Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
aabne `aab|ne g -se Puh, `aapse hrv Khk haabne, haava- `aapsed laavad Khk; `aabne puu ei pala äste Puh Vrd haabane, aabine, haavane, haavinõ
aane aane g `aane pilvevine `täämbä om ilm `aanen, nakass `vihma sadama Ote
aare1 aare g `aarde vabe haru `verku kuivatatakse vabedel - - kahel puol [vabesid] on `aarded Jõe
aare2 aare ablas (olend) Kes ei taht süia, oli närp, teine oli aare, kes kenast söi Jäm Vrd aar3, aere1
aarna `aarna Har Vas sälk `aarna oĺl palgi otsa `sisse raot; hõõriguilõ [palkidele] `lü̬ü̬di `aarna üte otsa poolõ Har
are(l) are Jõh, alalü arel Lüg Jõh IisR; ared Jõh IisR
1. pühadele järgneval päeval, pühade järel perä `jaani`päivä akkame `einamal `käimä, `jaani`päivä arel Lüg; pühäde arel, sie on `pääle pühäde, kõhe ligi pühäde; kuusk `viedi kõhe pühäde are `vällä; Pühäde are siis tüäd ei `tehtud, `ulguti `ninda samate pühä`riides Jõh || järel; paiku `Armastuse laps tuli mõnel kõhe `pulmade arel Lüg; `Jõutsin `Jõhvist kodu just videriku arel; Eks `jaanibä ~ -päe arel ikke tulete IisR
2. argipäev Selles majas tehasse tüed nii ared kui pühäd;
Sene `serdukaga ta käib pühäd ja ared Jõh;
Kõva tüömies, `olgu pühad või ared, ikke `leiab `miski tegemist IisR *argel gpl arglete ”võrgu hargi püsti olevad harud” – Rei
arkel1 `ark|el Pst, g -le Ksi VlPõ, -li VNg KJn (vana) kraam, koli mis selle vana `arklega änam tiha Ksi; koristage see `arkel ära, tuba `arkelt täis Pil; pöönikul om `arkelt Pst
arkel2 pl `arkled Koe, `arkli Ote; `arkless Krk okslik teivas; kärbis isa mis `arkled seal põllul on Koe; `arkli om üles lü̬ü̬d Ote || kae no, kas sa saat vahel ennast `arkless (püsti, jalule) aia Krk Vrd argis, hark1
arvel arvel hõredalt – Pha Vrd harvalt
kaarne `kaar|ne g -se I(-ua-, -oa-) Äks Krk Hel TLä TMr, -nõ g --sõ Nõo Rõu/-nõʔ/ Vas; kaarnõ|ss, -h Se; kaarnes g `kaarne Jäm kaaren mussad `kuarsed kisendäväd, kui õppavad `poegi; vahel lähävad `kuarsed kahekeisi, tiäväd kronk-kronk, `kuarsed one surmalinnud; kaks kuariss lennäsid; `kuarsite pesäd one metsän; muss ja kõhna ku `kuarne Kod; `kaarne kronksutab Äks; kait́s `kaarnet `kakleve tõine tõisspu̬u̬l mäge, ijal ei saa kokku = silmad Krk; sedä `siĺmä, mis oma essa irvitess - - `piäve `kaarne jõ̭õ̭ veeren `vällä `kiskma Hel; Nüid om kõik nigu verikaarse täl sällän Nõo; kui `kaarnõ˽käü, sis surma sõna kah käehn Rõu; kaarnõss om kogoni must a varõss om esiʔ haheb; kaarnõh, noid `tsirka kui näet `koh́ki `vihklõsõ ütstõõsõgaʔ `taiva pääl, siss määnegi üle`kohtu surm `koh́ki saa; liha`võõtõ suurõneläpäävä ja suurõ`ri̬i̬di, siss ommaki nimä `riśtiʔ `kaarnõl jo puäʔ, vähä õ̭ks saa kaaŕnit, hakkõ saa õ̭ks inääb Se
kannel1 kannel eP eL(-ńn- Krk, `k- Puh, -ĺ Plv, -õĺ V), `kannel R, `kandel Jäm, g `kandle (-nl-), -a Khk Muh VJg, -i Jäm Kaa Rei Rid Mar Tõs Khn VMr Sim Kod Plv, -õ V keelpill, kannel `kandle mäng ja `laulu hääl Kuu; akkavad `kanneld `lüöma ehk ajama Lüg; miu pojal olid `kandled ja `lietso `pillid Vai; kannelt `mängma, kannelt `lööma Jäm; `mängas `kandlega. paes pole änam `kandle `mängijaid Khk; Kandlimäŋŋu sima kostas läbi `vaikuse Kaa; see `olli `arva kui kannel `olli Muh; üks mees olle Haava `körtsis oln ja `mängin kanneld Phl; vanaste mäŋŋiti `kandlid Rid; `Kandlitõ mängäjäsi üsä vähä Khn; `kandlega mängitasse Tor; müno vend, tema `mängis kannelt Ris; läks `kandlega `pulma Kos; ega kannelt tia siin olema `kuśkilgi JMd; mängib ilusast kannelt Iis; timmiväd `kanle `iäle, siädäväd iäled kokko Kod; kõik kevade täma käenud ja sõrmedega `mängind kanneld Pal; lüü kanneld Trv; kańnel om raad́piĺl Krk; kes pole `oìnu, sii ei mõesta kanneld `mängi Puh; topeld elidega kannel, tol `kandlel olliva topeld keele Nõo; `kandlel ei ole ää tiḿm, kannel taht `timmi Ote; kannõldõgaʔ mäńgiti Kan; poisiʔ `mängväʔ `kandliid Krl; ta mäńg `kandlõgaʔ Har; tä tiḿm `kandlõ `ju̬u̬ndõ Se
kannel2 kannel g `kandle Hel Kam Ote;
kannõĺ g `kandlõ V(-
õl Kan Vas;
kanõĺ, -eĺ Lei)
1. koodirihm koodi kannel olli iks rihmast vai nöörist Ote;
`kandlõss olguʔ kõva nüür, `kinmä peenikene traat́ ehk nahast rihm Kan;
koodi kannõl, `minka ku̬u̬t oll varrõ `küĺge köüdet Vas;
kuodil um kannõĺ, kablanõ vai rihmanõ Lut ||
piitsanöör Ma köüdi küllʔ piidsa tugõva `kandlõga varrõ `küĺge, saa õ̭s kukki (kuigi) kavvas Vas;
panõʔ kannõĺ piidsale `külge, kablaharo Räp2. sang kuiss muidu koŕvi kannat ku˽koŕvil kannõlt ei olõʔ Har Vrd kanne1,
kannus1
karel karel g -i Nõo Kam kergemeelne, liiderlik, vallatu üits `tüt́rik `oĺli jäle karel, no küll ta vi̬i̬l tei `tempe; igävene karel, `tüḱse `näpmä ja `niìmä, iki miu `putma; si̬i̬ om igävene karel poiss küll Nõo; kui mõni `tüt́rik väega karel, etev olli, nigu pidu paegan, siss vana naese vahel iks `ütlivä, et: küll om veli prińts ommetegi Kam
nardel, nardele hatul(e) selle `riided‿o nõnna `nardel; püksiperse‿o `nardel; riie lagub `nardele Muh
pannel1 pann|el Tõs, -õl Khn pand pannel koolutatse `ümmer puu ää ja pannasse kaelusese Tõs; piäd olid `pandud pannõlisse, ninäd `riide narmastõsõ rhvl Khn
veebiliides
@ veebihaldur