[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

-kaubane a < kaup; lepinguline `aasta koubane (aastase lepinguga) Rei
keere|kaigas köie pingutamise kaigas – Mar Vrd keerepulk
keere|pulk köie pingutamise pulk ma `keersin keerepulgaga `koorma `kinni Mar Vrd keerekaigas
kindu|kouk põlveõnnal Nää ku ne sinu `kindu`kougud on alade `oite `mustad kohe; `Kindu`kougus on kibe vinn, jala `liigutamine on `oite `kange; Ku jalg sureb ärä, siis kohe `kasta `sülgegä `kindu`kougu `suoned `märjaks, kohe avitab Kuu
lepitus lepitus Pöi Muh Juu JMd, g -e Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg I KJn Hls San, lepitse Saa; lepitu|ss g -se Trv Ran Puh; lepidus Jäm Khk, leppitus VNg Lüg, lepütüs Krl, g -e; lebidu|s Vai, g -kse Kuu; transl lepütüsess Har leppimine; lepitamine nad tulid siis sield `Aljala `kohtust - - ja siis oli lebidukseks neil ige `viina `kaasass ka ja Kuu; `tieme leppitust, `kaua me `jonnime sene `asjaga Lüg; pakkus lepiduseks soru `viina Khk; lepime ää, teeme lepitust Mar; nende lepitusest tulnd `väĺla `ühti Kse; kui leppida tahetse, sis iki lepitust saab Saa; poeg ot́sib isaga lepitust JMd; tulivad `seie lepitust `õt́sima. ei temaga nii `kergest lepitust soa Trm; tänä lepitus, `ommen `taplus [tähendab, et] tänä teed lepituss, lepid ärä, lähäd `väĺjä, jälle riid Kod; si̬i̬ om mõni suuŕ `kohtuasi, kohe otsitess lepitust Trv; nu̬u̬ kolm `keisret om lepituse tähess üte lõhmusse istutanu Ran; mi olõ jo küländ pahadsõ ollu, vaja üt́skõrd joba lepütüst tetäʔ Krl
leputama leputama Jõh/-pp-/ Kad Puh ringi jooksma ega muud põlegi kui aiva üks leputamine ühest uksest `sisse, teisest `välja Kad; mes te leputade küllä `mü̬ü̬dä Puh
liigutus liigutus Vll Pöi Muh Mar Mär Aud Tor Juu JMd Koe VJg I KJn Hls Puh Ote, liigudus Jäm Khk Rei, `liigutus Hlj VNg Lüg, liiguts Hls, g -e; liigutu|ss Krk Har Urv, g -se Nõo San, -sõ Kan Krl/n -uś/ Plv; `liigudu|s g -kse Kuu Vai
1. liigutamine ta `söukste `järskude liigudustega Khk; vana inimene ep soa liigutusi änam nenda `kergesti tehja Vll; Selle `käega või mitte üks liigutus teha, końt oli `katki Pöi; kurt ei kuule, saab suu liigutusest aru Mar; `aige ei kannata liigutust Mär; selle jutu peale tegi ühe liigutuse Tor; ma `tuntsin ta juba keha liigutusest ää Juu; tieme `eńdile liigutust (hakkame minema) JMd; alate sul õma tegemine ja liigutus; tiemä mõne liigutuse (tantsime) Kod; , nüid tei üte liigutse, juba akkab mineme Hls; [ta] taab egä liigutuse i̬i̬st `massu, mul ei ole midägi `massa Nõo; mõnõl inemisel omma ilusõ kehä liigutusõʔ Krl; mi‿sa töhjäkene ka suurustõllõt, üt́s käe liigutuss, siss olõt sa˽`kaonu Har Vrd liigutes, liigutis
2. ukselingi osa liigutusest ti̬i̬d usse `valla, lingi tõstad üles, aga liigutusel vaeutad `pääle Ote; vanast oĺl ussõ lińgi all sääne puunõ lapits, tu̬u̬ mis `lińki üless nõśt, sõ̭ss tu̬u̬d kutsuti ussõ liigutusõss Kan
3. segamisseadeldis nii `kaua, kui [viinasegu] käib `käigu maha, siis `pannasse `paagile kaas `pääle, `liigutus `sisse Lüg
linuti linuti (abielunaise peakate) linuti `pandi pähä `nuorigolle, se oli linutamine Vai
linutis, linutus linutis g -e Amb VMr; linut|us Lüg Jõh, g -use VJg, -se Kuu Rap Juu Sim linutamine, tanutamine pera `laulatust õli linutus, siis `pandi tanu pähä Jõh; `pulma kutsuti poisid ja tüdrukud, mis tõest pidid olema, ja linutse naene Rap; linutse kleidid olid `valged. mul oli kirikus sinine kleit, linutsel kodo, siis oli `valge Juu; enne `üiti linutis, kui pruudile `pańdi tanu pähä; lapulised tulid linutise aaks Amb; `õhta oli siis alati linutis, tulega, `pańdi tanu pähä, `lueti ja lauleti VMr; `tahtsin isegi veel `eśti, et saaks selle linutuse müt́si omale `valge VJg

noorik noori|k g -ku hajusalt S(-gu Jäm Khk), L HaLo Jür Amb JMd Koe Iis Trm Ksi VlPõ eL(-gu), -ka Var Trv, -ko TMr Räp, -ke TMr Rõn, -kõ, -gõ Plv Vas Räp Se; nuori|k Ris HaId VMr Rak Iis, nuari|k VJg Kod(g -ke), nuõri|k Khn, g -ku; `nuori|k g -ku Jõe Lüg(-ua-) Jõh, -gu Kuu VNg; `nuori|ko g -go Vai; nooŕk Se Kra, g `nooŕke Võn

1. pruut; vastabiellunud naine; abielunaine esimese lapse sünnini `anti `louna ajal viel `süia ja siis `akkati `nuoriku tegema, linudatti Jõe; mõnel mittu `aastat ei õld `lapsi, siis pidas `nuoriku `põlve `kaua Lüg; isamies, `ruoskakäsi ja `peio`poissi `tostivad `nuorigo `vuode Vai; taal oo niid noorik majas Khk; kui lapsed akkavad tulema, siis pole änam noorik, siis juba laste ema Vll; Omikust `ilma ja `oastast noorikud äi tea veel `kiita Pöi; `valge lina `olli noorikul üle, siis `olli noorik ojo all Muh; noorik `toodi perenaiseks Rei; `enni olid tanod koa noorikudel peas Mar; lammaste `lauta `viidi noorikud-`peimed magama Lih; `Meile `tuõdi nuõrik, `varssi tõuassõ `kätkü kua tuba Khn; esimese `aasta sihes ikke `öeti noorik, pärast oli juba naene PJg; ma olli alles nu̬u̬r noorik, elasimme mehega Arumetsa külas Hää; enne pruut́, saab tano pähä, on noorik Ris; pühäbä - - `õhta, siis `tehti noorik `vaĺmis, see linutamine oligi see nooriku tegemine Juu; nii kaua kui last ei ole, on nuorik Pee; nuarikut tanutata VJg; kas õled jo nähnud täma nuorikud Iis; minul õli juba kaks last, ike kut́sid nuarik Kod; [kaasitades] õpetadi noorikud virgass Ksi; nooriku põlle `sesse koguti raha SJn; mede noorik läits kah kirikuse Trv; olli noorik senigu `väike kähen olli Krk; me peremi̬i̬s tõi noorigu kodu Puh; miu - - `pulma es kutsuta, arvati, et vaest ma nooriku ärä irmuta Nõo; toda `väega peläti, et nooŕk ärä kahetõdass Võn; ku är laulatasõ ja pulma är peet, sõss um noorik Kan; sa olõt vi̬i̬l noorik, sul om sanna muna putr söömäldä ja paĺlastõ `jalguga Riian käümäldäʔ (ei ole sünnitanud) Har; noorikõl um õigõ `häste `kraami Plv; üt́s noorik oĺl nõrgahhanuʔ lavva `taadõ arʔ, ni˽kõvastõ oĺl linik `päähhä pü̬ü̬rt Vas || (uuest võrgust) `viimme `nuorigu mere Kuu
2. neiu; noor naine noorigud `lipsavad nüid suurele maale, pailu neid änam sii on Khk; poisid käivad `lauba `õhtati nuorikus (ehal) Koe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur