[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kurk2 kurk g kurgu üld (g -o Käi Mar; n kuŕk Mar), g `kurgu R(n `kurku Vai)
1. suuõõnele järgnev neeluosa `kurgus kibeleb VNg; kui `kurku ei õle, `miska sa siis saad `süia, `kurgust `nielad `süömise `alle Lüg; `kuiva `leiba jääb `kurku `kinni Vai; ta‿p tule mu kurgust `välja see söna Jäm; kala roog jähi `kurku `kinni, paisetas keik kurgu üles Khk; Läks nagu vaalaskala `kurku (ahnest neelamisest); See (jook) aitab `kurku loputa küll Pöi; see joob nõnna et saabas kurguks ja tõŕs kõhuks Muh; körist `ingeda, `kurkust lεheb toit `alla Emm; küll on karune leib, viib kurgu `katki Phl; `kõikidel eläjädel oo kurgod Mar; mu `ammad olid akkames ja kurk oli `vaĺmis `neelames Mär; Kukuljõnnulõ lähäb sügüse odra oga `kurku Khn; kaela rahud akkavad `paistema ja matavad kurgu kinni Vän; końt jäi `kurku `kinni Jür; `kurku kuristama VJg; käul lääb õdra õkas `kurku, ta enam ei kuku; kala nokkab krutska `kurku Trm; laalab tumedass kurgu põhjass; käed sõńnikuga, lähäb `kurku si̬i̬ ais kõhe; koer akab siinsaman `kurku ajama (ahnelt sööma) Kod; köhis ja kröbises, ei saand iast `riakida, siis `ööldi et nigu konn kurgus; läks kui uńdi `kurku (sai kiiresti otsa) Lai; kurk om kipe, kipiteb kurgun; loputeme `kurku ka vähä (joome alkoholi) Hls; kurk om mao küĺlen, kõri om kopsu küĺlen Krk; temä (liha) jäi nii kõvaste `kurku `kinni, et `õkva `lõpmise veere pääl; mia sai tolle leevä raasu suhu susata, `tu̬u̬gi karass `kurku Puh; oi `kurku läits, ei tää kost ma `viina saa vai saa `kurje `sõnnu; siga lambib nii `ahnede, et lü̬ü̬b `endäle `kurku Nõo; köhä tulõ nigu tojauss `pääle, nakass nigu käpistämmä kurgun Kan; K´agu kuuk seenis ku kesvä uhak `kurku lätt, sõ̭ss om laulul lõpp Urv; ei˽tiiäʔ kuis mul see kurk om nii kińni jäänüʔ, nigu tüḱk om kurgun Har; Ku `sü̬ü̬mise `aigo `kurko karaśs, sõ̭ss täheńd tu̬u̬d, et kas saad `viina vai saad tõrõldaʔ Räp; kõ̭gõ heĺüga, kõ̭gõ kurguga `täńtäss Se || kuumalt `kurku ja palavalt `perse, kae iki ku ruttu `kurku saat Krk || ane kurgu (hingekõri kõhre) `sisse pannasse körid (lastele mängukanniks) Khk; kurguni ülimal määral Ei enamb või `süüa, täis kohe `kurguni IisR; Ta on kurguni täis, aga ikka ajab `sisse veel Pöi; aes ennast kurguni täis Emm
2. fig a. (ähvardamisest, peksa andmisest) `selle inimisele on `annetu ia mats, `ambadki on `kurku mend kõhe Lüg; lubas `meite pisise poisile `ambad `kurku `lüüä Jäm; saab näha, millal ta mu `kurku kinni `kargab Muh; pane ninda et `ambad `kurku Emm; ma peksa so `ambad `kuŕku Mar; löön lõuad `kurku Kei; aga ma löön so `ammad `kurku kohe `kuude `järku Juu; lüen su `ambad kurgu `põhja JMd; ähvardas `ammad `kurku `lüüja Plt; panen `sulle mödä `ammid nõnna et `ammad `kurku käeväd KJn; `hambid `tahtsõ `kurku lüvväʔ Plv b. (vara mahajoomisest) kõik o läbi kurgu joosn Muh; Kurk kulutab änam ku käed teevad Hää; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; tuu miiss om kiiḱ umast kurgust `alla `niildünüʔ Krl c. (janust) Mo kurk nii kuiv, ehk sool on veel pireke [õlut] kiha põha peal Pöi d. Süda viha täis - - süda tõuseb `kurku üles Hää e. Laps `etsis emä, omal nutt `kurguss (nutma puhkemas) Kuu; Mis sa säel `irmuga viel `vastad, sõnad kippuvad `kurku `kinni `jäema IisR
3. kurgualune Kuorm läks `ümber, `raŋŋid obuselle `kurku, `mutku korises viel IisR; kanal on pisised eldad kurgu all Khk; kitsel o `väiksed sarved ja abe kurgu all Jaa; vatid ollid kurgu alt `kinni; Tiinal `olli suur sõlg kurgu all Muh; särgi krae tuleb kurgu `alla, nööbiga `kinni Mar; meestel olid koa reesid kurgu all Vig; põdra meie põllal kahe vassikaga, vassikad kurgu all Kse; preesid olid justkui `pandlad meeste`rahva särgi kurgu all Hag; siidi paelad olnd kõik siin kurgu `alla `siotud Ksi
4. millegi ava või suu; millegi kitsam koht a. põlveõnnal, varbaalune, jalakurk nii pikkad kääd olid, `polve `kurkude kuhal; `polvekurk on just `polve `silma all voi taga Jõe; `Varba `kurgu `tallasin `heinämaal `katki Kuu; panin `terva `varba `kurku, siis ei akka `auduma VNg; `pastli paelad, nee - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; jala kurgu peal suur jäme jurakas (paise) Vll; Kurgu pealt põletand vassaku jala kõik äe Pöi; Naistel oudust sui vesise ajaga einamal varbakurgud maha; Jälg on kurgu pεεld `aige Emm; kuub oli jala `kurku (põlveõndlani); `varba kurgud nii maha `vötnud (katki) Rei; `varva kurgo alosed oo kat́ti Mar; `varva kurk o maas, `tõmma `nartsu `ümmer Kse; se `varva kurgu alune lähäb vahest sui nii kat́ti Juu; `varba kurgu alt `sorksi ärä Hls; mul om si̬i̬ konnasilm `varba vahel, `õkva `väikse `varba kurgu all Puh b. saapakurk; kontsaõnarus Minul `tahvad `saapad `kurgust ikke `piigistada IisR; saabas kurgu pεεlt kitsas, ei liha `jalga Jäm; Ma `kaapisi luua pεεl korgikurgu tühaks; Kamass oo kurgu peelt välja venind Kaa; kiŋŋad [on] kurgo pεεld `ketsad Käi; `saapad kurgust `kitsad Tor c.  voki lühi auk kurk on lühü `ravva `õtsas `ümmargune auk, niit `juokseb `kurgust `värtne `pääle Jõh; löng läheb oki kurgust läbi Khk; oki kuŕk oo ees posti `külgis Mar; oki kurgust lähäb lõng läbi Aud; oki kurgust jooseb lõng pooli `peale Tor; Vokiga ei saand nii jämedat [lõnga] kedrata, vokikurgust ei lähe `alla nisuke jäme Kei; voki kurgu nahad Koe; voki kurguss juakseb lõng Kod; Kui lühi kurk - - ärä kulub, siis `joodeti `jälle vasega täis KJn; lõng läits `kurku, ei lää kurgust ala, kisub `kurku Trv; oki kurk, lõng lääp kurgust läbi Krk; voḱi kurk taht `ju̬u̬tmist, timäl um t́salk siseh Plv d.  nurk adra vanda, adrapuu ja sõle vahel adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse Khk; kadaka tuut pannasse `kurku; kurk ummistab märja mullaga ää Kär; Topp `pańdi adra `kurku ja `aeti vagusi LNg; adra `kurkos see raud oo adra sõĺg Mar; adra `kurku jääb rohi `kińni, paneb adra `umpses Lih; mua adral tuli seda `tihti, et kurk jäi `kińni, kupatas lipeti ja saha vahe täis Trm; adra kurk um raup̀uu `vaihhõn ni kammidsa vahjüssõn Lut e.  mõrrapära suue mörra `kurkust `vöötse kalad `välja Mus; kui kalad `tahtsed mörrast `välja ujuda, kurgud `hoidsid tagasi Phl; kalaʔ `oĺli mõrra kurgust läbi `lännü `mõrda ja is mõista enämb tagasi tullaʔ Har f. nuiad (pommid) ülal `kurkus kellul (kellal); piibul on kurk, kust vars lεheb kaha `sisse Khk; vikatil oli kanna `kurkus pagu sihes; raad `aksid aŋŋu `kurku `kinni Kär; löötsa kurk (sepalõõtsa osa, kust tuul välja tuleb) Pha; `lamba naha koogul o raud `kurkus; see lips, mis suus köib, o piibu kurk Muh; ülemine paĺk oo peńni `kurkus Mär; seal kus pulk sees oo, seal ta (lõuguti) kurk oo Vig; piibu kurk läks umpses Kse
5. (kitsas) väin; väina, lahe vm veetee kitsas koht (ka maakitsus) Laev söitas Sääre kurgust läbi Jäm; sii `pöldude vahel on Maiendi kurk, kitsas tee Khk; Kui sui oli kui, `mindi Nasvale kurgult otse läbi Kaa; tuleb metsa `kurkust läbi `minna Krj; `Lamrine oli lammastega lau `kurkus; Kui mered `kangest `töusvad, siis ajab lau kurgu vett täis (ujutab maakitsuse üle) Pöi; Ari (Hari) `kurkus paestab üks lae Muh; Mo isa oli püüumees, püüdes kala Voose kurkus Käi; kurgu sees vesi jooseb kõvasti Rid; lähme kurgult `vällä kui me sinna Rotsi mere lähme Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa Aud; kurk, kost laiv kääse läbi Võn; kävväss sinnä `mõtsa toda `kurku `müüdä - - ei ole sinnä puid kah kasunu Ote; ei mälehta kuna tu̬u̬ oĺl, aga üt́skõrd kaav́eti Uhtinõna `kurku (Meerapalu ja Piirissaare vahel) Räp Vrd kurgumeri

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur