[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kublik1 kubli|k g -ku Kan Plv, g -gu Urv VId; kuublik g Har kuupsüld ma ragosi `terve kubliku puid üless Kan; puid müüväss ka kuublikõ `mu̬u̬du Har; puuʔ pandasõ˽kublikuhe Rõu
käristus käristu|s IisR Vai Tõs Tor Kos JMd VJg Sim Iis Hls, -u|ss Puh, g -se
1. kära tekitaja a. käristi – IisR Sim b. kergesti ägestuv inimene [ta] Alati nisuke käristus old, kõik `tiavad, paremb teist mitte erutada IisR
Vrd käristis
2. käratsemine, lärm; sõim Oh misukene käristus, kui akkas, `jusku erilane oleks `torkand IisR; mis käristus se `ühte`puhku oo Tõs; pole `enne tema suust niessukest käristust `kuulda old VJg; `taplesid nii et käristus õli `kuulda Iis
3. kärisemine, kärin jaare lõngad `argnesid käristusega Kos; ärä rebi, ma ei taha toda käristust kullelda Puh

löga löga Jõe VNg IisR S hajusalt L, Ha Amb ViK Iis Ksi Lai Pil, lögä Lüg Vai Var, hajusalt , Juu Kod KJn M T(p löḱkä Kam)

1. pori, sopp `konna pill oli sie rohi, mis `saima `niitada, suos `kasvab, lögas ja, ja kus on sie vesi keik ja muda VNg; `Rüöpad löga täis, rattad vajuvad `rummuni `sisse IisR; põld sünni [künda] `ühti, päris löga alles Kse; Ei sua `jalgu ää pühitüd, vädavad paranda lögä `täüde Khn; löga on `pehme vesine muda Nis; ärä määri ennäst lögäge Hls; kik koha om seda lögä täüs Pst; jalg sai `irmsa lögäga kokku Kam Vrd lödi, lögi
2. püdel aine, mäda, lima kui üks mädänd asi lähäb `katki, siis on lögä kõik kõhad täis Lüg; kala kidade löga; looma soolte löga Jäm; korvi täis mune läheb `katki, koŕv va paĺjast löga täis Khk; `aige inimene aab koa löga suust `väĺja Vll; vana imal löga (hapnemata leivataignast) Kul; sie supp on justkui löga Ris; või oli nii tümä ja `pehme kui lögä Juu; [mahla] tila `korjab löga või seda oksed täis, siis `üeldaksegi et kaśk oksendab Amb; kardulid tõmmanuvad kuhjas kua nii lögast Kad; lina siäme lähäb ouru ku lögä; tigu one ku lögä Kod; liha kees lögast kohe, kui panid kapsastega `auduma Lai; lögäle sodiks, plägaks [ploomid] Olliva joba üle valminu, aga nüid om kõik lögäle lännuva Nõo || seebipära, soop [mees] `seisi saana ukse piäl, [naine] tu̬u̬ lögä, lögä sae `õtsa Kod || konnakudu lögäst `argnese nu̬u̬ poja `vällä Ote Vrd löma1
Vrd läga, plöga

müür1 müür Hää, g müüri Pöi Rei Vig Kse Tor VMr Kad VJg Iis Trm SJn Puh Võn, `müüri Kuu RId, müürü Khn San V(-öü- Lei); müüŕ Rid, g müüri Jäm Plt M, müürü hajusalt V; müir Sim, g müiri Sa Muh hajusalt L, Ris Amb JMd Koe Trm KLõ Ran Nõo, g müüri Kul Lih Nis Kod Äks TLä Võn, möeri Juu; n, g `müüri Vai; möör g mööri PJg

1. kivist sein `ahju `müüridega ühes `tehti `ahju rant, `tolli `seitsa kaheksa Lüg; Rikkadel õlid `lauda `seinad kõik kivi `müürid Jõh; `müürid tehä `paasist Vai; müirissepp teeb `müiri Khk; Vanaaegsed müirid on kövad vastu pidama Kaa; Vahest `ööti seda `moodi: mis tuul müürile teeb Pöi; lubjaga rohvitse müirid ää Muh; rihe ahol oo müir koa Mar; kõige õhem müir on kaks `jalga Var; seest müir alles `lupjamatta, välläst müir jo `valmis Tõs; meierei· müürid juba ülevel Tor; kibi `müiri krohvitakse, kibist on ikka müir - - teĺliskibi ehk murrukibi Nis; Neil oli ia suur pada müiri sees Amb; müir on `tehtud mulla pinnani ära Sim; patsas õli vasta `seinä, et tuli ei puudu `seinä, `niske `kõrge müir Kod; vana kõŕts oli ära põlenud, müirid olid aga alles Äks; Kõo `mõises tegid venelased `müiri Pil; `lautel tuleve laiepe müüri ku elumaeal, neil tetass kolm `jalga lai Krk; mes tuul müirile ti̬i̬b, üteldi, kui tõesest kõvemb `olli Ran; suur pada `olli kuan müüri sehen, kos lehmile tetti ja sigadele avvutedi Nõo; mine laho vanaajotsit `müüre, sa ei jõvva `lahko, aga nüid lagoness kõ̭iḱ esi `endäst Võn; ku lauda `müürü tetäss, om suuŕ vassar, `tu̬u̬ga `lü̬ü̬di mõ̭ni kivi kilt küllest nigu ta `passõ Har; hopõń lei mul pää `vasta `müürü Rõu; müürüʔ lubjaga tetäss ja kivvegaʔ Se
2. lõõr; soemüür müir on `tahma täis, ei `tõmma Koe; sielik sai märjaks, eks panin teise müiri `iarde `kuivama Kad; ahju truubid one müürid Kod; taren tetti tuli paa ala, müüŕ olli `kambren Pst; tuli `uugas, õige `tõmbas, `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; Kui pliidi all om rohkemb tule tegemist ja ki̬i̬tmist, siss lääb müir kah kuumass, ei ole vaja ahju küttägi Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur