[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kaela|kee kaelakee oli `kaelas, sedasa·ma `arpandi `moodi. vana öbe, missest ta oli Jäm; kaela kee, kulla`karba, na `varda `moodi, libedad. need olid saksad, kellel kaelakeed olid Mar; minu esimesel eidel oli kaelakee õbedast HJn kaela|keere kaelasooned kui pea `aige on, siis kaela `keermed on `nõnna `aiged et Juu kaela|kell krapp; kurin, kuljus `veistel on kaela kellad `kaelas Juu; kuĺjuksed, kaela kellad obustel kaelas Kad Vrd kaalakell

neul neul g `neula Jõe Kuu Hlj; n, g `neula VNg Vai; niul g `niula Lüg Jõh; nõul g nõõla Kod

1. nõel Sul on tänä just `neulald `oetud (vastõmmeldud) kuub `seljäss; neul - - `miŋŋegä parandetti neid `nuoda peri ja rüsä peri Kuu; `kassil on jo `nõnda kõverad `küüned, teravad `nõnda kui `niula `õtsad; mesilasel on `niulamise niul Lüg; Ühe `silmägä `tütrik = niul Jõh; pane `mulle nõõla `silmä lõng; nõnnago nõõlte õtsan õli, es seesä `koski paegal; `tohter ei õle suand `nõula kudagi naha `sisse Kod
2. okas `Männi `neulu‿o hüä `talvel `lehmäle ala `panna Kuu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur