[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

eno enoema vend, onu eno `tullo `meile; `paljo `enno Vai
eo eo Tõs Mar int (hinkuva hobuse häälitsusest) obone `iotab. teeb eoʔ Mar Vrd iu
eo → higuma2
eso eso esimene kõige eso [võidujooksus] Jõh
espa → espä
kebu2 kebo virvendus; õhuke kiht, kirme lumekebo õli siäl eenämä piäl kua; järv nõnnagu `pi̬i̬gel vagane, mitte üks `lainekebo ei käi Kod Vrd kebe1, kebre
kedo kedo edevast inimesest kedoperse `üeldässe inimess, nõnnagu kedo, `niiskene edev ja naarab, vana kedo Kod
kego → kegu

meig meig Sa, mei Muh Rei Mar, g meiu; n, g meiu Jäm Mus Vll Rei Jür; pl meiud Emm, `meiud Kuu; g meio Käi (pühadeks) tuppa või õue toodud noorte lehtedega puu või oks(ad) Nelipühi lau`päiväl `tuodi igäs peres `meiud tuba Kuu; `meigusid `toodi `metsast suisteks pühadeks Ans; `ristabä `toodi meiud ja kased tuppa; puu`voodid olid, nee otsad olid keik `meigusid täis Mus; Pulmade ajal tehti - - öueväravale meigudest auväravad; Nelipühi `laupa `öhta siis `toodi `lehtes kase `oksi ja `noori `kaski `meigudeks tuba Kaa; nelipühil `toodi meiud - - ja `pandi katuse `räästa, aseme pea `otsa ja `ümber köik, ilma meiuta ei `olntki nelipühi Vll; `toomga oksad `ollid koa meiud; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; kase `otsas `köidi `meie maha `aamas Muh; kevade, kui lehed noored on, `toodags `metsast meiosed, kui `toombud öitsevad ja kased parajate `lehtes on, siis on meio aeg Käi; jaani meiud vel toas Rei; nelitpühil tuvvasse `kaśka, nelitpühi meiusid Mar; Meiusi - - neid `toodi nelipühiks suur sületäis metsast, `pańdi aseme piatsisse igaühele ja laua piale toobi sisse Jür

mekud pl mekud Kad, mekkud Kuu Hlj Jõh(-od); sg, n mekko g mego Vai riided merimihel mekkud `märjäd, kalamihel kappud `märjäd nalj Kuu; nüid on `jälle `kuivad mekkud `seĺjas Hlj; kus minu mekkud on Jõh; sul kohe uued mekud seljas Kad || jakk tobin oma mego `selgä Vai

meru meru RId(mero) Jür HJn Sim Iis

1. maru, torm ilm läheb `ninda merole, et `viŋŋub; meru, kui meri `tormab kõvast; küll on `kange mero, ei saa `silmi `lahti tehä Lüg; `Ninda`kange meru, et maja `raksus; Eks `pärtli`päivä `ümbär õld nied `kanged merud ja saud Jõh; `oige mero `ilma on Vai; kole meru (tuisk) oli Jür; ilm läks nõnna merusse kõhe Iis Vrd miru
2. kisa, lärm, möll tulevad `nuored vahest `lauba `õhta kokko, saab meru `nenda et küll; ega sääl üöd ega `päivä, `ühte `puhku üks mero käis [pulmas]; seda meru sai jah `nuorelt küll, aga nä nüüd õle vana - - nüd `istu tuas Lüg; Pühäbä `õhta siis sääl `kiike `juures siis meru akkas; Isa kärästas, et jääb sie meru maha vai ma võttan `rihma, siis õlima vagased kõik Jõh; Mehed `läksid meru (riidu) IisR; tuli suure meruga üle väila Jür; Suur meru on, kas nad `riidlevad või mis teevad Sim
Vrd märu

mina1 mina g minu R hajusalt S L, K I Trv Pst Hel T(g -o Võn) V(g -o), münu Pha Hi Ris; n minä Lüg LNg(mäna) Vig Var Kod Krl; mena Kär Emm Ris VlPõ, g menu LäLo Kul(g -o) Mih(g -o) Pär HMd JJn Vil, moo LNg Rid Mih; mia, mea g miu Vai/n mie/ Vän Hää Saa Tür Pee VMr KLõ M T, mio Khn, meo KJn, moo Var; n miä Vai Saa Ran Nõo Krl; ma g mu hajusalt R, Krj Pha Muh Rei Rid Kul Lih Var hajusalt , K I Trv Krk Hel T V(maʔ g muʔ), mo(o) Hlj S PäLo Ha Ann; n Lüg Khn(g ) Ran Nõo Räp Se; p mind Jõe Jõh eP(mend), minu R Kod Pal Äks Ksi Lai Trv Pst TLä(mu Puh) TMr, minud, minut Jõe Kuu Kod Hls Hel, minuda RId I, minnu Hel(`minnu) hajusalt T(`minnu; minno Võn), V(minno), `minn|u, -o Vai, miud, miut M Nõo(miu), mjõnd, mia Khn, mut Krk, muda Kod, mood Rid pron ainsuse 1. isik minut `käidi ka `kosjas ikke vana `kombe järel Jõe; kuor on viel paremb `süia minust (minu arvates); siis tiriti sie rätt muld puruks Kuu; nie `kutsusivad minuda `kaasa VNg; tä pidäs minu ikke sugulasest ja käis siin minul (minu pool) Lüg; `minnu niguta, ei `tiie, ken miu taga `rääki Vai; ta‿s tee `moole midagid Jäm; nad `üidasid mind ka `seltsi Khk; mena ep taha `süia `saaja mette Kär; see odrarehe töö oli moo eest `irmus Pha; käis sügise mind (mul) abis Vll; põle muul `aega ta last oeda Muh; se mure jähi küll münust maha Emm; `ilma münuta oleks sind kohe läbi pekset Käi; ta elas mere pool mind Rei; mäna põle kuulnd LNg; menu päräst kasvata kassi `karja kui tahad Mar; mool oo see `meelis küll Kul; kõik olid plat́sis juba, varasemad mind Mär; mea `oska `rääki Var; uni rammastas mu naa ää Tõs; mia lubati üheks nädäliks `minnä; Sia usu `miossõ mitte natukõst; Anna mulõ mõni `värske räim; Mjõnd sie asi ei uuvita Khn; [uss] ei `puutun `muuse Aud; moo pia köib `ümmer Pär; miust kõege vanem õde `oĺli seal tüdrekuks Hää; miä `mõt́li, et küll sii läks ruttu Saa; münol oli kolm `lehma Ris; mol olid teist`moodi teĺled Nis; mina olin ikka vägev sirbiga `leikama Hag; mina seda küll koguniste kuuld ei ole, muust on ta nii `kuulmata Juu; üks õde oli moost noorem Jür; mina teen ikka mis minu tüö on HJn; enne mind on need pered kadund Amb; seda ei tia, kus`kohta tema menu `pastlid pani JJn; minust jähi ta käimata, mina küll `sõnna ei saand Tür; mis sa muksid must Koe; miul sai käsi `tervest VMr; `maagi ise `katsusin seal konna liha Kad; ää minu vanainimest soŕgi, küll lähäd ise kua vanast VJg; nad `kutsusivad minuda `kaasa Iis; mina õlen nii `kange, et kuratki minu ei võida; `kervegä visati minud; siga nägi minuda ja kisendäss `sü̬ü̬miss; üväd lapsed tulita muda `vaatama Kod; minu ei tülita `ki̬i̬gi Pal; nüid ei ole must `käijad ei `toojad Äks; pidas minu meeles Lai; viimäti `ütleb `meole, et - - kui sa mulle siit natuke maad annad ja, mea ei lähä `kuskile; ega mena kala`püidja ja `siuke ei ole ond KJn; käis ka miud `vaatamas; mea pidasin neid (kitsi) kah korra; vanaisa - - `pistis mend siit säŕgi `kaukast `siśsi, et mesilased ei `nõõla Vil; ega‿s vanema inimese es roogi linu, mia oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss; ma otsi oma `keńgu Trv; sõss lunisiv miut, et pane tuli `ahju Pst; nüid ei avide mut `kennigi; sa mitt‿ilma miut ei mõista minnä; ta läit́s `mü̬ü̬dä ja put́te miuss `kinni; ega mea‿s tahagi tulla Krk; `minnu ta oid Hel; `miagina ole vahel `tunnu, nigu oless võemetumbass jäänu Ran; ega `karja mu es panda sugugina Puh; ta‿s ole `miuga siss `äste läbi`käija, ta‿s tunnegi miu; toda sõna miä ei tiiä, tu̬u̬ jääb minust seletämädä Nõo; tostsaanikelt ku ta `riśte, es ole ta minnu nännü Võn; `minnu ei saa `kiäki pettä Kam; kühä mõnikõrd tulõp, aga ega ta minnu ei `vaiva Ote; oh mina `vaesõkõnõ, ämp ei jõvva naarda; ma‿la võta mõnõ suupala `piimä kah; es tohe ma‿nt (ma nüüd) sõnnagi `lausu San; mitte midägi maʔ joht ei tiiäʔ Kan; ma‿ĺli tälle nii imä i̬i̬st ja tiä minnu hoiś ka `väegaʔ Urv; kas sa saat kätte ilma minuldaʔ; `taplõ no mukka; olõ˽mul enämb üttegi˽hobõst õiʔ Har; piirimi̬i̬śs tuĺl minno kosima; mullõ ka näüdäti tu̬u̬d `paika Rõu; muust ei olõ inäp lehmä `nüsjät; vanast oĺl rassõ tü̬ü̬ - - kõ̭iḱ haŕgiga künneti, muḱki esä tegi Plv; mina es taha˽noid lutsukallu; veli oĺl iks noorõb minno (minust noorem); ma˽kae, et maʔ olõ iks targõmb ku nimäʔ Vas; `määge (minagi) pidi raǵoma, kaŕossõ pidivä raǵoma, ai tu̬u̬ oĺl rassõ Räp; `suikma jäi maʔ Se; tulõ `laulma muka Lei

mitu mitu g `mitme eP(v.a Khn) M TLä Võn, `mitma Kod T V(mito; g `mitmõ); midu SaLä, mito Kul Vig Ris Kod, mittu R(mitto Vai; g `mitma Kuu), g `mitme; metu Kär(medu) Vll Muh L(mä- Tõs) Ris Trm VlPõ Hls, meto hajusalt , Aud, g `metme; mjõtu g `mjõtmõ Khn; mütu g `mütme Sa(müdu) Hi(müto Käi) Rid Aud, mütme Rei; rõhutatult ka mittu Puh Nõo

1. umbmäärane arvsõnaline asesõna a. umbmäärane arv; suurem umbmäärane hulk sest on mittu `aastad tied (möödas) Jõe; `mitmald [inimeselt] veid `vergud ärä; Ma olen jo `mitmale `kerrale `seenes käünd, pütt hakkab jo `täüe ligemäs `saama Kuu; mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi, kas on järele või on `otsas Hlj; `pirda on jagatu `mitme `ossa Vai; Ühna `körge oone, katust ise mütu `sülda Ans; tεεb midu `vargust taal iŋŋe pεεl on; meil lεheb veel müdu `pääva εε eina teuks Khk; ta oli `lennas joond medu `pääva Kär; mütu `aastad oli `möisas `röntnikuks Krj; `mitmed olid, kes tite`voodi ära surid Vll; `Mütme küla `kohta oli üks vana pilli rääts; `Sõnna on siit mütu `võrsta Pöi; `metme pere rahvas tulavad kokku; nee pätid‿o `mitme `jalgas käin Muh; Eal lapsel mütu nime Rei; nüüd põle änam `põtra näind metu-metu `aastad Rid; eks `aegost ole `metmet `moodi Mar; mitot `aśja olen `rääkind juba Kul; `tiiśkuse rohod oo `mitmet `seĺtsi Mär; veissel naa metu võsa sarbe peäl, naa metu `poega tä toond oo Vig; sõniku kesä põld jääb `pahkrase kuevaga, kui metu `korda `vihma suand Var; seoksid `kohtasid sii ike oo `metmid Mih; pannase vesi [linnasejahu] `piäle ja, ja siis liub, mätu `tundi liub Tõs; `Meite põlvõ rahvas sai `mjõtmõsi sõdasi nähä Khn; uhakid oo `metmet `tõugu, piimuhakad ja karuuhakad Aud; `meega võib `mitmid `aigusi parandada Vän; jääd kaada läksi metu kilu`meetert Hää; ma olen `mitmed mured läbi elan; eks sedasi ole mito omast `ilma jään Ris; tema on `mitmes supis kiend, ta on mitu `vaeva näind Kei; ta on `mitmed `oastad ju seal, kolmat `oastad ju Juu; Ma olen mitugi `mustlast töele pand Amb; tal on `mitme mehe jõud JMd; `mitmedel on luamad nii ädas, et `ammuvad laudas HljK; õlen jo nähnd `mitme `põlve rahvast Trm; üks lähäb, egä `mitmed ei sua käedä Kod; `veśki juurest tulivad mitu inimest Lai; ühe `ööga võisid `käia metu `kohta läbi Pil; vanasti - - ju `mińti `mitme mehegä, kui `kośja `mińti KJn; mitu nädalt juba `peskmada Vil; va `kirjega suka [kooti] `mitma lõngaga Trv; temäl om mitu ki̮i̮lt suhun, temä kõneless `mitmet ki̮i̮lt Krk; lännuva siss talu rahvass `mitma mehega, et lähme `kaema, mes säl om; toda ole mia kuulu `mitmide käest, et tu̬u̬ kimmelgu ais tennä `tervess Ran; vanami̮i̮s ai pää `aknast `väĺlä ja välk lei poole pää seest elu ärä, tõese poolega eläss vi̮i̮l mittu mitu `aastat; mõni mõśtap `ulka `ki̮i̮li, kõnelep `mitma keele pääl Puh; `mitmade `paika ole `poiśsi `karja kaobelnu, aga ike tuleb ärä, ei teeni `koskil; üle-eelätse tõi üte pätsi `leiba `endäle, toda saab mul `mitmõss päeväss Nõo; kaśsil `oĺle kat́s `poiga ärä ollu, siss nakaśs kolima, rummaĺ kaśs, teǵe poja `mitmahe `paika Võn; nüid ma ei ole enäp `mitmit `aastit ummelnu Ote; tu̬u̬ poiss olli täl enne sõta joba, aga temä tõmmass `mitmaga Rõn; paekivvi om ka `mitmat `karva; ma‿lõ mito kõrd taa `haigõ jala ärʔ osanuʔ (jalale uuesti haiget saanud) Kan; inemiisi om mitund `tõugu, mõ̭ni om pikä pihaga, mõ̭ni `lühkü pihaga Har; mul um ḿugra lõḱs kah, `mitmahe `paika pańni ma lõǵsi Rõu; sai ossö (oina) käest säärdse hoobi, et pää halutass mito `päiva Räp; tu̬u̬d võit `mitmehe `päähä (mitut moodi) üldäʔ Se || vae, küll on `laadal mitto (palju) inimesi Vai; mul oli `mitmed (mitmesuguseid) lõnga `otsa ja tegin nendest [kindad] JJn; mitu mõnda mõnedki mitu `mõnda `aastad põle põllus olnd, saue mulla maa, kana`perssid ristik täis; mitu `mõnda oo ää läind (surnud) Vig b. hulk, päris palju (umbmäärasest ajast) pole teist `mütmel aeal nεind, tεε‿p on ta εε surnd; tuba `ränkas, midu `aega `pühkimata olnd Khk; Sellest `jätkub `mütmeks ajaks Kaa; mool narr (kidi) `mitmed `aega kää `randmes Krj; ta oli mitu `aega `aige muas Pöi; ma es keeda εnam `mitmel aal selle `katlaga Muh; Kui ea inimene kurjaks saab, siis aa ta mütu aega kuri Emm; `jätkob `metmeks ajaks LNg; määletan seda mitu `aega veel Mär; `enne kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; lõi `kangesti punaseks, mitu `auku lõi `sisse, mädanes mitu `aega Ann; sedä sinekivi ei õle `mitmal `mitmal ajal; `tahtsin `kapsasuppi, juba `mitmed ajad käib imu tämä järele Kod; panivad ükskord kogrid lina likku, elasivad sial mitu `aega Lai; `peksime isi mitu `aega seda `rehte; püt́t on sõõnetand, mitu `aega pesemätä KJn; siit annap `mitmess ajass [lehmadele heinu] võtta Trv; kui `vihma `pääle ei sata, saesab [leivataignaga klaasitud aken] mitu `aiga, kos `vihma `pääle es käi Ran; no seräst ilusat õdagut kui `täämbäne õtak om, ei ole `mitmal ajal ollu Puh; sul seo käsi om mitu `aiga `aige Krl; no ei olõ ma mitu `aigu `liina saanuʔ Har
2. (küsimuses arvu, hulga kohta) Mütu suitsu teite külas on Jäm; mütu miist `teitid oli Khk; mütu lütti sa lööd, kui öhukse kiviga vett kaudu `viskad Krj; mitu nisu `napra seal `olli; `mitme aas‿s (mis kell) peab lõunat olema (lõunasöök valmis tehtud) Muh; Mütu püutäit `tangu ma pea panema supi `sisse Rei; metu `süldä vahet on Rid; `Mjõtmõssõ `kohta `mõrdu aasid Khn; metu aru seal `oĺli [västral] Vän; mitu rubla se maksab Juu; mitu `laugu on `ahtes Sim; mitut sa tahad Iis; mitu teid sedä juttu kuulive, kui ta kõneĺ; mitu (kui palju) miul sedä vett lää; mitu `aiga (kui kaua) ta siin olli Krk; mitu aastat sa ollit kodust ärä Puh; mitu tükki lihä sääl `olli Nõo; `mitman latsen (mitmelapselises peres) `kaśvide Kam; `mitma tuńni peräst sa˽tagasi saat Har; `mitmõ `nitseline kangass sul `oĺle Plv
3. (kõrvallause alguses) Võtsi tasust uuri ja voatasi, mitu (kui palju) kellu on Pöi; üks poiss oli siiss selle `pisse raamatuga, kus ta `kirja pani, mätu tükki igäüks omal [kartuleid keema] paneb Tõs; Lugulõng (võrkelõng) tõmmati `sisse, et ära näed, mitu lugu juba kääritu Hää; mito sõna tä (kägu) kukob - - nõnnamito uassad ma elän Kod; tu̬u̬ tu tollipulk, ma kae, mitu `toĺli si̮i̮ laud piḱk om Nõo
Vrd mituks

nedo ned́o, nede Plv

1. lastekelk vm väiksem kelk nede um lavva otsakõisist kokko lü̬ü̬d; ned́oga˽tuvvass vett ja `kartold ja kõ̭kkõ säärest `kraami Plv
2. reepära, -kori köüda˽ned́o `pääle, om iks paremb `istu Plv

neho nihu1

neiu1 neiu SaLä Vll Pöi Muh Rei Mär Vig Kse Ris JMd Koe VJg Iis Trm Kod VlPõ Hls Krk Hel Ran Puh TMr Ote Rõn San Krl Rõu Lut, neio Mar Lih Ris Se, `neiu Kuu Lüg IisR Vai tütarlaps, noor vallaline naine `neiu on ikke viel päält kahe`kümne `aasta ka Lüg; neiud ja noorigud olid puhas `aitamas Khk; küla neiu `tulli `meile Muh; neiod oo tütärlapsed, mes ei ole veel naesed Mar; suurem tütarlaps oo jo noor neiu Aud; `laulge, `laulge laisad neiud, ku te‿i laula, ma teid laidan rhvl Hää; noored neiud tulevad Ris; kas sa põle veel seda neiut näind JMd; meie külas on `neidusi küllalt Iis; see on minu neiu ehk pruut́ Plt; nu̬u̬r ilus neiu kasus, `tahtis pidul käia Vil; küll tett leib süvväss ja kasunu neiu viiass Krk; niikavva `oĺli [tüdruk] neiu, kui mehele läits Ran; viige‿si vihane neiu, tõogake tõrakurikass rhvl TMr Vrd näiu

neiu2 neiu Mar Mär Vig Pär, neio Mar Ris meig `toovad neiosid nelitpühäde aeal tuppa Mar; nelipühil `toodi `kaśka, need olid neiud Mär; `suiste püha kased olid neiud Pär

neo neo Ote San, neoʔ V, g neide need ma vii neo kodu Ote; kül‿`võetõss vi̬i̬l neo kah, ega ei `jäete San; neo omma kõ̭iḱ `halva `soŕti rahvass Har; neo˽käeʔ umma˽vana˽külʔ, a - - kõ̭iḱ tü̬ü̬˽saava˽tettüss Rõu; ma olõ‿ks taa ao seen olnuʔ, kuna jo neo˽põlluriistaʔ tuĺliva Plv; sis tuĺl säält suurõʔ herräʔ suurtõ kõttaga - - neoʔ kõ̭iḱ kõ̭nõli ja `küsse mu käest; neoʔ eläse rikkahe, neoʔ ei ju̬u̬ʔ Vas

nidu nidu Pöi, g neo Mär PJg Lai Plt

1. side, kinnitus kui `lõnga `neotakse, siis jäävad lõnga sisse neo kohad Mär; niidist `tehti nidu Lai || valgeks jäänud sidemekohad värvitud lõngal lina sõerastega seod `kinni - - siis `värvisid, `valged neod jäid `sisse PJg
2. Nidu kulub põllal `tuhli `võtmisel nii ruttu ää (punutud korvi põhjast) Pöi

nisu nisu Kuu RId hajusalt S L K, K(nesu KJn) I Trv Hls Krk T V, niso Kul Mih Tõs Ris Kod, neso Rid Mar Kul, njõsu Khn; p nissu hajusalt T(`nissu Rõn San), V teraviljataim (Triticum); selle taime vili, terad rotti läks nisu VNg; mina en nähnd nisu mõjal kui `mõisas, talu`poigil ja vabadikkudel ei õld nisu maas Lüg; nisud nii vihma `vaevas, ju nääb, kuidas nisu kasu `juhtub olema Khk; me tegime ühe pöllu keigest nisuse Vll; Tali võttis enne nisu ullust ää küll, rugi oli tugevam Pöi; vesi`veskil `köidi jahvatamas nisu; mei nisu oo aruke Muh; neso akkab juba `looma Mar; liivatse maa peal ei kasva neso nii `äste Kul; tänabu naa arb ja vilets nisu Mär; nisust saab sepiku`leiba Vig; `varlased akavad nisusse kippuma Kir; nisud kasuvad põllal, kui `easte küpse oo, siis oo `valged Lih; nisud viiässe `veskele Tõs; nisudest saab saja jahu Tor; tegin `terve vakama nisu maha Saa; nisost tehaks `püili Ris; kümme kilo nisu sai Kei; tänäbu on rukis ja nisu igäs `kohtes ilus Juu; nisu pannakse `ämmu (kämmu, saadu) HJn; koer `juoksis nisusse JMd; on okkaga nisu ja okkata nisu Sim; nisust saame saia jahu ja sepiku jahu IisK; nisuda võis külvata madalama koha `piale; nisu võis sirbiga lõigata ja vikatiga `niita Trm; rehele `lästse üks `ku̬u̬rem nisusid Kod; ülemineva `aasta olid nisud kui pudru, läks `kasma ja `imbis ära selle vihmaga Pal; `kooris ned keed piält ärä - - nesudel KJn; nisu `oĺli nõndasama jäme ikki nagu rükkigi Vil; sia lääve `nissu; nisu ei tohi külüde, ku kait́s `valgust `taevan (kuu ja päike korraga), siss kasvav nõgipää Krk; nisu põhu eläjät seevä ärä Ran; ani `tahtsiva nisu - - mes põllule `olli pudenu Puh; rüäl om tungõlterä, a nisul om tungõlpää, terve pää om must; kui küĺm om nisu ärä `riknu, siss jahu om vedelä, sai ei tõse Nõo; neli vakka nissu om `veśkile viiä, siss saase jälle jahu Võn; paĺlu sa `nisse said ka; nisu ja kesvä ja kaara külveti keväjä Ote; ma olõ elu aig ilma nisõlda olluʔ; meil omma kesvä nissõga segä lännüʔ Har; kesväl oĺli˽piḱä˽pöǵsi jalah, kaaral lakat́s müt́s oĺl päähn, nisul oĺli˽siidi `rõiva˽säläh, rüǵä oĺl ihoalastõ Plv; esä pańd üt́stõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä Vas; üt́s ajastak oĺl meil ni piḱk nisu, õt hińnästki näe es `väĺlä Se; `oĺli kolʔ neli vakka nissõ Lei

nägu1 nägu, nägo g näo, näu üld(ńagu g ńao San V); nägü g näü Kuu; nägö g näö Vai; njagu g njao Khn; nego g neo Mar; p näko, ńako V

1. a. inimese pea esikülg nägu punane kui viheldud `perse Jõe; `vaatab `sulle `näusse ja valestab Hlj; Õli `niisikese `veidra `näoga, `õtsaedine madal, nenä `viltu Lüg; Nägu on nagu `kitse kiel, aga kehast prisk; `Ehmatas kõhe `ninda‿t õli näust `valge Jõh; Mis ilu tal on, nägu `jusku padapõhi IisR; nii `valge `puhta klaari `näuga Jäm; see on nii `irmus oma isa nägu (näolt isaga sarnane) Khk; Eks mütmes kohas ühtteist ju näo järge (meeldivuse alusel) tehakse Kaa; Selle nägu on küll `kervega `tehtud (inetu); `Tõmmas näust kohe punaseks kut keedet vähk; Nii `öhte nägu kut oleks öhe vormi sihes valatud Pöi; tuul küpsetab näod ää Muh; Nägu tesel ees justkut sörviti loud (kitsas) Emm; paksu `pullis `näoga mees Käi; `rõuged oo neo `kangeste ää rekkond Mar; kärbes `lindas näo `peale Kul; näost alles nii noor Mär; näust ma ole päris võeras, `keegi tunne mind näust Kse; Tüdrik `kohkos sedäsi ää, et njaost üsä `kolnõ Khn; pidali tõbine seda nägu nagu lubi Tor; Nägu ku roosiõis, ilus roosa Hää; sülitasin tale `näosse Ris; `andis rusikaga näkku Kei; nägu nagu `näĺkja jalg (kahvatu ja kõhn) Jür; ta on jo päris `näĺgind `näuga JMd; naeratus näul Koe; mul oli `enne pailu vää `viĺlisi näos VMr; ei tia, mis ohatus sie küll näu `lõhki lõi Kad; vana inimesel on nägu `kortsund, mulla `karva; näud `ühte `vormi, nigu õde ja vend Sim; `pü̬ü̬räb näo kõrvale, ei `julge `sinnä puale `vaśti Kod; `puńnis `näoga, `loodud juba nõnna, et nägu on `puńnis Ksi; mõni lõkendab küll näost, aga sureb noorelt ära; on [pildil] täitsa oma `näoga Lai; kus sa lähäd nii ukase `näoga, pese `puhtaks; `endal nägu nigu kitse jäĺg pias ja tema tahab veel `jõudu `katsuda Plt; silmad on `selged, aga suits on i̬i̬s, kogu näen, aga nägu ei näe Vil; ta vah́ks mul terävest näkku - - ta es tunne mut Hls; ma esi ole körsän `näoge, enne ma olli libeve `näoge Krk; nägu nigu kuu pään Ran; kos sa nüid läed seeratse ikutse `näoga Puh; ma lase nüid abendel `kasva - - siss om näol `varju; nii `kange kuum om, et nägu leemetäb, igi jooseb `mü̬ü̬dä nägu nigu vett oless visatu Nõo; nägu olli nii laǵa, et `siĺmi es `näeki suku Rõn; sul om ńao pääle must karanu San; oĺl nii vihanõ, et lät́s mustass `õkva ńaost Urv; pühä inemese omma pühä `ńaogõ, nii piim`valgõ `ńaogõʔ Krl; ńaust ma sinnu is tunnõʔ, a˽helüst ma˽tunnõ su välläʔ Har; ma˽pia ka umma ńako pisu kaabahutma, taa vaest um `nõ̭õ̭gaʔ Rõu; mõ̭nõl um tedretähine ńago, um tedretähidse `ńaogaʔ Plv; ku ma kummalõ lännüʔ, olnu˽ńago `lahkiʔ Vas; nägo om muide nätäʔ, tervüss olgu `hińdä tiidäʔ Se || millegi esikülg vms kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema Lüg; Enne oĺlid `kirved rauast, siś `pańti terasest nägu ette (kirveterast) Hää; keväjä `laotedi [linapeod] `maahha, ni oĺ tuu `valgõ ńago ka pääl Se b. (kurnatust, kahvatust, armetust) kui `aige on õld, siis on näust maha `tõmmand Lüg; Lõppes `aigusega `ninda näust otsa IisR; tämä on näöst `langend Vai; egakord kui ma söi, ikka käi neli-viis `korda `väljas - - nönda vöttis näust ää Vll; nii näost ää lõppend Mär; näoss ärä `lanknud, kõhna Kod; küll om ta näost ärä jäänu Krk; `tooja naene om näost ärä sadanu Ran; kones sa noʔ olõt olluʔ, sa olõt ńaost ni vällä˽tõmmanu Har; Esä om nii umast näost arʔ lännü Vas c. mask mardi näud olid `linnas `müia, sured näud `toodi, muidu tunneb ju εε Kär; meie Paul tõi linnass sańdimäŕdi näo Kod
2. a. näoilme `tõmbab näu `vingu Hlj; `Ühtälugu nägo `pilves Lüg; Appu nägu ies, mis nüüd viga on; Muhe nägu, nagu õles lind sittund pihu Jõh; Mis sa nisukesele `räegid vai `ütled, ei sie tie teist nägugi IisR; `vingus `näuga, kui pole missegid asjaga rahul Khk; Miks sa nii `mossis `näuga oled Pöi; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; oli vägä tigeda `näuga Vig; ta tegi seantse näo, et ei tää kedagi Saa; näost nähä, et temä sedä teind on Juu; näust ei tuńnista seda sugugi (nägu ei reede) Koe; vahib `otsa rumala `näuga VMr; `tundeline oli - - `tuńdis näost ära, et teeśel alb on; mõru `näoga `vaatab Pal; murelik nägu `nähti tal olema Ksi; midägi ei ole muret, kas ta `süvvä saap või ei, ei näidä `kurba näguki; vihane nägu ehen, es lausu pääst ega `persest Krk; sul om `kahklane nägu pään, ma tunne su näost joba ärä, et sa võldsit; kai `mulle törsutse `näoga `otsa Nõo || grimass Möni inimene muistab nenda nägusi teha, et naera ennast puruks Emm b. (surmaeelsest näoilmest) sie on jo `mulla nägo, sie `kaua enamb ei ela Lüg; see juba `otsas - - surma nägu `juures Khk; Löuvad ja silmad puhas `auku vajund, surma nägu pääl Pöi; kõhna ja kahvatanud, kõhe mulla nägu piän Kod; ega tu̬u̬ `kauga ei eläʔ, tu̬u̬l jo mulla nägu Har; mõni inemine kua um jäänüʔ halvast, jo maa `karvgi pääl, maa nägo Lut
3. (hlv) inimene, tüüp oh sa kurati nägu Muh; Uusi nägusi sigis järjest juure Emm
4. piltl ilme, pale (välimus, väljanägemine; vorm, kuju või ilming) `Helsinge puold tuleb hüä `hitsigä `kahtlase `näügä modur Kuu; mõnes kõhas on vesi `ninda vase nägo Lüg; neil (õuntel) on ise `ilge nägu, aga nad on iad `süia Jõh; kena paks obu, möni on sedine, seisab oma näu juures (ei lähe kõhnaks) Jäm; taivas nönda vihma nägu; sel `kervel polnd nägu ega kedad, `suitsu ta leigab, `rohkem ta‿p tee medad; neid (lõngu) oli `mütmed nägu, punasid ja sinisid Khk; ma näida, mis nägu koogud on Kär; Küll siia ikka maaviha on `sisse läind, et see jalg nii ullu `näuga on Kaa; erilese nägu on, aga suurem (vaablasest) Vll; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; nee `tuhlid‿o nii kena `näoga, maik ei ole ea Muh; nüid on `palju nimesid küll, aga äi ole nendel tegu äga nägu Käi; Mis nägu see löng värvides jähi Rei; ilm täna nii vesise `näoga; kas‿se `oogi kuld, see üsna vase nägu Mär; Merel tänä üsä vihanõ njagu Khn; `meukad oo `tuide `suurused ja `tuide nägu Tor; sui nägu, talve `ambad (jahedast suvisest ilmast) Hää; natuke kollakas nägu `juures sel `riidel Ris; kaperdas sial, ta tööl põlnd `õiged nägu Kos; ilm vihma nägu Koe; kui `õhta ilm lööb teist nägu, pane [heinad] kokku, omiku lahuta `jälle laiali Sim; ma `vaatan, `meskess näkko leeväd one Kod; juba akkap pimedast minema, `õhta nägu `kiskuma Lai; `Umbusi jõgi - - ta siit `kuśkilt - - oea näol enne `piale akkab Plt; ma olen kuuld küll, aga ma‿i tea, mis nägu ta on SJn; põle änäm `mu̬u̬du egä nägu inimesel, ku üks - - liha müräkas Vil; pilvikit on egät nägu, punatsit, kõllatsit, `aĺle Krk; ilusa `näoga rõevass; kui vili - - äste lihavast kasvab, om serände tüme (tume) nägu Ran; vana ku̬u̬k jah om, ma näe koogi näost joba ärä Nõo; kujuma `panti `rõiva aia `pääle - - vai näil sääl `õiget nägu `saie Ote; Ma˽pöörüdi naid `langu veidü˽värmi leeme sisen - - sõ̭s võt́i˽nä˽ka˽tõõsõ ńao pääle; Karaśki˽saiʔ ilusa˽pruumiʔ, tu̬u̬ ańd neh toolõ õllõlõ ka ilusa ńao Rõu; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau Plv; Ańd paĺast vett [juua], kohe oĺl ńaost `sisse `pantoʔ maŕa `li̬i̬me Räp
5. nägemine tünsi `näuga (ei näe selgesti) Ans; nägu läind tuhmimaks `jälle Vll; taal `olli lühike nägu, aga lennukid nägi `kaugelt Muh; silmad on nii vesised, nägu jεεb uduseks Emm; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ Krl; kana `ńaogaʔ, tuu õdagu‿i näeʔ Se
6. et seda nägu et aitab, et küllalt saab kodo sai `tampida, et seda nägo õled (karjamaa oli kaugel) Lüg; Mis sul `puudu on, süä ja jua `ninda‿t seda nägu õled Jõh; `päeva ole noogakili `otras, et sa seda nägu jäed Muh; Ma oli `õhtani söömata, no siis lõi kõht `pilli, et seda nägu Han; nägu näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma ei `näitä enämb nägugi, tämä `pelgab minu nüüd Lüg; `Pruovigu oma nägu viel `näitada Jõh; Sie sul‿nd nägu `näitab IisR; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; kui sa peaks veel oma nägu siis `näitama Mär; Oia, et sa oma nägu enam ei näita Trm; sai `ulka `kraami ja läits, nüid ei `näitä nägugi enämb Nõo; nägu täis sõimama põhjalikult läbi sõimama `Sõimas näu täis - - mina ei `jõudand viel `kolmegi lugeda IisR; nägu täis võtma tugevalt purju jooma vanames võttand näo täis Lüg; Võttas näu täis, ei tiand enamb maad ega `ilma IisR; Möni kis näu täis vetnd - - muudkut akab jourama Emm; näkku hüppama ~ kargama ~ paiskama ~ panema ~ ütlema häbematult, teravalt (välja) ütlema, sõnadega kallale tungima läks ja `ütles talle kohe näkku, mis ta tahab Hag; aga ma `paiskasin `talle siis kua kõik näkku; ära ikke näkku üppa Sim; tõene paneb sulle näkko, `ütleb sulle kõhe ärä sinu teod Kod; üte suurebe inimesel akka nüid näkku `ütleme Krk; sina `suśksit ja äristit, tõene es saa muidu, karel näkku Ran; miä `üt́li siss tälle `õkva näkku, et mes `anja sina olet Nõo; näole andma ~ tulema kellegi juurde, kuhugi ilmuma `Katsu `tulla - - viel toist `kerda mu `näüle Kuu; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi; `Laenas raha, nüüd ei `anna enamb `näule IisR; Ei ta tulnud näolegi Mar; Uhkust täis teine, ei anna näulegi Jür; ei tule näol ka - - ka ta mõne `lahkame tappa om saanu Krk; Tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; näost sisse ajama õgima Aab näust `sisse kut igavene kakand Mus; Küll nüüd ajab näost sisse TMr

oisu oisu Khk Vll Muh Rei Phl Mar Mär Kse Hää HJn Jür VMr Kad Sim Pil(oe-) Vil Trv Pst Krk Puh(oe-) Ote Krl, oiśu Urv Rõu Se/-o/, oeso Khn Juu, ośsu Vig Ris Kod MMg Ksi KJn/-o/ Puh Kam Ote, ośu Saa KJn Trv, uiśu Rõu Se/-o/, uśsu Võn Kan/-o/ Rõu Lut, ossö, ussö Räp

1. oinas(tall) oisu puksib Vll; see must on minu oisu Phl; jääruke tall üidatse vahel oisu Kse; pisid oesod Khn; ośu lü̬ü̬b `kepsu Saa; me oesol on `valge ninä, aga utel on must Juu; kui oisu sikutab, siis oled seĺlali maas kui tińt Sim; teil on kaunis suur ośsu Ksi; mihandse käbäre village mede oisu om Pst; kae, märände tiĺluke ośsu meil laodan [on] Kam; Oiśu poḱs, `ütlese˽`poiskõsõ `oinalõ, ku oinast `poḱslõma oppasõʔ Urv; sai ossö käest säärdse hoobi, et pää halutass mito `päivä Räp
2. oina meelitusnimi, kutsehüüd oisu-oisu, taad (tahad) sa `puksida ka Khk; `Oinaid `üüta oisu-oisu-oisu Rei; lapsed `kutsvad ośsu-ośsu puks, ośsu-ośsu puks Vig; oenik`talle oesotakse oeso-oeso Juu; oisu, oisu, tule `sööma Pil; ośu-ośu, tule `siia KJn; oenast kutsut, et ośsu, ośsu, ośsu Kam; uśso, uśso kutsutass voonakõist Kan; oinast hõigati, et oiśu, oiśu, oiśu Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur