[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

algnema `algnema Hää; `algnõm(m)a Plv Vas Se, da-inf alõdaʔ Lut algama, alustama ma `algnesi alles tegima, põle veel kedagi `tehtu Hää; hummõń `algnõss ku̬u̬ĺ Plv; taĺv `algnõss joʔ Se; ku ilm alõśs, oĺl jo saaviśt (kadedus) raha `pääle Lut

haraline arali|ne Sa Rei L K M(-lin Krk) T(g -tse), arale|ne Sa L K, g -se; haralinõ g -dsõ, -tsõ Se, pl -tseʔ Kan a. = haruline1 me kutsume [orasheina] sii sörgrohuks, suur aralene pea on `otses Vll; uśsil on kahearaline keel suus Kul; aralene ja saŕviline känd Mär; mõni oo aralese koonega (lõua otsas on lohuke) Mih; kevadine lammas on araline (lahja, kondine) PJg; jõgi läks kahe araleseks Vän; Lõõg `oĺli kahearaline Hää; ma tegin neid (kootud tekke) igate `moodi, aralesi `roosisi ja Juu; `juukse otsad on aralised VJg; kahearalene ang oli, kolmas aru oli päkk Äks; araliste `kirjege `üüke Trv; kate araline puu ja `kangest `oksline Krk; [piibu] `vanduss `olli serände araline, piip `olli tõõse aru otsan ja vaŕs `olli tõõse aru otsan Nõo; ku lina om õrre, siss om ta aaraline, sis om tal paĺlu kugarid otsan Ote; põdrasarvõ haralitsõʔ Se || piltl tige, õel enne `vihma siis oo [kirbud] kõik naa aralised - - amustabad Mih b. subst üks araline (konn) oli `mõrdas, ei muud põlnd `ühti euf Kul; kas sul täna `ü̬ü̬ssi aralest (meesterahvast) käis ka KJn Vrd aarakline, haaraline, haragliganõ, arakline, haralik, haralikanõ, harglik, arglikanõ, hargline, hargõline, arkiline, arklik, arkline, harklikanõ, harõlikanõ, harõline

argi|päevane argi- hajusalt S, Mar Vig Rak Juu Pee Kad Pil, aŕgi- Ris, `argi- JJn, aŕk- Tõs (sõna lõpuosa sag lühenenud) töö-, igapäevane; harilik, tavaline argipäised `riided mis ega pää üll käivad Jäm; Neid argibesi päävi oo nädalis ka tükkis ülearu pailu küll Kaa; argipäne leib (rukkileib) Phl; sai sest argibäsest tööst koa puhata Juu; argipäevane päev argipäev täna oo argibene päe; pühapäine pää pitkem kut argibäne. `öötse siis, kui alumise `riide ear paistab `pealmise alt `välja Muh; argibäsel pääbäl pane vanad `riided `seĺgä Vig; aŕkpane päe Tõs; argibasel pääval viiakse koa kirikusse kui tahad Rap Vrd ari|päevane

kublik1 kubli|k g -ku Kan Plv, g -gu Urv VId; kuublik g -õ Har kuupsüld ma ragosi `terve kubliku puid üless Kan; puid müüväss ka kuublikõ `mu̬u̬du Har; puuʔ pandasõ˽kublikuhe Rõu
käristus käristu|s IisR Vai Tõs Tor Kos JMd VJg Sim Iis Hls, -u|ss Puh, g -se
1. kära tekitajaa. käristi – IisR Sim b. kergesti ägestuv inimene [ta] Alati nisuke käristus old, kõik `tiavad, paremb teist mitte erutada IisR
Vrd käristis
2. käratsemine, lärm; sõim Oh misukene käristus, kui akkas, `jusku erilane oleks `torkand IisR; mis käristus se `ühte`puhku oo Tõs; pole `enne tema suust niessukest käristust `kuulda old VJg; `taplesid nii et käristus õli `kuulda Iis
3. kärisemine, kärin jaare lõngad `argnesid käristusega Kos; ärä rebi, ma ei taha toda käristust kullelda Puh

löga löga Jõe VNg IisR S hajusalt L, Ha Amb ViK Iis Ksi Lai Pil, lögä Lüg Vai Var, hajusalt Pä, Juu Kod KJn M T(p löḱkä Kam)

1. pori, sopp `konna pill oli sie rohi, mis `saima `niitada, suos `kasvab, lögas ja, ja kus on sie vesi keik ja muda VNg; `Rüöpad löga täis, rattad vajuvad `rummuni `sisse IisR; põld sünni [künda] `ühti, päris löga alles Kse; Ei sua `jalgu ää pühitüd, vädavad paranda lögä `täüde Khn; löga on `pehme vesine muda Nis; ärä määri ennäst lögäge Hls; kik koha om seda lögä täüs Pst; jalg sai `irmsa lögäga kokku Kam Vrd lödi, lögi
2. püdel aine, mäda, lima kui üks mädänd asi lähäb `katki, siis on lögä kõik kõhad täis Lüg; kala kidade löga; looma soolte löga Jäm; korvi täis mune läheb `katki, koŕv va paĺjast löga täis Khk; `aige inimene aab koa löga suust `väĺja Vll; vana imal löga (hapnemata leivataignast) Kul; sie supp on justkui löga Ris; või oli nii tümä ja `pehme kui lögä Juu; [mahla] tila `korjab löga või seda oksed täis, siis `üeldaksegi et kaśk oksendab Amb; kardulid tõmmanuvad kuhjas kua nii lögast Kad; lina siäme lähäb ouru ku lögä; tigu one ku lögä Kod; liha kees lögast kohe, kui panid kapsastega `auduma Lai; lögäle sodiks, plägaks [ploomid] Olliva joba üle valminu, aga nüid om kõik lögäle lännuva Nõo || seebipära, soop [mees] `seisi saana ukse piäl, [naine] tu̬u̬ lögä, lögä sae `õtsa Kod || konnakudu lögäst `argnese nu̬u̬ poja `vällä Ote Vrd löma1
Vrd läga, plöga

müür1 müür Hää, g müüri Pöi Rei Vig Kse Tor VMr Kad VJg Iis Trm SJn Puh Võn, `müüri Kuu RId, müürü Khn San V(-öü- Lei); müüŕ Rid, g müüri Jäm Plt M, müürü hajusalt V; müir Sim, g müiri Sa Muh hajusalt L, Ris Amb JMd Koe Trm KLõ Ran Nõo, g müüri Kul Lih Nis Kod Äks TLä Võn, möeri Juu; n, g `müüri Vai; möör g mööri PJg

1. kivist sein `ahju `müüridega ühes `tehti `ahju rant, `tolli `seitsa kaheksa Lüg; Rikkadel õlid `lauda `seinad kõik kivi `müürid Jõh; `müürid tehä `paasist Vai; müirissepp teeb `müiri Khk; Vanaaegsed müirid on kövad vastu pidama Kaa; Vahest `ööti seda `moodi: mis tuul müürile teeb Pöi; lubjaga rohvitse müirid ää Muh; rihe ahol oo müir koa Mar; kõige õhem müir on kaks `jalga Var; seest müir alles `lupjamatta, välläst müir jo `valmis Tõs; meierei· müürid juba ülevel Tor; kibi `müiri krohvitakse, kibist on ikka müir - - teĺliskibi ehk murrukibi Nis; Neil oli ia suur pada müiri sees Amb; müir on `tehtud mulla pinnani ära Sim; patsas õli vasta `seinä, et tuli ei puudu `seinä, `niske `kõrge müir Kod; vana kõŕts oli ära põlenud, müirid olid aga alles Äks; Kõo `mõises tegid venelased `müiri Pil; `lautel tuleve laiepe müüri ku elumaeal, neil tetass kolm `jalga lai Krk; mes tuul müirile ti̬i̬b, üteldi, kui tõesest kõvemb `olli Ran; suur pada `olli kuan müüri sehen, kos lehmile tetti ja sigadele avvutedi Nõo; mine laho vanaajotsit `müüre, sa ei jõvva `lahko, aga nüid lagoness kõ̭iḱ esi `endäst Võn; ku lauda `müürü tetäss, om suuŕ vassar, `tu̬u̬ga `lü̬ü̬di mõ̭ni kivi kilt küllest nigu ta `passõ Har; hopõń lei mul pää `vasta `müürü Rõu; müürüʔ lubjaga tetäss ja kivvegaʔ Se
2. lõõr; soemüür müir on `tahma täis, ei `tõmma Koe; sielik sai märjaks, eks panin teise müiri `iarde `kuivama Kad; ahju truubid one müürid Kod; taren tetti tuli paa ala, müüŕ olli `kambren Pst; tuli `uugas, õige `tõmbas, `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; Kui pliidi all om rohkemb tule tegemist ja ki̬i̬tmist, siss lääb müir kah kuumass, ei ole vaja ahju küttägi Nõo

pragu1 pragu g prao, prau Kuu RId(n prago) Ans Pha Emm Rei LäPõ(n prago) Vig Kse Tõs Tor Hää hajusalt K, Iis Trm Kod TLä Võn Kam Krl Har Rõu; ragu (-o) g rao, rau Kuu Hlj VNg Lüg Khk Pöi Muh Vig PäPõ Kad KJn Kõp Vil Trv Hls Krk; p praku Krl Har lõhe, pilu, mõra vesi jääb `väiksemaks ja vesi `jälle `touseb `suureks, siis lüöb sured raud `sisse (jääst) Kuu; tämä pani lusiga rau vahele VNg; sie ahi on siit `lõhki mend, on prago sies Lüg; `permando `laudul pali pragosi sies Vai; Liida taga ragu russagid tεis Khk; meri ikka täiesti `umne ep ole, praud sees Pha; Laasil on ragu sihes, külm ää `lõhkund Pöi; ma nägi läbi kasti rao `põrsud Muh; seinal on pragu Rei; kui paranda lauad oo ää kuin, lööb praud paranda `sesse Mar; ah́o müeri sees oli koa ragu, pandi peerg sõnna põlema Vig; mõnes kohas maa kuiv, kõik pragusi täis Tõs; lootsiku puul tuleb `veike ragu `sisse `raiu Tor; nõel kukkus paranda prau vahel Hää; kase korp on paks koor, pragusi täis kõik Nis; kõik praud `määrisin siledaks sauaga HJn; lut́ikad ronivad prau vahele JMd; [puid langetades] lase `alla tuule, siis ei lüe praod `sisse VMr; sein on pragusi täis Iis; alva `aaga saagitud paĺgid `tõmbavad pragusid täis Trm; külm lõhub iä `lõhki, jäeb pragu `sisse, pragusid kõik järv täis Kod; `pańti need peerud `senna põlema kivi pragude vahele Äks; [tüdruk] laseb praost, poiss laseb tilsu otsast Plt; jõel lü̬ü̬b `talvel suured praod `sisse KJn; piśt pirru rao vahele Trv; `akna laasil om ragu sehen Hls; maoaava om inimesel ja `lu̬u̬mel kah, mao sehen om suure rao Krk; kui sulass läits, preśs jää vahelide kokku tollesama prao mant, ai `kõrgede üless Ran; ku suur `oĺli, siss üteldi pragu, ku `väike `oĺli, siss `oĺli lahe Nõo; klaasil om mütu praku sisel Krl; nigu vi̬i̬tsilk lambi tsillendri pääle tsilgat́, nii lei prao `sisse Har

pragunema pragun|ema Lüg Rei Mär Kse Tor JMd Koe VJg IPõ Plt Puh Nõo, -õmma Har; pragonemma Vai; ragun|ema Tor, -ama Trv praguliseks muutuma kui jää `murdub vai `langeb `alle, siis praguneb Lüg; `penki on kaik pragonend Vai; kruugid pragunevad Rei; kääd pragunend - - `lõhki Mär; na kuiv, et maa akkab pragunema Kse; `akna laasid ragunesid Tor; laud praguneb kuiva kääs JMd; märg `lõhkus jalad ära, olid `lõhki ja pragunend Lai; põld nakkap ragunama Trv; klaas pragusi `katski Puh; kõ̭iḱ laasi˽pragunõsõʔ, ku vesi pääle tsilgatuss Har Vrd pragenema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur