[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

mitu-setu õige mitu Ku ahi akkas `õtsa `saama, sis jagati `taigin `astis `nindä `mitmest `setmest, kuda `leiväd `suurusseld õlivad Lüg; oh neid preesissi oli `mitmed `setmed nägu Jäm; koer `putked kasuvad `oumbute all, suur jäme vaŕs ning midu sidu vösa küljest `väljas Khk; Ma ole sääl juba mütu-setu retti keind, äi sest targemad ühtid Kaa; `mütme-`sütme mehega, mütu-sütu oli sial Vll; Vanal on raua puurid teab `mütmes `setmes jämmuses Pöi; Viipsigud aa mütmed-setmed moodi tehet, aga keik ühel pöhimöttel, et kedrat lönga vihiks teha Emm; Linnas [oli] mitmid-setmid aśsu aada Han; metu setu `pääva oln `pelgus Aud; pidi teist `mitmed-`setmed korrad `keetma Kei; Kammisid mitmet setmet seltsi, juuste kammisid ja täide kammimise jaust Trm; mitu-setu `ku̬u̬rmad savi vidasime `pääle Vil; sest om mõni mitu-setu `päivä `mü̬ü̬dä Trv; siin om mitu setu inimest käinu Krk

nina|pidi 1. ninast kinni; nina ees, ninaga kuskil sees aja lootsik ninapidi `kõrkasse Vän; `vaata, kui võtan su ninapidi `kińni Saa; `kärpsed on `jälle toidu sees ninapidi Tür

2. (ninaga, näoga) õige lähedal(e) kaks tükki on nenapidi kuos, siis `kolmas on `ammaste vahel (räägitakse taga) Lüg; Iga pääv olid ninapidi koos Jäm; Meie egä päe ninäpidi koos Khn; läksin ka ninapidi `sõnna `juure Pai; Eemalt näitas, ega ta su ninapidi ligi lasnud Trm
3. ninapidi vedama petma, tüssama Seda miest ei ole, kes mind ninapidi viab IisR; Pole kena vanad inimest seda`viiti ninapidi vädada Pöi; `laśsis ennast ninapidi vedada Tor; vedas mind ninapidi, läks üksi Lai; ta om ninapidi vedänu - - ütte rumalat inimest Hls
Vrd ninat|pidi, nõna|pidi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur