[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

-keelne -`keel|ne spor S L(-keel|ne Mar) Juu Trm Lai Plt, -`kiel|ne VNg Vai Ha JMd Koe VJg Iis, -`kieline Kuu, -`ki̬i̬l|ne Hää Saa Vil Kod Pst Hls Krk San, -`kiil|ne KJn, g -se, -tse 1. a. teat keelt kasutav `iesti `kieline Kuu; kis neist `vööra `keeltse sönadest aru saab Khk; vanad inimesed on oma `keelsed, nemad tahavad ikka oma keelt `reäkida Juu; ma ika iesti`kielseid ruamatuid luen JMd b. (rääkimisviisist) puterdab peale, pudi`keelne inimene Pöi; libe`keelne inime Jür
2. -keermeline `mitme `kiilne pael KJn; Kolme `ki̬i̬lne kabel Pst
kida|kaela uperpalli, ülepeakaela kukkusi kida`kaela maha Khk; Ää laskag sa kööve otsa mette pöust lahti, siis oo teine oort kidakaela maas Kaa kida|kartul kida kartul tohletanud, seest õõnes kartul – Trm kida|keel kange keel, kõnetakistus kes ei saa easte räägitud sel `üelda et on kida kiel Jõe; kidakeelega kes tölbisti ~ sandisti, räägib, keele kida alt `kinni Jäm; `rääkimene oo vaevalik, jutt segane, kida keel PJg; se on kida keelega, kes `rääkida iast ei saa, ökitab `ulka `aega `enne, mögiseb, kui sõna suust `väĺla saab Sim; tal on kida kiel (tummast) Iis; ken pudist kõneless, sel om kida ki̬i̬ĺ, keele ots lühike; kida ki̬i̬l, si̬i̬ om latse `lu̬u̬mist saandigi; ken kida keelege, si̬i̬ aap sõna taga Krk kida|keelne a < kidakeel Noh, räägi, ega sa‿s kidakeelne ole Jäm; kis pudisti `rääkis, selle `kohta ütelti kida`keelne Saa; niisuke inime, kelle kiel `kõiki sõnu ei sua `reakida, selle `kohta ika `üeldakse, et sie on na kida`kielne Hag; mõni on kida`keelne, keel on alt `kińni; kud́as sa kida`keelse (tumma) inimesega akkama suad Juu; kida`kielne inime ökitab Kos; see om kida`keelne, ei saa sõna `selgest `vällä ütelte Krk kida|kõrkjas (taim) raavis on kida `kõrkad KJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur