Muuttüübid
Märksõna
käänamis- või pööramisviisi leiab
sõnaraamatu kasutaja järgneva muuttüübistiku
abil (Ülle Viksi “Väikese vormisõnastiku”
(1992) muuttüübistiku variant selle sõnaraamatu
tarbeks kohandatud kujul).
Muuttüübid näitavad kätte peavormide
moodustamise üldskeemi: muutelõpud ja nende liitumise
sõna eri tüvedele.
Et konkreetsed nimetava tüvest või
ma-infinitiivi
tüvest erinevad tüvevariandid (ka erandvormid ja mõnikord
kriitilised vormid) on antud märksõna juures, ei ole
tüüpide kujundamisel arvesse võetud nominatiivi ja
genitiivi vahekorra üksikasju. Nii kuuluvad ühte tüüpi
astmevahelduseta sõnad lapsik
‹-u›, vedel
‹-a›, seitsmes
‹-nda›, jõukas ‹-ka›, number
‹-bri›, ankur
‹-kru›, tore
‹-da› ja vaikne
‹-se›, sest nominatiivi ja genitiivi üldsuhe –
genitiivi tüvi erineb nominatiivi tüvest – on neil
kõigil ühesugune, samuti edasise käänamise
skeem: kõik käändelõpud liituvad genitiivi
tüvele.
Tüüpide eristamisel ei ole arvesse võetud
ka mõningaid automaatselt toimivaid reegleid (b,
d, g annab gemineerumisel pp, tt, kk; i
+ i tüve ja muutelõpu piiril annab e|i,
näiteks numbri + id → numbre|id jms.).
Väga väikesed tüübid (alla nelja
sõna) on liidetud nendele lähima muuttüübiga
ning tüübist erinevad vormid (mõnikord ka kõik
peamuuted) on esitatud märksõna juures.
Kaks tüübinumbrit näitavad märksõna
kahesuguse muutmise võimalust.
Astmevahelduslike sõnatüüpide
näitesõnadeks on otsitud võimalikult sellised,
millel nõrga- ja tugevaastmelise tüve vaheldus ka
kirjakujus avaldub.
Noomenite käänamistüüpides on
näidissõnana eelistatud võrdlusastmetega
adjektiive, et vältida komparatsiooni eraldi esitamist
adjektiivsete märksõnade juures.
Tüübistikus viitab tärn (*) muutevormi
järel sellele, et vastavat vormi (i-pluurali
vormi või singulari lühikest illatiivi) kasutatakse vaid
osast selle tüübi sõnadest. Vähemkasutatavad
paralleelvormid on tüübistikus antud sulgudes.
Uues trükis on muuttüübistik ning
märksõnade käänamine ja pööramine
viidud üldiselt vastavusse praegu kehtiva normiga, mida esindab
“Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”.
Noomenid on tüübid 1–36, verbid on tüübid
37–49.
|
kõrge, kõrge, kõrget, kõrgesse, kõrgete, kõrgeid, kõrgetesse e. kõrgeisse;
komp. kõrgem, superl. kõige kõrgem e. kõrgeim
|
|
lapsik, lapsiku, lapsikut, lapsikusse, lapsikute, lapsikuid, lapsikutesse e. lapsikuisse;
komp. lapsikum, superl. kõige lapsikum e. lapsikuim
|
|
ase, aseme, aset, asemesse, asemete, asemeid, asemetesse e. asemeisse
|
|
soolane, soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse e. soolaseisse;
komp. soolasem, superl. kõige soolasem e. soolaseim
|
|
oluline, olulise, olulist, olulisse e. olulisesse, oluliste, olulisi, olulistesse e. olulisisse;
komp. olulisem, superl. kõige olulisem e. olulisim
|
|
tubli, tubli, tublit, tublisse, tublide, tublisid, tublidesse;
komp. tublim, superl. kõige tublim
|
|
vana, vana, vana, vanasse e. vanna*, vanade, vanasid e. vanu, vanadesse e. vanusse*;
komp. vanem, superl. kõige vanem e. vanim
|
|
kena, kena, kena, kenasse e. kenna*, kenade, kenasid e. keni, kenadesse e. kenisse*;
komp. kenam, superl. kõige kenam e. kenim
|
|
kivi, kivi, kivi, kivisse e. kivvi*, kivide, kivisid e. kive, kividesse e. kivesse*
|
|
seminar, seminari, seminari, seminari e. seminarisse, seminaride, seminare (e. seminarisid), seminaridesse e. seminaresse
|
|
vilu, vilu, vilu, vilusse e. villu*, vilude, vilusid, viludesse;
komp. vilum, superl. kõige vilum
|
|
tüvi, tüve, tüve, tüvesse e. tüvve*, tüvede, tüvesid, tüvedesse
|
|
tuli, tule, tuld, tulle e. tulesse, tulede, tulesid, tuledesse
|
|
pai, pai, paid, paisse, paide, paisid, paidesse;
komp. paim, superl. kõige paim
|
|
idee, idee, ideed, ideesse, ideede, ideesid e. ideid, ideedesse e. ideisse
|
|
aher, ahtra, ahtrat, ahtrasse, ahtrate, ahtraid, ahtratesse e. ahtraisse;
komp. ahtram, superl. kõige ahtram e. ahtraim
|
|
ranne, randme, rannet, randmesse, randmete, randmeid, randmetesse e. randmeisse
|
|
saade, saate, saadet, saatesse, saadete, saateid, saadetesse e. saateisse
|
|
puhas, puhta, puhast, puhtasse, puhaste, puhtaid, puhastesse e. puhtaisse;
komp. puhtam, superl. kõige puhtam e. puhtaim
|
|
sammal, sambla, sammalt, samblasse, sammalde, samblaid, sammaldesse e. samblaisse
|
|
kurt, kurdi, kurti, kurti e. kurdisse, kurtide, kurte e. kurtisid, kurtidesse e. kurdesse*;
komp. kurdim, superl. kõige kurdim
|
|
kurb, kurva, kurba, kurba e. kurvasse, kurbade, kurbi e. kurbasid, kurbadesse e. kurvisse*;
komp. kurvem, superl. kõige kurvem e. kurvim
|
|
tark, targa, tarka, tarka e. targasse, tarkade, tarku e. tarkasid, tarkadesse e. targusse*;
komp. targem, superl. kõige targem e. targim
|
|
tuba, toa, tuba, toasse e. tuppa*, tubade, tube e. tubasid, tubadesse
|
|
rida, rea, rida, reasse e. ritta*, ridade, ridu e. ridasid, ridadesse
|
|
õu, õue, õue, õue e. õuesse, õuede, õuesid, õuedesse
|
|
vagu, vao, vagu, vaosse e. vakku*, vagude, vagusid, vagudesse
|
|
jõgi, jõe, jõge, jõesse e. jõkke*, jõgede, jõgesid, jõgedesse
|
|
kael, kaela, kaela, kaela e. kaelasse, kaelte, kaelu e. kaelasid, kaeltesse e. kaelusse*
|
|
õnnelik, õnneliku, õnnelikku, õnnelikku e. õnnelikusse, õnnelike (e. õnnelikkude), õnnelikke (e. õnnelikkusid), õnnelikesse (e. õnnelikkudesse);
komp. õnnelikum, superl. kõige õnnelikum e. õnnelikem
|
|
nõder, nõdra, nõtra, nõtra e. nõdrasse, nõtrade, nõtru e. nõtrasid, nõtradesse e. nõdrusse*;
komp. nõdrem, superl. kõige nõdrem e. nõdrim
|
|
tühi, tühja, tühja, tühja e. tühjasse, tühjade, tühje e. tühjasid, tühjadesse e. tühjesse*;
komp. tühjem, superl. kõige tühjem
|
|
oder, odra, otra, otra e. odrasse, otrade, otri e. otrasid, otradesse e. odrisse*
|
|
suur, suure, suurt, suuresse e. suurde, suurte, suuri, suurtesse e. suurisse*;
komp. suurem, superl. kõige suurem e. suurim
|
|
uus, uue, uut, uuesse e. uude, uute, uusi, uutesse e. uusisse*;
komp. uuem, superl. kõige uuem e. uusim
|
|
käsi, käe, kätt, käesse e. kätte*, käte, käsi, kätesse e. käsisse*
|
|
kirjutama, kirjutada, kirjutan, kirjutasin, kirjutas, kirjutagu, kirjutav, kirjutanud, kirjutatakse, kirjutatud
|
|
kõnelema, kõnelda, kõnelen, kõnelesin, kõneles, kõnelgu, kõnelev, kõnelnud, kõneldakse, kõneldud
|
|
tulema, tulla, tulen, tulin, tuli, tulgu, tulev, tulnud, tullakse, tuldud
|
|
tooma, tuua, toon, tõin, tõi, toogu, toov, toonud, tuuakse, toodud
|
|
võima, võida, võin, võisin, võis, võigu, võiv, võinud, võidakse, võidud
|
|
õppima, õppida, õpin, õppisin, õppis, õppigu, õppiv, õppinud, õpitakse, õpitud
|
|
laulma, laulda, laulan, laulsin, laulis, laulgu, laulev, laulnud, lauldakse, lauldud
|
|
tõusma, tõusta, tõusen, tõusin, tõusis, tõusku, tõusev, tõusnud, tõustakse, tõustud
|
|
püüdma, püüda, püüan, püüdsin, püüdis, püüdku, püüdev, püüdnud, püütakse, püütud
|
|
saatma, saata, saadan, saatsin, saatis, saatku, saatev, saatnud, saadetakse, saadetud
|
|
petma, petta, petan, petsin, pettis, petku, pettev, petnud, petetakse, petetud
|
|
tõmbama, tõmmata, tõmban, tõmbasin, tõmbas, tõmmaku, tõmbav, tõmmanud, tõmmatakse, tõmmatud
|
|
võitlema, võidelda, võitlen, võitlesin, võitles, võidelgu, võitlev, võidelnud, võideldakse, võideldud
|