[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ette1 ette spor Sa, Muh, spor PäLo, Khn Tür Kad; (lausefoneetiliselt) te Kaa
1. ometi, siiski, õigupoolest; pigem soh, ju me niid oleme ette `rääkind ka siin tüki [aega] Jäm; oli `ütlend, see (laps) pole ette kummagite (vanemate) nägu ainaldis; mis sa ette `massad Khk; söö ette natuse, seepära taarist magama ka `langeda Mus; Meite noor kuitsu seike pisike et ennast pole ette olla; Pange ette ~ pange‿te uks `kinni Kaa; jo nad seal ette (piisavalt) vaadata soavad Jaa; küll aga saks mind ette `kiite Khn; Kuule, taat, sa roni ette korra kartsaga kummile PJg Vrd ete1 || (eitavas lauses) üldse, sugugi Keerdu pole [lõngal] ette olemas; Äi taast mehest pole änam ette äi ühtid, läbi mis läbi Kaa
2. õige, üsna, päris [võrgujada] peamäŕk oli teine, ännamäŕk oli teine, jo need ette ühed olid aga Mus; Aeg on ette nii läkune, et sellel pole änam `säädust pääl Pöi; sool oo täna ette pidu Kul; Sa kudusid täna ette pailu Han; `Poolas olime ette kaua `aega Mih; tä oli ette äritet Tõs; Tormaga ette ramp `laeva `laadi Khn; kui ilus `õhtu on, siis nad (sääsed) ette tambivad [üles-alla] PJg; ja siis nied kolmanded takud sis nie on ette `pehmed ja `piened Kad Vrd ete1, õtte, ätte
3. (välj rahulolematust, ükskõiksust) õige `tehku ette mis tońt tahab Khk; Ette mul amet sind sii ootama akata; Ette mul asi, teeb mis immu see peaks olema seikse teega paergus akata linna minema; Minge ette ~ minge‿te jutuga Kaa
kanvaa kanava(a) VNg Jõh Rei Kod; `kanvaa Jõh; kaneva(a) Jäm Khk Vll Muh Mär Hää(-vaaŕ) Hag JMd Koe Kod Pal Plt KJn, kanõ- Krl, kanne- Mar Kir Aud; kanev g -a Trv hõre riie tikkimiseks Kanavaa `pääle tegima rist`pistes Jõh; kanevaa, sedine `tehvliini `moodi arugene, selle `sisse `ömblesid suured kirjad Jäm; aruke `risti riie o kanevaa, sealt läbi kirjutatse, pärast tõmmatse lõŋŋad ää Muh; too `mulle üks küinar kanevaad Mär; käissed - - `värvled olid `otsas, ja ma kirjutasin veel ära kõik kannevaa pealt Kir; kannevaa aasi `piale ja siis selle läbi oli õtte ia `jälle täda teha, `väĺla jah seda `mustert Aud; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; mina õmmelsin ise omale lilled `piale kaneva pial, riśt`pistes Pal; vanast nõgluti kikk tanuda kaneva `pääle Trv

madis2 madis Muh Mar Tõs Ris Juu Trm Hls kerge kirumissõna, pagan, tont õtte madis `võtku sind Muh; las ta madis vötta Ris; teest `ütlesid ikke `kurja, rikas Maŕt `ütles ikke: oh sa va madis Juu; Nii läksid veiksemad veskid kõik seeki. Las roiskuvad ehk nagu ennevanast `üeldi: madis võtku Trm; las madis võtta, las kaduda ärä Hls

muster1 `muster g `mustri VNg Jõh IisR hajusalt Sa, Muh Noa Var Mih Kos KuuK JJn Sim I Plt Puh, `mustre Mar Aud Vän Saa Hag Juu KJn Trv Hls Krk; n muster Trv; n, g `mustri Krl Rõu, `mustre Plv/-ś-/ Räp; pl `musserid Amb, `mustriʔ Se; p `muśtrit Kan (korduv) joon, kujund, ornament; mustri- või lõikeleht kui `lapsed olivad, sis `laste käest oppisin `mustri päld `omblema VNg; `muster on ies, `mustri järele tied Jõh; `mustri `järge ömmeldi Jäm; neid (villaseid alusseelikuid) sai siis `tehtud `mütmed `moodi, `mütmes `mustris Kär; `riide `sisse kujutakse `mütmesugused `mustrid Vll; [veskikivid] said otsitud kaksipidi, kus selle `mustriga kivi oli, [kus] ammas sees on Pöi; riie lõegatse `mustri järele; `muster ies, tehasse roosid selle järele Muh; üks ring mustert ja teine ring labast Var; kannevaa - - selle läbi oli õtte ia `jälle täda teha - - seda `mustert Aud; käterät́iku `mustrid oĺli eige paĺlu Saa; `väĺla`õmlusel on `mustred ette `tehtud, siss teab selle järel teha Hag; kangasteĺlega soab `mustris kangast kududa Kos; jüst niitest tulivad nied `mustrid kuda KuuK; eks ole kõik suguseid `kirjasi ja `musserid Amb; kangast tallati talla`laudadega - - `mustrisse JJn; se kalasaba on sies `mustriks Sim; igate `karva teki `mustri lõngad Trm; `mustri piält paad `niide Kod; sõedutekil tegin suured õied kess`paika - - `muster oli ees - - kos sa `umbes `oskad tiha Pal; pliiat́siga `aeti `mustrid ette, kust tuli õmmelda Plt; mis parema `kinda, neil om ika muster Trv; `kangru mõistav kudade mustertege Krk; piiritsega˽tsusatass nii nigu `muśtrit tahetass Kan; `mustride päält ummeldõss `liĺlõ Krl; säksa `aigo `koieva˽kängä `rihmo, es tulõ˽tu̬u̬ `mustre `vällä, sõ̭ss ańniva puuda `jauhha śeto naaśele, sõ̭s‿tu̬u̬ näädäśs ärʔ, sõ̭ss tuĺl tu̬u̬ `mustre `vällä Räp Vrd muntser

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur