[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

keedis1 keedi|s Vig Äks, g ‑se Mär Saa Plt, ‑ss g ‑sse Trm Hel TLä; kiedi|s Amb, g ‑se Kos, g ‑kse JMd; kiädi|s g ‑sse Kod
1. keetmise saadus a. toit (supp, puder, kiisel) keedist ei ole kedagi. keedis on si̬i̬ mida sa keedad Äks; mul keediss `vaĺmis Trm b. u moos, siirup, ekstrakt vms viinal ja marjadel o keedis; keedis on si̬i̬ paks, mis paas keedetse, kui `puskarid tehas; siirupi keedist keedetse kuni vesi ära kaob Saa; Vanaste `tehti ikka `muosi, nüid on neil kiedis Jür; `kietsime maasika kiedist Kos 2. a. keedetavad toiduained `ernit külveti pääle päevä, et siss ei `maotanava, kui pääle päevä külvetänä keedisse `viĺlä Ran b. ühekordse keetmise jagu kas suad nõnna paĺju `kapsid et kiädiss `kapsid `kośti tu̬u̬d Kod; keediss `kardulit, keediss uppe, keediss `pakse `kapstit Hel; üits keediss kartulit Puh; anna keediss `rasva Nõo
Vrd keedus1
keedus1 keedu|s Pöi Phl Ann Pai, g ‑se Jäm Khk Kaa Vll Käi Rei Rid Mar/‑os/ Mär Vig Kse Mih/‑os/ Tõs Hää HMd Kei Juu Jür JJn Tür SJn Hls, g ‑sse Muh Hää Iis TaPõ/‑iä- Kod, ‑ss Lai/, g ‑ssa Trv; kiedu|s, g ‑se Kos JJn Koe, g ‑sse Iis/‑ss/, g ‑kse HJn JMd, g `kiedukse VJg(kietus g ‑e), p kiedust Trm; `kiedu|s g ‑se VNg IisR Ris/‑os/, g ‑sse Jõh, g ‑kse Kuu; keedü|ss g ‑se Krk V(‑ie- Lei), g ‑sõ San, ‑śs g ‑se Rõu Se(ḱ‑) Lut
1. keetmise saadus a. keedetud toit, roog minu `kiedus on `valmis VNg; oled sa keedust saand Jäm; ua keeduss on ää Hää; `ühte keedust es keedeta `kahte `õhtad Muh; liha keedus tema keeb ühetasa edasi HMd; anna ma viin selle kieduse ää JJn; sai väga suolane kiedus `tehtud, nüid kõõnivad vett `sisse Kad; mes sa `ühte`puhku keedad, keedust alati ei taha Pal; kõik toidu aśjad, kes keedeti, kas `kapsa supp ehk pudru ehk `kiisel, need on kõik keedussed Lai; tää om leevä minokõnõ, ei olõ muud ḱeed́üst Se|| tei olete nüt `neiegä ühes `kiedukses (ühisel toidul, samas leibkonnas) Kuu b. keedis `Lina`sieme `kiedus oli paks nigu `konna kudu IisR 2. a. keedetavad toiduained nooreit, too keedos `sisse, vesi kolab `ammo pajas keeda Mih; põle änäm keedust, ei saa kedägi `keeta Tõs; ma panen `kiedos tulel Ris; poisid läinud keeduviĺla kallale, oa ja `erne `kaunu võtt, eit `karjund: sa sööd mu keeduse ää Juu; kas on midagi kiedust pot́ti `panna; kiedus on kruubid, `erned, leatsed Kos; supikiädoss kedägi ei õle Kod; matige tuvvas keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; är võti keedüse aia päält Lut b. ühekordse keetmise jagu üits keeduss om viil `ernit, `suurmit üte keedussa anni ärä; anna mulle ka supike keedust (ube, herneid) Trv; sis ess olõ˽mitte ütte keedüst `rasva San; üt́s keedüss viil saa upõ Krl; Katõkese `peśti tuńni `aoga õks keedüs vai tõõnõ survuterri Rõu; võti üte keedüsse kallo Räp
3. keetmine esimine `kiedus [kanga pleegitamisel] oli tuhaga VNg; mool oo `tuhli keedus käsis Khk; see (looma magu) `tahtis `jälle `palju puhastamest `saada ja `palju keedust ka Phl; mittu seppa kimbus `raua kietusega VJg; ma täna võtan ühe suurema keedusse ette, see võtab pikemad `aega Lai
Vrd keedis1, keidus
keedusek dem < keedus1; ühekordse keetmise jagu üit́s keedusek kardult om vi̬i̬l Krk

mannetu n, g mannetu Aud Trm Ksi Plt KJn; `manne|tu Jõe, g -tuma Kuu(n -du) Hlj vilets oh sa `väike `mannetu, `rohkem `lapse `kohta `üelda Jõe; No nie (võrgud) jo olid kodu`kehrätüd, ühe`kerdasest linasest `langast. Eks `olled siis igä `mannetumad küll Kuu; sa mees õled väega mannetu Trm; kül‿si oo mannetu ja vaevane KJn Vrd malletu, mannadu, mõnnetu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur