[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kroom1 kroom g kroomi Lai Rõn; kruom VJg, kru̬u̬m Kod, g kruomi; kromm Jõh kroomnahk kruom nahk, väillamua kruom VJg; kru̬u̬m on pehme nagu siid, muss `läikiv nahk Kod; vasika nahad `müidi ära, ehk mõni `laśkis omale ka `parkida, kas kroomist või Lai || pl kroomnahka saapad suvel laśk kruomid tehä, kru̬u̬m`suapad Kod Vrd krommik

kroom2 krooḿ g kroomi Se Lut raas, krööm `Kroomi ĺeibä es olõʔ Se

proov proov SaLä Vll Muh Rei Phl hajusalt L(proob g proobi Mär Mih), Hag Juu Trm Lai Plt, pru̬u̬v Hää Kod/g pruavi/ Pal KJn Ran Võn/-v́/ Ote, g proovi; pruov g pruovi Ris JMd Koe Iis, `pruovi Kuu VNg Lüg; n, g `pruovi Vai; proom Plt, pru̬u̬m (-ḿ) T V, g proomi; roov Khk Vll Pöi Vig Tor, ru̬u̬v́ Trv Hls Krk, g roovi

1. proovimine, katsetus, katsetamine, sobitamine; sobivuse kontroll ma ühe`korra olen käind [kleidi] `pruovil VNg; `riide üle `passimise roov Khk; ma katsu prooviks Vll; Oli seal mütu `oastad roovi peal, siis alles `võeti naiseks Pöi; eks me tee korra `proovi Muh; tee `proovi, kui `arvad, et ea põle; võtan `eśteks ühüks nädalaks proobi `peale Mär; Proovita ei saa `kleiti `valmis õmmelda Han; `tööle tehässe `proovi, kas sa `oskad Tõs; võta omale proovise Aud; lähäd ju `pru̬u̬vi, kas sünnib `jalga Hää; võtan pruovi `peale Ris; on sial nüüd pruovi pial, et kas saab `asja Iis; `panti roovi `pääle Trv; selle ma tei rooviss Krk; pruut́ `võeti `mõisahe katõ nädäli `pääle proomile Võn; rät́sep ütel, et timä võtt enne poisi proomi pääle, siss teǵe `õigõ kauba Har; and proomi `pääle Vas

2. koosharjutamine `Proovidega lõpetatse `varsti Han; käis näitemängo pruavil Kod; tet́ti pru̬u̬v́, võt́i tooni `väĺlä (orkestrist) Võn

3. a. väike kogus millestki `meierid kasudid `piimä `pruovi vai `rasva `pruovi tegemiseks sedä `laŋŋaöli Kuu; meiereis nad tegad seda rasvarotsendi `proobi Mih; ennemast `võeti vilja `pruovi, kas vili on nii `raske kui vaja JMd; kui piimä `pru̬u̬vi tet́ti, siss pidi man olema Ran; üits linapeo `tu̬u̬di proomiss - - kui kiud luu küĺlest `valla läits, siss `oĺli parass maast üless võtta Nõo b. näidis, eeskuju tegin ise ka nied `pitsi `pruovidki, `tahvli `piale VNg; vodin `pruovist tügi `riiest Vai; sai ilusad `kinda kirja proobid Mär; Särgi`kirju ma `katsusi ka tiha, aga ei saa mitte, ei tule `mi̬i̬le ja midagi `pru̬u̬vi põle Hää; siis ma kudusin sääl, ta tegi proovid ette Hag; `teemä selle pruavi järele Kod; ti̬i̬n küll, kui on pru̬u̬v i̬i̬s KJn; roovi `järgi ostab Hls; tu̬u̬ pruńts `tu̬u̬di proomiss, siss tu̬u̬˽päält `koeti Har; olõ‿i `pru̬u̬mi i̬i̬h, ei mõista tetäʔ pääst Plv || vorm, kuju ei ole nii `proovis obune, kõrvad on `lońtis. obusel piab oma proov ka olema, et ta ilus on Lai

4. pisut, väheke proov `alla kaheksa`kümne oli Noa; ennem oli `tetresi, nüid mõni proov on Rid

proovima1 `proovima Jäm Khk Kaa Muh Rei Mär Kse Han Mih/-bi-/ Tõs Pär Tor Trm Plt, `pru̬u̬vima Hää KJn, `pru̬u̬vma Ran Nõo San, (ma) proovi(n); `pruovima, (ma) pruovin Ris JMd Koe VMr Iis, `pruovin Kuu RId; impers proaviti Kod; `proomima, (ma) proomin Plt; `pru̬u̬mma (-ḿm-), (ma) proomi T V; `roovima Khk Vll Pöi Tor KJn/-u̬u̬-/, `ru̬u̬v́me Hls Krk, (ma) roovi(n)

1. midagi kindlaks tegema, katsetama, kontrollima vigasti `pruovida ikke, kas one `lennu teral vai one maa teral VNg; `pruovima `õige `võidelda, kumb `kumma maha `saama Lüg; pappi `pruovis, kas `oskad lukke Vai; poiss akkas `tantsu `proovima Khk; `roovisid uut masinad poole `pääva Vll; Käis kasukad `ülle `roovimas Pöi; läksid `uusi vikatid `proovima Mär; Tuleb `proovi, kas uied kingad lähvad `jalga Han; proovitse, kas sa `oskad tööd tehjä Tõs; pruovin seda tüöd Ris; ega `suapaid ilma `pruovimata sua `osta JMd; ma tahan kua seda siemet `pruovida VMr; piab kõik läbi `pruovima Iis; proaviti ärä, mes on rammusa piimägä inimene, si̬i̬ `võeti ammess Kod; ta `pru̬u̬vind ärä, ei kasva KJn; ma roovi esi ärä, kudass ta `käimä akkass Krk; ma proomi, kuiss tu̬u̬ jaki `mulle passip Puh; `ütlevä, et sõnajala avitana, võib jo `pru̬u̬mi Nõo; `vastsel aeal proomiti seement nii, `laśti `klaasi `siśse, kos `seĺge vesi, kümme vai viis terä. ja kes `väikse mulli üless `võtsõ, nu̬u̬ idasiva Kam; ma `pru̬u̬vse midägi ametid ette võtta San; ma˽proomi, kas ta mullõ ka parass om vai Har; mul viht jo havvuss keressel, `pru̬u̬ḿkõ, määne om Vas; Oĺli `pru̬u̬mnu tu̬u̬d [vaati] liigutada, aga olnu `väega rassõ ja ei olõʔ `jõudnuʔ Räp; hobõst proomitass, kas `höste ḱjund Se

2. maitsma, mekkima naised ikke suppi `keidavad, et `tarvis `pruovida, kas on `suolane vai mage Lüg; `pruovimo sedä tubaka Vai; Poisid käisid `õhta juba õlut `roovimas Pöi; mia roovi, `miande maik tal om Hls; vanast ku käḱke tetti, siss proomiti, kas käki om joba keenu Nõo; ma proomõ olut Krl; `viina proomitass, kas om `kõvvuse man Plv; Proomi˽sa˽kah lämmind vatska Räp