klädrab nii palju, äiga see pole üks jütt Rei; nuu ja vanast `oĺli tare ja eigä sääl kammert kõrval ei olnd KJn; eika tiiä‿i tu̬u̬d, kas tä tulõ vai ta‿i tulõʔ Se

2. (järgneb jaatav lause) jah, no aga `eigä ku `terva `paljo paned‿s ei piä [saapad] `suoja enämb Vai

Vrd ega1

heiga (h)eiga edev, kerglane vana eiga olt; No küll˽sa‿lt vi̬i̬l ilman heiga mi̬i̬ss. Tiit sääńtsiid latsõ `tempõ Urv Vrd heigu

eika → eiga

eila eila hrv Khk Krj, eila, ee- L JMd Tür VJg TaPõ VlPõ Trv, `ei- Jõe Kse; eeĺa Pal Äks Pil Kõp; eilä Mar Var Saa Vil M hrv T, Lei(-ĺä, -ĺa, ielä), `ei- Vai, ee- Kod MMg KJn Vil T; eiläʔ San V(ee-; eeĺäʔ Se); jeelä, `jieläʔ Kra; (j)eeläʔ, jeeĺä, jielä Lut; iiläʔ Krl Har Rõu = eile kas näd said eilä vihma `eese kätte Mar; eile `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; eela tibatas koa `vihma `tulla JMd; kägu kukkus eela ka veel, eela ommuku Äks; Si̬i̬ om mul meelen nõnda kui eilapäev Trv; ni̬i̬ om mul eila `ü̬ü̬sise atllekse Krk; ja tu̬u̬ om mul elu aig nii meelen nigu eelä oless ollu Võn; eeläʔ `lõunaaig Kan; iilä õdagu näi und et, `karja ai koduʔ Krl; käve eeläkina mõtsahn ärʔ Rõu; iin `ielat (üleeile) Lei

eima, eime → emme2

heina- 1. heina sisaldav, heinast koosnev Küll o suur `heinä kökk Kuu; `eina `pöpred `lähvad `lammastelle `villa `sisse VNg; tuli `eina `süüli`täiega Lüg; `riisuma `kaaredest `einad kogo - - sie on `einakarendane; vei sene `einä `kimbu (väikese koorma) ja joi `nahka Vai; `öhta `tehti eina kood, kui oli `selge ilm Kaa; pisike eina unnikas, se o kämm Jaa; Eina padi `aitab pea `alla küll Pöi; Ää obust ennem ajama aka, kui einakokk on köiega kokaree `külge siut Rei; `pissed eina kubud Han; jõolod mööda, eenalaga `viidi tuast `väĺla Mih; suurte sipelgatel on pesad nagu eenauńnid; eenänoosid, taśsiti `seĺgäs vetsa peäl Juu; eina `aunu tehakse `paergagi ikke viel Kod; kui uńnikust lahutatakse laiali, siis on eina kieretis VMr; eina paĺlid; eina `kiipad olid kokku preśsitud Sim; eenä kämmud one tiĺlukesed; laśk obese eenä kihi kallale Kod; [heinakuhjale] sõss moodu peräst pannass ka üits eenänuuśt ülesse `varda `otsa Trv; einä unnikse Pst; küünin pannas einä kańts Hls; einä ruga Krk

2. heina jaoks või heinatööks määratud no vahel kävid juo maamihed omale `eina`silku ja `karduliottamise `silku siit `rannast `viemäss kohe Kuu; uss õli `einä redeme all Lüg; einamaa kεima `lähker oli ein `lähker Mus; Jaanipäeks sai eina ölut ka `valmis `tehtud Krj; Kuivalt einamale äi `mindud, ennem `tehti `valmis einataar Pöi; eenä ang ehk eenä ark Vig; `üiti ena mõŕss, oli kojutud arva `silmadega Lih; eenä koarik (sookäru heinte kokkuveoks) Juu; eina käŕss, paelast sõĺmitud mis `einu `kińni piab Plt; ma esi `vaade ja säe einä (heinatöö) `riisut `valmi Krk

eir → hiir1

eita `eita = eit1 `eita, kalla piim kannust ää Muh

era1 era Jõh Jür Trm Äks Ksi; erä Kod Hel spor T, V; p jerra Lei
1. (hrl partitiivis) kodupoolis; eritoit Tegi omale era, ta nüid `sööma ei tule Jür; kui `teisi ei ole kodu, siss teeme era Äks; naese teevä erä, küd́sävä kotu `ku̬u̬ke Nõo; errä tetäss, maḱa˛ust `aetass Urv; ma ti̬i̬ `indäle errä, `ti̬i̬ndrile anna `lõśsi Plv; `ku̬u̬kõ `naatass küdsämä, ku errä `peetäss. tu om eräpidäminõ Se; alõ vajag jerra pita Lei
2. lisa(tulu) – Trm Kod Vas Se Vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. Kiideti - - oolikas vanamees, mõistab omale era teha Trm; ti̬i̬b õmale erä nüid, linu maha, ehk muud `viĺjä maha [eraldi põllutükil] Kod; tegevä erälina, `hindäle erä `perrest Se
3. eraldi (mõõdetud) maatükk [arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era Jõh; [sulasel] alate õli kilimit `õtre muan, siis õli erä; erä `aitab natuke, kost tubaka raha suab Kod
4. pidäväʔ `ińdäst errä (enesest lugu) Urv

era2 era Hlj Jür eraldi; oma tarbeks kalitsad olid era, `naistel Hlj; Teen einagi veel era oma `lammale; Ulgub aina era `metsa `kaudu Jür Vrd eri3

era- era- spor R, Muh Hag Amb KuuK Sim spor TaPõ; erä- Kuu Lüg Kod KJn spor M, T V; ära- Sa Hi spor L Ha Jä, Kad Plt, ärä- KJn; (hv käändub) in eras, -äs Lüg, pl erad Jõh, ppl eräid Lüg
1. eraldi olev egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh; kõiḱ seivä˽tuda raband `leibä, ega erä`lauda es olõ Ote; olõkiʔ es pühäpäivä `hammit, erä `hammit pühäpäivä jaoss Kan; `ku̬u̬ĺja oĺl iks `kohnki erä `hu̬u̬nõhn, küĺmembähn `hu̬u̬nõhn; nu̬u̬ʔ (lapsega tüdrukud) pidi minemä nii erä `pińki `istma, kerikuhn; ma lät́si erä `tarrõ (eraldi tuppa) Rõu; Lämmi jäŕv sai iks erä jäŕv olõma mis `jõega ühendet oĺl Räp; Ko umadsõ˽t́saarakol ar˽käveväʔ, siss `vi̬i̬d́e nu̬u̬ŕpaaŕ kohe erä`hu̬u̬nõhe Se
2. eraviisiline; isiklik meie ajame era juttu Rei; ega `amma arstil ära telehvoni ei ole Kul; erä õdrad [sulasel] Kod; ma ole ületü̬ü̬ tennu, selle i̬i̬st saa erä`palka Hel; lehmäst sai erä `piimä, jälle raha; ega ma talu `leibä ei sü̬ü̬, ma‿le erä leevän Nõo; tu̬u̬l ka oĺl erä lihm Har; kel oĺl eräteo`päivi nuu˽kah lät́sivä hainalõ. kel ei olõʔ `muutku `mõisast hainamaad, vai kes puit `saiõvaʔ, noil oĺliva eräteopääväʔ Räp; mul oĺl jo kotost kuuś `ruublet erärahha Se
3. eriline; eriotstarbeline `ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm; talvõl [mesipuu] suu ette pandass erä laud Har; mõ̭ni tege latsõlõ erä `putro, manna `putro Räp
4. isesugune, imelik igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod
Vrd eri-

ira ira Hää M T
I. a
1. ihar, himur; tiirane – M T temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle; märä om ira ku täkku `ot́sme akkass; Siul ei või paĺlu liha anda, sis läät liiga irass Krk; puĺl om alati ira - - üits om laesemb, tõene om iramb Ran; küll om ira inime, täl ki̬i̬b tu̬u̬ taguots ku `erne li̬i̬m; irmuss ira naesterahvass Nõo; ira täkk, ku `tõisi obesit [näeb] siss ta rü̬ü̬ḱ ku tulen ki̬i̬ss Ote; emä `olli ira, nii om latse ka takast `perrä Rõn
2. erk; peru si̬i̬ (täkk) om `siande va ira, kes `väege elav om Trv; ira olli seantsama, mis iu oben Krk
II. s naer, lärm, müra Ira on kõik `seuke naerukõla ja `rääkimine `ühtekokku, vana inimene ei kannata änam suurt ira; Lapsed iravad, ira paneb kõrvad lukku Hää

keera `kiera Lüg, `keera Ans Khk
1. keerdus; krussis jõgi on `ninda `kiera Lüg; nii `keera löŋŋaga kojutud, sur näbus puhas Khk || meni inimine on nii `keera `persega Khk
2. kõõrdi sihanduste `keerate `silmadega; `keera `vaatmisega, teine vaadab teissele Ans; `keera `vaatamisega inimine Khk
3. taipamatu kis ep saa‿nda `keikide `asjade `peele aru, mis teised `rääkivad, see on sure `keera olemisega Khk
Vrd keera-keerä, keere1

keir keiŕ g keiri puuhaamer mullatükkide purustamiseks keiŕ om maa `hellämise riist Har Vrd keirima

kera1 n, g kera VNg Jõh eP, ḱera Lei, kerä R Rid Vig Tõs Juu Kod KJn eL/ḱerä, ḱeŕä Se/
1. palli kujuline keha a. lõnga-, nööri- vm kera Kass `mängis sen kerägä, `tiie `kusse sen `vieret Kuu; `tohto kerin keräle Lüg; kes tahi, keris [lõnga] keradelle; lõng keriti kera Jõh; suga `vardad pane kerä sise Vai; siidilöŋŋa kera ning seitse `ouku pεεl = inimese pea Jäm; `peenine nöör keritässe kera Khk; Suur koti täis `viltsid kerasi oli Pöi; Kera kikid (põhjad) saeda ümargese puu otsast Emm; nõel turgatasse kera `sesse Mar; kerä `põhja paned mättä tüki, teed ümmärguses Vig; [lõngad] `pańdi `keri`laude `peale, keriti nad keradesse Mih; kerib lõnga keräse Tõs; ma kerisi talve suure kera `lõnga Hää; mul on nii paĺlu kerasi Ris; keräd `veeresid vakkas Juu; viiul lõngale `sisse ja siis keriti kerasse Ann; ema käis ikke `uastas korra villa`veskil, lasi villad keradesse VMr; kera akati kerima `sõrmede `piale, ehk `pańdi paberi tükk `alla Trm; kerad on ära `mässanuvad Pal; iga `lõnga keritasse kerasse, olgu linane või villane Plt; lõngal om kerä, aga kangas om latakun ja rullin Krk; tõi kolm kerä okass`traati Ran; mia lase keriden keräl peon kävvä Nõo; ma keri langa kerrä Krl; kerä um, kohõ lang keritäss Lut b. kerakujuline ese, kogum; fig olend moni (vasikas) on pisukene kera vaid, aga `suure kohuga VNg; eest ora, `keskelt kera, tagant tambi lasn = kana Jäm; koer nii nobe minema, nda‿t kera leheb Khk; Pisike `pörsa ing, pisike lühike kut kera Pöi; tuul aas võrgod `ühte kerasse, `ühte krutti kokku Mar; jumala `salgaea oo see, kis `ütleb, et jumalad põlegi, maa`i·lma kerad oo muidu õhu peal Mär; Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; võt́tis sieliku üle pea ja korraga lüönd `pikse kerad rüppe (keravälk) Jür; tulima kaŕjass, viisukerä seĺjän Kod; vanast om ollu punane kerä, ku putud või nimeted, jääd `aigess; `panti kerä (juuksekrunn) `kukruss või `panti pää lae pääl `kerrä Hls; `lamba leive `kerrä kokku, lääve mütsäkuss üit‿tõiste `kuhja kokku Krk; siss läits `taiva all nigu üits sinine kerä, nigu tule tüḱk `olli, üteldi et pisuand Puh; vahel `oĺli suur kauśs täis noid tömbi `keŕri (oatambi pallikesi) Nõo; kerä i̬i̬h, haro takah, keskpaigah hiire`keldre = kass Vas; vanass `loeti taivaśs, keräst es tiiä siss `kiäki midägiʔ Se || teene `jälle venis nõnna et, jüst nagu kera persses, ei soa moast üless Juu; tal kerä `persen, ei kurda üleven (imikust, kes ei istu) Krk c. munand kerad `miestel, sada nime neil keradel; sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga Lüg; Nouga vεεda kassilgid kerad maha Emm; `ruunaja `tõmmas kerad takka maha [hobusel] Kei; oinal koa kerad Trm
2. rull, rõngas `võrke - - `aeti `trulli vai `kerrä, võrgu keräd vi̬i̬l üteldi Ran; mia `mõt́li et päälindi kerä, aga `oĺli suur uśs Nõo; tsia teokaŕp nigu luu, ots `kerrä kerit, veśke sulu veerehn oĺl. noid kutsuti kunnakarbess Rõu; timäl um mitu `rõiva kerrä; sääl oĺl `hammõ`rõiva keŕri ja ṕugsi`rõiva keŕri Vas; tu̬u̬ saań oĺl kerä `pääga jalastõga Räp; rõivaśs mähitäss `kerrä; võrgu keerotat kerä pääle; aŕmi püḱsiʔ - - `tuĺti ar ḱüläst, sis `pańti jalʔ `kerrä ja `paika Se; `ümbre `tsõ̭iri sõglal um kerä, tuu um säet haaba puust Lut; kerra, keras(se) kõveras(se), rõngas(se) `ussi oli keräs Vai; koer `tömbas eese kerase; siili siga tömmab ennast kaa kera Khk; siil `tõmmab enese kerasse Mar; kui `öövlega `lükkad, siis loastud lähvad kerasse Juu; uśs `tõmmab ennäss keräje, on ilosass keran nagu ki̬i̬rd Kod; `üüvle `laastud joosevad kerässe KJn; kaśs om `kerrä `kiskun; uisk oo kerän Krk; siug `oĺli mättä pääl kerän; [tuul] keerut kõik prahi ja liiva nigu `kerrä kõik Nõo; kui ussi omma kerän, ei ole põllu tegemine ää Kam; tu̬u̬l oĺli˽`sääntse suurõ˽kerähn sarvõʔ (oinal) Rõu; [laast] `kerrä `juusknu Plv; siug um keräh Vas; siil - - ku vihanõss, kisk `hindä `kerrä Se

kera2 → kära

ketra- → kedra-

leik3, leika leik g leig|u Urv Har, -o Plv(`leika) Räp, -a Rõu; n, g `leika (l-) van Jür, Rõu Vas Räp Se(`ĺ-), `leiku Krl, leigu Urv lehter Mul oĺl iks alasi leik, leiguga oĺl hää õĺli `laḿpi vallaʔ; Peränpoolõ tuĺl taa `lehtre vai leigu, sõ̭ss `naati iks taaga `vorstõ teǵemä Urv; tu̬u̬˽tu leik siiäʔ, ma˽taha kańnist lambi`eĺli podõlide vallaʔ Har; leik, `minka `vorstõ tet́ti Rõu; `leikaga valõtass `voŕste Vas; soolik `pańte leigo `otsa, sõ̭ss topet täüś ja ots kińniʔ Räp; `leikaga vala õĺli pudelihe, lää‿iʔ `maahha Se || kastekann `Eśteks oli teine jah vene `muodi leika, pärast `üiti pritskann, nüid on kastekann Jür; Ma `kalsi vi̬i̬ `leikahe ja `naksi lille ja `kapsta `lu̬u̬me valama Räp; `ĺeika liinah om, lätt õ̭nõ ja kõõ vala [peenraid] Se Vrd leigass

leina- leina- tume `riide on `leina`riide VNg; must ning sinine, muud es ole midad leina värvid, nee kaks olid Ans; `leinaead lähvad leina`kerku, `laskvad tänu teha `surnu eest Khk; leina aal keiakse ikka `mustas `riides Vll; Leenä `aegõs pannassõ sinise riibuline kört `selgä, muedu ikka punasõ riibuline Khn; pannas leinalipud `väĺla, kui `ki̬i̬gi ära sureb Saa; nüid on mu leina `oasta täis, nüid akkan uut naist `võtma; oli leena `riides Juu; leina aal ei tohi `tantsida Koe; `ööldi kuus kuud leinaaeg olema; naised `kańtsivad `musta leina `loori Lai; leinä `aaste ei `peetä `pulmi; ta om leinä aja ärä pidänü, nüid võip ta uvve võtta Krk; mul om nüid leeńa `aasta, mul mi̬i̬s `ku̬u̬li ärä; `musta ei taha [pähe panna], must om leenu rät́t Nõo; `ku̬u̬ĺjallõ pandass kuvvõ nädäle peräst peräh `ku̬u̬lmist kuvvõ nädäle laud - - [see on] leinäpido, olõ õi määnege rõõmupido; `puh́tellõ pandasõ õks leina`rõiva˽`säĺgä, naisil must rät́t ja `valgõ rüüd́ ja hamõh ka `valgõ Se

leiva- rukkid on `leiva vili Jõh; kui äga leva ema (perenaine) `süia annab; see on ikka sedavisi, et leva isa `riided ka muretseb Khk; kui üles `töusti, `vööti levatükk suhu, et kukulind ära ei peta Mus; Meitel [oli] levanuga kattiläinud vikatiterast tehtud Kaa; Pisine leva nukk oli kottis, seda ta näris mütu `päeva; Kessel tuuling oli, sellel leva `nälga ikka majase äi tulnd; Aga leva raha peab alati olema Pöi; see `aasta rugis ilus, äi ole leva`puudust mette `karta Käi; leeva taenast pannakse muhu `peale Mär; ma omigu `ansin koerale lebakoorukesi Mih; kui külälene tuleb, pere sööb, siis `öetse: mool iä õńn, levä isä eläb ikke veel Tõs; tämä küsis, ehk `ollõ levä koroksi kottis Khn; `lõikas õhukese leeva killu, nagu viha lehe kohe, mis sest `süia soab; neil on leeva`puudus käe, minev`oasta oli vilets rukis; sõid selle leevasuutäie ära ja akka jälle `tööle Juu; leiva tainast tuleb nii kaua `sõtkuda Tür; ära jäta nii `suuri leiva kuorikaid Iis; kui leeväkaśti ruttu liäritubass `väĺjä viid obese piäle, suad ruttu mehele; leevä ki̬i̬rd mes üle leevä lõegatud Kod; tänav`aasta on leeva `aasta, kõik lepad olid `urbe täis; viimati oli leeva kali, linnastest paĺlu ei tehnuvad `kaĺla Äks; naised on kõik leeva tegijad Lai; minu ema tegi leeva `tainast `veiksed pätsid, küpsetas ahju rinna‿päl; kasta leevatükk soola `sisse Plt; jät́s leba konso `mulle Pil; levä koorik om `valla karanu, ku leib kavas `ahju jäeb Hls; leva pudi, leib lõigati paladess nõu `sissi ja `panti `taari või `külmä vett `pääle Krk; peremi̬i̬ss om mu leväesä Hel; saad leevätüki kätte, tollegi sü̬ü̬b peni ärä enämbide; rüǵä niideti ärä karjale, kui pää `väĺlä ai - - mes perän `tuĺli, tollest sai leivä vili Ran; maatüḱk om ikki leevä esä ja emä Puh; ku lepä piimäl om, tulna ää `leevä `aasta; kui käe leevä`kastmisega `tainast `puhtass lähvä, siss om leib parass sikõ; ma viisi Liide kanadele leevä koorikit, temä tõi mulle katessa muna Nõo; egä `lauba oĺl leiväküdsämine Ote; vanast ku mõni raasakõnõ sattõ maha, `võeti maast üless, `ańti suud leevätüḱüle San; naa˽leevä koorigu omma˽`väege är˽kuiunu, kanul ka halv süvvä˽neid Krl; ei olõ meil vi̬i̬l leevä`puudust olluʔ Har; ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa vilä `aasta, ku `lehte, siss leevä `aasta Rõu; tiä `ańde mullõ vi̬i̬l kolm `ruublit leevärahha Plv; leevä kohetusõst tetti leevä `putru, läbi sõgla `lasti, paremb vi̬i̬l ku `kiissla; leevä esä um egal oŕal Vas; nigu rüäʔ kätte tuĺlivaʔ, nii `naat́e riiht `pesmä, leevä nälg oĺl jo suuŕ; leeväteǵemine oĺl kattõ `mu̬u̬du, `parra `löüǵe `vi̬i̬gaʔ ja keevä `vi̬i̬gaʔ Räp

lira lira Mar Mih Tõs PJg Kei Koe Puh
1. õhuke, hõre (riie) Mis see ühe`piilene [kangas] on, nagu üks va lira Mih; va lira riie, mis aruke oo, läbi paistab Tõs; õhuke ja arb lira PJg Vrd lirakas1, lirt
2. lahja toit, lurr tea mis supp see koa on, va lira. tehasse üks supp `valmis, ei `panda jaho peale Mar Vrd lirp, lirr
3. a. loba sa ajad lira suust väĺla, sie on ju tühi lira Koe Vrd lira-lara b. lobiseja, keelepeksja va lira naesterahvass, kõ̭ik jutukse ärä liristäp Puh Vrd liralõug, lirand, lirat
Vrd lire, liri, lirts, liru

meia meia PJg, meiä Vig; `meia Kir PJg meile tä `tahtis tänä meiä tulla, aga tulles sai [juba] mooga koku; vana Ants tuli `öössi meiä Vig; tuleb obusega `meia; tule ikke meia ka PJg || meil meiä oo ää surnd viis inimest: peremes, siss kaks `poega, pereme vend ja ema Vig

neila- → nelja-

oira `oira Kuu; p `oira Rõu (tants) Tandsiti `polkat - - `oiraʔ, nadi`nuńnadi Rõu

peia peia Jäm Khk Pha Pöi Muh neiu, preili lapsemald olid ikka peiad, talu`rahval pole `seoksid nimesid Khk; see nagu suur peia - - kes nõnda torem `välja näeb Pöi; `mõisa peiad Muh

peida kenusse obu `tõmbab pea `peida Trm

pira1 pira pragu laud `vasta `päivä, võtab pirad `siśse Ran

pira2 pira tilgastanud Pira `piima ei `süödud Jõh

pira3 pira kärsitu, rahutu – Hlj