[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.—29. vihik (—otsekil)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

keere|kaigas köie pingutamise kaigasMar Vrd keerepulk
keere|pulk köie pingutamise pulk ma `keersin keerepulgaga `koorma `kinni Mar Vrd keerekaigas
lepitus lepitus Pöi Muh Juu JMd, g -e Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg I KJn Hls San, lepitse Saa; lepitu|ss g -se Trv Ran Puh; lepidus Jäm Khk, leppitus VNg Lüg, lepütüs Krl, g -e; lebidu|s Vai, g -kse Kuu; transl lepütüsess Har leppimine; lepitamine nad tulid siis sield `Aljala `kohtust - - ja siis oli lebidukseks neil ige `viina `kaasass ka ja Kuu; `tieme leppitust, `kaua me `jonnime sene `asjaga Lüg; pakkus lepiduseks soru `viina Khk; lepime ää, teeme lepitust Mar; nende lepitusest tulnd `väĺla `ühti Kse; kui leppida tahetse, sis iki lepitust saab Saa; poeg ot́sib isaga lepitust JMd; tulivad `seie lepitust `õt́sima. ei temaga nii `kergest lepitust soa Trm; tänä lepitus, `ommen `taplus [tähendab, et] tänä teed lepituss, lepid ärä, lähäd `väĺjä, jälle riid Kod; si̬i̬ om mõni suuŕ `kohtuasi, kohe otsitess lepitust Trv; nu̬u̬ kolm `keisret om lepituse tähess üte lõhmusse istutanu Ran; mi olõ jo küländ pahadsõ ollu, vaja üt́skõrd joba lepütüst tetäʔ Krl
liigutus liigutus Vll Pöi Muh Mar Mär Aud Tor Juu JMd Koe VJg I KJn Hls Puh Ote, liigudus Jäm Khk Rei, `liigutus Hlj VNg Lüg, liiguts Hls, g -e; liigutu|ss Krk Har Urv, g -se Nõo San, -sõ Kan Krl/n -uś/ Plv; `liigudu|s g -kse Kuu Vai
1. liigutamine ta `söukste `järskude liigudustega Khk; vana inimene ep soa liigutusi änam nenda `kergesti tehja Vll; Selle `käega või mitte üks liigutus teha, końt oli `katki Pöi; kurt ei kuule, saab suu liigutusest aru Mar; `aige ei kannata liigutust Mär; selle jutu peale tegi ühe liigutuse Tor; ma `tuntsin ta juba keha liigutusest ää Juu; tieme `eńdile liigutust (hakkame minema) JMd; alate sul õma tegemine ja liigutus; tiemä mõne liigutuse (tantsime) Kod; , nüid tei üte liigutse, juba akkab mineme Hls; [ta] taab egä liigutuse i̬i̬st `massu, mul ei ole midägi `massa Nõo; mõnõl inemisel omma ilusõ kehä liigutusõʔ Krl; mi‿sa töhjäkene ka suurustõllõt, üt́s käe liigutuss, siss olõt sa˽`kaonu Har Vrd liigutes, liigutis
2. ukselingi osa liigutusest ti̬i̬d usse `valla, lingi tõstad üles, aga liigutusel vaeutad `pääle Ote; vanast oĺl ussõ lińgi all sääne puunõ lapits, tu̬u̬ mis `lińki üless nõśt, sõ̭ss tu̬u̬d kutsuti ussõ liigutusõss Kan
3. segamisseadeldis nii `kaua, kui [viinasegu] käib `käigu maha, siis `pannasse `paagile kaas `pääle, `liigutus `sisse Lüg
linutis, linutus linutis g -e Amb VMr; linut|us Lüg Jõh, g -use VJg, -se Kuu Rap Juu Sim linutamine, tanutamine pera `laulatust õli linutus, siis `pandi tanu pähä Jõh; `pulma kutsuti poisid ja tüdrukud, mis tõest pidid olema, ja linutse naene Rap; linutse kleidid olid `valged. mul oli kirikus sinine kleit, linutsel kodo, siis oli `valge Juu; enne `üiti linutis, kui pruudile `pańdi tanu pähä; lapulised tulid linutise aaks Amb; `õhta oli siis alati linutis, tulega, `pańdi tanu pähä, `lueti ja lauleti VMr; `tahtsin isegi veel `eśti, et saaks selle linutuse müt́si omale `valge VJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur