[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

korjama1 `korjama R eP(-ŕj- VMr spor TaPõ VlPõ) eL(-ŕj- Hel V, -ŕd́- Lei; -e M San, -õ San Krl, -mma V); `kõrjama Lüg(-ie) Jõh MMg; korjata eP(-ŕj-; koŕ- Plt) Trv T(-õ, -e San; koŕata Võn), -de Hls, -dõ San; koŕadaʔ V(-taʔ; korjadaʔ Urv, -õʔ Krl; koŕjadaʔ Urv Har, -taʔ Urv); `korjada R(`kõ- Lüg) Vll Emm; `korja VNg Vai; `koŕgame, korjade Krk; tgn `koŕja(i)ja Se (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. midagi ükshaaval võtma või koguma a.  (käega) maast üles võtma või tõstma; noppima; murdma Kalu `korjama (võrgust lahti raputatud kalu korvi või kasti panema) Kuu; [kuuseriisikas] `korjatav sien, igaüks `korjab neid VNg; `lapsed `korjavad rukki `lälli Jõh; `korjas `einamald viha `oksi Vai; tulid `seenid `korjamast Khk; Einamald korjat `pähked Rei; pihelga `õisi korjatasse ja kuevatasse ää Mar; Lapsõd korjatõ `metses `muńna Khn; viĺla pead tulevad ää korjata Juu; mõisast oli käsk, et korjake `marju Ann; korjati [mahapudenenud odra]`piasid `koŕvi, `veedi aana `piale Trm; läksin väĺjäle kiva `koŕjama Kod; lätsiv `mõtsa palukit `koŕgame; `mõisa nurme pääl korjasive jõmmi `uiski ja tigusit [rukkioraselt]; pidit sia `einu `raima ja `koŕgame [lõunavaheajal karjusena] Krk; nemä siss korjanuva pulgakesi maast ja palutanu tuld Ran; `kärbläse seene korjatana [määrimisrohuks]; päävä pääle om kõ̭ik seene ärä korjatu; küd́setu `kartuli korjati ahjust tuha sehest `korvi Nõo; `korjame siss emäga `marju, saeva marja ärä korjatuss Võn; kolm nädälit oleme ti̬i̬`ainu korjanume Ote; pirrutulõga `käüti `väihhü (vähke) `koŕjaman i̬i̬ veeren; ku˽ma kesvä kokku pańni siss pedi kesvä oĺg päist `puhtass `koŕjamma Har; ku `kapsta `lätvä˽kasuma, siss `koŕja alomat́̀si lehekeìsi, lähädä ärʔ Rõu; `paami naa˽hainajuurõʔ üte pańgilõkad́si `sisse, sõ̭ss ei olõ˽maast neid `korjamist (pole tarvis korjata) Plv; ku˽`kartoli `viŕkse päält `leüti kolm kardokat, `laśti `ümbre koŕataʔ; vanast latsõ˽`koŕssi˽tammõ `tõhvu niisama aśass Vas; kartohkamuud koŕatass, `koŕjat takast kartohk‿arʔ [pärast kartuli ülesvõtmist] Se; kabõhheìsil `vaia `oht́it koŕädaʔ ni kakkuʔ `juuriga `ussõ Lut b.  (maast) kõhutäiteks koguma, võtma; nokkima Siga `korjab `tõngus omale muast ulga `süemist ää Khn; lüpsilehmad suavad kääst kua, ega nad sellega üksi `aita, mis nad karjamalt `korjavad VMr; ta (kana) `koŕgass levä raasukse maast üless Krk; [lammas] suvel lepip `tollega, mes ta karjamaald esi `korjap; varesse `korjava vagude sehest `maokesi; musta ähnä - - korjassiva pajo `vaklust `puhtass Nõo; toonikuŕg `marssõ kõ̭gõ niidü maśsina takah, ja koŕaśs nuid `kunnõ; eläjä˽käve järve veereh pääde `ru̬u̬gu koŕatõh Vas
2. (kasutamiseks, säilitamiseks) kokku koguma, koondama a.  ühte kohta või tervikuks koguma, kokku kandma `üöseks `korjati [sead] `lauta ja `uomigu `lasti siis `jälle `väljä `toised Kuu; kuor `korjati voi `kirnu VNg; `ennevanast inimised `kõrjasivvad `patjude `sisse `kaura `lipleid; tuul `kõrjab jääd kokko, jää `kõrra `tõmmab vie `pääle; tämä (mesilane) `kõrjab `jalgude [õietolmu] Lüg; `Korja kolud kokku ja akka menema IisR; räbälä `kaupmes `korja `kontisi ja räbäli Vai; mere `äärest korjatase `aakrikku Khk; `korjab `maagare ala `pilvi kogu Mus; nüid on köhu `sesse ka korjatud (söödud) natuke Vll; uhinal ahinal korjati kõik asjad kokku Muh; kui katku aeg oli rahvas ärä surnd, sis oli siiä ilmast maast `rahvad koku korjatud; pahem jalg `korjab kõrred enesele [rukkilõikusel] Vig; `vaiku korjatse ju koa; [loom] `korjab liha (läheb rammusaks) Var; `korjavad, `aavad karja kokku, käivad `pulma `vaatamas ja `tańtsimas Ris; puśs tuleb omiku `korjab `töölised kokku HMd; kordingid `korjavad purje `ääri ja `nurkasi JõeK; ammassirp kogub, et sa saad `piuga võtta, sellega saab rukist korjata `piusse; juba nad (mesilased) oleks korjand, aga põld korjata [mett] JJn; Mõne puu peerg ei tahtnud iast põleda, `korjas söö `õtsa Trm; emad alati `ütlesid tütardelle, et `korja oma karvad `koomalle, kui `juuksed `lahti olid Lai; pidiv egäüit́s kolm `jalgevahetäüt puid `koŕgame Krk; ärä `korja `endäle viha`vainlasi; mul om `kartuli iluste unikude korjatu, sina aad laḱka; lubjaahju lagi korjati lubi `kivve täis, siss alt küteti; `korja üd́se kokku ja puhu palama Nõo; kusirautsiku `korjave puie `nõklu Rõn; nu̬u̬˽vana˽kuradi vaest `koŕssiva nu̬u̬˽sõrmussõ `indäle Urv; setu `tõie `kaussõ ja˽`käüe `nartsõ korjatõn Har; villa˽sai˽kokko koŕatuss, ja langass kedratuss Rõu; Üt́skõrd ku perrnaańõ oĺl pot́i `piimä täüs koŕänoʔ ai kaśs tu̬u̬ `ümbrö Räp; tulgõ [vilja]`kaari `koŕjama (harva rehaga kokku tõmbama), iih koŕakõ, takah `riipkõʔ; jala`täüsi koŕatass [kaarest rehaga], õt parebahe saasiʔ `kuurmahe `pandaʔ Se; ossaʔ koŕjati ütte un palutõdi `välla Lei b.  (säilitamiseks) kirja panema või lindistama ju ta seal `laula `korjab Muh; nüid ei laula enam `keski, nüid korjatasse `teisi (rahvalaule) Ksi; te `koŕgade vanu sõnu Krk; naa omma nu̬u̬ koŕjadu sõnaʔ mia sa˽`koŕjadõʔ Har || neid sõnu kabla `pääle korjade nüid ei ole `pirla `aiga kellekil Hls c.  (varrastega kudumisest) ma üte [varda] `pääle korjassi kõik siĺmä, ma kate `vardaga es `kuaki; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma, ja tõnõ kõrd `korjat siss pääle Kam; Ja sõ̭ss ku omma˽kokko `võetu sõ̭ss koŕatass kundsa lat́i päält nu̬u̬˽silmä˽kõ̭ik üless (sukakudumisest) Urv; neĺä `varda pääl um kõegih üt́s vara `siĺmi a viiedäga `koŕjass Lut
3. (säästes, kokku hoides) koguma, talletama a.  pikemat aega või tagavaraks koguma, varuma `ennevanast sai `korja `palju [pesu], siis sai `aududa pütti sies VNg; rot́t `korjab omale `pähkid mütti Khk; Seda (kola) on `sõnna isaisadest kogu `väätud ja korjatud Pöi; `loomele on `tarvis talveks korjata `sööta Kul; siis ma `ketrasi, küla naestele - - ja `korjasi siiss omale `jälle koa `leiba ja Aud; `mölder `korjab [jahvatamiseks] vett, paneb vesivärabad `kinni Nis; nemad `korjasid kohe sügise seda aput `piima omale nisukesed suured puunõud täis KuuK; kevade ema akkas ju võid `korjama eina`aale Koe; kraavi `kaldid `korja (niida) kus saad sao ja teese [heina] Plt; taluinimestel kah es ole `keŕge, `korja toda `reńti ja perele `palka, toda ańd korjata Ran; [vanaema] suvel korjass muna, pańd tuha `sisse, jaarmarga `aigu müis Nõo; tollõ jaoss (pulmas rahakogumiseks) olliva kõrdsi mant korjatu kopika Ote; riigi pu̬u̬ld `oĺli käsk, ja riigile korjati noid kuuse kukkõ Rõn; Kae˽ku˽tu̬u̬d veimevakka vai `kirstu `naati `korjamma, sõ̭ss `koeti sinnäʔ uma paĺgam `hammõ`rõ̭ivast; es jovva˽noid `normõ ar˽koŕadaʔ Rõu; mu imägi˽koŕaśs `võidu, ja ośt väŕsi raamadu Vas; `koŕd́amin om, mis anade ĺemale (lehmale) Lei b.  raha või varandust koguma on ju sedä rahagi `korjatu Vai; `korjab raha – tahaks omale midagid suuremad `asja `osta Khk; Kes kopikad äi `korja, see rubla meheks äi saa Pöi; see (pisuhänd) `korjas varandust ja tõi ühü peremehele Kul; mõni `korjab seda raha ja vara omale naa paelu Aud; vanamies `noitas ja `korjas varandust JMd; `oidmise varal one kõik suanud ja kõhu kõrvalt korjanud Kod; kudass sai korjatuss toda raha kõtu kõrvald Ran; tütär `ti̬i̬nse ja korjass, es saa rõõvast `säĺgä es midägina; korjassiva raha seendest, `vihtest, `luudest, kõ̭ik `müidi Nõo; Ku‿ma mehele sai, `naksi `korjama, `koŕssi raha nigu mehine liĺli päält mett `koŕjass Urv; midä esä `korjass, toda poig `laotass Rõu; timä oĺl sada `ruublit rahha `joudnu ar˽koŕadaʔ Vas; imä oppuss sais [lastel] meeleh - - `kaegõ õ̭ks, kuiss jõvvat `hindäle koŕata Räp
4. raha, toiduaineid jm hankima a.  külast (viinaga) koguma mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss ja `korjasimme `kapstu ja `kaali Jõe; pruut ajab oma `andisid, `kõrjab `pitki külä, `viinapudel `kimbus Lüg; siis `tahtsid Muhu `riidid `soaja - - siis `korjas siit külast Muh; ruut läks undi`ända aeama - - `korjas veimevaka jaos `andid PJg; karjane käis `jõulu `laube kohe `korjamas sepiku kakku ja `voŕsta ja liha Ann; viinaga `koŕjab `õĺgi; `kõike `aśja `koŕja (laena) tõese käess Kod; ku tulekahjust `oĺli kõ̭ik ärä palanu, siss käesivä palanut `koŕjaman, üits kõ̭ik mes `keski ańd Nõo; ma ośti neli `tu̬u̬pi `viina, taha külä pääle `koŕjamma minnäʔ, saat mõ̭nõ vaka `villä ja mõ̭nõ kuŕsti linnu Har; kirstvaka `korjamine inne `saaju, ku `ańdit koŕati Plv; `ri̬i̬ga iks `koŕssevaʔ sepäʔ `palka Räp; Peräh palamise käveväge˽katõgese esäga `koŕjammah, `koŕssevvaʔ; śjoo `koŕjass palanu päle Se b.  kerjama `korjamise varal eläb, kos‿ta mõjalt suab Kod; sańt käü koŕjatõn. vanast `ańti teŕri sańdilõ Har; mõni sańt `koŕjass `leibä õnõh Se; sańt ka˽`käüless koŕjatõn Lut c.  korjandust tegema siis `korjati `kraami Tudu isändälle Vai; [kirikus] korjati pikavarrega kot́iga Saa; `vaestele korjatakse, sõja`vääle korjati `viltisi ja `soapaid ja Juu; rahvass korjanuva raha kokku [ja saatis maakuulaja Saraatovisse] Puh; keŕksänt ütel: `täämbä saap peḱk `vällä `pantuss `ańde korjamisess `vaeste ääss Nõo; katõ läve pääl vü̬ü̬l`meĺdri `koŕssi, ala läve pääl ja `keskmitse läve pääl; kerikun koŕjatass raha, paṕikot́iga koŕjati Har; kerigo pääle koŕatass rahha Se d.  pulmas (hrl noorpaarile) raha koguma `pulmad lõppesivad siis `kõrjati `ämmäle `põllelappi (põlleraha) Lüg; viimase(l) `lahkumise pääval poiss töi kannu lagedale, ölut täis ja akkas jootraha `korjama Khk; siis pulmalised akkasid põlle `sisse raha `viskama - - nii `korjas noorik kolm kunni viis rubla; toa`pühkimine oli pulma lõpupooles, kui raha akati `korjama Mih; vanast pulman paegati pruudi `põlle - - korjati pruudile raha Puh; makõkahjaga korjati pulma`aigu pruudilõ raha Ote; no siss (viimasel pulmapäeval) `naati viinaraha `koŕjamma Rõu
5. eemaldama, kõrvaldama a.  ära võtma või (kõrvale) viima sia `siŋŋid ja `lammas`kindud olid `laual [pulma ajal], ega seda `pallu ära `korjatudki; kui tuul akkas, siis olime kuhe vuhinal `väĺjas oma `verku `korjamas Jõe; `korjaga `korred maast ära Hlj; piäb vaht `vällä `kõrjama, siis saab sült puht ja `valge ja klaar Lüg; Korja oma asjad eest ära Jäm; mene `korja need asjad laua pealt ää Mar; `korjan `mustus ää Ris; iga perenaine `korjas omal [sead õhtul] ära, koju `lauta jälle Amb; lu̬u̬g `kõlbab küll ärä koŕjata; paksult one `einu eden, [riisujad ütlevad] tulga korjaka eenäd ets ärä Kod; kui piim läks apust, koŕjasid koore pialt ära Pal; kõik ukse `võt́med koŕjasivad [sõdurid] ära Äks; Sel on õige lühike aru, lusikaga antud kulbiga korjatud tagasi Lai; lännuva kolmekesti `sahvrede, ja korjanuva kõ̭ik `puhtass (viinud kõik ära) Ran; är oĺli˽koŕadu kõ̭iḱ liĺli˽ka `haudu päält Plv; saa ai˽kannu pitäʔ, külä pini˽`koŕjasõ˽kanaʔ arʔ; sõ̭a `aigu kah, kua tuĺl, tu̬u̬ koŕaśs Vas; koŕatevva ärä jah [tukid alemaalt] Räp; mereseʔ, `ü̬ü̬sess pandasõ siss hummogu koŕätass õ̭nnõ `vällä [järvest] Se; küll `lamba˽`koŕd́aži vällä [mahapudenenud vilja] Lei b. fig (jalust, eest) ära viima või võtma; ära minema `kõrja `koived iest `vällä Lüg; `korja `eese jalad `koomale, mis sa neist `jalgust naa õiele aad Mär; Kui sa järgi ei jäta, tuleb sool oma kondid kokku korjata Han; `korja oma kolid ja kasi minema; `korja ennast siit iest ää Kad; `korja oma koivad ää Sim c. fig naiseks võtma kes sene `tütriku `vällä `kõrjab sie on küll vähä `lollikas; `kõrjab omale, ei jättä [lapsega] `tütrikku `ohtomaie Lüg; eks ike ole sie poiss järel kis sind `korjab Kad; kui tüdruk on paks, ess ta (poiss) pia teda ära `korjama Ksi; mõ̭ni vana `tüt́rik om, nu̬u̬˽ka koŕatasõʔ arʔ Vas d. fig (surmast, suremisest) suab näha kui kaua seda `aega on et [mind] ära ei korjata JJn; jumal ärä ei `korja Kod; paĺlu `lapsi oli, surm `korjas muist ära Pil
6. (teiste hulgast) välja võtma a.  välja valima; eraldama; sorteerima sitased ja kõhualused [villa]tukad `korjan `väĺla Juu; `kartulid `korjasid `vankrisse, või vakka, kui seemet tahid korjata Trm; keväde `koŕja suuremad kartulid `väĺjä, `kalda `salve mes sü̬ü̬d ise Kod; piimnaadid ja `rõika korjassid `väĺla nõnna et oli puhas [põld] Äks; nisu seemel kikk korjati ütsi läbi, sääl olli `kaaru sian ja rügi Krk; `maotedu `erne korjati enne `leotamist `väĺlä; mõni roobitseb mustikit kõ̭ige lehtega, kotu `korjab lehe `väĺlä; `olli korjatu `tüt́rikule sukavilluss kõtualutse ja puusapäälitse Nõo; [puulüpsiku jaoks] oĺl koŕatu sääne laud kos oss siseh oĺl Plv; `koŕjat hüvvä vikatit Vas; mii `võtmese `aigo koŕatevaʔ tühembä vahaʔ erälde anomahe Räp; `hindäle koŕäśs hää naase Se b.  (kanga-, vöökudumisel) lõimelõngu ükshaaval välja tõstma ja vahelikuks lugema, mustrit sisse kuduma truadi piäl küll one koŕjatud `kiŕju. piäd `nopma lõngad varva piäle, nõnna kuda sa ise tahad sedä `kirjä tehä Kod; [vöökudumisel] lavvage korjati kirja Trv; vahelik olli pulga pääl oleman, siss panni `nitsede, siss nakassi `kirjä `korjama (vöökudumisest); nigu kiri ärä `olli korjatu, tõmmati niit läbi ja `lü̬ü̬di lavvaga `kinni Puh; kadrike, vereväst maagõst koŕäti `käüsse perile `sisse Võn; kiri korjati [vööle] `siśse - - näpuga pidi `korjama, `säädmä noid `langu Kam; Nail (vöödel) oĺliva˽`sääntse˽koŕjatu˽kiŕjaʔ ja˽kruudi˽seen Urv; vanast `koeti koŕjatuisi `ju̬u̬niga `pruntsõ ja teḱke Har; kui kadrikõt tet́ti, sõ̭ss `pańti lavvakõnõ ala ja koŕati Räp; Nüüd omma˽`veiga laja˽ja suurõ˽kiŕäʔ [hamekäistel]. Noid om hüä koŕadaʔ Se
7. koristama; korrastama a.  kraamima, puhastama; korda tegema või seadma `korja laud ärä Kuu; `tarvis `kõrjada ja puhastada maja `puhtast; nenä nattas `ühte `puhku, ei `määra oma nenägi ilada ega `kõrjada; `kõrja oma suud (öeld ropendajale); mõni `tütrik on ku va lattakas `poiste jalus, kie `ennast ei `korja Lüg; tuba `tarvis `korja Vai; Ää jättüg oma `riidi lagasõ maha mio korjata Khn; ku nad saanast ära tulid, siis `vaenelaps jäi `sauna `korjama Jür; kas sa `korjasid aidauksed `kinni JJn; uoletu ja lohakas ja ei `korja ennast, käib nigu kadasnik VMr; `korja oma püksiauk `kinni Lai b.  noodalina enne püügileminekut paati seadma lääme `noota `koŕjama. koŕatass noot ärʔ; nu̬u̬t vaia ärʔ koŕadaʔ loodsigohe; [noota enne sisselaskmist] `ümbre `koŕjama - - üts võtt `päälsist, tõnõ alosist ja kolmass võtt linna `keśkelt Se
8. vilja lõikama; saaki koristama vihm on `vilja maha tagund puha, paha `kõrjada; `Peäle rukki `kõrjamist tuli käsile võttada suvi`vilja `kõrjamine; `saavad `viljad `kõrjetud `väljädeld Lüg; kardulid ennatel korjata (üles võtta) Vig; kui suiviĺla `korjamine tuleb, ehk siis soab `jälle päeviti kodo `käia Juu; siis oli väelavaht [mõisapõllul] `juures, kui `viĺja sai korjatud Kos; vili jääb iĺja `puole korjata, ei sua `küpseks JMd; kohe päriselt üstkui iĺjaks jäänd `korjamatta odrapiad ripakille (purjus meestest laua ääres) JJn; korjati, teist `viĺja sirbi ja vikatiga aga ernes, kisuti Koe; `korjasivad vilja väljalt `ammugi koju Kad; vanast ollu kesi nii kehv et, t́siŕpega korjanuva Võn; koŕakõ leib (vili) kokko Lut
9. (juhuslikult) saama, soetama a.  (vallaslapsest) Üks siit `tõine säält, nied on kõik `kõrjetud `lapsed Jõh; see laps on väĺjast korjatud Jäm; [toatüdruk ja -poiss] olid lapse `korjand Emm; mes ta sene lolliga seda (last) `korjama akkas; korjat laps Rei; küla pialt korjatud, ei tia alate isigi, kust lapse sai PJg; pueg ei old selle mehega, sie oli üksipäinest (enne abielu) korjatud JJn; si̬i̬ õli korjatud laps, `enne sedä ku mehele läks Kod; ei olõ mihega, tu̬u̬d üldäss et om koŕjat lat́s Har b.  [ei tea] Kost ja kellelt sügelised omale `küĺge `korjas. Sügelisi `peeti ikke korjatud `aigusest Trm
10. korjuma, kogunema lume klomp `korjas obusele jala `alla Jõe; ühüksä `päivä `enne mardi`päivä siis on `käüdüd `naaburiss. mihed on korjaned kogu `sinne kaik `ühte kogu Kuu; kolm kilu`mietri ikke vist `kõrjab [tuleb sinna] Lüg; suur liik `koeri sii, tee‿p koest nee kogu `korjand on Khk; Oh, ösna kena natuke juba [kartuleid keldrisse] `korjand Pöi; kut kärn pεεl on, siis kärna `alla `korjab mäda; mes mere sees on kivid kogu `korjand, se `öödakse rahu Käi; ehk `korjab inimesi ikka veel; siin juba palju rahvast kokku `korjand Rei; Inimene piab tööd `kiusama, mud́u töö kasvab tääl üle pia, `korjab ette Han; silmäd `korjavad vett täis Tõs; vett on juba `korjan `kaevu Ris; tuulega vahest `korjab vett `siĺmä; piima `peäle `korjab vesi Juu; ää seda juo, sie va ull korjand vesi (vihma- või lumesulamisveest) Kad; kui kali kaua seisab, sis `korjab jõuk `põhja Sim; jal `koŕjass jo `piĺvi Se; latsõʔ hakõrdõlõsõʔ, `koŕjanuʔ ütte Lut
lugema lugema R eP(lugõ- Khn) M T, lugõma V(- Krl); (ma) loe(n) eP eL, luen R JõeK KuuK Amb ViK Iis Trm, luke(n) spor ; (ta) lugeb Jõe Kuu, luge VNg Krk Hel Võn Kam Ote, lugõ San V, lukko Vai
I.
1. a. kirja(teksti) endamisi mõttes või valjusti (ette) lugema `poiga luge `aabitsa VNg; mie luen `kirja Vai; loeb raamadud Khk; ää lugeg, silmad rikub ää; ma `kuultsi teda lugevad Kaa; meie poiss loeb juba üsna kenast `peale Jaa; Kodu ema luges ede, siis poiss luges `järge; Neid oli küll, kui `leeris lugema `pandi, `oskand mitte sõna Pöi; εε loe pimes, teed silmad `aigeks; lugegu mette nii tasase εεlega, ma‿p kuule jo siis medad; leht veel lugemata Käi; lapsed lugevad Rei; laps lukeb `poolisõnu (veerides); eks raamatud ikke `loetasse Mar; ta räägib ja lukeb, aga `seoke jõuetu Mih; aavitsad ikke `luetse; laps akkab `tähti kokku lugema, sõnu kokku `ütlema Tõs; [ta] lugõdõ egä pühäbä `piibelt Khn; `sääduse järele `loeti rahv ette, süi oli `kirjas ülal ja sealt luges ette Aud; kiriku vüör`münder õpetand ema lugema Kei; nad jo `eśteks loevad koolitajale, ega omale `tarvis põle; loe nüid sõnad iluste pikkamisi kokko, `aega on küll Juu; küll ma `lueksin iga pää Ann; kiri piab läbi `loetama Koe; kui ei saand `selgest ehk lugetud, `pańdi `ernete `piale põĺvili VMr; luges `tähti, õppis lugema Iis; ruamat one kuaness kuaneni läbi `loetud; lugemiss ma alati lugin Kod; Loeb ruttu nagu rätsepä masin Vil; ku `vi̬i̬ŕmin `seĺge, sõss akkass kokku lugeme; loe sina si̬i̬ kiri üless, loe `vällä si̬i̬ kiri Krk; mä kah vi̬i̬l loess neid raamatit külländ, aga ei näe Puh; mia lugesi esäle ette nigu võrab; lugeden jäi lavva man `suikma Nõo; minu oma küll ei `loeva `piiblit; si̬i̬ om `loetav raamat, sedä immustava kõik lugeda Rõn; tähiʔ opati `seĺgess, sõ̭ss nakati kokku lugõmõ Krl; sa˽loet nigu sańt `nulkõ `mü̬ü̬dä (öeld lapsele, kes veerib); lat́s lugõ aavitsõt; sa˽loe esi iihn, siss saa lat́s takan lukõʔ; ku˽ma nuid `kiŕju `loie, siss oĺli mul `väega halv Har; na raamadu umma mul kõik läbi loeduʔ Rõu; maʔ `loesiʔ, no om `aigu külʔ, a olõ‿õi inäp näǵemist Vas; lugemas ~ lugemisel käima oma lugemisoskust pastorile näitama oli tä see `aasta lugemas (leeris) Khk; Ennem käisid kergul lugemas kui laulatama läksid Pöi; vanaste ikke `köidi õpetaja `juures lugemas, pruut paar - - `lastud lugeda koa, kas `oskab või ei Tõs; kiriku ärräle mia lugõsi käde (ette) Khn; `Enne `üiti `kihlamas `käimist lugemas `käimine. Kui ei osand lugeda, siis ei pand `poari koa Kei; `lauba `mińdi kiriku `juure lugema ja pühäbä `ööldi esimest `korda maha Juu; `mindud `kihlama, `laśti lugeda, kui ei osand, `ańti uuesti `aega õppida Pee; paarid lähvad lugema õpetaja ette VJg; tüd́rikukesed lugemata (leeris käimata) Kod; kui pruut́poar lugema läksid, õpetaja küsis `käskusid Pal; kui sain lugenud (leerist lahti), läksin `linna lihuniku `juure [tööle] Äks; lugemen kävväss enne, siss kirjudets `sissi, siss õigats kirikust maha. ku viimäst kõrd õigati, siss tulli pulm Krk; pruut́ ja `peigmis om lugemen ärä käenu joh, siss õegates üless San; paarirahvass käü lugõmah Plv b. (pähe) õpitud teksti esitama Mõni oli peast lugemise peal tark, aga raamatust äi täädnd midagi Pöi; lapsed lugesid oma saĺmid ülesse Juu; viis piä`laalu pidid `mõissma piäss ärä lugeda, ku `õptaja tuli `katsma Kod; raamatust ma‿i näe lugeda, aga ma loe pääst, mul om `palve pään Nõo; ni̬i̬ illuss laul oĺl, et `õkva pidi lugõmõ Krl; opõtaja laśk mul teŕhve veŕsi lukõʔ, tu̬u̬ pedi pääst ümbre lugõma Har || omandama, ära õppima sie `piiblilugu on mul jo pähe `luetu Lüg; `anti tüḱk kätte, tolle pidit sa `seĺgess lugema Nõo c. fig (kassi nurrumisest) kaśs luge sedäsi, `kirve `ku̬u̬si, `erne `varsi Krk; mõni kaśs loeb `niŕsi `noŕsi, vabarna `vaŕsi, õle`kõŕsi Ran; kaśs lugõ kurr karr, `nu̬u̬ri `naisi ja `väikesi `lat́si ja `nüśku `kaasi ja niidse kerri Kam; kaśs lugõ nii: `hiŕsi, `paŕsi, nõgõsõ `vaŕsi Har; ku kass hüäl meelel um, latsõ man maka, sõ̭ss lugõ Rõu; kaśs lugõ orsilõ-parsilõ Plv
2. jutlustama; palvet ütlema, jumalasõna lugema lugesimma ja `laulasimma sene `surmale siis VNg; pappi sai `jutlus `luetu Vai; öpetaja luges täna nii kenast Jäm; Ta käis ikka surma `juures lugemas, kena luu tegi Pöi; õpetaja lukeb natukese pea `kohtas (surnule) Muh; patutsed soavad `andes, kui näd `palvel köeväd ja lugevad Tõs; `paatri lugema, on püha`kirja lugema Ris; `enne kui `sööma akkab, ta ikke loeb oma tüki ää Juu; `surnu aal (aial) pidi `luetama VMr; ku `surnu `rõõviss `panti, siis `loeti, `kirstupanemise aal `loeti. ku kodust är saadeti, siis `võeti kaaś päält ärä, loets ja laulets Krk; vene paṕp pillub `suitsu kui loeb Puh; ta käis Kolga koolitare manu lugema Nõo; sõ̭ss tuĺli ma umast säńgust maha, tei `palvõ ja loi meie esä `palvõ pääle Urv; ku opõtaja tulõ `kańtslist mahaʔ, rahvass ommaʔ põlvilõ, sõ̭ss opõtaja lugõ Har; sańdi lugõva `värsse ja `laulvaʔ (hingeõnnistuseks) Vas; paṕp lugõ jumala sõ̭nno, kerigu aigu pidä Se; rahvass kõik lugõvaʔ `paatrit, selle et saanuʔ `taivalõ Lut || maha kuulutama Kolm pühabed `loeti ennem `kantslist maha, kui laulatama läksid Pöi
3. sõnu peale lugema a. manitsema, hurjutama ken ühekorra `tohtis `santi söna `kaela ütelda vana inimesele, nεε mis `soole nüid `kaela `loetase Khk; küll luges `moole sõnu, küll `sõimas mind Tõs; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha Hel; emä ańd mulle kõo vitsaga, esi luges iks et pake vi̬i̬l Nõo; timä lugõ ku˽paĺlu mul mihi ollõv; ku˽tu lugõma nakass, siss tu lugõ kõ̭gõ maailma kokku ja vannuss ni˽`hirmsadõ; kas sul ei saa ka na `paatrõkõsõ `loetuss eiʔ (tõrelemisest) Har b. sõnuma, loitsima kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu Kuu; Luges `miski pominal `pääle, valu läks vähä aja pärast üle IisR; [vanamees] peab korra näpud suu ees, siis muĺlub paiset. ju ta siis omad sortsi sönad `sönna `pεεle loeb; see loeb vett (loeb veele sõnad peale) ning käib peresid `koutu `arstimas Jäm; Käis `lautas teiste inimeste `lambud lugemas, `sõuke pool `nõida oli; Roosi sõnu pidand lugema eest taha `poole ja tagant ede `poole, alt öles ja ölalt `alla Pöi; meil iks `loedaks seda`moode sönu Phl; imelik asi koa, et sedävisi lugeti ja et se `aitas Var; üks eit käis sii, see luges jalale valu sõnu `peale Juu; `ruusi aŕstivad, loevad sõnu `piäle MMg; sel ü̬ü̬ `aiga lugeśs, ja lugeśs `vällä `kanga (teatas varastatud kanga asukoha) Krk; Vahel oĺl lugõnu˽noid sõ̭nnu soola pääleʔ, vahel viina pääleʔ Rõu c. üht ja sama kordama üksi sönu loeb `pεεle, ühed ning ne samad jutud; loeb `pεεle oma sönu, pane seda tähelegid, mis teine räägib Jäm; Lugõ ku raamatost (voolavast jutust) Räp
4. tõlgendama, välja lugema näu pεεlt oli lugeda Jäm; mine vii kiri ta `juure, küll ta lukeb kirja ülesse ja seletab so‿le ää Mar; kuda `piibel loeb, kõik on nõnna lähnud Kod || märkama peru loom - - `pöösad, kivid keik loeb üless (kardab neid) Khk
II. loendama
1. kokku lugema, arvama kubjas `õhta luges neid, mittu rotti õli tappetud Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedetu `eigä `kaalutu Vai; Lehtpuid on meil pailu, neid jõva öles lugeda Pöi; luke üles, ons mitu `tündrid [auto peal] Muh; mede peres `loedaks ikka vahel kanad üle Käi; luge ära, mütu kotti tuhlid on Rei; ise loo ja luken ülesse [sukasilmad]; lukes `õhtu `lammad üle Mär; ma lue kohe sõrmete piäl üles, paelu oo Tõs; kui sa sõrmega `numbreid loed, siis soad ikka akkama Juu; `luami kua `lueta üle VJg; perenaene lugi egäle ühele viis suurt `valged `kartulid kätte Kod; `enne juba loed varva pial lõngad ära Pal; temä luges looma üle, mitu‿s neid `olli Hls; ma es mõesta `kolmegi lugede, ma es mõesta unengi aemate (öeld üllatudes); kasak olli `lü̬ü̬je, `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; ma ei ole vikerkaari `väŕve lugenu; poole versta takast võis obese küĺle luu ärä lugeda Nõo; raha taht lugõmist, susi taht hagõmist Har; noid `pit́se ja `paelu ei jõvvaʔ joht üless lukõʔ Plv; lugemata lõputult üks mies valestass kuningalle, et pidi olema `juuda `rahva `templiss suur kerst täüs raha, lugematta `palju VNg; perena `ütles: kiädin üvä `ru̬u̬ga, köŕt ja leib ja lugemata silk (priipärast võtta) Kod; nagu loetud parimas korras, nagu (ükshaaval) valitud Kuda sina `ninda `korjada `mõistasid, sul `mustikad nigu `luetud keik; `Kartulid `kasvasid sie `aasta ilusad nigu `luetud IisR; tühi nõue oli ja, ja ilusad odrad välja `loetud `jusku `erned Var; masin ka ei ti̬i̬ parõmbide `puhtass kui tuul tei, puhass kui `loetu Ran; tu̬u̬ oĺl ku loet tu̬u̬ rügä Rõu; Õkva ku `loeto (annab täpselt välja) Räp; päevad on loetud surm läheneb taal kadus `jooksva `aige ää, aga ta päävad ollid `loetud Muh; kut inimene akab εε löppema, ta kaua änam äi ela, ta pεεvad on `loedod Käi; selle päävad on vist ju `loetud, et ta on nii vilets Lai; `mõtli küll, et ma ärä koole, aga ei ole vi̬i̬l päevä `loetu Nõo; esi˽lei küll `süämehe, et nu˽naʔ elupääväʔ `loedu ummaʔ Rõu || fig ei tema raha luge Trm
2. arvestama siit `luevad, kakstõist [versta] lugesivvad ikke [kirikuni] Lüg; saari valitsuse aeg olid tiinud, nüid `loetasse ettar (hektar) Khk; `toopi `loeti neli `kuiva `kortlid ehk kui viinaga, siis viis Rid; neli `sammu oli küĺvirind lai - - üks samm `luetakse `meeter; üks `ämber `loeti kümme `toopi Kos; [linnaste puhul] `lueti, et idu pidi olema pool odra tera pikk, siis on [linnased] kõige paremad JJn; kaksteisskümme küünart `loeti sein Trm; kakstõiss sületäit siis `loetasse kümme `puuda Kod; Kuude külä `loeti saari aal Viĺländi valla `järgi Vil; jaanipäeväst jakap‿päeväni `loeti neli nädälit; päḱä jakku `loeti toĺl, peopesä `laiust `loeti kämmäl Ran; päävä nõsõmisest nikagu päävä jumaladõ minekini `loiti meil vanast üt́s tüü päiv Har; mu lugõmise `järge pidi nii olõma Räp
3. loetlema, üles lugema mina loen [kõrtsid üles] - - `Tallinnast ku akka lugema Vai; miul om är lännu meelest ni̬i̬ kuu lugemise (nimed ununenud) Krk || lastemängu lahti lugema Kui mei sidä`aiga `kuolis `louna`tunnis `mängiess ükstoist `lahti `luimme, sis `püüsimme alade hagada `sengä et: üks `valge tui lenns üle `Inglismaa; vähikäsest `sormest hagati `pääle lugema: `illi tibi, `kulli tibi, `lonkstomm, päär`viŋŋer ja `lille vikkeri `viira Kuu
III. arvama, arvesse minema
1. pidama (millekski) aga `juhtus `verguss olema kidu meri ärg, `vaata sie `lueti juba sie peris `noia kalaks; Jahu ja `leibä, sidä `lueti `konderpandiks Kuu; `luomal ajavad vahel muhud üles, sie `luetasse siis ikke ka `aigus Lüg; mie luen sedä `aśsa `kallist Vai; möned lugevad mind juba vanaks, äga ma pole vana Khk; eina küiniks saab nad `loetud Pha; Reede `loeti õnnetuks päävaks ja siis äi `tehtud öhegi töö `algust Pöi; loetse, et poeg piab `toitma [vanemaid] Var; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanemadega `rääkima Aud; ma loen seda üheks `tähtsaks asjaks Kei; Ei nad lugend seda suureks viaks `ühti Jür; ta loeb seda `mulle süiks JMd; seda miest `lueta loĺlist VJg; vanema `tütre lugi ilosass; mannasuppi `loetasse paremass tõesess Kod; `loetasse, et `reede ja kolmabä on nagu sitemad päävad; mind `loeti ikke vanade `ulka Plt; loeb teisel `süüde, oma `süüdi ei tunne Hls; miu `loetess jo mihe kirjast `väĺla Hel; mi̬i̬ss loep ennäst siss targass, ku ta purjun om Rõn; lugõvaʔ ni̬i̬ vanaʔ `rahvaʔ, ku ilma jüvätä kuulõt, sõ̭ss pett kägo äräʔ Plv; timä lugõ hinnäst jo `väega virgass Vas
2. tähendama Mes lugeb tilk `suuress meress - - sie ei lue merele medägi Kuu; Päev `otsa `vehkis tüöd, sie ka lueb `õmmetegi kedagi IisR; See äi loe midagid, et sa targem oled; Taale ei loe mu arvamine mette kut midagid Kaa; ega see kooli`tarkus ka midagi loe Hag; Mis lueb `mulle teiste tahe Jür; neĺja silma jutt ei loe, `kohtu ies ei maksa Sim; vanast es ole kah armastust, siss luges vara ja raha - - et midägi `kaasa saab Ran

noppima noppima S Noa LNg Mär LäEd Tõs Aud PJg Vän Tor Hää KPõ Iis Trm Pal Plt, `nopma (-ṕ-) Mar Vig Han Var Mih Tõs Khn Saa Kod KJn Kõp Vil Trv Hls/-me/ uus Krk/-me/, Puh Nõo TMr hrv Krl(-mõ) Rõu, (ma) nopi(n); noppima, (ma) noppin Hlj Lüg(-maie) Jõh IisR, nobin Kuu VNg Vai

1. a. näppude vahele võttes ükshaaval korjama isa vei minu `moisa `pellule `tuhli noppima Hlj; noppi kalad `võrgust `vällä Lüg; `kartoli `konksoga noppida `kartoli Vai; [pulmas] raha läks parandale, vanad naised noppisid `jälle - - `sönna kousi `sisse Jäm; kes neid kivisid jöuab pöllalt ää noppida Khk; Vanasti said viljapöllud kohe pεεle ösumist uiesti üle keidud ning maha jäänd viljapeed ää nopitud Kaa; nahk`kindaga ep saa kala noppida Pha; Käekoatsa `õitsid nopiti ja kuivatati - - nendest `tehti rinna `rohtu Pöi; võrgu kivid nopitse mere earest Muh; Kui vörgud lintsi täis patsib, siis äi nopi üks inimene pεεva jooksul vörku puhtaks Emm; sai kivi `samlad nopitud ja need tegi jälle `pruuni [värvi] Noa; marja aeg läbi, ega enam pole noppi Vig; tämä noṕn selle raha sialt omalõ pio Khn; kui siit maalt pange `marju täis nopid, siis oo küll Aud; lähme `metsa `pähklid noppima Ris; [lähkri puhastamiseks] pisikseid kruusi kiba `nopsime ja panime - - tulist vett `sisse Rap; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kase tohust `tehti `enne [torbik] ja nopiti `marju `sisse VMr; oh sina - - viid vaka pualeli ära, kas sa ei nää täis noppida VJg; naised noppisid õdra päid põllu pial Trm; roho `nopsin `pi̬i̬nrä piält ärä Kod; temäle (orvule) kallati läätsäd tuhasse, `käśti `väĺla noppi Vil; kas sa olet lille är noppin Trv; nopi meile `täämbä paĺlu `maaśkit Puh; `lät́sime rõogu `alla ja‿ss `nopseme sält kesvä päid ja `kaaru ja viisime kodu TMr; lät́si `mõtsa `marju `noṕmõ Krl Vrd nobima b. piltl (naimisest) ke on `kärme `tütrik- - [see] `nuoreld noppitasse Lüg; ole usin, kasva kasin, siis sind noorelt nopitakse Vll; selle `tütred nopitas noorelt ära Hää; minu `tütred nopiti kõik nuarelt ärä Kod
2. a. näppima, sõrmitsema; sulerootsudest puhastama noppi sõlm `lahti; ruod sai `sulgide siest `välla võtta, sai `sulgi noppida Lüg; `Lapsed noppisid nena, `kougiti natta `kuarikuid `sõrmega nena `aukudest Jõh; kuub sai renni `pεεle `pandud, esimene kangas kenast silest keige ala ning teised keik näpuga ühe tasa `kurdu nopitud; ma noppisi `kinda pöidla üles, noppisi vardad `sisse Jäm; nopib ennast, sellel akkab surm tulema Khk; siis akatse `võrku rakendama, nopitse pitkut pidi pahla `peale Muh; `suĺga nopitasse ja tehässe pat́jo Mar; kellel paaĺu `suĺga, aavad naised kokku `suĺga noppima HJn; kraasiti ükskord nad (villad) läbi, siis puistati või nopiti segamine KuuK; käisime proua tuas tüel, kes noppis `suĺgi, kes vieretas `erneid Kad; lavva `piäle võtad tüki leevä `taignad, siis viäretäd pitergusess, `niske truĺl, siis nopid `käegä õtsass Kod; ivakseaaval nopid kõik segamini `valged ja mustad villad Pal; akka `sulgi `noṕme Krk b. põimima näppudega nopiti suka `paelu Khk; tekidelle nopiti roosid `sesse Juu; mõõga õtsaga nopid kiŕjäd `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; tekile nopitasse `kirju `siśse KJn

näpp-näpilt, näpp-näpult hoolikalt, ükshaaval, vahele jätmata Näpp-näppult kobasin `seina läbi, `enne ku nied `naelad üles `leitsin IisR; `ot́sis ta nii näpp-näpult läbi Mär; naesed `ketravad ja lasevad näpp-näpult `lõnga Tor; Villad on kokku vanunud, sa arutad nad näpp-näpult `lahti nii peenikselt, ku saad Hää; näpp-näpult kõik valitsesin (kartulitest) JJn; [ta on] näpp-näpilt kõik läbi sorinud ja `vaśtnud, mes siäl one Kod; mis sa nõnda pikält laset, lase näpp-näpult (ketramisel) Krk; Temä näputab kõik näpp-näpult nii puhtass, et üttegi aena kripsu ei piä sääl olema Nõo || [küsimusele] kudass sa elät [vastati:] näpp-näpult iki, päe-päevält iki edesi Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur