[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 sobivat artiklit.

allutus-e 5› ‹s
allutamine

apoloogia1› ‹s
kaitsmine, õigustamine, ülistamine; kaitsekiri, -kõne. Religiooni, nihilismi apoloogia.

apoteoos-i 21› ‹s

1. kangelase, valitseja jumalustamine ning sellega seotud kombetalitus Vana-Kreekas ja -Roomas
2. mõne sündmuse, isiku v. idee (avalik) ülistamine. Poeem on apoteoosiks revolutsioonile.
3. etenduse, kontserdi vms. pidulik lõpp-pilt v. osa, milles ülistatakse rahvast, kangelast, õigluse võitu jne. Ooperi, filmi apoteoos.

ditüramb-i 21› ‹s

1. aj kultuslik koorilaul Dionysose auks
2. kirj ülistuslaul, üleva sõnastusega kiidulaul; piltl mõõdutundeta, kõrgelennuline ülistamine. Nõretavad ditürambid valitsejatele, selle maailma vägevatele.

enese|ületamine-se 5› ‹s

1. oma varasemate saavutuste ületamine; ootuspärasest enama saavutamine. Baleriini areng on olnud pidev vaimne ja füüsiline eneseületamine. See võistlus kujunes meie jooksjale tõeliseks eneseületamiseks.
2. iseenese üle võidu saamine, oma mina mahasurumine millegi heaks. *Teile vajalik summa ei ole kõneväärt, aga samm, mida te selle pärast astuma pidite, läks teile kahtlemata maksma suurt eneseületamist. E. Bornhöhe.

generalisatsioon-i 21› ‹s

1. üldistamine; üldistumine || loog antud mõistest laiema mahuga mõiste leidmine, näit. kask → lehtpuu → puu → taim
2. med haigusprotsessi levimine üle kogu organismi, üldlevi

hellitus-e 5› ‹s
õrnuseavaldus; hellitamine. Ema hellitused vaigistasid nutvat last. Poiss ei armastanud hellitusi. Ta tundis oma käel kellegi pehmet hellitust. *..suured hüved hellitavad inimese ja hellitus toob tühjad himud. A. H. Tammsaare.

hällitus-e 5› ‹s
hällitamine. Uinusin mere mõnusas hällituses. Ema hellad hällitused.

jahi|pidamine-se 5› ‹s
jahiulukite jälitamine ja tabamine

jaht1jahi 21› ‹s

1. ulukite jälitamine ja püüdmine v. surmamine saagi saamiseks v. kahjulike isendite hävitamiseks, jahipidamine, küttimine. Jahil käima. Jahile minema. Jahil olema. Kütt pidas jahti oravatele ja rebastele. Hea saagiga tuldi õhtul jahilt koju. Kass peab hiirtele jahti. *Jah, aga kui koerad on jahil, tuleb hunt hoovi. A. Mälk. || (inimeste kohta). Snaiperid pidasid jahti vaenlase vaatlejatele. *Igal pool peeti jahti surmahirmul jooksvate inimeste peale. E. Vilde. || tagaajamine. *Kambris algas jaht mööda sängi- ja lauaaluseid, kuni koer kargas tagakambris lauale.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: aju|jaht, hiilimis|jaht, otsi|jaht, peibutus|jaht, varitsusjaht; hundi|jaht, hülge|jaht, jänese|jaht, karu|jaht, linnu|jaht, lõvi|jaht, metsise|jaht, pardi|jaht, põdra|jaht, rebase|jaht, tedrejaht; nõia|jaht, vargajaht; klaperjaht.
2. piltl aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks, millegi kättevõitmiseks. On uute tutvuste jahil. Algas jaht dollaritele, haljale oksale pääsemiseks. Jaht rikkuse, kuulsuse järele. Ajakirjanik oli uudiste jahil. *Mõtlesin, et nüüd on Jaanike vist päris lolliks läinud ja hakkab kõigi seelikukandjate peale jahti pidama. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: armu|jaht, kasumi|jaht, kulla|jaht, kuulsuse|jaht, leiva|jaht, mammona|jaht, medali|jaht, poisi|jaht, raha|jaht, uudise|jaht, õnnejaht.
3. kõnek sekeldus, jändamine, tüli, tegemine. *..jälle puselnud on väänkael Punik.. / Küll on alles sunnikuga jahti! E. Vetemaa. *Oli mul tõesti vaja kogu seda põgenemise jahti ette võtta? H. Sergo.

juhi|kultus
juhi liialdatud ülistamine

jälitus-e 5› ‹s
jälitamine. Põgenikul õnnestus jälitusest pääseda.
▷ Liitsõnad: kriminaaljälitus.

kollitus-e 5› ‹s
kollitamine. *Patt on eilne kollitus, millesse ei usu siin enam lapski. A. Gailit.

kroonu|patriotism
hlv truualamlik riigivõimu ülistamine

kägar|hüpe
sport hüpe jalgade kõverdamisega; riista ületamine kägaras

külg|hüpe

1. sport hüpperiista ületamine küljeti. Külghüpe pöördega.
2. hüpe külgsuunas. Jänes tegi pika külghüppe.

lall1-i 21› ‹s
hrv lallitamine, lallitus. *Küll on lugu, küll on lusti, / küll on laulu, küll on lalli .. K. E. Sööt.

lallitus-e 5› ‹s
lallitamine. Lapse lallitused.

lend|hüpe
sport (sportvõimlemises:) riista ületamine sirge v. ülesirutatud kehaga

lullitus-e 5› ‹s
lullitamine. Nõmmelõokese mahe lullitus.

lülitus-e 5› ‹s
lülitamine; lülitumine; el juhtmete abil ühendatud elektriseadiste ja -seadmete kogum; elektriahela elementide ühendusviis
▷ Liitsõnad: jada|lülitus, kolmnurk|lülitus, rööp|lülitus, sega|lülitus, tähtlülitus.

negativism-i 21› ‹s
ka psühh korraldustele v. mõjustamisele alistumatus v. nõutavale vastupidine talitamine (näit. lastel). *Nihilism ja negativism ei tähenda alati vaimusuurust. T. Kallas. || med haiguslik tung tegutseda vastupidiselt otstarbekale ja oodatavale käitumisele (näit. skisofreenikuil). Aktiivne, passiivne negativism.

pea|silitus
pea silitamine. Kassile meeldib peasilitus.

piiri|rikkumine-se 5› ‹s
seadusevastaselt riigipiiri ületamine. Piiririkkumine on karistatav.

rahva|loendus
kavakindel andmete kogumine ja üldistamine riigi v. mingi kindla maa-ala elanike arvu, selle koostise jms. kohta. Üldine rahvaloendus. Eesti 1922. a., 2000. a. rahvaloendus. Rahvaloendust korraldama. Avaldati rahvaloenduse tulemused. Rahvaloenduse andmeil paikneb suurem osa elanikkonnast maal.

silitus-e 5› ‹s
(ühekordne) silitamine, paitus. Ema käe silitus. Naine leebus iga silitusega. Kass lööb silitusest nurru. Päikese uinutav silitus.

sülitus-e 5› ‹s
sülitamine

sünesteesia1› ‹s

1. psühh mingi aistinguga samaaegse aistingu tekkimine teise meele piirkonnas
2. kirj eri meelte aistinguid märkivate sõnade tavavastane ühitamine (näit. pumbakaevude roostene kriiksumine)

talitus-e 5› ‹s

1. talitamine, toiming, töö, toimetus, askeldus. Hobuste talitus võttis hulk aega. Naiste töödel ja talitustel pole iial lõppu. Välised talitused talus olid meeste teha. Aitab perenaist tubases talituses, kodustes talitustes. Kui kõik õhtused talitused talitatud, võtab ema raamatu kätte. Linnas käies oli vaja toitu osta ja tuhat muud talitust toimetada. Poisike pusis saapapaelu siduda, aga ei saanud selle talitusega kuidagi hakkama. Kõige asjalikum talitus oleks tal naisevõtmine. Haige vajab abi, et minna loomulikke talitusi 'loomulikke vajadusi' õiendama. *Palju tegemist, kibedad talitused. Mõista kohut, jaga õigust, ole siin, mine sinna .. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: ameti|talitus, asja|talitus, karja|talitus, köögi|talitus, looma|talitus, majatalitus.
2. kindlate tavade kohaselt sooritatav pidulik toiming. Usulised, kiriklikud, ilmalikud talitused. Jutlus, armulaud, laulatus jt. vaimulikud talitused. Kooli aastapäeval toimus aulas pidulik talitus. Toots pani ristimise ajal pilli mängima ja eksitas püha talitust. Hoone nurgakivipaneku talitusel pidas peokõne minister ise.
▷ Liitsõnad: kombe|talitus, kultuse|talitus, leina|talitus, ohvri|talitus, usutalitus; altari|talitus, armulaua|talitus, laulatus|talitus, matuse|talitus, pihi|talitus, ristimistalitus.
3. korraldav asutus v. suurema asutuse struktuuriline alljaotus. Hindade, rahvakasvatuse, usuasjade talitus. Dokument registreeritakse asutuse kantseleis või mõnes muus talituses. Marie Under sai kontoripreili koha „Teataja” talituses 'kontoris'.
▷ Liitsõnad: dispetši|talitus, info(rmatsiooni)|talitus, liiklus|talitus, meteoroloogia|talitus, patendi|talitus, piima|talitus, propaganda|talitus, teabe|talitus, turustus|talitus, tööhõive|talitus, vahe|talitus, varustus|talitus, õigustalitus.
4. van talitlus. Aju, kilpnäärme talitus.

upp|hüpe
sport (sportvõimlemises:) riista ületamine uppasendis

viisa|vabadus
olukord, kus riigipiiri ületamine on viisavaba. Kahepoolne viisavabadus. Nende riikide vahel kehtib viisavabadus.

volitus-e 5› ‹s

1. kellelegi antud õigus esindada teise isiku huve ja tegutseda esindatava nimel; sellekohane dokument, volikiri. Suuline, kirjalik volitus. Tähtajaline, tähtajatu volitus. Notariaalne volitus. Konto käsutamise volitus. Volitus auto kasutamise kohta, kasutamiseks. Volituse tähtaeg. Volitust andma, kirjutama, tagasi võtma, tühistama. Tehing teostati volituse alusel. Volitust esitama. || volitamine. Peab juhatuse volitusel läbirääkimisi. Ajas asju oma venna volitusel.
▷ Liitsõnad: blanko|volitus, ühisvolitus.
2.hrl. pl.teat. ameti v. institutsiooniga kaasnevad õigused ja kohustused; võimupiirid, volipiirid; õigus ja kohustus teostada (ameti)võimu ja täita teat. ülesandeid. Riigikogu esimehe, linnavolikogu liikme volitused. Piiramata, piiratud volitused. Presidendil on laialdased, suured volitused. Peaministrikandidaat sai volitused uue valitsuse moodustamiseks. Valitsus pani oma volitused maha. Rektori volitused lõppevad kevadel. Direktor ületas oma volitusi. *Esimees valitakse kaheks aastaks, aga peaks korraga viie aasta volitused pihku andma .. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: ameti|volitus, eri|volitus, saadiku|volitus, võimuvolitused.

õlitus-e 5› ‹s
õlitamine. Hõõrdepindade õlitus.
▷ Liitsõnad: nõrg|õlitus, paisk|õlitus, surveõlitus.

üldistus-e 5› ‹s

1. üldistamine; selle tulemus. Teoreetiline, kunstiline, filosoofiline üldistus. Liiga julge üldistus. Allikmaterjali nappus ei võimalda veel teha suuri üldistusi. Küsitluse põhjal tehtud üldistused. Iga mõiste on üldistus.
2. üldistumine
▷ Liitsõnad: astmeüldistus.

üle|astumine-se 5› ‹s

1. reeglitest, korraldustest jms. mittekinnipidamine, nende mittetäitmine. Keelust, käsust, moraalinormidest üleastumine. Suuremate üleastumiste eest karistati. Ema ei andestanud lastele ühtegi üleastumist. || jur õigusvastane tegu, millega on rikutud õigusnormi ettekirjutusi, kuid mis ei ole veel kuritegu. Tuli avalikuks riigiametniku üleastumine oma võimupiiridest.
2. piiriks oleva joone lubamatu ületamine (näit. kaugushüppe, odaviske sooritamisel)

üle|minek

1. ületamine; üleliikumine, ülekulgemine. Jõest, kitsast purdest üleminek osutus küllalt raskeks. Tänavast üleminekuks kasuta ülekäigukohta. Mägedest üleminek oli vaevaline. Rinde, lahingute ülemineku ajal olime metsas varjul. Tsüklon, eriti tromb võib üleminekul suurt kahju tekitada.
2. varasemalt olukorralt, seisundilt, tegevuselt uuele, teistsugusele siirdumine. Üleminek turumajandusele, uuele rahasüsteemile. Pärast elektriküttele üleminekut ei saasta vabrik enam õhku. Üleminek talveajalt suveajale. Põlluviljelusele ja karjandusele pani aluse paiksele eluviisile üleminek. Toimus järkjärguline üleminek eestikeelsele asjaajamisele. Auramine on vee üleminek gaasilisse olekusse. Kevade üleminek suveks oli väga aeglane. Kiire üleminek ühest hingeseisundist teise. Maali koloriit on kujundirikas, sulavate üleminekutega. Prahvas otse, ilma üleminekuta 'vahepealse jututa' küsida: „Sa siis tuled homme?”.
3. siirdumine teise paika, teise leeri v. vastase poolele. Õpilase üleminek teise kooli. Talupoegade üleminek vene usku. Üleminek vaenlase poolele. || kellegi teise valdusse v. alluvusse minek. Vara üleminek pärijatele. Instituudi üleminek haridusministeeriumi alluvusse.
4. lõppemine, lakkamine. Ootasime vihma üleminekut.

üle|saamine-se 5 või -se 4› ‹s
millegi ületamine, millestki jagusaamine. Jõest ülesaamine võttis aega. Raskustest, takistustest ülesaamine nõuab pingutamist. *.. julgus ei ole muud kui ülesaamine argusest. K. A. Hindrey.

üle|sõit

1. mingi veekogu ületamine veesõidukiga. Meri oli tormine ja ülesõit raske. Pikk ülesõit ookeanist kurnas. Ülesõit Rohukülast Hiiumaale. Ülesõit toimus parvega, parvel. Üks paat läks ülesõidul ümber.
2. kõnek ülesõidukoht (1. täh.) Veerenni tänava ülesõit. Raudteevaht valvab ülesõitu. Korrastati trammiteede ülesõite.

üle|tulek

1. millegi ületamine tulekul. Võis oletada, et vastane üritab jõest ületulekut.
2. tulek, siirdumine ühest paigast v. leerist teise. Töötaja ületulek Rakverest Tallinna viibis mitme asjaolu tõttu. Võitluse käigus sai otsustavaks valitsusvägede osaline ületulek ülestõusnute poolele.

ületus-e 5› ‹s
ületamine. Sõidutee ületus. Eesti-Vene piiri ületus.

ülistus-e 5› ‹s
ülistamine; ülistav avaldus. Isamaa, vabaduse ülistus. Keisri ülistuseks kirjutatud luuletus. Lauldi kõigekõrgema ülistuseks. Valitseja soovis oma alamatelt kuulda ülistusi. Filmi on kõikjal saatnud kriitikute ülistused ja kiidusõnad.
▷ Liitsõnad: eneseülistus.

ümber|lülitamine-se 5› ‹s
teisale v. teiseks lülitamine. Raadio ümberlülitamine ühelt lainelt teisele. Auto lähitulede ümberlülitamine kaugtuledeks. Tähelepanu ümberlülitamine.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur