[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

aalant aalan|t g -di aedvaak (Inula helenium) kui lastel pεεd `kärnas on, siis keededaste aalandijuurt; aalant - - `laiade `püsti `lehtedega, `kasvavad majade öuete sees, `koltsed öied Jäm Vrd arand1

ablasti aplalt ahmib `süia - - ablasti võtab Pil Vrd ableste, aplast

alasti alast|i R eP(alast Ris) Trv Hls Krk, -e Vai Kir hajusalt T, V; alaśsi Kod

1. a. alasti, riieteta tulivad `tütrigod `puodi, kaik puol keha alasti Vai; `tahtis alasti kätega `katsuda Jäm; tui `puhta puru alasti, mett‿üks `riide ilp pole `selgas Krj; Alasti poiss kut porgand Pöi; `paĺla alaste olid `auku pand Kir; `võtke ta `riided seilast ää et siis ta alasti `kuśkille ei lähä Koe; tuli alaśsi nagu iire poeg Kod; alastõ `jalgoga Plv; `kaŕga sannast alasti `ussõ, tsiuguʔ anomast vett uguritsulõ, et kiäki nännü‿s, kasusõ uguritsaʔ hüäʔ Lut || ilma `kleideta obene on alasti Äks b. viletsate, väheste riietega; kergelt riietatud Käib alasti ja `paljas, ei õle tal `õiget `riiest `seljas Jõh; üks vaene, armetu, ta ju üsna alasti Ris; mes sa `kergeperse juaksed `väĺja `paĺjalt, alaśsi Kod; nii küĺm, kõik alasti, `kińdid egä kedägi KJn; ku oma näpu ei jõvva tetä ämp, siss jääd alaste kah; selle `tü̬ü̬ga jääme `näĺgä ja alaste Nõo; alastõ om, olõ õi rõivit säläh, kas omma kakõnu `rõivaʔ vai `ju̬u̬duʔ Se c. piltl varanduseta, vaene ta on nii puu paĺlas, alasti nagu saha rauapuu Juu; ma‿le (olen) periss alaste jäänu, mul ei ole mitte midägina Nõo
2. a. paljas (sulgedeta, karvadeta, soomusteta, juusteta jne) alasti kala, ei õle `suomussi tämäl Lüg; roti pojad veel alasti (karvadeta); alasti (udusulil) kana poeg Khk; See `olla tark mees, kelle pealagi alasti on Pöi; mõni [kana] `suĺgib sedasi, et arvast pikka `müeda ajab ühetasaselt suled maha, aga mõni on päris alasti peńnil JJn || miu `tütrel om ka alasti (ohakata) kesvä Krk b. katmata, katteta; kattekihita kitsid `raidasid noore metsa puhas äe, `tömmasid pisiksed männid nii alasti ja närisid kasud puhas äe; Kohes sa sedati alasti levakakuga lähed, paneme natikse paprit ümber Kaa; `ülgel `ambad alasti nagu kurjal koeral Krj; lapsele `ańti näpi piäle, kui tükk kuarikud ärä `kiskma, et piirak jääb alaśsi Kod; kui segad leeva ära, riputa jahu `peale, et ta alasti ei ole, `kaetud on Pal

alati alati Jõe Hlj Jõh Vai eP T Kan Urv VLä aina, kou aeg, pidevalt, ühtepuhku, sageli `tievad alati `valskust Vai; sii o meri alati `lahti (ei külmu kinni) Khk; alati aab `ühte teist `asja `peale, `tüitab ää Muh; sa keid ikke alati küläs Mar; `lät́lased `enne olid alati sii laadal okidega ja `toolega Aud; koer käib alati kodund ää Juu; alati on nad `vasta`oksa ja `riidlevad JMd; ega ma alati või teile `tulla Koe; `meie olime alati eas läbi`saamises HljK; mis te alati pillerkuaritate VJg; neil on leib alati õtsas Iis; talvel oli alati kali `juvva Pal; ega `mõistlik inime ei käi alati `simmanil Äks; mõni `urrab alati, ei `kõlba si̬i̬ ega tu̬u̬ asi Ran; egas ma säl alati ei käi, mõnikõrd `arva lähä Nõo; maal om alati kammaŕ pääl, olgu˽mis maa tah́t Kan; nigu tapukikkakeseʔ, alati `harju pite riiun ku̬u̬hn Rõu; kuuś um alati haĺass Plv; lat́s alati lavva pääl, kest söögi`lauda istuss õnõ Se Vrd alaldi, alali2, alasi1, alate

allani alla karja tee - - talu juurest `senna `allani läks, kus need `vainud akkavad Lai

asjanti asjanda

atlane `atla|ne g -se Lai Kod; -nõ g -dsõʔ Se = atlass1 koe `atlane ja lõime `atlane Lai; kolme niiegä on `atlane Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur