[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kiil3 kiil g kiilu S L Ris Trm Ran, g kiili Pöi Rei Rid Tor, `kiili Kuu VNg Vai
1. a. paadi või laeva põhjas olev pikitugi, emapuu Kuus `jalga vett `kiilu ala (sooviti laevamehele) Kuu; laiva kiil; kiilu `külge aketesse `kaari panema Khk; tääv on kiilu `külges Pha; Lasimi naa‿t kiil punane (kiirest laevasõidust) Emm; Üsä madal, kiil `riibab juba `põhja; Puadi raudtald ojab `kiilu kulumise iest Khn; paadil kiil all, kitsas pohi Ris; `vennel on kiil Trm b. laeva kiilu alla kinnitatud õhem pruss, looskiil kiilud lüiatse pärast Mus; Lustkootrid kandvad palju purju, nendel aa suured tinast kiilud all Emm; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema kaitseks Hää; kiilu võtma laeva külili panema, et pääseks põhja parandama ja puhastama võtamõ laõva `kiilu; Aliide akkas `lekmä, `võt́sid `Pärnüs `kiilu Khn
2. tüürilaud `vennele tetti kaśt `siśse - - piśteti lai laud läbi - - paar kolm `jalga põhjast `allapoole, toda kutsuti kiil, siss es ole nõna`lauda vaea Ran
kobin1 kobin g -a R(n kobina Vai) spor eP, M(g -e Hls Krk) Nõo; kopin g kobin|a Puh Nõo San(g -e) spor V(-ṕ- Har Se), g Krl
1. nõrk tuhm astumise vm heli `kuulin kobina Lüg; ei ole `kuulla kobina ei kabina Vai; Midagid kobinad säält küla poolest kuulda ikka oo, aga mette‿p saa aru oo see rataste ääl vei miski muud Kaa; mis kobin see aa Emm; `kange kobin ja kolin rehal, kobistavad seal `peale Mar; kuulen tuas kobinad, kes siäl kobistab Tõs; mõni nii õrn ehmätämä, kui kedägi kobinad on, kohe `sauhti kääd `lahti Juu; ei tia, kas `Pieter tuleb tuppa, on nagu kobinad ja kolinad koeas JJn; üks kobin õli, mõni käib kobissab riha all Kod; kasugu [naha] kobin kuulda Krk; [ta] õõrup ike tolle kadajaga, siss tulep nõgi truubist `alla nigu üits kobin Nõo; [nad] `kuuldõnu kobinat, lännuve `kaeme, suur `valge oŕk (siga) maganu teräuniku kõrval San; üt́s tulõ, kopin om kuulda Krl; katusõ pääl om koṕin ennedä ku `vihma satass Har; ku kiä tulõ, `saapa koṕin om Se || kiiresti, ruttu sõ̭ss tule `vaindlen siiä ku kobin Krk; [ta] peĺläss nii `kangede müristämist et, ku vanemb mürist, siss `olli Liidel laits `perrä `võetu, tulliva meele ku kobin Nõo; kobina peale huupi, umbropsu kobina `pääle `läksiväd Lüg; See asi sai kobina pεεle tehet Emm; Ma kobina peale tulin ja sain kohe õige uulitsa kätte Jür; eks aga kobina `piale võtt [leivad ahjust välja] VMr; `ilma ja muad ei tiä, lähäb aga kobina piäle `väĺjä, `uupi Kod Vrd kobinik
2. jutt, rääkimine; sõnelus siel one alalde sana kobinu `kuulla VNg; meil õli sõna kobin Lüg; üks kobin sool alati ülal. kis su kobinad kuulda tahab Khk; et sa oma kobinad koa ei lõpeta Juu; oleme ikke old sõnakobinas kua VJg; vagasess, mette üks moka kobin Kod; tühä jutu kobin õnnõ Krl
3. viriseja, toriseja va kobin inime, kobiseb `ühtelugu, pole rahul kennega Jäm; `Seikse kobina kääst pole kedagid `kiitust `kuuland Kaa; See lapsest sandik `söuke kobin olnd, selle `tahtmist soa kedagi Pöi; sa oled just kui üks va kobin, mes sa `tühja kobised alati Mar; vanad mehed on jo kobinad ja porinad JJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur