[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
bell beĺl kae kasuss beĺl pääle Lut
bes bes ilma `varbun aid ka `oĺle paĺmit, tuu `oĺle bes nagluda; nakr tulõ bes `tahtmada Lei
bet bet, bät aga tuul om `laiba, tuul om ra’ad, bet kis mulõ and; ma las `maanu, bätmul äi olõ lupa Lei
edo edo Se, h- Plv hüüds (en)näe, vaat kus hedo küll iks inemisil matõʔ Plv; edo na sa olt miiśs; edo `höste, edo halvastõ Se
eevo eevo Vas Se; evoo· Kse vaata, (en)näe eevo, ku om hüä Se Vrd eva
emo → emme2
eno eno ema vend, onu eno `tullo `meile; `paljo `enno Vai
eo → higuma2
eso eso esimene kõige eso [võidujooksus] Jõh
kedo kedo edevast inimesest kedoperse `üeldässe inimess, nõnnagu kedo, `niiskene edev ja naarab, vana kedo Kod
kego → kegu
lebo lebo (nõrast tuulest) tuule lebo one, aga ei vii [aganaid] ärä. kui `veike tuul, sedä `üeldi tuule lebo Kod
leso → lesu2
nedo ned́o, nede Plv
1. lastekelk vm väiksem kelk nede um lavva otsakõisist kokko lü̬ü̬d; ned́oga˽tuvvass vett ja `kartold ja kõ̭kkõ säärest `kraami Plv
2. reepära, -kori köüda˽ned́o `pääle, om iks paremb `istu Plv
neho → nihu1
neo neo Ote San, neoʔ V, g neide need ma vii neo kodu Ote; kül‿`võetõss vi̬i̬l neo kah, ega ei `jäete San; neo omma kõ̭iḱ `halva `soŕti rahvass Har; neo˽käeʔ umma˽vana˽külʔ, a - - kõ̭iḱ tü̬ü̬˽saava˽tettüss Rõu; ma olõ‿ks taa ao seen olnuʔ, kuna jo neo˽põlluriistaʔ tuĺliva Plv; sis tuĺl säält suurõʔ herräʔ suurtõ kõttaga - - neoʔ kõ̭iḱ kõ̭nõli ja `küsse mu käest; neoʔ eläse rikkahe, neoʔ ei ju̬u̬ʔ Vas
pego pego g peo Võn(n pegu) Plv Räp Se; n pigo Se
1. pihk panõ˽no pego `alla, muido ju̬u̬sk kõ̭iḱ `maahha; ärä `olko nii näŕb, võtaʔ süä pekko ja mineʔ `vasta õnnõgi tälle piltl Räp; võt́t `keldre `võt́mõʔ pekko Se
2. linapeo linno kakutas, sis lina pegu Võn; võetass pego `üśkä ja laotõdass nurmõ pääle laḱka; Mi̬i̬ss suǵe pääväss `keśkmidselt viissada ja kuuśsada peko Räp; suuŕ pego - - tu̬u̬d peko saasõ `nõstaʔ Se
peo- pidamise-, kasvatamise- Peokits oli `loutas na `priskeks läind Jäm; püusiga `jäätase `kasvama, seda äi tapeta εε, püuemis; piuloom ning tapaloom Khk; Lehmal `sündis lehmikvassikas, sellest saab ee pöulooma Kaa; vötnd `meite vassika omale püuvassikaks Vll; mis pole nönda `terve ja pole ea pidada, see‿o tapuloom - - aga peoloom peab ika täis tubli loom olema, et ta uut sugu toob Jaa; see oo üsna peolehm, see `aitab peolehmaks küll Muh
peo n, g peo (pio, piu, peu) Muh L hajusalt Ha, JJn Pai Pee Koe Iis Ksi Lai VlPõ eL(pöü Lei), püu (püo, pöo) S LNg Mar Lih Kse Han Mih Tõs Aud Ris JJn Koe Pil, pihu R(piho Vai) Mär Juu HJn KuuK Amb Koe ViK I(piho Kod); pihk g pihu Sim hajusalt TaPõ; sisseü `peiu, -o T V, `piiu M Ran Rõn San Har, pühu Rei
1. a. pihk, käelaba sisemine külg `Lapjavars ottand pihusse `suured ragud Kuu; kes toppis `surnuka läbi, aga sie `viskas `toisest `otsast `toise, pihu oli `vastas VNg; `marja `põõsad `kasvasivad täis `ninda, et `tõsta õks üles ja pihuga `temma Lüg; Siis kõik paa `ümbär ja pihudega `putru suhu ajama Jõh; pihod on kipped Vai; uugaluugid - - `püitsime neid ikka püu sedasi sooja `veega Jäm; vötad kamalaga, kui sa kahe `püuga vötad Krj; Pane püu `alla, ma pane [herned] püu `peale Pöi; siis sülitatse `peose ja õerutse `õndla augu `sooni Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; Anna oma käsi mo pühu Rei; nad (tedred) tulevad vahest ońnile nii ligi, et veta `peoga ta `kińni Noa; obune võttis peo pealt `leiba Mär; kui oli kiriklik - - taĺlitus taĺlitud, siis sai alles `peimes oma pruudi kää `peosse Lih; ea pea poisil - - tal justkui viśsati `piuga Kse; ründad oo siäl, kus piu akkab Tõs; tämä noeṕn selle raha siält omalõ pio; pulmad ikka üsa `pioga `katsu juba (väga lähedal) Khn; tee peo `lahti, `näita, mis sul on Saa; üks mies tuli, pio oli vaśkraha täis Kei; ega sial siis nuge ega `kahvrid ega laual kedagist põld‿s, kämmelda `pioga, ku‿sa tahad Hag; `näĺkjas `neoke ermos libe, kui ta `peosse puudub Juu; rakud võtab `pihku, kui midagi teha HJn; `liianiga `piusse ka `anti [koolis] Amb; piu oli kohe kõva, krobe `preśsimisest JJn; `vähki `püiti kua tulega, siis pühuga `püiti Koe; köit ei tohi läbi pihu `lasta `juosta. kui ta läbi pihu juokseb, siis on pihu nahk läind VMr; leivamurikas enesel pihus ja pistab aga `pialegi Kad; pihk süveleb, suab raha; oiśs nagu piho piäl (hellalt, hoolikalt) Kod; kui odra oli lühike, siis `kistud pihuga Pal; `ahmis nii`mu̬u̬du, kui `pihku vähe läks Ksi; oli `taskus mõni `kompeki ivake, `mulle `ańdis iga kord pihusse Plt; sigadelle siis - - `kartulid tambiti sekka ja, püo oli si mõet ikke Pil; sa olet nenda rõõmuss, ku [oleks] lind sulle `piiu sittun Trv; miul kaduśs, nindagu `peoge (jäljetult) `võeti ärä Krk; peon om eluju̬u̬n, `rõivavarn, söögilaud Ran; karuuhak `suskab, ei saa mitte `peiu võtta, nii terävä nõgla om Nõo; noore `kapstalehe lõiguti väidsega peenikesess, siss - - `peie vahel pidi näid `õ̭õ̭rma ja pitsitämä Ote; taa lat́s˽om ku ellävhõpõ, ei püüsü˽peon ei pütün Kan; kikass om `väega kuri, tu̬u̬ ei mõista peo päält võtta, tu̬u̬ `t́sankass peo naha `kat́ski Har; olõ õs `aigu jüvvägi võttaʔ, käpäśsi õ̭nnõ `uibu alt paaŕ ubinat `peio Rõu; ma hoia iks `võt́mõ peohn, ku ma tõsõ tarõ mano ka lää Plv; ku jummaĺ uma pio kińni˽pitsitäss, siss um kõ̭iḱ otsah (põuast); nõgõsõli̬i̬ḿ võt́t nigu `pioga˽täi ärʔ Vas; katõ sammu pääle hõ̭it üte pio siemend Lut b. (sisekohakäänetes adverbilaadselt) kätte; käes; käest Näe, `pihku `saime suliku IisR; vöttas püksid `püuse Khk; See oo rohkem seike püust püuse kaup, ega sellest suurt äi räägita Kaa; pisike öitses oli pöos Jaa; Kelles see sant mood korra juba on, see vaadab ikka, kus aga midagid `püusse saaks (varastajast) Rei; kebadi `ańti vikat peoss (et niitma hakata) Ris; `ot́sisin ja `ot́sisin, mitte `kuskilt `pihku ei akand Sim; mena jäin üksinda `peosse Vil; jäness ju̬u̬sk `linna, sõss om koeral peon Krk; ega mul enämb `lämmä vere `tilka es ole, et nüid ma olen peon Ran; mes sä laabit tost pääst, `juusse jo esiki laheda, kaḿm ütte `viisi peon Nõo; ma˽mäńge `kaartõ, muidu lät́s kõ̭iḱ välläʔ, a˽pot́i `soldańn jäi `piiu Har c. piltl `surma pesita pihus (on väga lähedal) VNg; `estest `mülläs `suurest, tegi `viina iga päiv, aga nüüd on `pienike pihus (vaesus majas) Lüg; Mõni on pidand elu aig pihust suhu elama Jõh; Poiss läheb kole `väenikust, pian tal `kõrvad `pihku `võtma IisR; Anna üsna püuga muistust pεhe Emm; nutt peos kohe (kohe hakkab nutma), ku vähä puudud Mär; `mõtlesin isi `piusse (endamisi) Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad piust suhu Ann; temä võlet́s miul suu `sisse, mis periss `peoge kaian (silmnähtavalt) võle om Krk; sa piät iks `peoga (suure vaevaga) `ti̬i̬ńmä Ran; läits joodikule mehele, nüid kõnnib siĺmä peon (nutta tihkudes); `nüidsel aal om kõ̭igil kitsass peon (vaesus majas), ega tõesele ei täi kõtutäit `anda Nõo; muide vana oĺl ka hinge `piiu võttanu (ära surnud); võta süä `piiu (julgus kokku) ja mine läbi mõtsa Har; siih um nimä elänü niisama piost `suuhhe (tagavaradeta) ńapu `vaihhelt Vas; mul om no jo süä peoh (tunnen hirmu), maʔ nii `peĺgä Se
2. käelaba pikkusmõõduna änamasti site oli kahe peo `laiune Mih; kuus ja seetse pihu on vikat́, sedasi mõedavad Äks; Kui löe pikkus - - on ühessa või kümme peo, siss on see mehele paras SJn; ri̬i̬ `kõrguse mõõt olli paiel ja `risti peo Krk; kas si̬i̬ mõni vikat om, neli peo pikk ja `si̬i̬gi om `õkva otsan Puh; vikadi vaŕs pulga mant ütesä `piiu piḱk ja vikat́ säidse `piiu piḱk om kõ̭kõ `parhrap `niitmise vikat́ Har
3. kinda peopesa kattev osa; ka kindalaba `Kinda pihu lähäb ikke `enne `katki kui päält Jõh; `kinda vaŕs, püu, sörmed Jäm; püu inaraks kulund Khk; siis sai aketud püu kuduma Kär; `Kinda püu on, mis ää kulub Pöi; `kinda pöo jääb seetsi‿pole `jälle, väljap̀ol‿o selg Muh; Kendä peod oo päris ää kulund, aa ette kendäle uued peod Mar; `kinda piu on siitmoalt, kus pöial akkab Hag; nii laiaks, kui sie kinnas taheti, sätiti sie pihu siis KuuK; `peidla auk `lasta `sisse - - siis tied pihu edasi Sim; kui pihu jägu `tehtud saab, siis tuleb veike sõŕm teha Lai; `kindit sai kah nii kodada, kui tagumane ots `olli terve - - i̬i̬st peo lagunu, võesid vana veere `külge kodada `vastse `kinda Ran; `kinda peo [on] rusik`kińdil Plv
4. linapeo kaks pihu sai `korraga `kuondla teha VNg; kisuta üles ja `pannasse pihud kokko Lüg; viis ehk kuus pihu ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik Jõh; püud pannaste akk`jalga Jäm; pingi `pεεle `pandud see püu ning siis sai nuiaga `sönna `pihta `pandud (linakupardamisest) Kär; kui linad‿o ää `kistud, pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; pärast ligu pannasse linad tokki, kolm peo kokku Muh; metu peod sa `päävas kisud Kul; need‿o parajad piud, mis `sõrmede vahele mahub Vig; kõige `este olid niukst lõugetid, kaks ammast oli teise sees, se peo oli seal vahel Lih; [linad] `tehti `piudese ja siis `viidi merese liguma Tõs; peo köidetse `kińni, `võetse kuus-seitse linavart - - kugartega ots ülesse, juurikud `alla Saa; pihule `jälle `tõmma `ümber side, pihud `siuti kubusse Amb; iga peu oli `kińni `seutud, kolmkümmend peu sai `koosse `panna Pai; linad `kiśti kätega ja pihud `pańdi `püśti Sim; pihud `tehti nigu käe varred, selle sama pihu küĺjest `võeti side, köideti pihu `kińni Trm; vanass lina `pańti `suuri pihuje Kod; mitt‿üks peo ei ole linu enäm KJn; talupoisil `olli kolmsada pihu linu `aada SJn; tuhat peo sai iki ärä kakut [päevas] Trv; ku ää lina, sõ̭ss kolm aarakut võta ja `ommigi peo kähen Krk; väegä `suuri `peosit es tetä, es ligune ärä Ran; lina`kakjale `masti `peode pääld raha Nõo; kura `käega tsusassit peo sinnä [kolgitsa] vahele, siss ää `käega sangutit üless-`alla Ote; ku suuŕ peo oĺl, sõrmõ `vaihõ pidit kõ̭iḱ täüs `põimma Plv; edimält ma tei `väega `suuri peia, peräst `naksi tegemä `säntsit ku tõõsõki Räp; ku om käüdet, sõ̭ss om pöü Lei
pero1 n, g pero, p perro sulg pero kastõtass tsärnila `sissõ, siss kirotõdass Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|