[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kaela|kee kaelakee oli `kaelas, sedasa·ma `arpandi `moodi. vana öbe, missest ta oli Jäm; kaela kee, kulla`karba, na `varda `moodi, libedad. need olid saksad, kellel kaelakeed olid Mar; minu esimesel eidel oli kaelakee õbedast HJn
liiva|küna liivaga küna puunõude küürimiseks kappad ja `piima püttid `jälle `niiskesed `ümmärgused, kus piim appandatti, nied kõik tuli igä `lauba `liiva künäl `pessä Lüg; liiva küna on nagu sea küna ühest puust, rae`jalge peal Kul; liivä künä `seisis `õues, kessnädäli ja `lauba oli suur `õerumine Tõs; kerised puśtati ja sis sealt põlesid kivid, `niukse liiv, sellega sai liiva künas püt́id `valgeks pestud Nis; Mõnel `oĺli kolme`jalgne liivakünä, kus si̬i̬s `riistu `pesti KJn Vrd liiva|mold, liiva|pali, liiva|ruhik

neul neul g `neula Jõe Kuu Hlj; n, g `neula VNg Vai; niul g `niula Lüg Jõh; nõul g nõõla Kod

1. nõel Sul on tänä just `neulald `oetud (vastõmmeldud) kuub `seljäss; neul - - `miŋŋegä parandetti neid `nuoda peri ja rüsä peri Kuu; `kassil on jo `nõnda kõverad `küüned, teravad `nõnda kui `niula `õtsad; mesilasel on `niulamise niul Lüg; Ühe `silmägä `tütrik = niul Jõh; pane `mulle nõõla `silmä lõng; nõnnago nõõlte õtsan õli, es seesä `koski paegal; `tohter ei õle suand `nõula kudagi naha `sisse Kod
2. okas `Männi `neulu‿o hüä `talvel `lehmäle ala `panna Kuu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur