[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

aprell apreĺl, alalü `aprelil Lut; apŕee|ĺ g -ĺä Se = aprill apreeĺ preet́ (soojendab) joʔ Se; jüripäiv um kat́skümmend kolmandal `aprelil Lut

are(l) are Jõh, alalü arel Lüg Jõh IisR; ared Jõh IisR

1. pühadele järgneval päeval, pühade järel perä `jaani`päivä akkame `einamal `käimä, `jaani`päivä arel Lüg; pühäde arel, sie on `pääle pühäde, kõhe ligi pühäde; kuusk `viedi kõhe pühäde are `vällä; Pühäde are siis tüäd ei `tehtud, `ulguti `ninda samate pühä`riides Jõh || järel; paiku `Armastuse laps tuli mõnel kõhe `pulmade arel Lüg; `Jõutsin `Jõhvist kodu just videriku arel; Eks `jaanibä ~ -päe arel ikke tulete IisR

2. argipäev Selles majas tehasse tüed nii ared kui pühäd; Sene `serdukaga ta käib pühäd ja ared Jõh; Kõva tüömies, `olgu pühad või ared, ikke `leiab `miski tegemist IisR

Vrd arg2, ari1

artell `arte·|ĺl Jaa, g -ĺli Vll Puh Võn Urv, -l̀́li Hää; `arte·|ll Vai Khn, g -l̀li Kuu Hlj, `artli Jõh; `artel VNg, g -i Kuu, `artli Jõh; g `artli IisR, artli Emm; `artel̀́ja uus Räp; arde·|ĺl Juu, g -ĺli Kei Kos; `ardeĺ VMr; `artse·|ĺl g -ĺli Võn; `artsee·l van Räp; `ark|el g -le Tõs; `ark|õl g -li Khn a. ühiseks tööks koondunud isikuterühm (hrl kalurid), 8–10-meheline kalapüügiselts, nootkond `arte·ll, `seuraks `kutsuti, neli miest ja `naiste`rahvas oli `seuras Hlj; mere, `nuoda `arte·ll Jõh; Keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni IisR; `Meite laeva `arkõl ei `arvass tänäve uut purjut `osta Khn; `arte·ĺl om `tü̬ü̬liste ühisuss, kos `tü̬ü̬liseʔ ütenku̬u̬n Võn; Ma olõśs pidänü kudajidõ `arte·l̀́li minemä Urv; kel suurõ noodaʔ, noil om oma `artsee·l Räp Vrd ärtsel b. ühine (tüki)töö `Talgudel tegime tüäd kõik ühes `artlis IisR; tegi tööd `arkle `peale Tõs; `arkli tüe - - noh nagu selsi tüe või Khn || (mehele teiste poolt antud keretäiest) Mees sai laadal artli peksa ja pödes aestapεεvad Emm

drell dreĺl trell-, rauapuur dreĺl, taaga `uurtass `rauda Lei

krell1 krell g krelli Hi vill, rakk; lööve, ohatis Pöledand oma jäla pööva εε, aend suure krelli `pεεle; king öörab krelli üles Emm; leedred on pisigest krellid, lööb iho ponaseks poha; krellid läksid `lahti ja öisvesi tuli `välja Käi

krell2 kreĺl g kreĺli Rõu; reĺl g relli Han ere, kriiskav (värv) Rellidest värvidest oo kõige `kangem rohelene, punane. Veel rellim oo kollane Han; `Väega kreĺl kleit Rõu

krell3 → krõll2