Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
aas1 aas g aasa S L Ris Kei Ann Sim Iis Lai KJn Kõp eL, `aasa RId/n -a Vai/; oas g oasa Pöi Juu Kos Jür Koe; uas g uasa Hag Kod; voas g voasa Nis Juu(vua-) Jür(vua-) Koe; vaas g vaasa Jür Muh Plt; pl aasud Mih PJg
1. a. silmus, keerd; sõlm eida pailale aas `sisse Khk; `keerti [lehiseviha vitsa] ladu `rulli seda`viisi, et aas `otsa jäi, vitsa tüi `pandi aasast, aasa august läbi Mus; löŋŋa aasad jäävad `uĺtusääre `sesse Pha; Selp̀uu `pandi `otsapidi kööve oasa `sisse ja pitkuti öle `koorma; öhes selise `otsas on aas, teine `lahtine kööve ots on ain Pöi; [lõnga] viht `võetakse `asvlete pealt maha ja keeratakse `keeru ja teine aas pannakse teisest läbi; võrgud `pandi nagide `peale ja paela aastest `pandi pulk läbi Rid; koera `kaela aas; sea`sõrga aas; obose `ända aas Mih; pane `aasa, ää pane umm`sõlme Tõs; lõng on aasa `sesse löön Aud; [pastla] kõeruspaelad - - pannakse `piale `sõlme ehk `voasa Nis; kui [võrgud] rehast ära `võeti, said `aasa `pandud ja siis `seĺga `võetud Kei; aasa sõĺmid, teene `poole jääb aas. esimene kord `tõmma läbi, teene kord jääb `aasa Ann b. piltl Küll me viimaks ikka aasa pεεle saame ka, mis viguriga see massin keima läheb Kaa; Jänes teeb öhe `ööga `sõuksed aasad (kõverad jäljed) `valmis, et sa‿p `oska arvata ka mitte Pöi; jänes teeb aasa, eksidab ennast koertest εε Emm; Taal (kergeusklikul) naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ, selle tää ususs `kõ̭ikõ Rõu; küll maʔ võta tast aasa (hakkan sõnast kinni) Plv; tuu ku kiä aja `kriukõ, siss üldäss: aja no mullõ `aasu `siśse Se
2. a. suka-, kindasilm sukal oo aas maha jään; kaks `aasa parempidi, üks `jälle pahampidi vahele Phl; `laśti nii `paĺlu `aasu maha kui `pöidlale `tarvis läks, viis ehk kümme `aasa Rid; siss akatasse tättä (sukapöida) ahendama, `aetasse `aasu kokku Mar; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris b. lõngasilmus kinda siseküljel `Aasadega kinnas on paks ja soe Pöi; laba`kindad - - kahe kolme lõŋŋaga [kootud]- - vaasad `tehti `sisse, et soe `olli Muh; narmastega `kindad, sees olid nisuksed aasud; aasad `paatusid ää, ta (kinnas) läks kõvasse PJg; paksud lõnga oasad `kinda sees Juu; aaskinnastele tehasse aasad `siśse Lai c. niie pikem silm kui niie aas katti lähäb, siis jätäb lõnga kibasse Mar; niitel on kua aasa pual ja silma pual Iis; niie vaasad on kesk paigas, kus silmad jäävad Plt; aasa tetti `enne ja siĺmä tetti peräst, aasast `võtsid niidi läbi ja `eitsid `sõlme Nõo; `nit́sil omma aasa sõlmõʔ alah, silmä sõlmõʔ üleväh Plv
3. kaarekujuline niidist, nöörist, metallist jne moodustis; tripp löŋŋast tihaste [kuue] aagi aas Jäm; [lõngast] aasad pistetasse `külge [kangale], `pulkade `kaela, siis tuul ep `viska`keerdu täda Khk; [mõrra] Tiival on luded - - sihes, lude `küĺges lõŋŋa aas, sealt käib vai läbi Pöi; rihma ots pannasse aasast (põikrihmakesest) läbi Muh; Pirgi ülemene ots oli purju nurga küljes aasa sees Emm; [naiste jakil] aagid olid ees, teispool `jälle aasad Mih; [võrgu] pullu aasad Kei; voasad aame [kangale] `külge, kus pulgad läbi pannakse ja `pliekima pannakse Jür; lõpepuu oli `nööridega [kanga] paku külles, sial olid vaasad Plt; siiva aasa [veski] purju küllen Krk; niidist tetäss `nöpsi ja tetäss `aasa ka kos nöps `kinni pannass Nõo; vanast oĺliʔ `aasuga nüpsiʔ. `aasa pite ummõldi nüps `rõiva `küĺge kińniʔ Kan
4. a. metallist kinnitusvahend, obadus `kaalukonks kuhu vihid paned, rippub `aasas Lüg; `seinas on aas [kuhu loomad köidetakse] Jäm; eidad aisa konksu aasa taa, aas igepaku sehes Khk; [vartadel] suured jämed nuiad olid, raud aas `otsas, vörreldega `kindi Pha; Ramp on see raud, missega uks tabas on, üks ots on aasaga ukse `külges, teine aasa `kaelas ja taba peal Pöi; [adra] `aisadel oo lemmelavad - - kus sihes aasad köivad - - [adervarre] sagarad pannasse `aasade taha Muh; värava haagil o aas Phl; ike, sellel oli raud aas `küĺges, sealt tõmmati ket́t läbi; [paadi] tüüri aasad Rid; telkäl oo aasad, aaste sees käib [sedelga] rõhm Mar; `akna aagil koe aas Vig; kodara uasad oeavad kodarast [ree] paku `külges `kinni; nukipulk oeab juhevitsa `uasa `kinni; kui [vankri] redel on väĺjap̀uol `rõukusid, siis on redel `rõukude `külges `uasadega `kinni Hag; pane värät `aasa Hls; pannass aasast mõla vaŕs läbi. ravvast aasa (aerutullid) loodsikul; alasse nina – sääl ümmer tetti kumerikut `asja nagu `aasa või rõngast; luku aas, mis rambi `sissi pannass Krk; usse `panden peris `aasa Hel; aas om kos lińk `siśse käib, väĺlänpu̬u̬l [ukse küljes] Ran; lü̬ü̬ aas usse piida `sisse, om ää ust `krampi panna Nõo; tu̬u̬ om hi̬i̬ haagi aas, kohe ussõ haaḱ `sisse pandass; kohe lińk pääle lastass, [on] aas; `kirvõ aas (keel) tu̬u̬ om kuuast ligi, `kirvõga üten tükün Har b. korvi, ämbri jne kõrv kurnal oli kolm - - `aasa Khk; `raanda sang `aasadega Mus; korvil‿o `pissed aasad Muh
5. pastlapaelte silmus; pastla tärge; silmus viisu äärel `pastli paelad eidetasse `aasa, teine aas teinep̀ol `kõrvas Mar; pannakse aas ja siis [pastla] pael pannakse sialt aasast läbi, siis tõmmatakse `ümmer jala Nis; tsuvva aasa Hel; tõmmatass aasulõ kapl `perrä Krl; ilma `paŕkmalda tsuuanahalõ piat lajaʔ aasa˽`puśkma Har; `Vi̬i̬ri manu˽jäteti niid́sist aasaʔ [viisul] Rõu; paiu koorõ pańd nii katõkõrra [viisu külgedele], siss `jäie nigu aasaʔ; `aasu tetäss tsuvvalõ `peikliga ja `aasu läbi `aetass nü̬ü̬ŕ Vas; viižõ aasaʔ, kohe kabla `perrä aiaʔ kat́si pooli; tsuvval omma `tsäĺkmeʔ, a viižol aasaʔ, vai kõrvaʔ; pangu‿i· liig`aasu piḱki [viisule]. kõkõ perämäne aas oĺl liigaas kundsah Se
aas2 aas g aasa ViK(vua- VMr VJg) Kod/ua-/, `aasa RId; n, g aasa Sim Iis, `aasa VNg Vai, voasa, vuasa Trm
1. (seina- või nurga)riiul `aasad õlivad `kambri `seina `pääle `lüödud. kaks puu `kiili, laud pääl, sie õli `leivä aas; `nüörist saab ka `aasa tehä Lüg; senel kabil on neli `aasa Vai; piimapüt́id olid jah `vuasade pial VMr; riiulil oli neid `sahtlid `rohkemb, aasa oli ühe`ainsaga - - aasa oli pikem, riiul lühem Sim; laaluroamat ja suka `vardad õlivad ike voasa peal Trm; uas õli üvä lai laud, kolm `vaia täl all. `luśkad ja leib ja püt́ikud panid uasa `piäle Kod
2. sard, rõuk `erne `kahlad `panna `aasa; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `õtra aas; tuul käib `aasast läbi ja `kuivatab siis nied `erned ärä Lüg
aas3 aas g aasa Khk Vll L Tür Pai Pee Trm Lai Plt Kõp, `aasa Kuu Lüg IisR, aasu Hag Kos JMd Kad, `aasu Hlj VNg; oas g oasa Pöi Khn Hag Kos; uas JMd Kad, vuas Juu, voas Juu JMd, g -u lammirohumaa; looduslik rohumaa (hrl heina- või karjamaa) `luhta ein, kui mõjal ei `kasva, siis jõe `aasades ikke `kasvab Lüg; vassigad löövad aasa pεεl `köpsu Khk; Seal jõe `oasade sihes kasus äbemata kena rohi Pöi; aasa peal söövad loomad Mär; lähme aasale `niitma Kir; ilus rohi kasvab aasa pial, kus vesi üle oo ujutan Var; mine niida jõe aasa seest PJg; aasa maa oo madal ja ea maa Tor; oasad sinatavad jaani`lilledest Hag; vuasu pial on ia ein Juu; jõe `voasudes kasvab ea rohi JMd; suur lai tasandik, kus jõe aasad on, vesi jõest aab üle Pai; jõgi nii laug, et sugugi ei jokse, uasud alati vett täis; suure `viega on uas kõik `luamas, üsku meri laenetab Kad Vrd aasu
aas4 aas g aasi Emm; n, g `aasi VNg; g aasi Rid, oasi Pöi purje tagumist ülanurka hoidev puu, priit `seilasimma kahel `aasil (üks puri ühele, teine teisele poole üle laeva parda) VNg; oasiga `aeti tuule‿polne jalus `välja Pöi; ae aas `teise `parda, tuul on teina Emm
ais ais eP M, aisk Jäm Khk Kär Kos HJn Amb JMd Trm Lai, aiss SaLä Kär Kaa, g aisa, aesa; aes Ris(-as) Nis Hag Juu JõeK Kad, aesk Jür HJn KuuK, g aesa; ais g `aisa R(n `aisa VNg Vai)
1. a. puu(d), mille külge või vahele veoloom rakendatakse obune `karga `aisa alt `vällä VNg; `saksad `sõitasivad, kaks ovost ies, üks õli `aisus, üks õli `trengis Lüg; `Laisa obuselle `lüüasse alt `aisa, siis käib piits `vasta `kõhtu IisR; obu käib `aiskade vahel Jäm; regi `viitab, siis‿o aiste viga; see obu pole veel `aissade vahele `saandkid; aisa `külges konks, aisa köru. teine `juhtme ots keib aisa körva `külge Khk; Aisad olid lühikesed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Adra aiste vahe on ikka oma kolm `jalga tugevast Pöi; voorimehed `sõitvad, eina kessid aisa `küides Muh; hobuseadral `olle kaks `aisa, aga härjaadral `olle üks Phl; [vankri] `aisadel `juhtmed `kat́ki Mär; kui `vankre `aisu koolotasse, neid keedetässe, nüid põle koolutud `aisu `ühti Vig; ku [reel on] teeńe ais jämedam kui teeńe, siis surub teisspool `ääre `rohkem Mih; obu lõi jala `aisa Tor; aes käis aśsi `otsa ratta taha; `ärge reel `aesu ei old, oli vehmar Nis; päradega aesad olid ennemuiste puuassidega `vankrel Hag; `enne oli obone aestega ees, äkke ees olid aesad Juu; `uostel kellad `aiskades Amb; aesa konksud ja silmuksed, nied läksid kõige `rohkemb `kat́ki VMr; käisin metsast aesa puid toomas Trm; `vankril one aesad, adral kured; [peru] obene lü̬ü̬b üle aesa Kod; aesa võrud `murdusid `kat́ki, tema ei `kestnu `vastu sugugi küĺmaga Ksi; `aiskade `ümber pannasse roomad Lai; eeńämal `võeti üks sehake aesa jämedus kaśk - - sellel paenuti ladu kõverasse ja `seoti äĺl `otsa Vil; linnu istuva `vankre `aise pääl Trv; obese katelt jakult ehen, üit́s aisun, tõine `tiislen; tõine (hobune) pitsin, tõine aisten Krk || tiisel [lapsevanker] oli aisaga, siis sai vedada oma taga VJg b. piltl mies on juo suur, ei võtta isä egä emä sõna `kuulla, ei `sõisa `neie `aisude vahel Lüg; sellel on lepa aisad (vihastab kergesti) Khk; [ta] Oo salakabal, virutab aga alt aisa Han; linna lika, se oli altaesa lind, kis meestega `ümmer aeas PJg; alt aisa lüvväss temät (liiderlikust tütarlapsest); vaja olli alt aisa lüvvä (varastada) Krk; üle aisa lööma liiderdama Ise õli `naisemies, a lei ülä `aisa Lüg; See mees juba teisiti‿p saa, muudkut lööb üle aisa Pha; Akkas vanuigi üle aisa lööma Emm; Nii kui mahti sai, nii üle aisa lõi Mar; Eks vanaste oli koa seda va üleaisa löömest Han
2. aisa meenutav osa mõnel esemel vokk, kahel puol `aisad ja rattas vahel Jõe; Käü `aisad (võrgukäbi harud) Kuu; `kiige `aisad `käiväd ülevält `arjabust `alle `põhja `raami Lüg; `aisade vahel käib [voki] rattas - - `aisad on `püsti `pengi `külles Jõh; meite ema `rillidel olid aisad (sangad) küljes Khk; Jaanipäeval kiiguti kuie aisaga kiigel Mus; kiige aesad‿o `liiga `ahtukesed Muh; voki aisad jo `treitud, kõik oo `treitud, vänt üksi põle Mar; `oitsid seält aesast `kińni, siis kiiguti Mär; [voki] aesad on pool`vilta vähä Tõs; teene aes on teenep̀ol ratta [vokil] Nis; `aiskade pial `jooksis vända raud, ammaste sees, aisad `oitsid ratast üleval Trm; okil om kaits `aisa Trv
3. kangaviga Ais on `kangas, pikk `üksik niit - - siis tuleb [lõnga] õts `surnukas `katki tehä ja `viskada `tõisepuolt `uuvest `sisse, sedäsi saab abi `aisale; Ais jääb `kanga `alle ehk `pääle, kui niis on `katki, pikk niit Lüg
aks1 aks g aksi Vig Kse Han Pä vankri telg, ass aks on rauast, ike puust, aks kannab ratastega vangert; rõugulese `küĺges oo aks `kinni poldiga Mih; `vanker aksideni sees [poris]; raud aksidega `vankred, kellega `linnas `köidi Aud; `vankrel oo kaks `aksi Tor; ratta aksid Hää
aks2 aḱs g aksi terane, elavaloomuline Juku tuleb kodun vastu juśt kui˽ts aḱs Hls
aks3 aks g aksi Kad VJg, `aksi VNg(n `aksi) Lüg maksu-, tasumäär, taks, ka teokohustus nüüd `oeti `aksi vähemast, nüüd on üvä elä; `Moisa `aksid tulevad `keige pääld tasa tiha VNg; `mõisa `erra paneb `suure `aksi `pääle, mina en `jõuva sedä `maksada Lüg; [kui maad] `kruńti said, siis kadusid aksid ää, `enne oli paelu `aksisid Kad
aps aps g -u Kuu
1. viga, valevõte [kivimängus] – Kuu
2. keks, laste hüppemäng `Ehtul sai `kaua kohe `apsu `mängitüd Kuu
as ass Ris HMd küllap, ju, vahest ass sie laul võis pikem `olla koa, aga ma põle õppin; ass tal siis natuke ika `aśsa oli koa; ass nääb, mis moodi see lähäb; ass saagu mis saab Ris; ass ta tuleb HMd Vrd eks1
ass aśs g aśsi ~ assi LäPõ KPõ; ass, `assi g `assi R(aśs g `aśsi Hlj IisR); ass g assi Hi vankri (raud)telg nüid on `vankridel raud`assid, aga siis õlivad `neie asemel puu `teljäd Lüg; Assid on nii `äesti tökardiga ää määrit, et `vanker mette sugugid äi kriuksu Rei; aśs raiuti jämedst kase puust, natuke üles`poole kõber Nis; aśsi `päitsed piavad `aśsi aaspaku `külges `kinni Hag; aśsid kisendavad, on `miarimata jäetud Juu; puu `vankril oli küle aŕk sies, mis põhjas käis `aśside vahel JõeK; puuaśsi `vanker - - tema aśs suab `tehtud ühest tükist KuuK; puu aśs ei ole nii `kerge kui raud aśs VJg; puu`teĺgedega `vankri `aśsidelle `pańdi kianid `alla, et nii ruttu ära ei kuluks Sim; Aśsil on mõra sies Trm || Kas sinu `assi `otsad (käed) pidäväd `aeva `kaiki `puutuma ; Oli nii täis `kaanind, et `assidki (jalad) enämb ei `kandand Kuu Vrd aks1
aus aus g `ausa R eP(ou- Jäm Emm Rei) M hajusalt T, `ause Krk Krl; auss g aussa San; n, g `ausa Nõo Võn V
1. a. õiglane, korralik, usaldatav Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Paremb üks aus `sepra kui sada `autumat Kuu; ta üks va aus inimene Khk; aus inimene äi tee `albu tegusi, äi valeta, varasta, köik `kiitvad tada; `ausad meest äi ammusta kedad; aus mees nähjes, keĺm kuuldes Vll; seal külas põle `ausud mehi mitte; võeras ikka öö `peale aus (öömajalisest) Muh; Siga ausa mehe leiva kõrvane Vig; ega ametid või põlata, ükskõik mis ta oo, kui aga `ausal viisli oo teenitud Aud; Nii tuiskab, et aus mees ei ajagi koera hullu alt välja HMd; koer keda kutsutakse, aus mees, kes ise tuleb Juu; tämä taht `irmus aus ja kõrralik `õlla Kod; `antke aga au, `antke au, seda ma tahan. aga kes tiab, kui aus ta ise oligi Lai; si̬i̬ om aus mi̬i̬s, `uńtlik inimene Krk; temä sai tost nigu `aavatuss, et temä nii `ausa poiss ja nisuke `ti̬i̬njä`tüt́rik `tälle nii alvaste ütel; aga inimese `olli tol kõrral nii `ausa, et rüä `pääle `kiägi es aa; Nigu aus silmä iin, aga keĺm säĺlä taka Nõo; ti oledi aussa olekiga, teil om üt́s auss oleḱ San; malõ `ausõide vanõmbõidõ lat́s, mai tii sääräst rumalat teku; om nuid ka, kiä `ausa inimise ommaʔ, kiä ei olõ koiraʔ Har; `ausa nimi um paŕõmb ku kuld Rõu; abielo aśjon üt́s liiderlik inemine. ta ei‿oolõʔ mitte `ausa ja puhass Räp; nimäʔ ommaʔ `ausaʔ meheʔ, `auside `miihigaʔ saat `höstehe läbi Se b. lugupeetud, au sees; kuulus igä üks tahaks `ausad ja `kuulsad `olla aga saa mette Mar; Mida pikem särk mehel, seda ausam naine Trm; medä räbälämäd `riided, alate tilbendavad, sedä `ausam õli (pilkavalt) Kod; kodu `kuulsam ja ahju pial `ausam Lai; mis `siande `ausamp meśterahvas olli siis õigati isäńt ja naśterahvas emäńt Krk; kes sõõrin `rohkemb vigurit mõist tetä, tu̬u̬ `olli `ausamb; vanast üteldi et kusi om kuninga rohi ja `ausa `vaesemee õlu Nõo; tu̬u̬ oĺl kõ̭gõ `ausap, kel piḱk `valgõ kask `oĺle Võn; tu̬u̬ [naisterahvas] `oĺli iks kõgõ `ausamp kel [sõbal] tutu küĺlen Rõn; `kuulsap om lat́s kotun, `ausap ahuvirussõl Urv; vanal Masal ku naanõ `eĺli, siss˽oĺ abinaanõ ka manh, ja pedi tu̬u̬d `ausapass ku umma naist Har; vallavanõmba sulanõ oĺl ka iks `ausamb ku tõõsõ mehe sulanõ Plv; meil om tu saia leib `ausa; rikass poiss om `ausa, toolõ `tahtva `tüt́rigu kõiḱ; `ausap olt uma aho pääl ja kuulusap˽umah kotoh Se || austatud (kõnetussõna) `ausa opetaja härräkene, ma jäi külh `täämbä `kaugõss kerikudõ tulõgiga, ala sa no õks pahass panduʔ Har; `ausa herräʔ, olkõ nii hääʔ, `ankõ mullõ puid vai `paĺkõ vai Räp || sõnakuulelik; aupaklik; meelepärane sie õli aus mies `saksa `vasta, `õtsis suurt au, klanis `saksa `põlvi Lüg; si aus vööl`mölder olnd temal (õpetajal). nii aus olnd selle õpetajale, et and tooli temale `alla ja aand juttu `piale `jutluse temaga Ksi; mõni tei `rohkem [üle normi], tah́t aus olla perenaisel ja peremel Pst; kiä iks inäp `joudsõ kaibadaʔ ja `tõisi takast `suńdiʔ, tu̬u̬ oĺl herrä siĺmih jäll `ausap Vas
2. hea, tubli, korralik ja siis oli `tehtud `selle `Prangli mihele siel `ausad `süögid ja aus üömaja ia oppetuse iest Jõe; `saadu tegemine oli kuńts, `saadud olid `ausad küll, ilusad nigu nunud Hlj; Sup on küll , aga Tiit too suurem lusikas Tor; olid alles `ausad süegid ja juogid JMd; viin on aus VJg; õige hüä `ausa hind sai; tsääŕ`piimä süvväss jah, tu‿om vi̬i̬l `ausa piim Se
veebiliides
@ veebihaldur