[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kaarelkaarlad
-Kaarel Ls kabeli|kaarel, kalmu|kaarel, miku|kaarel
kaarne `kaar|ne g -se I(-ua-, -oa-) Äks Krk Hel TLä TMr, -nõ g --sõ Nõo Rõu/-nõʔ/ Vas; kaarnõ|ss, -h Se; kaarnes g `kaarne Jäm kaaren mussad `kuarsed kisendäväd, kui õppavad `poegi; vahel lähävad `kuarsed kahekeisi, tiäväd kronk-kronk, `kuarsed one surmalinnud; kaks kuariss lennäsid; `kuarsite pesäd one metsän; muss ja kõhna ku `kuarne Kod; `kaarne kronksutab Äks; kait́s `kaarnet `kakleve tõine tõisspu̬u̬l mäge, ijal ei saa kokku = silmad Krk; sedä `siĺmä, mis oma essa irvitess - - `piäve `kaarne jõ̭õ̭ veeren `vällä `kiskma Hel; Nüid om kõik nigu verikaarse täl sällän Nõo; kui `kaarnõ˽käü, sis surma sõna kah käehn Rõu; kaarnõss om kogoni must a varõss om esiʔ haheb; kaarnõh, noid `tsirka kui näet `koh́ki `vihklõsõ ütstõõsõgaʔ `taiva pääl, siss määnegi üle`kohtu surm `koh́ki saa; liha`võõtõ suurõneläpäävä ja suurõ`ri̬i̬di, siss ommaki nimä `riśtiʔ `kaarnõl jo puäʔ, vähä õ̭ks saa kaaŕnit, hakkõ saa õ̭ks inääb Se
-kaarne Ls tule|kaarne, tuli|kaarne
kaarneskaarne1
kannel1 kannel eP eL(-ńn- Krk, `k- Puh, -ĺ Plv, -õĺ V), `kannel R, `kandel Jäm, g `kandle (-nl-), -a Khk Muh VJg, -i Jäm Kaa Rei Rid Mar Tõs Khn VMr Sim Kod Plv, V keelpill, kannel `kandle mäng ja `laulu hääl Kuu; akkavad `kanneld `lüöma ehk ajama Lüg; miu pojal olid `kandled ja `lietso `pillid Vai; kannelt `mängma, kannelt `lööma Jäm; `mängas `kandlega. paes pole änam `kandle `mängijaid Khk; Kandlimäŋŋu sima kostas läbi `vaikuse Kaa; see `olli `arva kui kannel `olli Muh; üks mees olle Haava `körtsis oln ja `mängin kanneld Phl; vanaste mäŋŋiti `kandlid Rid; `Kandlitõ mängäjäsi üsä vähä Khn; `kandlega mängitasse Tor; müno vend, tema `mängis kannelt Ris; läks `kandlega `pulma Kos; ega kannelt tia siin olema `kuśkilgi JMd; mängib ilusast kannelt Iis; timmiväd `kanle `iäle, siädäväd iäled kokko Kod; kõik kevade täma käenud ja sõrmedega `mängind kanneld Pal; lüü kanneld Trv; kańnel om raad́piĺl Krk; kes pole `oìnu, sii ei mõesta kanneld `mängi Puh; topeld elidega kannel, tol `kandlel olliva topeld keele Nõo; `kandlel ei ole ää tiḿm, kannel taht `timmi Ote; kannõldõgaʔ mäńgiti Kan; poisiʔ `mängväʔ `kandliid Krl; ta mäńg `kandlõgaʔ Har; tä tiḿm `kandlõ `ju̬u̬ndõ Se
kannel2 kannel g `kandle Hel Kam Ote; kannõĺ g `kandlõ V(-õl Kan Vas; kanõĺ, -eĺ Lei)
1. koodirihm koodi kannel olli iks rihmast vai nöörist Ote; `kandlõss olguʔ kõva nüür, `kinmä peenikene traat́ ehk nahast rihm Kan; koodi kannõl, `minka ku̬u̬t oll varrõ `küĺge köüdet Vas; kuodil um kannõĺ, kablanõ vai rihmanõ Lut || piitsanöör Ma köüdi küllʔ piidsa tugõva `kandlõga varrõ `küĺge, saa õ̭s kukki (kuigi) kavvas Vas; panõʔ kannõĺ piidsale `külge, kablaharo Räp
2. sang kuiss muidu koŕvi kannat ku˽koŕvil kannõlt ei olõʔ Har
Vrd kanne1, kannus1
kannel3kandla
karel karel g -i Nõo Kam kergemeelne, liiderlik, vallatu üits `tüt́rik `oĺli jäle karel, no küll ta vi̬i̬l tei `tempe; igävene karel, `tüḱse `näpmä ja `niìmä, iki miu `putma; si̬i̬ om igävene karel poiss küll Nõo; kui mõni `tüt́rik väega karel, etev olli, nigu pidu paegan, siss vana naese vahel iks `ütlivä, et: küll om veli prińts ommetegi Kam
-karne Ls tulikarne
karneel(ik)karneer(ing)
karnerkarneer(ing)

nardel, nardele hatul(e) selle `riided‿o nõnna `nardel; püksiperse‿o `nardel; riie lagub `nardele Muh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur