[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

1. a. suu liikuv lihaseline äär, huul; suu mokkad ja nina on vaest `külmaga ohutand Jõe; Mes siel vahid, mogad ribagalla; `Langesin `hambad mokka, nüüd on mogad `paistes ja `paksud Kuu; alumine mokka on lühemb; `eiga `lehma ei süö mokkidega, et `kumbagi siruta ede, tämä oda ikke `kielega VNg; `kellel on alumine mokk `pitkemb, siis `üella, et `sellest saab ia kokk Lüg; tämä jäi `ilma, `ongi kõhe mokk pikk Jõh; `Oidku kui `piente mokkadega on sie inime, seda `pietasse ilusast; Pidagu oma mokk `kinni, vai tämäl kah `ütlemist IisR; tuul lohestas miu mogad `katki Vai; `lamba mokad `kärnas Jäm; kuulab nda‿t `pεεlmine mokk ripakili üle alumise Ans; mis sa aad mokkusid toruse; möega kalal on ülemise moka `otsas suur möek Khk; Mis `söuke muidu lobiseb oma `suuga, [ei] möista oma mokkusi `kinni pidada Krj; Küll olid sellel punased mokad, just kut oleks kana ää `murdend (värvitud huultest) Pha; Viĺl lõi moku peale Pöi; saa‿s soa isegid mokka magusaks; lehma mokud lõegatse ää - - mokud tehasse `puhtas ja pannasse kerisele jõulu `laupa Muh; Aes moka amba pεεld εε (naeratas) Emm; mes sa kulbid mokka, mokk petk (nutvale lapsele) Käi; Ää `nilpsa nenda keelega, pühi mokad `puhtaks Rei; Leenu oli üht`inge `vingus näuga, mokk oli `vilta pias Han; uśs akkan talle moka `külgi `kinni, `sohke ull unenägu oli Var; naeste`rahva näpud ja mära obuse mokad, need vagusi ei seesa Tõs; õngõ oli [kalal] napist moka taga Khn; nutu aeal oo mokad kõberas Aud; külm ohatab mokad `katki PJg; pane mokad `kińni Tor; obune puristas mokkadega Kei; alati mokk nii naerul Juu; uhates lüöb rakku, suurem osa lüöb moka `peale Jür; põletasin oma moka ära JMd; seisab `mośsis, mokad `torssis VMr; sülita `talle mokkade vahele, mis ta valetab VJg; tüdrukud `värvisid mokke Sim; paksu mokkadega poiss Trm; veeke abe nõdu (lohu) siden kesk mokka Kod; mokad `vingus teisel juba, akab `nutma; mõni säädab peeniksed mokad, siis on kiriku mokad (teatud moel sätitud suust) Ksi; alumine mokk pikal nigu obusel `enne keskomikud Lai; põle meele `järgi, aab mokad torusse Plt; ei tiä, mis tal viga on, mokk `kuĺpis teesel (mossitajast) KJn; jänessal om mokk `lõhki Trv; inimene sü̬ü̬ sedä`viisi, [et] ojab moka `kinni Hls; moka muttis pähen, mis sul `kennigi tennu om Krk; tõmmass moka `torru, sai vihatsess; `oĺli täl omal laits, aga ilma mokata, jäńesse lihast `pantu mokk tälle Ran; mõnel naesel om musta vunsi, miul tuleva ka vunsi moka pääle; võti jala `valla, tõesest otsast `olli aab `valla, aava veere olliva nigu moka ireveli; obene võt́t miu käe mokke vahele Nõo; suu `oĺli `kat́ski pit́sitedu, mokat kõ̭ik sehest `kat́ski TMr; moigut́ mokkõ, õs lausuʔ sõnnagi Urv; joba taal ommaʔ mokaʔ `viltu, ei tiiäʔ, mis taal om Krl; mokaʔ ummaʔ `paistõdu Rõu; Illoś tütrek, ilosaʔ `pi̮i̮nü mokaʔ Vas; lajaʔ voldiʔ ollivaʔ jakil vai `kampsunil, nigu hobõsõ mokaʔ Räp; taa nii võĺss, et mineʔ mano ja võtaʔ mokk üless ja `sülgäʔ moka ala Se b. piltl (jutukast, sõnaosavast või hea jutuga inimesest) küll sie `räägib üvä `tahveti ja lüöb sedä mokka, ia juttu mies Lüg; laiade mokkadega inimene lobiseb pailu Khk; Tiina oo igapidi kange naine, oo teisel mokka, oo ka käppa (on ka tubli töötegija) Kaa; nalja mees, iäd mokad, iä suuvärk Tõs; tal ekka ia mokk, et `oskab `iaste `reakida Hag; Tema ies on kõik uksed `lahti, tal on nii iad mokad Trm; moka om tal küll `parre kottel, aga tü̬ü̬ teo poolest ei ole ta kedägi inimen Krk; ää mokk, kes `äste lobistess Hel || (heast lauljast) ia mokk sel inimesel, `oskab `laulda Koe c. piltl (muud juhud) `Kesse `enne `ilma mokka `mäerimata on täma käest kedagi saand IisR; Selle tüdruku järge oli mütmel mehel mokk vesine; Ma `katsusi küll mett moka `pεεle `määrida, aga pole `aitand midagid Kaa; See läks mokkadest `mööda (jäi lubatust ilma) Pöi; ta mokk ulatob väga rutto viina klaasi `põhja (joob liiga palju); mokast maha kukkond (kellegagi sarnanemisest) Mar; pruut läits ärä tõesele mehele ja sina loputa mokke (pühi suu puhtaks) Nõo; ei tiiä, kudass tu̬u̬ rummaĺ sõna täl üle moka `ju̬u̬ske Võn d. (eri ühendites) moka otsast 1. nagu muuseas, möödaminnes; pooleldi vastumeelselt; mitte tõsimeeli Sie `pulma `kutsumine oli `ninda moga`otsast, et ei ma `metlegi `mennä Kuu; Eks ta mokka `otsast `kiitand `teiste `lapsi ka nattuke IisR; Ma korra muidu nönda mokaotsast `ütlesi, tal oort tõsi taga Kaa; mokke otst ikke lepib, aga vihane ikke Mar; Moka otsast lubamene oo sedasi, et ei taheta `iaste lubada Han; palub mud́u na moka otsast, ei palu südämest `ühti Tõs; ta oĺli püha viha täis, `ühmas mulle midagi moka otsast ja pańni minema Saa; tal enesel põle tõemõtet `ühti, räägib aga na moka otsast Hag; `ütles moka otsast, et nagu `ütles, aga ta ei mõeld `täita Lai; a kae, kas sel `kindlat juttu om, si̮i̮ lask moka otsast, sedä ei või `usku Trv; moka otsast kõnel, nigu küĺmäld, es taha üteldä. mõni kut́s `vaesembat sugulast `pulma, sis jahedald ütel moka otsast - - es `tihka `kutsmada jättä, aga es taha, et tuleb Ran; [ta] Oĺl pahanu, sõ̭ss üt́el ka nii moka otsast, et tere˽hummugust Rõu 2. (kõnelemisviisist) kui `pehmeld `räägib, siis `räägib mokka `õtsast Lüg; `Ossa mu `meie, no on sie `alles pien, `räegibki `ninda mokka `otsast, et mitte ei saa arugi, mis `ütleb IisR; räägib na mokke otsast, nagu mõni aĺp Rid; Edevad tüdrikud `rääksid moka otsast, vaevalt sai aru; Ma ei saan aru ühüstki sõnast, tä nämistas moka otsast oma nina ette Han; ta reagib sedasi moka otsast niisukest pienikest kielt Hag; moka otsast kõneles, kui kõne nõnda mõnus ei ole Hls 3. (söömisviisist) `ninda mokka `õtsast süöd, et `pillad kõik maha Lüg; moka otsast - - [sõi], vähä natuke `katsus mud́u Tõs; moka järgi ~ järele meelepärane, mokkamööda Kuivat lest oo mulle eieti moka järge Kaa; jo see põlnd ta moka järäle `ühti, läks naa `pohmi näost Mär; [kui on] mõni moka järele toit, nooleb lusika `puhtas PJg; Apurokk - - söö kas lõhki, kõigile õli ta moka järele söök Trm; ma tää, et ni̮i̮ om siul moka `järgi Krk; mokk maas ~ maha ~ mättas (vaikima käsutamisel; vait olekust) Mokk maha, laps ei sega `toiste judu vahele Kuu; `Lõugas mis `lõugas omal ajal, a nüüd on nii vagane ja mokk maas IisR; Kui sa sest asjast midagi äi tεε, siis pea mokk maas Kaa; Pea va läri lõug oma mokk vahest moas koa Pöi; Pea ege oma mokk mättas Emm; Pea mokk maas ja astu pastlaga peale Trm; Tu̬u̬ pidägu külʔ uma mokk maan, olõ õiʔ tä ka `ausap sukugi ku˽tõõsõki Rõu

2. a. huuli meenutav ese või eseme osa `kellega naul `kinni `võetasse, siis nied on `taŋŋi mokkad Lüg; Mokkadega lamp `pandi lattermu `sisse, kui `luomi `toimetata oli `tarvis IisR; Ruustangil oli kaks köverat mokka, mes ülalt otsast kokku keisid Kaa; Raud `keertakse mokkude vahele, kui midagi tehjatse ruustaŋŋi vahel Pöi; Vanast olid veel ilma klaasita mokkadega lambid, nendel olid pεεvärgid pεεl ja südand sai üles ja allapoole keerda, aga klaasi asemel olid mokad, tuli pöles nende vaheld üles Emm; uhurdil oo mokk, uhurdi ots, mis `lõikab, [on] uhurdi mokk Tõs; tangi mokad on teravad Saa; `pihtidel on pikäd paksud mokad, `tangidel on õhuksed; mokkega lamp oli siäl - - egä suuremad `lampi põld Juu; `pihtide `seartest `oitakse `kińni ja mokkade vahele `võetakse tuline raud Kos; pudele mokk o katik; võta raasik lusigu mokage Krk; Adra `luitsa mokaʔ Urv; pilaḱ katõ mokaga Räp b. tuhar `persse mokud Jäm; suured paksud mokud taga; oda anname mokkude `pihta Ans; Mokud oo istumise jäuks Khk c. häbememokk Tämäl alumine mokk õld `paistes, ei tia, midä teha, tehnd `kaitusseroho (nõmmliivatee) `vanni Lüg; Äbedusel on kaks mokka, nende `keskell kusiauk ja lapseauk Jür