[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

kaela|pidi
1. kaelakuti kaelapidi koos Khk
2. turjapidi vanames võt́tis [kala] `kaelapidi `kinni ja `viskas `kaldale Vig || fig vägisi viis aga mehe `kaelapidi oma `usku Muh Vrd kaalapidi
3. ülepeakaela; millegi vahele, kusagilt alla Kes teab kus `kohta öhekorra `kaelapidi `alla jääb (joodikust) Pöi; mis sa (laps) ronid, kukud `kaelapidi `alla Mär Vrd kaulapite
4. otsapidi leevakot́t ja `lähker olid `kaelapidi öhös, need olid tal õlal, kot́t oli ees, `lähker oli taga Juu
kaula|pite uperkuuti, ülepeakaela kukkus kravi `kaula pitte Lüg Vrd kaalapite, kaelapidi
kida|kaela uperpalli, ülepeakaela kukkusi kida`kaela maha Khk; Ää laskag sa kööve otsa mette pöust lahti, siis oo teine oort kidakaela maas Kaa
kiisa|kebade `kiisakebade ülepeakaela, kiirustades Jäin `kauaks `pengama, sain vade `kiisakebade `rannale; Tuuld `aeva lisäs, saimme aga `kiisakebade tulema Kuu Vrd kiisakibade, kiis|kebadi
kiisa|kibade, kiisa|kibadi kiisakiba|di Kad VJg, -de Sim; `kiisakiba|di Hlj, -de Kuu kiirustades, ülepeakaela Läks `kiisakibadi mihele Hlj; pidin iljast `jääma, sain aga kiisakibadi minema Kad; sie on kiisakibadi `tehtud VJg; si mies läks kiisa kibade, ruttu ja ruttu Sim Vrd kiisakebade, kiis|kebadi, kiis|kibadi, kisakibadi, kiistakibadi
kiisa|kibinal kiirustades, ülepeakaela Ei old enam `aega `moelda, sain aga `kiisakibinal tulema Hlj
kiis|kibadi kiiskibadi Koe VMr ülepeakaela, ruttu põld `aega, sai kiiskibadi teha Koe; ta tegi tulist ää, siis oli kiiskibadi sii VMr Vrd kiisakibadi
kiista|kabadi hooletult, ülepeakaela Kui `miski asi on `ninda `kiistakabadi `tehtud, siis sie on `põlve `õtsas `tehtud Jõh Vrd kiistakibadi
kiista|kibadi hooletult, ülepeakaela kiista kibadi tehtod Jõh Vrd kiisakibadi, kiistakabadi
kiista-käästa hooletult, ülepeakaelaIisR
kikas|kaela ülepeakaela Poiss kukkus puu otsast kikaskaela alla Kaa
kisa|kibadi kisakibadi Juu Koe ruttu; ülepeakaela aas kisakibadi nõnna minemä teese Juu; sie tüö sai kisakibadi `tehtud Koe Vrd kiisa|kibade, kiisa|kibadi
koera|kaela
1. adv < koerakael Keige vanam nurga `raiumine oli ikka see koera `kaela Kaa; maja raiutakse koera`kaela ülesse; ümmargused paĺgid pannakse koera`kaela Kos
2. hooletult, kiirustades, ülepeakaela `Tehku ta keda tahes, `keike tieb `kuera`kaela, et saaks aga käest ära IisR; Leib on ju `raske tehä ja egas tedä koera`kaela kah `tehtud KJn || põld on `kuera`kaela (söötis) Jõh
kugeldi-kageldi deskr kugeldi-kageldi Hlj VNg, -e Kuu uisapäisa, ülepeakaela ei old `aiga, sain menemä kugelde-kagelde; `Üösel tuld `irmus torm ida`pohjast `pääle, nämäd saand küll kudagi kugelde-kagelde `vergud `paati Kuu; see tegi kugeldi-kageldi `vaĺmis Hlj; `lähme nüüd kugeldi-kageldi VNg Vrd kukkeldi-kakkeldi
kuper|pallu ülepeakaela, uppi sie kävi kuber`pallu VNg
kõri|pidi
1. kõrist kinni (hoides); kaelapidi `Õldi sõnudega, `sõimeti ja `õldi kõripidi kuas ka Jõh; [poonu] Ripub kõripidi puu õksa külles Trm Vrd kõripite
2. ülepeakaela Tie, tie `ninda`kaua kui tuled kõripidi `alle Jõh
käkas|kaela käkas- S(-ss- Muh) Kse Han PJg Kos VJg Iis Trm Pal
1. a. uperkuuti, ülepeakaela kukkus käkas`kaela puu otsast Vll; tuli laudilt käkas`kaela `alla Jaa; `Voata ede, et sa‿b liha siit käkas`kaela `alla, sii on nii järsk Pöi; kukkus käkas`kaela üle aa Kse; ta läks käkas`kaela vette, pea `allapidi, jalad ülessepidi VJg; ajasin käkas`kaela (?kukerpalli) Iis; käkas`kaela läks maha, kui aas `vankri `vasta väravad Pal b. kägarasse, kõveraks Vikat aeti ääsi pial punasest, siis keerati ta käkas`kaela kokku; Mees võtnud ja murinud need rauad käkas`kaela katki Trm || fig lehm aand ennast käkas`kaela sõime `alla Kos Vrd käkaskaala, käkerkaela
2. kiiresti, tormakalt, ülepeakaela käkas`kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu magu midagid Jäm; ma joosi käkas`kaela `sönna, pole midagid Jaa; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal; üks käkas`kaela `tehtud asi Pöi; nee tulavad ühe rasamaga kõik, nee tulevad käkass`kaela kõik (viljad valmivad korraga) Muh
Vrd kakas|kaela, kägas|kaela, käkaskili, käkeskaela
lõmastama lõmastama Vig Kse Var Tõs Aud Nis Rak Pil SJn, -em(e) Pst Hls Krk
1. purustama, lömastama oo need kapetad ää lõmastand Vig; lõmastas masina vahel kää ää Kse; mis sa lõmastad sest toidust nii ära - - ära sodi Var; siga lõmastas meil ulga karduld ja kaapsid ää Aud; loom, kis närib kõik puruks, üstkui lõmastab ää kõik Nis; lõmastand ää, mis sellega veel teha Pil
2. raiskama, pillama peerastes ja lõmastes, ei mõista oida; üte kõrrage ei või är lõmaste kikke puha Hls; sellel ei pisu kedägi ette, si̬i̬ lõmastess `varsti läbi Krk
3. a. ahnelt, toitu raisates räpakalt sööma mis sa lõmasted ära tõiste i̬i̬st Pst; küll ta lõmasteb söögi man Hls; siga ka ku manu saa, lükkäss levätonni ümmer, akkass lõmestem mud́u Krk b. ülepeakaela töötama küll ta lõmasteb sedä tü̬ü̬d tetä; ega sa selle i̬i̬st midagi ei saa, et sa nõnda lõmasted Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur