[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kiibats kiibat́s Plt, `kiibats Lüg, g -i vilets, kõhn olend `Niisike `kiibats, ei `rinda ies, ei tagumenti taga Lüg; paar lehma kiibat́sit on ta varandus Plt Vrd kiigats, kiibits

lörama lörama Hää Saa, -ämä Ran Nõo, -äme Krk

1. lorama, lobisema linna kaagidel on rumalad suud, löravad rumalasti Saa; ka‿sa tohit `vastu löräde Krk; mes sä löräd, si̬i̬ ei ole `õige jutt Ran; pia suu `kinni, mes sä lörät nii paĺlu Nõo || peeretama Oma tagumeǹ́ti ei `oska oida ega midagi, laseb lörada Hää Vrd lärama
2. hädaldama, virisema Kui temäga pahandedas, siss nakab lörämä; Mes sä löräd egä asja peräst Nõo

narmendama narmen|dama Pöi Mar Mär Han PJg Tor Saa(-tama) Juu JJn Koe VMr Kad VJg Iis(-damma) Trm Kod Plt KJn Trv Puh Nõo, -deme San, -dõmõ Krl, -teme Pst Hls Krk; `narmenda|ma Jõe Kuu Iis, -mma Lüg Vai; narmõndam(m)a Urv Rõu Plv narmastena ripendavaks kulunud olema; narmastena lipendama nahk `tombab kettale (ketule), nagu `narmendama Jõe; lähäb üks `riide `katki, akkab juo `narmendamma Lüg; Ta oli ikka `sõuke `narma kimp (kaltsakas), tuule ees kõik narmendas Pöi; siilik narmendab alt Mar; kangas otst üsa narmendas Tor; puu lusiku varred `peśti ka peruga, liivaga es või, liiv võt́tis narmendama; kuub narmentas puha, kui koera käest tulema sain Saa; jäkk sol narmendab õla otsast Juu; nahk on ketul - - lüöb nagu narmendama VJg; rät́ik narmendab - - lõngad tolgotavad Kod; aluse äär alt kat́ti, narmendab KJn; küüne ranna narmenteve puha Pst; kördi vi̬i̬ŕ narments Krk; kae merätse ämmä sa võtat, `uńdrik täl alt narmendap Nõo; Kõ̭iḱ nirmõndas ja narmõndas, `paikajat-parandajat ei olõ˽kedägiʔ Urv; Jälgrätiʔ `oĺli `muadsõ ja mugu˽narmõńdiʔ; Linal tulõ hinnõʔ luu külest vallalõʔ ja nakkas narmõndamma Rõu; `uńdrek um alt ärʔ kakõnuʔ, narmõndass joba Plv Vrd narmeldama, narmenduma, narmetama, narmõhtamma, narvendama

noorik noori|k g -ku hajusalt S(-gu Jäm Khk), L HaLo Jür Amb JMd Koe Iis Trm Ksi VlPõ eL(-gu), -ka Var Trv, -ko TMr Räp, -ke TMr Rõn, -kõ, -gõ Plv Vas Räp Se; nuori|k Ris HaId VMr Rak Iis, nuari|k VJg Kod(g -ke), nuõri|k Khn, g -ku; `nuori|k g -ku Jõe Lüg(-ua-) Jõh, -gu Kuu VNg; `nuori|ko g -go Vai; nooŕk Se Kra, g `nooŕke Võn

1. pruut; vastabiellunud naine; abielunaine esimese lapse sünnini `anti `louna ajal viel `süia ja siis `akkati `nuoriku tegema, linudatti Jõe; mõnel mittu `aastat ei õld `lapsi, siis pidas `nuoriku `põlve `kaua Lüg; isamies, `ruoskakäsi ja `peio`poissi `tostivad `nuorigo `vuode Vai; taal oo niid noorik majas Khk; kui lapsed akkavad tulema, siis pole änam noorik, siis juba laste ema Vll; Omikust `ilma ja `oastast noorikud äi tea veel `kiita Pöi; `valge lina `olli noorikul üle, siis `olli noorik ojo all Muh; noorik `toodi perenaiseks Rei; `enni olid tanod koa noorikudel peas Mar; lammaste `lauta `viidi noorikud-`peimed magama Lih; `Meile `tuõdi nuõrik, `varssi tõuassõ `kätkü kua tuba Khn; esimese `aasta sihes ikke `öeti noorik, pärast oli juba naene PJg; ma olli alles nu̬u̬r noorik, elasimme mehega Arumetsa külas Hää; enne pruut́, saab tano pähä, on noorik Ris; pühäbä - - `õhta, siis `tehti noorik `vaĺmis, see linutamine oligi see nooriku tegemine Juu; nii kaua kui last ei ole, on nuorik Pee; nuarikut tanutata VJg; kas õled jo nähnud täma nuorikud Iis; minul õli juba kaks last, ike kut́sid nuarik Kod; [kaasitades] õpetadi noorikud virgass Ksi; nooriku põlle `sesse koguti raha SJn; mede noorik läits kah kirikuse Trv; olli noorik senigu `väike kähen olli Krk; me peremi̬i̬s tõi noorigu kodu Puh; miu - - `pulma es kutsuta, arvati, et vaest ma nooriku ärä irmuta Nõo; toda `väega peläti, et nooŕk ärä kahetõdass Võn; ku är laulatasõ ja pulma är peet, sõss um noorik Kan; sa olõt vi̬i̬l noorik, sul om sanna muna putr söömäldä ja paĺlastõ `jalguga Riian käümäldäʔ (ei ole sünnitanud) Har; noorikõl um õigõ `häste `kraami Plv; üt́s noorik oĺl nõrgahhanuʔ lavva `taadõ arʔ, ni˽kõvastõ oĺl linik `päähhä pü̬ü̬rt Vas || (uuest võrgust) `viimme `nuorigu mere Kuu
2. neiu; noor naine noorigud `lipsavad nüid suurele maale, pailu neid änam sii on Khk; poisid käivad `lauba `õhtati nuorikus (ehal) Koe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur