Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kiil3 kiil g kiilu S L Ris Trm Ran, g kiili Pöi Rei Rid Tor, `kiili Kuu VNg Vai
1. a. paadi või laeva põhjas olev pikitugi, emapuu Kuus `jalga vett `kiilu ala (sooviti laevamehele) Kuu; laiva kiil; kiilu `külge aketesse `kaari panema Khk; tääv on kiilu `külges Pha; Lasimi naa‿t kiil punane (kiirest laevasõidust) Emm; Üsä madal, kiil `riibab juba `põhja; Puadi raudtald ojab `kiilu kulumise iest Khn; paadil kiil all, kitsas pohi Ris; `vennel on kiil Trm b. laeva kiilu alla kinnitatud õhem pruss, looskiil kiilud lüiatse pärast Mus; Lustkootrid kandvad palju purju, nendel aa suured tinast kiilud all Emm; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema kaitseks Hää; kiilu võtma laeva külili panema, et pääseks põhja parandama ja puhastama võtamõ laõva `kiilu; Aliide akkas `lekmä, `võt́sid `Pärnüs `kiilu Khn
2. tüürilaud `vennele tetti kaśt `siśse - - piśteti lai laud läbi - - paar kolm `jalga põhjast `allapoole, toda kutsuti kiil, siss es ole nõna`lauda vaea Ran
kobin1 kobin g -a R(n kobina Vai)
spor eP,
M(g -e Hls Krk)
Nõo;
kopin g kobin|
a Puh Nõo San(g -e)
spor V(-
ṕ- Har Se), g -õ Krl1. nõrk tuhm astumise vm heli `kuulin kobina Lüg;
ei ole `kuulla kobina ei kabina Vai;
Midagid kobinad säält küla poolest kuulda ikka oo,
aga mette‿p saa aru oo see rataste ääl vei miski muud Kaa;
mis kobin see aa Emm;
`kange kobin ja kolin rehal,
kobistavad seal `peale Mar;
kuulen tuas kobinad,
kes siäl kobistab Tõs;
mõni nii õrn ehmätämä,
kui kedägi kobinad on,
kohe `sauhti kääd `lahti Juu;
ei tia,
kas `Pieter tuleb tuppa,
on nagu kobinad ja kolinad koeas JJn;
üks kobin õli,
mõni käib kobissab riha all Kod;
kasugu [naha] kobin kuulda Krk; [ta] õõrup ike tolle kadajaga,
siss tulep nõgi truubist `alla nigu üits kobin Nõo; [nad] `kuuldõnu kobinat,
lännuve `kaeme,
suur `valge oŕk (siga) maganu teräuniku kõrval San;
üt́s tulõ,
kopin om kuulda Krl;
katusõ pääl om koṕin ennedä ku `vihma satass Har;
ku kiä tulõ,
`saapa koṕin om Se ||
kiiresti, ruttu sõ̭ss tule `vaindlen siiä ku kobin Krk; [ta] peĺläss nii `kangede müristämist et,
ku vanemb mürist,
siss `olli Liidel laits `perrä `võetu,
tulliva meele ku kobin Nõo;
kobina peale huupi, umbropsu kobina `pääle `läksiväd Lüg;
See asi sai kobina pεεle tehet Emm;
Ma kobina peale tulin ja sain kohe õige uulitsa kätte Jür;
eks aga kobina `piale võtt [leivad ahjust välja] VMr;
`ilma ja muad ei tiä,
lähäb aga kobina piäle `väĺjä,
`uupi Kod Vrd kobinik2. jutt, rääkimine; sõnelus siel one alalde sana kobinu `kuulla VNg;
meil õli sõna kobin Lüg;
üks kobin sool alati ülal. kis su kobinad kuulda tahab Khk;
et sa oma kobinad koa ei lõpeta Juu;
oleme ikke old sõnakobinas kua VJg;
vagasess,
mette üks moka kobin Kod;
tühä jutu kobin õnnõ Krl3. viriseja, toriseja va kobin inime,
kobiseb `ühtelugu,
pole rahul kennega Jäm;
`Seikse kobina kääst pole kedagid `kiitust `kuuland Kaa;
See lapsest sandik `söuke kobin olnd,
selle `tahtmist soa kedagi Pöi;
sa oled just kui üks va kobin,
mes sa `tühja kobised alati Mar;
vanad mehed on jo kobinad ja porinad JJn